3-25-613/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht

23.05.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-613

Haldusasi

N.P kaebus Tallinna linna kohustamiseks vaadata

kaebaja taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – N.P

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Terje Krais

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada N.P kaebus.

2. Kohustada Tallinna linn kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.

3. Mõista Tallinna linnalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabi kulud 20 eurot.

4. Jätta menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

5. Asendada avaldatavas otsuses tähemärgiga kaebaja nimi.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 25.06.2025 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N.P (kaebaja) esitas 31.01.2025 ja 17.02.2025 Kristiine Linnaosa Valitsusele (Tallinn linn)

taotluse eluruumi saamiseks seoses tema kinnipidamisasutusest vabanemisega 28.03.2025 ja

elukoha puudumisega. Kaebaja palus enda lisamist sotsiaaleluruumi taotlejate järjekorda ega soovi

öömaja teenust.

2. Tallinna linna 11.02.2025 kirjaga nr 10.3-1/135a-2 vastati kaebaja 31.01.2025 pöördumisele.

Kirjas selgitati, et linn teavitab resotsialiseerimisteenuse osutajale kaebaja kinnipidamisasutusest

vabanemisest ning et kaebajale teatatakse, kui kaebajale on leitud sobiv koht. Kirjas selgitati

kaebajale, et tal on õigus sõlmida teenuseosutajaga leping10 kalendripäeva jooksul Kristiine

Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna ettepanekutegemisest arvates. Samuti on kaebajal

õigus tulla Kristiine Linnaosa Valitsusse nõustamisele või küsimuste korral helistada

sotsiaalhoolekande osakonda.

3. Tallinna linna 26.02.2025 kirjaga nr 10.3-1/135a-4 vastati kaebaja 17.02.2025 taotlusele, et

eluruumide kasutusse andmise kord on muutunud, tagamaks linnalt eluruum mõistliku aja jooksul

inimestele, kes seda kõige enam vajavad. Alates 01.05.2024 ei võeta enam taotlejaid arvele

sotsiaal- või munitsipaaleluruumi järjekorda, vaid vaba eluruum antakse kasutusse inimesele või

perele, kelle abivajadus on hinnatud ja on tuvastatud, et eluruumi kasutusse andmine on

ainuvõimalik lahendus eluasemega seotud probleemile. Kaebaja abivajaduse hindamise

tulemusena jõuti otsusele, et kaebajat on võimalik aidata muude abimeetmetega, ning kaebaja

3-25-613

lisati 16.10.2023 tehtud otsuse nr 5-10.3-1/1508-2 alusel sotsiaalmajutusüksuse voodikoha

järjekorda.

4. Kaebaja esitas 12.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovib Tallinna linna

kohustamist tagama kaebajale kindel elukoht kinnipidamisasutusest vabanemise järgselt. Samuti

soovib kaebaja, et linn võtaks ta koheselt sotsiaal-, või munitsipaal eluruumi üürimist taotlevate

isikute järjekorda.

5. Tallinna Halduskohus palus 19.03.2025 kohtunõudega Tallinna linnalt selgitusi kaebuse

asjaolude väljaselgitamiseks ja esitada haldusmenetluse dokumendid, mida ei ole kohtule esitatud.

6. Tallinna linn vastas 24.03.2025 kohtu küsimustele. Linn selgitas, et eluruumi taotlejaid ei

võeta arvele sotsiaal- või munitsipaaleluruumi järjekorda, vaid vaba eluruum antakse kasutusse

inimesele või perele, kelle abivajadus on hinnatud ja on tuvastatud, et eluruumi kasutusse andmine

on ainuvõimalik lahendus eluasemega seotud probleemile. Kaebaja abivajadust hinnati

10.02.2025. Abivajaduse hindamise tulemusena selgus, et sotsiaalmajandusliku olukorra tõttu

vajab abivajaja igapäevaelu korraldamisel juhendamist ja nõustamist, sh majandamisnõustamist.

Sellest tulenevalt on kaebajale vajab ta lisaks majutusteenusele ka abi ja toetust igapäevaelus.

Sotsiaalmajutusüksusest edasi on võimalik eesmärkide täitmise ja valmisoleku korral suunduda

iseseisvasse ellu.

7. Tallinna Halduskohus võttis 26.03.2025 määrusega kaebuse menetlusse Tallinna linna

kohustamiseks vaadata kaebaja taotlused uuesti läbi ning andis vastustajale tähtaja kaebusele

vastamiseks.

8. Vastustaja esitas 23.04.2025 kohtule õigeksvõtu avalduse, milles nõustub kaebuse nõudega

kohustada vastustajat kaebaja 31.01.2025 ja 17.02.2025 taotlused uuesti läbi vaatama.

9. Kohus määras 24.04.2025 määrusega asja lahendamiseks kirjaliku menetluse ning andis

menetlusosalistele tähtaja kuni 05.05.2025 täiendavate avalduste (sh taotluste menetluskulude

väljamõistmiseks) esitamiseks, teise menetlusosalise täiendavalt esitatule vastamiseks kuni

12.05.2025 ja tegi teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja.

10. Kaebaja esitas 15.05.2025 kohtule avalduse, milles selgitas kohtule oma viibimiskohaga

seotud asjaolusid ning palus kohtul arvestada Tallinna linnale võlgnevuse tasumise asjaoludega.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 27 lg 3 sätestab, et vastustajal on lisaks

muudele HKMS-s sätestatud õigustele õigus kaebus õigeks võtta. HKMS § 159 lg 1 kohaselt

rahuldab kohus kaebuse, kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses kaebuse

õigeks. Kohus andis 24.04.2025 määrusega menetlusosalistele seisukohtade esitamiseks aega

05.05.2025 ja 12.05.2025, mistõttu on kaebaja 15.05.2025 avaldus esitatud kohtule tähtaja

ületamisega, mistõttu kohus jätab kaebaja 15.05.2025 esitatud avalduse tähelepanuta (HKMS § 51

lg 4). Kohus selgitab, et õigeksvõtu sisuks on nõustumine kaebuse nõudega, mistõttu ei hinda

kohus poolte sisulisi väited, vaid rahuldab kaebuse.

12. Kohus leiab, et õigeksvõtt tuleb vastu võtta, kuna seaduses sätestatud kaebuse õigeksvõtu

eeldused on täidetud ning HKMS § 159 lg-s 4 sätestatud aluseid ei ole. Seega rahuldab kohus

kaebuse ja kohustab Tallinna linna kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.

13. Kaebuse õigeksvõtu korral reguleerib menetluskulude hüvitamist HKMS § 108 ja § 109,

kusjuures õigeksvõtu puhul ei kanna vastustaja pärast kaebuse õigeksvõttu tekkinud

menetluskulusid (HKMS § 108 lg 5). Kuna otsus tehakse vastustaja kahjuks, siis tuleb kaebaja

kasuks välja mõistetavad menetluskulud kanda vastustajal (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja

võimalikud menetluskulud jäävad vastustaja enda kanda.

14. Kaebajale on 26.03.2025 määrusega antud menetlusabi ja vabastatud ta 20 euro suuruse

riigilõivu tasumisest. HKMS § 109 lg 3 kohaselt mõistab kohus poolelt, kelle kanda jäävad

menetluskulud, Eesti Vabariigi kasuks välja ka menetlusabikulud. HKMS § 118 lg 2 kohaselt

mõistab kohus juhul, kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, menetluskulud, mille kandmisest

2(3)

3-25-613

menetlusabi saaja oli vabastatud, vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud

osaga. Kohus rahuldab õigeksvõtuga kaebuse terves ulatuses. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus

vastustajalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabikulu 20 eurot.

15. Kohus asendab avaldatavas lahendis HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja nime tähemärgiga.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik

3(3)