1-24-1553/49 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. mai 2025, Pärnu

Kriminaalasja number

1-24-1553 (22267000820)

Kohtukoosseis

kohtunik Indrek Nummert

Kohtuistungi sekretär

Marie-Liis Orav

Kriminaalasi

Robert Sarapik süüdistuses süüdistuses KarS § 1573 lg 1, KarS §

199 lg 1, KarS § 136 lg 1, KarS § 120 lg 1, KarS § 3312 järgi

üldmenetluse korras

Prokurör

ringkonnaprokurör Triin Tumala

Kaitsja

vandeadvokaat Sven Sillar, lepinguline

Süüdistatav

Robert Sarapik

Isikukood või sünniaeg:

36106304217

Elu- või asukoht ja aadress: X

Kontaktid:

X

Kodakondsus:

Eesti

Haridus:

X

X keel:

eesti

Töökoht või õppeasutus:

X

Karistatus: 1 kehtiv kriminaalkaristus: Pärnu

Maakohtu Pärnu kohtumaja 10.12.2019 otsusega nr 1-19-5662

karistati Robert Sarapikku KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 120 lg 1

järgi, lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust, millest

kohasele kandmisele kuuluv 2 kuud vangistust loeti kantuks

eelvangistuses viibitud aja osas ning ülejäänud vangistus, s.o 2

aastat ja 10 kuud vangistust, jäeti KarS § 74 lg 1 ja 2 alusel 3 aasta

ja 6 kuu pikkuse katseajaga osaliselt tingimisi täitmisele

pööramata, kui Robert Sarapik ei pane katseajal toime uut kuritegu

ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Pärnu Maakohtu 10.11.2022 määrusega pöörati kandmata karistus

täitmisele.

Tõkend:

kahtlustatavana kinni peetud

1 / 27

10.11.2022, vahistatud kokku 11.11.2022–10.03.2023; kandmata

karistus pööratud täitmisele 10.11.2022.

Kriminaalmenetluse tagamise vahendina kohaldatud ajutist

lähenemiskeeldu alates 07.11.2022.

Kannatanud

F.M ja alaealine kannatanu I.C

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 309 lg 3, § 310 lg 1, § 311-313, § 315 lg 4, §

180 lg 1 kohus

o t s u s t a s :

1. Süüdi tunnistada Robert Sarapik:

KarS § 1573 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust;

KarS § 199 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust;

KarS § 136 lg 1 ja KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista talle KarS § 63 lg-t 1 kohaldades KarS §

136 lg 1 järgi karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust;

KarS § 3312 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust (kohus ei tuvastanud

ajutiste lähenemiskeeldude rikkumiste algust mitte alates 09.11.2022, vaid alates 10.11.2022 kell

09.13-09.15).

KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 4

(neli) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.11.2022-22.01.2023,

s.o 2 (kaks) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust. Seeläbi kandmisele kuuluva vangistuse

suuruseks on 3 aastat, 9 kuud ja 18 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 10.12.2019

kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-5662 mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 1 (ühe)

aasta, 10 (kümne) kuu ja 21 (kahekümne ühe) päeva vangistuse võrra, mõistes seeläbi

liitkaristuseks 5 (viis) aastat, 8 (kaheksa) kuud ja 9 (üheksa) päeva vangistust.

Robert Sarapikul ilmuda karistuse kandmisele kohtuotsuse jõustumisel kutse peale.

2. Menetluskulu

2.1. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Robert Sarapikult menetluskuluna riigituludesse

KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1329 eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või kontole nr

EE522200221013264447 Swedbank AS-is või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank

AS või kontole nr EE957700771001523585 LHV Pangas, kohustuslik on märkida

maksekorraldusele viitenumber

99925700014819. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku

nimi, kriminaalasja number.

2.2. Jätta Robert Sarapiku kanda tema valitud kaitsjatele makstud tasu.

3. Tsiviilhagi

2 / 27

Rahuldada alaealise kannatanu I.C tsiviilhagi varalise kahju hüvitise nõudes kogu ulatuses

ning mõista Robert Sarapikult kannatanu kasuks VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja

958,10 eurot.

Tsiviilhagi tasuda F. M. kontole nr XXX.

Kohus selgitab, et kannatanul on õigus anda kohtuotsuse jõustumise järgselt tasumata osas

tsiviilhagi nõue täitmiseks täitemenetlusse.

4. Ajutine lähenemiskeeld ja lähenemiskeeld

4.1. Jätta läbi vaatamata prokuröri esitatud taotlus Robert Sarapikule lähenemiskeelu

kohaldamiseks kannatanu F. M. suhtes kohtuotsuse jõustumise järgselt.

4.2. Jätta kehtima ajutine lähenemiskeeld Robert Sarapikule kannatanu F. M. suhtes kuni

käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni järgmistel tingimustel:

1) Robert Sarapikul on keelatud viibida F. M. elukohale (X) lähemal kui 15 meetrit

kinnistu piirist. Erandina on Robert Sarapikul lubatud läheneda kinnistu piirini tema

ja F. M. X äravõtmiseks või üleandmiseks, juhul, kui tsiviilkohus ei ole seda erandit

korraldanud teisiti.

2) Robert Sarapikul on keelatud minna F. M. lähemale kui 15 meetrit. Juhuslikul

kohtumisel on Robert Sarapik kohustatud F. M. t viivitamatult 15 meetri kaugusele

eemalduma.

5. Kohtuotsus saata kohtumenetluse pooltele ning jõustumisel Tallinna Vanglale ja Politsei- ja

Piirivalveametile ajutise lähenemiskeelu osas.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult

seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest, s.o hiljemalt 21.05.2025. a.

Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu

Maakohtule.

Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva

jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või

koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik

esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15).

Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt

apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist.

Kannatanul on kassatsiooniõigus ning see ulatub lisaks tsiviilhagile ka süüküsimuse ja karistuse

vaidlustamiseni (Riigikohtu 27.12.2019 otsus asjas nr 1-18-3901).

3 / 27

Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine 14. mail 2025. a.

Tähtaegselt apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav alates 23. maist

2025. a päeva jooksul avaliku e-toimiku kaudu või Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumaja

kantseleis.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Robert Sarapikku süüdistatakse selles, et tema 05.10.2022.a kell 20:23, sõites enda poolt

juhitud musta värvi sõiduautoga Mercedes-Benz (registreerimismärgiga XXX) mööda X

maanteed suunaga X poole ja nähes, et mööda X maantee kõnniteed kõnnib X bussipeatuse

poole tema X F.M, jättis sõiduauto X maanteele, aadressil X asuva X vahetus lähedusse,

seisma, misjärel väljus sõiduautost, avas sõiduauto parempoolse esiukse ning läks kõnniteel

oleva F.M juurde. Seejärel ütles Robert Sarapik X le F.M, et ta tema sõiduautosse tuleks,

kuid F.M vastas sellele eitavalt, misjärel Robert Sarapik võttis enda parema käega F.M

vasakust käevarrest kinni ja tõmbas teda enda poole, soovides, et F.M tema sõiduautosse

tuleks, põhjustades F. M. käest tõmbamisega füüsilist valu. Kui F.M ütles uuesti Robert

Sarapikule, et ta ei tule tema sõiduautosse, võttis Robert Sarapik F. M. kahe käega haardesse

enda sülle. F.M osutas rabeledes vastupanu ja ütles koduvalt Robert Sarapikule, et ta ei tule

tema sõiduautosse, kuid sellest hoolimata Robert Sarapik viis F. M. süles ja F.M-i kinni

hoides sõiduauto juurde ning pani F. M. viimase tahte vastaselt sõiduauto parempoolsele

esiistmele, misjärel kell 20:24 sulges sõiduauto ukse ja istus ise koheselt juhiistmele ning

hakkas sõiduautoga mööda X maanteed X poole sõitma.

Sõiduautos olles ütles F.M korduvalt Robert Sarapikule, et ta sõiduauto peataks selleks, et ta

saaks autost väljuda, kuid Robert Sarapik ei teinud seda. Kui sõiduauto oli jõudnud X tee ja X

maantee ristmikule, kus põles fooris punane tuli, avas F.M sõiduauto ukse, et sõiduautost

väljuda, kuid F. M. ei õnnestunud seda teha, sest Robert Sarapik vajutas sõiduautol

gaasipedaalile ning sõitis foori punase tulega mööda X maanteed edasi ja keeras X poole.

Seejärel sõidutas Robert Sarapik sõiduautoga F.M-i kohtueelse menetlusega täpselt

tuvastamata kohtades X maakonnas, viies kannatanu ka pimedasse metsa ning viimaks sõitis

mööda X maanteed X valda X alevikku F. M. kortermaja ette, kus enne kella 21:35 võimaldas

Robert Sarapik F. M. sõiduautost väljuda.

Robert Sarapiku poolt F. M. tahte vastaselt kinnihoidmine ja sõiduautosse panek võttis

kannatanult seadusliku aluseta liikumisvabaduse ning tekitas hirmu, ebameeldivust ja

käevarrest tõmbamine ka füüsilist valu.

Robert Sarapik oma tahtliku tegevusega, s.o seadusliku aluseta vabaduse võtmisega,

viies F. M. tema tahte vastaselt enda sõiduautosse ja võttes F.M teda sõiduautos kinni

hoides ilma seadusliku aluseta liikumisvabaduse, pani toime KarS § 136 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks süüdistatakse Robert Sarapikku selles, et pärast seda, kui tema oli 05.10.2022.a kella

20:24 ajal X maanteel vägivalda kasutades ja ilma seadusliku aluseta X F. M. enda

sõiduautosse Mercedes-Benz (registreerimismärgiga XXX) viimase tahte vastaselt süles

kandnud ja sinna sulgenud, võttes kannatanult liikumisvabaduse, sõidutas kannatanut edasi

oma sõiduautoga kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata X maakonnas asuvatesse

kohtadesse, sealhulgas pimedasse tundmatusse metsa, mille käigus Robert Sarapik ähvardas

F.M-i tapmisega, öeldes korduvalt, et lööb F. M. „kasti“. Robert Sarapik tekitas

ähvardamisega F. M. reaalset hirmu ning ohtu enda elule ja tervisele. Samuti oli F. M. alust

4 / 27

arvata, et Robert Sarapik võib oma ähvarduse täide viia, sest lisaks vägivaldselt ja seadusliku

aluseta tahte vastaselt vabaduse võtmisele ja kannatanu sõiduautosse sulgemisele on Robert

Sarapik tarvitanud F. M. suhtes ka varasemalt korduvalt füüsilist ja vaimset vägivalda, teda

tapmisega ähvardanud ning süüdistatav on kannatanu suhtes toime pandud kuritegude eest ka

eelnevalt kohtulikult karistatud.

Robert Sarapik oma tahtliku tegevusega, s.o tapmisega ähvardamisega, kui kannatanul

on alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

Lisaks süüdistatakse Robert Sarapikku selles, et tema on teadlikult ja korduvalt rikkunud

07.11.2022.a Pärnu Maakohtu kohtumäärusega nr 1-22-6426 kriminaalasjas nr 22267000820

kohaldatud lähenemiskeeldu XF. M. eraelu või muude isikuõiguste kaitseks.

Eelpool nimetatud määrusega kohaldati Robert Sarapikule ajutine lähenemiskeeld XF. M.

suhtes järgnevatel tingimustel:

-

Robert Sarapikul on keelatud viibida F. M. elukohaks olevale kortermajale X

lähemal kui 15 meetrit. Erandina on Robert Sarapikul lubatud läheneda kortermaja

välisukseni tema ja F. M X äravõtmiseks või üleandmiseks.

-

Robert Sarapikul on keelatud minna F. M. lähemale kui 15 meetrit. Juhuslikul

kohtumisel on Robert Sarapik kohustatud F. M. t viivitamatult 15 meetri kaugusele

eemalduma.

Robert Sarapik pani teadlikult ja tahtlikult toime eelpool nimetatud ajutise lähenemiskeelu

korduva rikkumise, mis seisnes selles, et tema olles teadlik, et F.M töötab X aadressil X

asuvas X klienditeenindajana:

-

09.11.2022.a ajavahemikul kell 09:43–09:54 viibis aadressil X asuvas X

teenindussaalis ja oli F. M. lähemal kui 15 meetrit;

-

10.11.2022.a ajavahemikul kell 09:13–09:15 viibis aadressil X asuvas X

teenindussaalis ja oli F. M. lähemal kui 15 meetrit;

-

10.11.2022.a ajavahemikul kell 10:19–10:20:26 viibis aadressil X asuvas X ja oli F.

M. lähemal kui 15 meetrit;

-

10.11.2022.a ajavahemikul kell 10:20:52-10:22 viibis aadressil X asuvas X ja oli F.

M. lähemal kui 15 meetrit.

Robert Sarapik oma tahtliku tegevusega, s.o ajutise lähenemiskeelu teadliku ja korduva

rikkumisega, pani toime KarS § 3312 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Robert Sarapikku selles, et tema ajavahemikul 28.06.2022.a–

10.11.2022.a peale ühise kooselu lõppemist korduvalt ja järjepidevalt otsis kontakti, jälgis ja

muul viisil sekkus enda XF. M. tahte vastaselt tema eraellu. Oma teadliku ja tahtliku

tegevusega Robert Sarapik alandas ja häiris oluliselt F.M-i, samuti tekitas kannatanut

hirmutades temale emotsionaalseid kannatusi ning oma tegevusega rikkus ja häiris oluliselt F.

M. tavapärast elukorraldust.

Ahistav jälitamine seisnes selles, et:

-

Robert Sarapik käis järjepidevalt, mitmel korral päevas, F. M. töökohas ehk aadressil

X asuvas X . Kuna F. M. põhitööks on klientidelt tellimuste vastuvõtmine, siis tööl

olles oli F.M kohustatud Robert Sarapikku teenindama, mistõttu Robert Sarapik tellis

iga kord F. M. käest ühe kohvi ning teenindamise käigus otsis Robert Sarapik alati F.

M. sõnalist kontakti. Kui F.M ei soovinud Robert Sarapikuga kontakti astuda, ägestus

5 / 27

Robert Sarapik ning hakkas F.M-i teenindussaalis teiste klientide ja töökaaslaste ees

kõva häälega alandama, nimetades F.M-i „emiseks“, „hooraks“, „libuks“, „litsiks“,

„neegri munni imejaks“ ja „venelase madratsiks“. Eelpool nimetatud tegevuse

lõpetamiseks helistas F.M 22.09.2022.a häirekeskusesse. Nendel päevadel, kui F.M oli

tööl, Robert Sarapik, viibides kaubanduskeskuses X ja/või selle õues parklas, jälgis

nii nähtavalt kui ka varjatult F.M-i läbi X suurte klaasakende. Nendel päevadel, kui

F.M ei olnud tööl või oli lõunapausil, käis Robert Sarapik ikkagi järjepidevalt X F. M.

töökaaslaste käest küsimas, kus kohas F.M on ja mida F.M teeb. Samuti Robert

Sarapik jälgis korduvalt ja järjepidevalt F. M. liikumist hommikul tööpäeva alustades

ja õhtul tööpäeva lõpetades, olles täpselt teadlik tööpäeva algus- ja lõppajast. Sellest

tingituna tekkis F. M. hirm tööpäeva lõppedes töökohast bussipeatusesse kõndida,

ilma et Robert Sarapik teda vaimselt ja/või füüsiliselt ei hirmutaks ega häiriks,

mistõttu tegi tema 02.11.2022 häirekeskusesse kõne, et politseipatrull tiirutaks tema

töökoha juures, et tema saaks ohutult bussipeatusesse minna.

Samuti Robert Sarapik saatis 23.09.2022 X juhtkonnale e-kirja, milles laimas F.M-i,

nimetades teda manipulaatoriks ja lastest mittehoolivaks X ks, selleks, et F. M.

töötunde vähendataks, mis oleks aga F. M. põhjustanud sissetulekute vähenemise.

-

Robert Sarapik käis korduvalt F. M. elukoha juures aadressil X, koputades korteri

välisuksele või visates kividega vastu aknaklaase, hirmutades ja häirides sellega nii

F.M-i kui ka tema alaealisi lapsi, millise tegevuse lõpetamiseks F.M helistas

20.09.2022 ja 07.10.2022 häirekeskusesse.

-

24.09.2022, kui F.M oli enda X X rannas fotosessioonil ja Robert Sarapik ei pidanud

sellest kuidagi teadlik olema , sattus Robert Sarapik samal ajal samasse kohta,

häirides sellega oluliselt F.M-i, mistõttu F.M helistas häirekeskusesse.

-

Robert Sarapik andis korduvalt F.Y-le, kes on F. M. ja Robert Sarapiku ühine tuttav

ning kes elab samuti X alevikus X asuvas kortermajas, sõnumite teel teada, et F.Y

edastaks temale infot, kus kohas F.M on ja mida tema teeb, paludes sellest F. M. mitte

teada anda.

-

Robert Sarapik, omades Facebookis kontot nimega „Robert Sarapik“, jälgis, kes

reageerivad F. M. Facebooki kontol olevatele fotodele, misjärel saatis isikutele,

kellega Robert Sarapik pole kordagi varem kohtunud ja/või suhelnud, F. M. t

alandavaid fotosid, kirjutas solvava ja häiriva sisuga sõnumeid F. M. kohta, nimetades

teda „neegrite munniimejaks“ ja „emiseks“, ning küsides sõnumi saajatelt selgitust

nende suhete kohta F.M.

Robert Sarapik oma tahtliku tegevusega, s.o ahistava jälitamise ehk teise isikuga

korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku

tahte vastaselt tema eraellu sekkumisega, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku

hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, pani toime KarS § 1573 lg 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks süüdistatakse Robert Sarapikku selles, et tema viibides 25.09.2022.a enne kella

21:30 kannatanu F. M. kuuluva, aadressil X asuva korteri nr X, esikus võttis võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtmenagist ära alaealisele I.C-le kuuluva sõiduauto

Ford Focus (registreerimismärgiga XXX) puldiga süütevõtme. Robert Sarapik oma teadliku ja

tahtliku tegevusega tekitas kannatanule varalist kahju kogusummas 958,10 eurot.

Robert Sarapik oma tahtliku tegevusega, s.o võõra vallasasja äravõtmisega selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

6 / 27

Kohtuistungil prokurör nõudis Robert Sarapiku kogu talle esitatud süüdistuses süüdimõistmist

ja karistamist KarS § 1573 lg 1 järgi vangistusega 8 kuud; KarS § 199 lg 1 järgi vangistusega

1 aasta ja 6 kuud; KarS § 136 lg 1 järgi vangistusega 2 aastat ja 6 kuud; KarS § 120 lg 1 järgi

vangistusega 8 kuud; KarS § 3312 järgi vangistusega 8 kuud. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1

alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata 10.11.2022-10.03.2023 eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 4 kuud,

karistusaja hulka ning lugeda tema l veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat ja 8 kuud

vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 3 aastat ja 8 kuud

vangistust Pärnu Maakohtu 10.12.2019 otsusega nr 1-19-5662 mõistetud ärakandmata osa 1

aasta 10 kuu ja 19 päeva (2 aastat 10 kuud – 11 kuud ja 11 päeva (võttes maha vangistuses

viibitud aja)) vangistuse võrra ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat 6 kuud ja

19 päeva vangistust.

Prokurör taotles tsiviilhagi rahuldamist ja R. Sarapikult väljamõistmist.

Kaitsja ja süüdistatav taotlesid õigeksmõistvat kohtuotsust. Kaitsja tõi välja, et kriminaalasi

on välja kasvanud X jagamise probleemist ning üheski episoodis ei saa esitatud tõenditele

tuginedes teha süüdimõistvat otsust. Vabaduse võtmise süüdistusega seoses leiab kaitsja, et

mingit vastupanu ja rabelemist ei olnud, kannatanu hoidis R. Sarapiku kaela ümbert kinni

ning oleks võinud 17-20 sekundi vältel autost ka välja astuda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et esitatud süüdistus

on tõendamist leidnud osaliselt, s.o välja arvatud 09.11.2022. a kell 9.43-9.54 KarS § 3312

järgi kvalifitseeritavas lähenemiskeelu teadliku rikkumise süüdistuses. Samas ei tingi see

kohtupraktikale tuginedes õigeksmõistmist, kuivõrd korduv lähenemiskeelu rikkumine on ka

ilma 09.11.2022. a osateota tuvastatav, lisaks ei oleks 09.11.2022 lähenemiskeelu rikkumine

eraldivõetuna kuritegu. Kohus analüüsib esitatud süüdistusi läbi ajalise telje.

I. Süüdistus KarS § 1573 lg 1 järgi ajavahemikul 28.06.2022-10.11.2022

1.1. F.M on andnud kohtus ütlused (22.01.2025 ipr lk 7-17; 35), mille kohaselt kui nende suhe

28.06.2022 lõppes, käis R. Sarapik korduvalt tema töö juures ja tekitas talle sellega

tööandjaga probleeme – häiris seal kõiki, sest ta kisas üle saali, kasutas ebatsensuurseid sõnu.

Samuti teadis R. Sarapik täpseid kellaaegu, kuidas F.M tööl käis ning käis teda parklas nii

enda auto kui ka ühel korral taksoga jälgimas. R. Sarapik käis ka F. M. kodu juures X, kus ta

lõhkus ukse taga või koputas aknale. Samuti on F.M andnud ütlused, mille kohaselt R.

Sarapik uuris nende ühiselt sõbrannalt F.Y-lt sõnumite teel K. T kohta – kas viimane on

kodus näiteks. Samuti saatis R. Sarapik K. T inetuid jutte täiesti võõrastele inimestele, sh V.Z-

ile ja O.C-le, kes F. M. fotosid sotsiaalmeedias meeldivaks olid märkinud. Nii V.Z kui ka O.C

andsid sellisest R. Sarapiku tegevusest F. M. teada. Täiendavalt on F.M andnud ütlused

sellest, kuidas ta käis enda X ja X X rannas pildistamas, mille juurde ilmus järsku R. Sarapik,

7 / 27

kes sõimas ja alandas neid seal – kui kohale tuli politsei, läks R. Sarapik korraks ära, kuid tuli

jälle tagasi.

Kokkuvõtvalt saab R. Sarapiku tegevused süüdistusaktiga ühtivalt F. M. ahitavas jälitamises

jagada viite kategooriasse:

1) F. M. häirimine tema töökohas;

2) F. M. häirimine tema kodus;

3) 24.09.2022 fotosessiooni episood Pärnu rannas;

4) F. M. eraelu kohta info pärimine F.Y-lt;

5) F.M-i alandavate sõnumite ja fotode saatmine kolmandatele isikutele.

F. M. ütluseid R. Sarapiku eelkirjeldatud käitumisest kinnitab ka muu kohtule esitatud

tõendikogum.

1.2. Ahistava jälitamise süüdistus on sisustatud esmalt sellega, et R. Sarapik käis pärast ühise

kooselu lõppemist F. M. järjepidevalt, mitmel korral päevas, F. M. töökohas, kus ta mh F.M-i

teiste klientide ja ka töökaaslaste ees kõva häälega alandas, jälgis teda läbi akende, käis tema

järgi töökaaslastelt küsimas, samuti saatis tööandja juhtkonnale e-kirja, milles F.M-i laimas.

R. Sarapiku sellist tegevust kirjeldavad nii kannatanu F.M kui ka tunnistaja Y.B (14.03.2025

ipr lk 2-10), kes on X juhataja.

Tunnistaja ütluste järgi ta teab, et R. Sarapik oli F. M. X ja X, kes käis X F.M-i

terroriseerimas ja jälitamas. R. Sarapik käis X t hommikuti F. M. käest kohvi ostmas ning ta

tegi seda suht tihti, kui F.M tööl oli. Siis, kui F.M tööl ei olnud või oli parasjagu pausil, uuris

R. Sarapik F. M. töökaaslastelt, kus viimane on. F.M palus R. Sarapikul minema minna, kui

ta seal käis, kuna R. Sarapik kogu aeg solvas F.M-i – ütles, milline emis F.M on, kuidas ta

peab tööl käima selleks, et oma keha korda saada ning seda kuulsid ka kliendid, kuna

solvamine toimus avalikult, kõva häälega. R. Sarapiku selline käitumine ajas Y.B sõnade

kohaselt F. M. endast välja. Samuti nägi Y.B enda sõnade järgi, kuidas R. Sarapik tiirutas

kogu aeg ümber X parkla, et kontrollida, kas F.M on tööl ning neil päevil, kui F.M oli tööl,

nägi R. Sarapikku päeva jooksul päris tihti.

Samuti andis tunnistaja kaitsjale vastuse, mille kohaselt on R. Sarapik täiendavalt pöördunud

tema ülemuse poole, kuna Y.B piirkonnajuht olevat tema käest selle kohta küsinud.

Asjaolu, et R. Sarapik 23.09.2022. a X juhtkonna poole seoses F. M. on pöördunud, on

tõendamist leidnud kohtule esitatud kirjavahetusega (I kd tl 142-146), millest esmalt nähtub

R. Sarapiku kell 10.16 saadetud e-kiri aadressile XXX, milles ta tunneb muret F. M. tiheda

töögraafiku üle ning avaldab, et väikesed X oma X ärkveloleku ajal ei näegi. Samuti nähtub

e-kirjast, et R. Sarapikule on kellaajaliselt teada, mis kell F.M alustab teekonda tööle, mis kell

ta töö juures sisse logib, kui kaua ja mis kellani enamasti tööpäev kestab, samuti millise

bussiga ja mis kell ta kojusõitu alustab. Niivõrd täpset ülevaadet F. M. liikumiste ja tegevuste

kohta saab kahtlema ta omada üksnes F. M. jälgimise kaudu, kuivõrd teada on lausa

tööarvutisse sisselogimise aeg. Teadupärast on kõne all oleva X väliseinad klaasist (fototabel I

kd tl 103-106).

Samuti on tõendatud R. Sarapiku poolt F. M. laimamine, kui ta pärast piirkonnajuhilt vastuse

saamist viimasele avaldas, et F.M on manipulaator, kes jätab X unarusse ja ripakile koju.

Kohtule on tõendina esitatud ka väljavõtted politseis registreeritud juhtumitest, millest nähtub,

et nii F. M. kui ka X numbrilt on korduvalt politseid välja kutsutud, kuna R. Sarapik viibib

X , karjub ja laimab seal. Näiteks on sellise sisuga väljakutse tehtud 22.09.2022 (I kd tl 148),

02.11.2022 (I kd tl 151) kutsuti politsei põhjusel, et R. Sarapik tiirutab musta mb’ga (kohtule

8 / 27

arusaadavalt ja haakuvalt R. Sarapikul oleva sõidukiga on tegemist Mercedes Benziga) X

juures, käis korduvalt ka X sees. Viidatud kõnesid on vaadeldud ka 27.11.2022 Häirekeskuse

kõnede vaatlusprotokollis (I kd tl 152-155), kust nähtub, et lisaks on F.M 25.09.2022

Häirekeskusele tehtud kõnes andnud teada, et tema X jälitab teda ning ta ei julge enam kuskil

liikuda. 02.11.2022 kõne vaatlusest nähtub mh, et F.M palub politseipatrulli X asuva X

parklasse tiirutama ajaks, mil ta X bussipeatusesse bussi peale peab minema hakkama.

R. Sarapiku kohtus esitatud versiooni kohaselt toimus F. M. töökohas mh X üleandmine

(18.03.2025 ipr lk 8) ning F.M on X üleandmise kohta avaldanud, et neil oli kokkulepe, mille

kohaselt R. Sarapik võtab laupäeviti kella 10-11 paiku X ning toob nad tööpäeva lõpus kella

20 paiku tema töö juurde, et ta saaks nendega koos bussiga koju sõita (22.01.2025 ipr lk 15).

Samas kinnitab kannatanu, et lapsi reaalselt R. Sarapik sel viisil talle kunagi üle ei andnud,

vaid viskas talle üksnes käru ning viis X sel ajal, kui F.M bussiga koju sõitis. R Sarapiku

versiooni sellest, justkui oleks ta käinud F. M. töö juures lapsi üle andmas, ei kinnita Y.B

ütlused, mille kohaselt on tema küll F. M. ja R. Sarapiku ühiseid X näinud, kuid tööajal töö

juures F. M. X olnud ei ole, seega ei toimunud F. M. töö juures ka X üleandmist (14.03.2025

ipr lk 6).

R. Sarapik on ka ise esitanud kohtule videomaterjali (III kd tl 20), millest nähtub, R. Sarapiku

viibimine X , kus F.M töötas. Näiteks 03.09.2022 liigub R. Sarapik X leti äärde ning pöördub

F. M. poole küsimusega „Mida sa ähvardasid mind lastega?“. F.M palub R. Sarapikul

„astuma hakata“ ja tahab mh teada, kus on X, kuid sellele R. Sarapik ei vasta ning küsib

hoopis, mis see F. M. asi on. Kahtlema ta ei ole tegemist X normaalse suhtlusega, millisest R.

Sarapik ise kohtule pilti üritas luua – nimelt tema sõnade kohaselt „me leppisime kokku ju X

X võtmise osas, mis ajal võtta, millal võtta, millal tagasi tuua“ (18.03.2025 ipr lk 8).

Ka 22.09.2022 X käimise kohta ning ka sellele järgnenud politsei väljakutse kohta on R.

Sarapik esitanud video, kust nähtub, et ta sekkub politseinike ja F. M. vahelisse vestlusesse,

nimetades F.M-i asjasse puutumatult sarivõlgnikuks, samuti ei soovi lahkuda politseiniku

vastavasisulise palve peale, asudes politseinikuga vaidlusesse. Samuti peab R. Sarapik asjasse

puutumatult vajalikuks öelda, et F.M teenib raha kõhu korrigeerimiseks, mitte X elatamiseks,

nagu F.M ütleb.

28.10.2022 X käimise kohta esitatud videolt nähtub X vestlus R. Sarapiku ja F. M. vahel,

30.10.2022 kohta esitatud videolt nähtub, kuidas R. Sarapik üritab kohvi minna ostma esmalt

F. M. käest, kes R. Sarapiku siis edasi teise kassasse suunab ning R. Sarapik edasist

ostuprotsessi ja ka laua taha istumist filmib. 06.11.2022 X käimise kohta esitatud videolt

nähtub, kuidas R. Sarapik X leti taha kohvi ostma suundub, imestab, et F.M on jälle tööl ning

sellele järgneb X vestlus. Seejärel aga alates 1.15 algatab R. Sarapik hoopis uue tema ,

avaldades F. M. , et tööd peab tegema – siis saab 65 euro eest Emmisse – teadaolevalt on

tegemist X kõrval asuva hotelliga, mille osas näib R. Sarapik teadvat, et F.M on seal tuba

rentinud Bookingu kaudu. Sellele järgnevalt filmib R. Sarapik taas enda liikumist X asuva

laua taha. Kohus märgib nende videote kohta järgmist – R. Sarapikul puudus igasugune

vajadus minna F. M. töö juurde ning telefoniga nende vestlust ja F.M-i filmida. Selline pidev

kaameraga filmimine on samuti teise isiku lubamatu jälgimine ja tema eraellu sekkumine –

teadupärast saab kohvi käia ostmas ka selliselt, et oma tegevust ja klienditeenindajat ei pea

filmima.

Eelnevalt kokku võttes on kohus seisukohal, et R. Sarapiku poolne oluline sekkumine F. M.

eraellu läbi tema töökoha on tõendamist leidnud nii kannatanu, tunnistaja Y.B, Häirekeskuse

kõnede vaatluse kui ka R. Sarapiku enda esitatud videomaterjaliga. F. M. eraellu sekkumiste

intensiivsus ja kontekst viitab sellele, et süüdistatavaga X seotud küsimused on R. Sarapikule

9 / 27

üksnes kõrvalised ja ettekäändeks F. M. eraellu sekkumiseks, oluliselt häirimiseks,

provotseerimiseks ja alandamiseks süüdistuses toodud viisil.

R. Sarapik käitub provokatiivselt kannatanu suhtes ja püüdes teda töökohal igati

diskrediteerida, s.t pannes oma käitumisega kannatanu närve proovile tema töökohas, kus

kannatanu peaks saama keskenduda tööle. Asjaolud kogumis kinnitavad, et ka R. Sarapiku

poolt kohtule esitatud kannatanu töökohal tehtud videomaterjali eesmärkiks on olnud eeskätt

kannatanu provotseerimine ja survestamine lootuses, et kannatanu närvid ikkagi lõppude

lõpuks ei pea vastu ja ta teeb n-ö mingi vea, mida kannatanu vastu edaspidi kasutada.

Eeltoodu on kohtule selgelt läbinähtav rõhuva tõendite kogumi tõttu. See ka näitab, et ajutise

lähenemiskeelu kohaldamise vajadus on selgelt olema s.

1.3. Lisaks sellele, et R. Sarapik järjepidevalt end F. M. töökohas ilmutas, on esitatud

süüdistuse kohaselt käinud ta ka F. M. X asuvas kodus korteri välisuksele koputamas ja

kividega aknasse viskamas, milline tegevus hirmutas nii F.M-i kui ka tema alaealisi lapsi.

Haakuvalt esitatud süüdistusega on ka F.M kohtus avaldanud, et pärast nende ühise kooselu

lõppemist 28.06.2022 käis R. Sarapik X ukse taga lõhkumas, akna pihta kive viskamas ning

kisamas. R. Sarapiku poolt X käimise kohta on kohtule tõendina esitatud politsei

andmebaasist juhtumi väljatrükk 20.09.2022 kuupäevast (I kd tl 147), mille kohaselt käib R.

Sarapik aadressil X, akende taga ja piilub klaasidesse. Samuti on politsei andmebaasist

esitatud 07.10.2022 juhtumi väljatrükk (I kd tl 150), millesse kantud info, et samal aadressil

on teataja eksmees ukse taga, koputab ja hüüab last. Juhtumi lahendusse on kantud info, mille

kohaselt on tegemist pikaajalise juhtumiga, kus mees jälitab naist ja kontrollib tema igapäeva

tegevusi.

Häirekeskuse kõnede vaatlusprotokollist nähtuvalt (I kd tl 152-155) avaldas F.M 20.09.2022

kõnes, et R. Sarapik tahab korterisse sisse pääseda, kuid ta ei tohi sinna tulla (haakub Pärnu

Maakohtu 30.03.2022 määrusega kriminaalasjas nr 1-19-5662). R. Sarapik viskab kive vastu

aknaid. 07.10.2022 kõne sisu ühtib eelnevalt avaldatud 07.10.2022 juhtumi väljatrükiga

politseiandmebaasist.

Kohus märgib, et prokuröri poolt esitatud Pärnu Maakohtu 30.03.2022 määruse kohaselt

kriminaalasjas nr 1-19-5662 oli R. Sarapikul keelatud katseajal viibida asukohas X, X (II kd tl

19-21) ning selline viibimiskeeld seati talle kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel

põhjusel, et R. Sarapik ei elanud kohtu määratud elukohas, vaid eelnimetatud X aadressil ning

seal elamise ajal toimus viis perevägivalla kahtlusega juhtumit seoses R. Sarapikuga.

Haakuvalt Pärnu Maakohtu 30.03.2022 kohtumäärusega on R. Sarapik kohtule esitanud

tõendina F. M. 28.09.2022 käsikirjalise avalduse kriminaalhooldusosakonnale (III kd tl 2)

seoses sellega, et R. Sarapik, kellel on keelatud viibida tema kodus X , on korduvalt

(avalduse kohaselt on välja toodud neli kuupäeva) käinud korteris sees, kus mh pildistanud

külmkapi sisu ning võtnud endaga kaasa autovõtmed. Sellega tahtis R. Sarapik seada kahtluse

alla F. M. ütluste usaldusväärsuse, kuid kohtu hinnangul nimetatud avaldus hoopis kinnitab, et

F.M on oma ütlustes olnud järjepidev ning seega saab tema ütlused lugeda ka

usaldusväärseks. Ühtlasi kinnitab see R. Sarapiku poolt esitatud tõend, et ta on viibinud F. M.

elukohas, kuigi ta ei oleks tohtinud seal olla, mis kinnitab ka esitatud süüdistust seoses tema

käimistega F. M. kodus ja sellise tegevusega F. M. eraelu häirimist. Seega ka kohtulahendi

täitmiseks pandud keeld ei kõigutanud R. Sarapiku ja tema tegevuse intensiivsust antud

aadressil ning kannatanule rahu ei antud.

Eelnevaga on süüdistuses esitatud faktilised asjaolud tõendamist leidnud.

10 / 27

1.4. Süüdistuse kohaselt häiris R. Sarapik 24.09.2022 ka kannatanu F. M. ja tema X

fotosessiooni X rannas, millest ei pidanud ta üldse teadlik olema . F. M. sõnade kohaselt R.

Sarapik ka sõimas seal, lahkus korra, kui politsei kutsuti, kuid tuli siis tagasi (22.01.2025 ipr

lk 35). Häirekeskusesse tehtud kõnet nimetatud kuupäevast on ka vaadeldud (I kd tl 153) ning

selle kohaselt on R. Sarapik taas F.M-i jälitanud, viibib tema läheduses, sõimab ja möliseb.

F.M soovib infot, kas ta saaks midagi teha, et R. Sarapik tema st eemale hoiaks.

Ka tunnistaja I.C on avaldanud, et pärast lahkumineku perioodi käis R. Sarapik pidevalt neil

järel, millest ühel korral X rannas, kui nad olid X ja väikeste õdedega pildistamas ning järsku

oli platsis R. Sarapik, kes lihtsalt sõimas (22.01.2025 ipr lk 35).

Nii F. M. kui ka I.C ütluste usaldusväärsust kinnitab R. Sarapiku enda esitatud video

24.09.2022 rannas viibimisest (III kd tl 20). See, et videolt ei paista F. M. poolt viidatud

fotosessiooni häirimist, ei tähenda, et nii F. M. kui I.C usaldusväärsete ütluste alusel seda ei

toimunud. Muu tõendikogum, sh Häirekeskuse kõne, kinnitab samuti rannas toimunut.

Seega süüdistuses esitatud faktilised asjaolud süüdistuse järgi on tõendamist leidnud.

1.5. Ahistava jälitamise süüdistus on seotud ka tunnistaja F.Y-lt F. M. kohta info kogumisega.

Kannatanu F. M. sõnade kohaselt näitas tema sõbranna F.Y talle aastaid tagasi sõnumeid,

mismoodi R. Sarapik uurib F. M. kohta (22.01.2025 ipr lk 15-16). Kohtule on tõendina

esitatud ka 12.01.2023 asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud F. M. poolt uurijale

saadetud e-kirja koos viie fotofailiga (I kd tl 156-159). Failidest nähtub, et kontakt nimega

Robert töö on olnud suhtluses F.Y nimelise isikuga, uurides, kas viimane on pisikestega, kas

F.M koju ei tulegi, kas F.M on öelnud, kuhu ta jääb. Mingi hetk on juba kontakt Robert töö

avaldanud, et F.M-il pole kavatsust koju tulla, vaid ta jäi linna, teades mh, et see mees, kelle

juures oli, elab X rohelises neljakordses majas. Täiendavalt palub Robert töö, et telefoni

omanik F.M-ile sellest suhtlusest ei reedaks.

F.Y käis tunnistajana kohtuistungil ka ütlusi andmas (14.03.2025 ipr lk 11-15) ning avaldas,

et sai F.M-i ja Robertiga tuttavaks, kui viimased X kolisid. Aeg-ajalt hoidis ta F.M-i ja

Roberti lapsi perioodil 2020-2022 kuni F.M X elas. Nende suhtlus lõppes, kui F.M ära kolis.

Suhtlus toimus pigem F.M-iga X hoidmise teemadel, Robert uuris pigem, millal tema lapsi

hoiab ja millal F.M tööl on. Selline uurimine Roberti poolt sai alguse siis, kui tema enam X ei

elanud ning uurimine käis telefoni ja sõnumite teel. Tunnistajale jäi mulje, et Robertit huvitab

rohkem see, kus on F.M, mitte ei tundnud X pärast muret. Haakuvalt asitõendi

vaatlusprotokollis vaadeldud sõnumitega avaldas tunnistaja, et edastas kunagi R. Sarapiku ja

tema vaheliste sõnumite sisu F. M. . Tõendite kogum kinnitab, et kannatanu kohta info

kogumine ja jälgimine oli kantud süüdistatava põhilisest eesmärgist realiseerida KarS § 1573

lg 1 süüdistust.

Seega süüdistuses esitatud faktilised asjaolud on tõendamist leidnud.

1.6. Täiendavalt on ahistava jälitamise süüdistus sisustatud R. Sarapiku poolt Facebooki

kontolt ühenduse võtmine isikutega, kes reageerisid F. M. Facebook kontol olevatele fotodele

ning kellega R. Sarapik varem kokku puutunud ei olnud. R. Sarapik avaldas neile isikutele F.

M. alandavaid fotosid, kirjutas solvava ja häiriva sisuga sõnumeid, nimetades F.M-i neegrite

munniimejaks ja emiseks ning uuris nende isikute suhete kohta F. M. .

F.M on uurijale esitanud sellega seoses fotofaile, mida on vaadeldud 12.01.2023 ja

13.01.2023 viies erinevas asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 160-187). Esmalt nähtub, kuidas

R. Sarapik on saatnud foto F. M. O.C nimelisele isikule ning avaldanud, et tegemist on F. M. ,

keda O.C „laikis“, s.o märkis tema foto meeldivaks. Lisaks täiendavate fotode saatmisele

küsib R. Sarapik O.C-lt, kas see neegrite munniimeja põrutab nüüd temaga ning et ta märkas,

11 / 27

et F. M. ja O.C vahel käib usin teineteise piltide „laikimine“. R. Sarapik avaldab O.C-le mh,

et ei suudleks F.M-i iialgi seoses tema kurku ja suhu lastud neegrite jobiga.

Sarnaseid sõnumeid ja fotosid F. M. on R. Sarapik vahetanud ka V.Z-iga, avaldades, et F.M

on ja jääb neegrite munniimejaks ning uurib muuseas, kuidas V.Z nii hästi F.M-i tunneb, et

tema kohta kõike teab.

O.C ja V.Z käisid kohtus tunnistajana ka ütlusi andmas ning V.Z on avaldanud (14.03.2025

ipr lk 15-17), et F.M on tema hea sõbranna, kuid R. Sarapikku ta ei tunne, viimane hakkas

temale tühja koha pealt sõnumeid saatma. Sõnumite täpset sisu tunnistaja ei mäletanud, kuid

ta teadis, et see oli mustamine. Tunnistaja mäletas, et saatis need sõnumid kas uurijale või

prokurörile.

R. Sarapik on võõras ka tunnistaja O.C-le , kes avaldas kohtus (14.03.2025 ipr lk 17-19), et

suhtles kunagi F. M. läbi Facebook Messengeri. Mingi aeg pärast tema sünnipäeva 07.10 oli

kirjutanud talle R. Sarapik – saatis talle F. M. pilte ja kirjutas, et ta ei suhtleks F.M-iga.

Samuti meenus tunnistajale, et R. Sarapik uuris, kas F.M seksib nüüd temaga. Sõnumid ja

kommentaarid F.M-i suunal olid solvavad ning tunnistaja saatis need edasi F.M-ile.

Ka F.M on kohtule avaldanud, et R. Sarapik on võhivõõrastele saatnud tema st vanu pilte, kus

ta oli väga suur, samuti inetuid jutte sellest, milline hoor ja libu ta on (22.01.2025 ipr lk 16).

Nende fotode kohta on omapoolsed väljavõtted X Facebooki grupist esitanud ka R. Sarapik

ise (III kd tl 3-6), selgitades, et need fotod F. M. on sadadele miljonitele kättesaadavad ning et

ka tema on selle kinnise Facebooki grupi liige. Kohtu hinnangul tõendab R. Sarapik nende

kinnise grupi postituste väljavõtetega, sealsete fotode võõrastele inimestele edasisaatmisega

ning sellega, et ta on asunud kinnise grupi liikmeks, millega tal otsest puutumust ei ole (R.

Sarapik kinnitas ka ise, et ta ei ole maovähendusoperatsiooni läbinud (20.03.2025 ipr lk 4), et

tal oli haiglane huvi F. M. tegevuse vastu ning ta kasutas kinnises grupis F. M. poolt

avaldatud fotosid ära tema laimamiseks.

R. Sarapik andis ütlusi, et ta tõepoolest võttis ühendust süüdistuses toodud nimetatud

isikutega ja ta tahtis inimesi hoiatada, milline F.M tegelikult on. Maakohtu hinnangul

peegeldavad süüdistatava taolised ütlused üksnes tema küünilist hoiakut, pidurdamatust ja

karistamatuse tunnet, kinnitades, et süüdistatav ei soovi kannatanule võimaldada rahulikku elu

ilma alandava või muu süüdistatava poolse sekkumiseta.

Eelnevaga on süüdistuses esitatud faktilised asjaolud tõendamist leidnud.

1.7. Ahistava jälitamise koosseisu objektiivne koosseisu puhul on vaja täiendavalt tuvastada,

kas kirjeldatud tegevuse eesmärgiks või tagajärjeks oli teise isiku hirmutamine, alandamine

või muul viisil oluliselt häirimine. Kohus, hinnates R. Sarapiku punktides 1.2.-1.6. kirjeldatud

tegevust, on seisukohal, et kogumis on olnud tema sellise tegevuse läbiv eesmärk F.M-i

häirida ja teda alandada ning R. Sarapik oma eesmärgid kahtlema ta ka saavutas. Kannatanu

on kohtus antud ütlustega ka kinnitanud, et on juba tükk aega psühholoogi juures käinud ning

ta on vaimselt omadega täiesti läbi (22.01.2025 ipr lk 16-17). Kohtu hinnangul on selline

tagajärg eluliselt loogiline tagajärg, igati usutav ja objektiivse kõrvaltvaataja jaoks ka

mõistetav. R. Sarapik sekkus järjepidevalt ligi poole aasta jooksul F. M. ellu viisil, mis ei ole

aktsepteeritav mis tahes olukorras, sh kui taustal käib tsiviilvaidlus X hooldusõiguse üle.

Selline sekkumine kannatanu eraellu on selge märk kestvast leppimatusest, et kanntanu ei

saaks edaspidi ilma süüdistatavata hakkama, takistades selleks igakülgselt nii kannatanu

vaimset heaolu, töösuhteid ja muid eraelulisi suhteid oma kohatu sekkumisega süüdistatava

poolt.

12 / 27

R. Sarapik on kohtule esitatud väljavõttega F. M. sotsiaalmeedia kontolt (III kd tl 11)

soovinud tõendada, et kuivõrd järgmine päev pärast tema vahistamist (R. Sarapik peeti

kahtlustatavana kinni 10.11.2022 – I kd tl 200-202) F.M pidutses ja pani selle kõik üles ka

sotsiaalmeediasse, ei ole tema tegevuse tõttu F. M. mingit kahju tekkinud (20.03.2025 ipr lk

5). Kohus märgib, et asjaolu, et kannatanu käis 2022. aasta novembris vahetult R. Sarapiku

kinnipidamise järgselt peol, ei tähenda, et R. Sarapiku tegevus temale vaimseid kannatusi

põhjustanud ei oleks. Süüdistatava soov eitada igasugust kannatanu pingelanguse

võimalikkust ja seda ka jälgida, näitab samuti küünilisust ja soovi kannatanut igati kahjustada.

Täiendavalt kumab kohtu hinnangul tuvastamist leidnud asjaolude pinnalt läbi R. Sarapiku

kibestumine ning võimetus leppida suhte purunemisega ja selle eest kätte maksta, mitte

niivõrd soov lastele lahkumineku tõttu parimat vanemlikku hoolt jätkuvalt tagada, s.t. et

vanemlik vaimne õhkkond lastele oleks võimalikult normaalne. Igale X-le on kahtlema ta

olulised mõlemad tema X ja soov, et mõlemad X oleksid ka õnnelikud ja saaksid üksteisega

vähemalt rahuldavalt läbi. Süüdistatava poolt lausaline püüd ühe vanema vaimselt

ruineerimiseks ei ole ka X huvides ja selline pikem tüli õhkkond jätab eluliselt igale lapsele

kurvad jäljed. Süüdistatava eesmärgid on kantud pigem egoismist ja pimedast kibestumisest,

millega peaks süüdistatav ise toime tulema ja mitte seda kohatult välja elama. Vajadusel

tuleks süüdistataval pöörduda abi saamiseks nt vaimse tervise nõustaja või psühholoogi poole,

kui ise ei ole võimalik viha jm sellega seotud küsimustega hakkama saada, et rahulikult ja

viisakalt eluga edasi minna ning probleemkäitumisi muuta ja näha elus positiivseid

perspektiive, mis paremuse poole muutusteks motivatsiooni annaks. Eeltoodu oleks ilmselt

kasuks ka suheteks X, mis on kannatanul ja süüdistataval ju ühised.

Seega, eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et R. Sarapik on oma tegevusega perioodil

28.06.2022-10.11.2022 täitnud KarS § 1573 lg 1 objektiivse koosseisu ahistavas jälitamises

kannatanu F. M. suhtes.

II. Süüdistus KarS § 199 lg 1 järgi

26.09.2022 on F.M esitanud süüteoteate, mille kohaselt 25.09.2022 X koju tuues eiras R.

Sarapik kohtu keeldu siseneda tema korterisse aadressil X, ning lahkus sealt koos F. M. auto

Ford Focus võtmetega, mille ta võttis ukse juures olevast võtmenagist ja endale taskusse pani.

Samal ajal R. Sarapik jälgis kogu aeg, kus kaamerad on, aga kõik jäi videosse. Juhtumiga

seotud isikuks on süüteoteatele märgitud I.C.

13.10.2022 asitõendi vaatlusprotokollis on F. M. poolt süüteoteates viidatud videot ka

vaadeldud (I kd tl 188-193). Vaatlusprotokolli lisaks oleval DVD-l on kaks videofaili, millest

esimeselt, alates 01.05, nähtub, kuidas R. Sarapik siseneb korteriuksest, võtab 01.09 seinal

olevast nagist midagi, mille endale taskusse paneb. Seejärel kontrollib ta arusaadavalt lae

äärtest võimalike kaamerate olemasolu ning kuna ta neid ei tuvastanud, liigub kaamera

vaateväljast eemale. Alates 01.46 ilmub R. Sarapik taas video vaatevälja, paneb endale

jalanõud jalga ning enne korterist lahkumist alates 01.55 kontrollib arusaadavalt veel

laeäärsed alad üle, tuvastamaks võimalikku valvekaamerat ning lahkub siis.

F.M on andnud ütlused (22.01.2025 ipr lk 17-18; 24-25), mille kohaselt 25.09.2022 oli ta

tööl, X olid Robertiga. F.M palus I.C-l telefoni salvestama, kuna R. Sarapik kogu aeg tungib

tuppa ja ta oli korduvalt R. Sarapikule öelnud, et tal on kaamerad ülevad – kaamerad olid tal

ostetud, aga ta ei olnud jõudnud neid üles panna. Asjaolu, et F.M enda sõnutsi R. Sarapikku

kaameratest teavitanud oli, haakub eelnevalt viidatud videolt nähtuvaga – R. Sarapik just neid

13 / 27

kaameraid lae alt otsibki. Filmiva telefoni asukoht oli aga teine, mida ilmselt R. Sarapik ei

osanud tuvastada.

F. M. ütluste kohaselt oli auto viimased kuus kuud olnud rohkem sõidus kui ta sellega sõita

oli saanud, kuna auto bensiinipaaki oli korduvat keegi suhkrut pannud. Autovõtmed paiknesid

seina peal, kui korteri uksest sisse minna, seal on võtmenagi. Selle, et autovõtmed sealt

kadunud on, avastas ta hiljem, kui videot vaatas. Autovõtmetega koos oli ka alarmpult ning

varuvõtmetega ei saanud F.M auto uksi avada, kuna alarm läks peale. Nimetatud sõiduk

kuulub F. M. ütluste kohaselt tema X I.C-le, mille tõendamiseks on esitatud ka väljatrükk

liiklusregistrist (I kd tl 194) ning AS Info-Auto Pärnu esinduse 17.11.2022 hinnapakkumisest

nähtub, et sõidukile on tellitud uus võti ja pult, samuti on tehtud kodeerimine, mis läks kokku

maksma 297,61 eurot (I kd tl 195-196). Tegemist otsese varalise kahjuga, mis autovõtme ja

selle küljes olnud alarmpuldi vargusega kannatanule tekkis, kuivõrd üldteada asjaolu kohaselt

autovõtmest ja -puldist ei oleks ilma kodeerimata midagi kasu ning sellise võtme olemus ongi

vastava kodeerimisega lisandväärtuse olemasolu.

Kannatanu I.C on kohtule kinnitanud, et sai alles pärast videot vaadates aru, et nagist võttis R.

Sarapik autovõtmed, kuna jooksis esikusse kontrollima ning tuvastas, et autovõtmeid nagis

enam ei olnud (22.01.2025 ipr lk 32).

R. Sarapiku ütlused sellest, justkui ta oleks tuppa sisenedes nagisse riputanud enda auto

võtmed ja need sealt ka pärast võtnud (18.03.2025 ipr lk 18), ei ühti muu tõendikogumiga –

esmalt ei nähtu videost, et ta midagi nagisse pannud oleks, teiseks ei ole mingil viisil

seletatav, miks ta nagist enda autovõtmeid võttes peaks ümbrust kontrollima viisil, nagu

videost nähtub – kuivõrd haakuvalt F. M. ütlustega oli R. Sarapik teadlik, et toas võivad olla

valvekaamerad, on üheselt aru saada, et just kaamerate olemasolu ta laealust väga püüdlikult

vaadates kontrollib, sh nende puudumist tuvastades ka koheselt salaja võtme hõivab.

Seega on igati tõendamist leidnud, et 26.09.2022 võttis R. Sarapik F. M. ja I.C elukohast X

külast nagis rippunud I.C-le kuuluva sõiduki Ford Focus võtmed koos puldiga, s.o pani toime

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Omastamise eesmärki

saab jaatada juba ainuüksi võõra asja valduse murdmisest, sest hoolimata asjaolust, et R.

Sarapikul nende võtmetega midagi peale ei olnud hakata – autoga ta ju sõitma ei läinud –

murdis ta nende valduse lõplikult. R. Sarapiku poolt auto võtmete vargusega tekitatud otsene

varaline kahju ületab ka KarS § 218 lg-s 4 nimetatud väheväärtusliku asja miinimumpiiri, s.o

200 euro piiri, seega on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 1 järgi. Kaitsja vastuväited varastatud

vara väärtuse osas ei ole asjakohased, kuivõrd kannatanu poolt on tekkinud kahju tõendamist

leidnud ning see ületab 20 päevamäära alampiiri.

Seega on täidetud KarS § 199 lg 1 objektiivne koosseis, s.o võõra vallasasja äravõtmine selle

omastamise eesmärgil. Asjaolu, et ilmselt omastamise eesmärgi kõrval oli eesmärk ka taas

kannatanu F. M. leibkonnale selle läbi sekeldusi tekitada (auto oli F. M. koos elanud X I.C

oma), haakub süüdistustes R. Sarapiku käitumismustriga kogumis. On ilmne, et suurema st

keskusest eemal elamine ja üksnes bussiliiklusest sõltumine, kui leibkonnas on ka väiksed

lapsed, võib olla lisamuret tekitav. Samuti süüdistatava liikumine isikliku autoga ja püüd

kannatanu F. M. töö- ja eraelulisi probleeme tekitada, on igati läbi nähtavalt teeninud üksnes

seda, et tekitada või taastada majanduslikku sõltuvust süüdistatavast ja seeläbi F.M-i oma

tahtele survestada.

III. Süüdistus KarS § 136 lg 1 järgi

14 / 27

13.10.2022 X turvakaamera 5. oktoobri 2022 salvestise vaatlusprotokollist (I kd tl 43-77)

nähtub, et kell 20.23.31 liigub X maanteel heleda jopega isik ning kell 20.23.37 ilmub video

vaatevälja sõiduki esiosa, videost nähtuvalt peatud sõiduk tänava ääres. Kell 20.23.49 ilmub

sõiduki kõrvalistuja ukse juurde meesterahvas, kes kõrvalistuja ukse avab, seejärel kell

20.23.51 jõuab tänava ääres kõndinud heleda jopega isikuni. Videol nähtuvad kaks isikut on

F. M. heleda jopega ning R. Sarapik on meesterahvas – selle kohta on ütlused andnud

kannatanu F.M (22.01.2025 ipr lk 8) ning ka R. Sarapik ei ole vastu vaielnud sellele, et

videol nähtuv meesterahvas on tema (18.03.2025 ipr lk 8).

Seejärel nähtub videost, kuidas F.M R. Sarapikku eemale tõukab ning juba kell 20.23.54

asub R. Sarapik F.M-i sülle võtma – selline tegevus kestab ca 3-4 sekundit, sest on näha, et

F.M ei lähe vabatahtlikult R. Sarapikule sülle, olgugi, et kaitsja kohtuvaidluses viitas sellele,

kuidas F.M süüdistataval käega lausa ümber kaela kinni hoiab. Selline kaela ümbert

haaramine ajal, mil R. Sarapik F.M-i auto poole viib, on eluliselt loogiline (instinktiivne)

teguviis, et vältida sülle haaramise haardest omakorda maha kukkumist või -libisemist ja

seeläbi haiget saamist. Kell 20.24.00 viib R. Sarapik kannatanu juhi kõrvalistuja ukse juurde,

kell 20.24.06 paneb ta sõidukisse kõrvalistuja kohale, kohmitseb seal ca 5 sekundit, lahkub

seejärel kaamera vaateväljast ning edasi nähtub videolt, et kell 20.24.26 hakkab sõiduk mööda

X maanteed X poole sõitma.

Kannatanu on andnud selle kohta ütlused, et nägi seda sõidukit R. Sarapikul esimest korda,

varem oli ta sõitnud valge pirukaga ning seda, et kannatanu seda sõidukit varem näinud ei

olnud, on kinnitanud ka R. Sarapik ise (18.03.2025 ipr lk 9, sõiduki fotosid vaadeldud I kd tl

90-95, sõiduki detailandmete väljatrükk I kd tl 96).

F. M. ütlustest tuleneb, et R. Sarapiku sõidukist väljumine oli tema jaoks ootamatu, mis

haakub kannatanu ütlustega sellest, et konkreetset sõidukit nägi ta R. Sarapiku valduses

esmakordselt, ning kui R. Sarapik avaldas, et tahab temaga rääkida ja viib ta koju, siis F.M

keeldus, korduvalt. Sellise keeldumisega mitte nõustudes aga võttis R. Sarapik kannatanu

sülle ja tõstis ta autosse. F. M. käekoti koos vihmavarjuga pani R. Sarapik tagaistmele,

käekotis oli mh ka F. M. telefon. Kogu juhtunust oli F.M šokis. Sõidu ajal avaldas ta R.

Sarapikule korduvalt, et soovib sõidukist välja saada ning tegi selleks ka ühe katse ristmikul,

kui valgusfooris põles punane tuli, kuid selle peale vajutas R. Sarapik gaasi põhja ning F.M

sõidukist välja ei saanud (22.01.2025 ipr lk 8-9).

R. Sarapiku ütlusi sellest, et F.M ise sõidukisse istus, ei toeta eelnevalt viidatud spordihalli

turvakaamera salvestis, millelt nähtub selgelt, kuidas R. Sarapik võtab kannatanu sülle, viib ta

avatud sõiduki ukse juurde ning paneb ta sõidukisse, F.M ei istu sõidukisse ise. Seejuures R.

Sarapiku ütlused sellest, et ta avas alati F. M. sõiduki uksi ja kandis teda kätel (18.03.2025 ipr

lk 22-23), on tühipaljad ja ennast õigustavad väited – kohtuistungil tõdes kohus korduvalt,

kuidas R. Sarapik igal võimalusel üritab F.M-i alandada ning seega ei ole R. Sarapiku ütlused

sellest, kuidas ta alati F. M. suhtes džentelmen on olnud, usutavad. See võis olla nii seni, kuni

nende omavahelised suhted pöördumatult halvaks läksid – ka R. Sarapiku esitatud

sõnumivahetustest F. M. alates 2022. aasta jaanuarist (III kd tl 12-19, ennekõike osaliselt

sõnumid tl 12 pöördel, tl 15 ja selle pöördel) nähtub, et suhtlus F. M. ja R. Sarapiku vahel on

olnud ka head. Kuid selliste kontekstide ära segamine kohtu jaoks on kunstlik ja eluliselt mitte

usutav, seega ka vastavad süüdistatava ütlused selle õigustamiseks on ilmselt moonutatud ja

mitte usaldusväärsed.

Ka selles ei ole R. Sarapiku ütlused usutavad, justkui oleks laupäeva õhtul X linnas X

maanteel väga tihe liiklus, mistõttu ta ei oleks saanud mingil hetkel valgusfoori all punase tule

15 / 27

all seistes gaasi vajutada ja edasi liikuda. Esmajoones sügisesel ajal, millal toimus ka

süüdistuses esitatud vabaduse võtmine, on X liiklus õhtuti vähene.

Vahetult sündmusele järgnenut on tajunud ka kannatanu F. M. X I.C, kes andis kohtus

ütlused sellest, et ta valvas 05.10.2022 kahte X ning mingi hetk tajus, et X ei ole õigeks ajaks

koju jõudnud. Kui üks hetk X koju jõudis, siis ta paaniliselt nuttis ja värises ning palus ukse

ruttu kinni panna. X kukkus koridori maha ja lihtsalt nuttis paaniliselt, kuni üks hetk pärast

vee ja salvrättide pakkumist rääkis I.C-le, et R. Sarapik röövis ta töölt bussijaama kõndides

ära, toppis autosse ja viis metsa vahele, samuti avaldas X , et ta oli üritanud autost välja

pääseda, kuid R. Sarapik oli punasega (s.o punase fooritulega) gaasi põhja pannud ja edasi

sõitnud, et X välja ei saaks (22.01.2025 ipr lk 33). Sellised vahetult veel sündmuse mõju all

olles tunnistajale edasi antud ütluste näol on tegemist KrMS § 66 lg 21 p 2 väärtusega

tõendiga, s.o kuulduste tõendiga. Märkimist väärib ka see, et ütlused ühtivad väga selgelt

kannatanu enda kohtule antud ütlustega, samuti I.C poolt pärast X koju jõudmist

Häirekeskusele tehtud kõnes avaldatuga, mida on 14.10.2022 vaadeldud (I kd tl 97-98).

Vahetult sündmuse järgselt, s.o 05.10.2022 kell 21.35, Häirekeskuse kõnes avaldatu haakub

nii F. M. enda kui ka I.C kohtus antud ütlustega. Eelnevaga haakub üheselt ka 06.10.2022

koostatud lähisuhtevägivalla infoleht (I kd tl 85-89), millesse on samuti kantud vägivallatseja

R. Sarapiku poolt kannatanu F. M. suhtes toime pandud teo kirjeldus seoses vabaduse võtmise

ja ka ähvardamisega.

Esitatud tõendid kogumis võimaldavad jõuda järeldusele, et R. Sarapiku poolt F. M.

sõidukisse panemine oli F. M. tahtevastane, samuti X edasine koju sõidutamine ning

sõidukist ka mitte väljalaskmine, takistades seda sõiduki liikumises hoidmisega, mille kohta

on ütlused andnud F.M ja kuulduste tõendina I.C. Täiendavalt märgib kohus, et F. M. seisund/

emotsioon vahetult sündmuse järgselt ei toeta kaitsja poole versiooni sellest, justkui oli F.M

enda sõidukisse viimisega nõus ning midagi tahtevastast sel hetkel ei olnud. F. M. reaktsioon

alates hetkest, mil R. Sarapik X juurde astub, viitab sellele, et F.M soovis R. Sarapikku

endast X le saada. Samuti nähtub videolt, et F.M osutab vastupanu R. Sarapiku poolt X sülle

võtmisele, sest R. Sarapikul võtab see tegevus üksjagu aega ja pingutust, samuti viitab

vastupanu osutamisele F. M. kehahoiak ajal, mil R. Sarapik X sülle saamisega tegeleb.

Selles igasugune vaidlus puudub, et R. Sarapikul puudus seaduslik alus F. M. vabaduse

võtmiseks. R. Sarapiku poolt viidatud eesootav arenguvestlus lasteaias X ta selleks ei ole.

Nimelt on R. Sarapik esitanud kohtule väljatrüki (III kd tl 8), millest tõesti nähtub, et 6.

oktoobril 2022 oli X (eeldatavasti lasteaiarühm) arenguvestlus. R. Sarapik selgitas kohtule

juurde, et see tõend ilmestab seda, miks F.M istus X autosse ja miks ta viis F. M. X

(20.03.2025 ipr lk 4). Kohus on eelnevalt kirjeldanud, et prokuröri esitatud videolt nähtub

selgelt, et F.M ei istunud ise vabatahtlikult R. Sarapiku autosse, vaid R. Sarapik viis F. M.

vägisi jõudu kasutades sõidukisse. Seega ei ole R. Sarapiku esitatud tõendil süüdistusega

mingit puutumust – X eesootava arenguvestluse rääkimine ei saa toimuda sunniga ja teise

isiku vabadust piirates.

Kohtuistungitel peatuti ka ajalisel raamil, mil vabaduse võtmine aset leidis. Süüdistusakti

kohaselt toimus see ajavahemikul kell 20.23-21.35, mil R. Sarapik lõpuks F. M. X sõidukist

väljuda lasi. Kohus märgib, et kui võtta arvesse marsruuti, mida mööda R. Sarapik enda

sõnutsi X X sõitis, s.o läbi X, võib üldteada olevalt autosõit kesta peaaegu tunni (ka

üldkasutatava kaardirakenduse Google Maps andmetel kestab autosõit ca 50 minutit), ning kui

võtta kogumis arvesse ka süüdistust KarS § 120 lg 1 järgi metsa ääres toimunud ähvardamist,

on selline ajaline raam eluliselt igati usutav ja loogiline.

16 / 27

Seega on eelnimetatud tõenditega leidnud tõendamist, et 05.10.2022 kell 20.23-21.35 viis R.

Sarapik F. M. viimast sülle võttes tahtevastaselt enda sõidukisse ning ei võimaldanud tal sealt

vastavalt korduvalt avaldatud soovile väljuda, millega täidetud KarS § 136 lg 1 kuriteo

objektiivne koosseis, s.o teiselt inimeselt ilma seadusliku aluseta ning tahtevastaselt vabaduse

võtmine.

IV. Süüdistus KarS § 120 järgi

Lisaks eelnevalt tuvastamist leidnud seadusliku aluseta vabaduse võtmisele on F.M andnud

kohtus ütlused ka sellest, et 05.10.2022 ajal, mil X vabadus oli võetud, sõidutas R. Sarapik F.

M. pimedasse tundmatusse metsa, mille käigus ähvardas F.M-i tapmisega, öeldes korduvalt,

et lööb F. M. kasti. Sellise ähvarduse täideviimist oli F. M. alust ka arvata, kuivõrd R. Sarapik

oli eelnevalt võtnud F. M. vabaduse ning R. Sarapik on ka varem F. M. suhtes korduvalt

vägivallakuritegusid toime pannud, teda tapmisega ähvardanud ning kannatanu suhtes toime

pandud kuritegude eest ka kohtulikult karistatud.

Kannatanu F.M, kelle ütlused on kohus usaldusväärseks pidanud, avaldas kohtus, et R.

Sarapik, olles ta metsa äärde viinud, lubas ta „kasti“ lüüa, milline väljend üldteada asjaolu

kohaselt tähendab ära tapma. Niimoodi sai sellest väljendist kohtus aru ka tunnistaja I.C.

Samuti avaldas R. Sarapik F. M. sõnade kohaselt kahetsust, et viimast juba varem ära ei ole

tapnud.

Samuti kuulduste tõendina KrMS § 66 lg 21 p 2 alusel on selle kohta kohtus ütlusi andnud I.C,

kes samuti Häirekeskusele tehtud kõnes, kui X lt vahetult tapmisähvarduse kohta kuuldu ka

edasi ütles.

R. Sarapik avaldas kohtuistungil, et X sõnavarasse ei kuulugi üldse väljend „kasti lööma“ ja

et X sõiduk on nii madal, et sellega ei saagi metsa vahele minna (III kd tl 10, ilmutatud fotod

sõidukist). Madala sõiduki osas ei ole F.M avaldanud, et nad kuskil päris metsavahel, n-ö

künklikul ja kände täis metsateel oleks olnud, vaid et nad olid lõpuks metsa juures, auto oli

suunatud näoga metsa poole (22.01.2025 ipr lk 10). Metsa äär võib ka asfaldi ääres olla, seega

on R. Sarapiku väide, justkui X madala sõidukiga metsas sõita ei saa, tagajärjetu.

See, et F. M. oli põhjust ka reaalselt karta R. Sarapiku poolt ähvarduse täideviimist, on

eluliselt igati usutav, kuna eelnevalt kohus tuvastas R. Sarapiku poolt F. M. vabaduse

võtmise, mille käigus mh toimus ka ähvardamine, samuti on R. Sarapik 10.12.2019. a

mõistetud süüdi nii F. M. kui tolleaegse X korduvas kehalises väärkohtlemises kui ka X

tapmisega ähvardamises (II kd tl 3-11; 12-18). Seega tõendite kogum ja modus operandi

viitab, et süüdistatavale R. Sarapikul on kaua kestnud ja ülemäärane viha kannatanu F. M.

suhtes, mis samuti kaudselt kinnitab kannatanu ütluste tõepärasust.

Seega on R. Sarapiku poolt F. M. tapmisega ähvardamine tõendamist leidnud ning kuivõrd F.

M. oli põhjust uskuda ka sellise ähvarduse täideviimist R. Sarapiku poolt X varasemalt lt

vabaduse võtmise ning korduva kehalise väärkohtlemise ja tapmisega ähvardamise tõttu, on

täidetud KarS § 120 lg 1 objektiivne koosseis.

V. Süüdistus KarS § 3312 järgi

5.1. Esitatud süüdistuse kohaselt on R. Sarapik teadlikult ja korduvalt rikkunud 07.11.2022

Pärnu Maakohtu kohtumäärusega nr 1-22-6426 kriminaalasjas nr 22267000820 kohaldatud

ajutist lähenemiskeeldu XF. M. eraelu või muude isikuõiguste kaitseks.

17 / 27

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Lääne Ringkonnaprokuratuuri 24.10.2022 taotluse (I kd

tl 107-112) alusel kohaldati Pärnu Maakohtu 07.11.2022 määrusega (I kd tl 113-125) R.

Sarapikule ajutist lähenemiskeeldu F. M. suhtes järgmistel tingimustel:

1) R. Sarapikul on keelatud viibida F. M. elukohaks olevale kortermajale X, X lähemal l

kui 15 meetrit. Erandina on R. Sarapikul lubatud läheneda kortermaja välisukseni tema

ja F. M. X vastuvõtmiseks või üleandmiseks;

2) R. Sarapikul on keelatud minna F. M. lähemale kui 15 meetrit. Juhuslikul kohtumisel

on R. Sarapik kohustatud F. M. viivitamatult 15 meetri kaugusele eemalduma.

Prokurör on kohtule esitanud tõendid selle kohta, et X teenindussaali, mis oli F. M.

töökohaks, mõõtmed on meetrites 14,55x12,15x9,8 (I kd tl 100-102), s.o ka kõige pikema

seina mõõt on lühem kui ajutise lähenemiskeelu määrusega R. Sarapikule F. M. suhtes

määratud minimaalne vahemaa.

Ajutise lähenemiskeelu kohtumäärus on tehtud avaliku e-toimiku vahendusel R. Sarapikule

nähtavaks 07.11.2022 (I kd tl 126) ning Pärnu Maakohtu vastusest Politsei- ja Piirivalveameti

päringule nähtub, et ajutise lähenemiskeelu kohtumäärus on R. Sarapikule allkirja vastu kätte

antud Pärnu Maakohtu kantseleis 09.11.2022 ning teada on, et väljastusteade nimetatud

kohtumääruse kättesaamise kohta on kohtute infosüsteemis registreeritud alles 09.11.2022

kell 15.39 (I kd tl 127-130). Kohtule ei ole esitatud muid tõendeid selle kohta, et

süüdistatavale oleks see määrus kuidagi teisiti teatavaks tehtud, kui kätteandmisega. Eelnev

tähendab, et vähemalt alates 09.11.2022 kell 15.39 sai R. Sarapik Pärnu Maakohtu määrusest

ja selle sisust teadlikuks, kuivõrd määruse varasema kättesaamise kohta tõendid puuduvad.

R. Sarapiku poolt 09.11.2022 kell 15.39 määruse kättesaamise järgselt oli R. Sarapikule teada

ka kohtumääruse resolutsiooni kaebekorras märgitu, mille kohaselt määruse peale võib esitada

küll määruskaebuse 15 päeva jooksul, kuid ajutise lähenemiskeelu määrus jõustub selle

tegemisest. R. Sarapikul oli ajutise lähenemiskeelu kohaldamise menetluses ka kaitsja,

vandeadvokaat M. Põbo, kes määrusega isiklikult 09.11.2022 kell 08.27 tutvus (I kd tl 126).

5.2. Süüdistuse kohaselt on R. Sarapik teadlikult ja tahtlikult rikkunud ajutist lähenemiskeeldu

F. M. töökohas, X , X asuvas X , neljal korral:

1) 09.11.2022 kell 09.43-09.54;

2) 10.11.2022 kell 09.13-09.15;

3) 10.11.2022 kell 10.19-10.20.26;

4) 10.11.2022 kell 10.20.52-10.22.

Kohus on seisukohal, et R. Sarapikul puudus subjektiivne koosseis rikkuda lähenemiskeeldu

09.11.2022. Kuivõrd eraldi ei moodusta ainuüksi 09.11.2022 episood kuriteo koosseisu, siis ei

too kohtu poolt selle tuvastamata jätmine kaasa ka õigeks mõistmist, sest kuriteo koosseis

moodustub üksnes omavahel korduvatest lähenemiskeelu rikkumistest. Antud juhul kohus ei

tuvasta süüteo algus alates 09.11.2022. Kohus leiab, et korduvuse moodustavad ühelt poolt

10.11.2022 kell 09.13-09.15 ning teisalt koos ajaliselt hilisemad 10.11.2022 kell 10.19-

10.20.26 ja kell 10.20.52-10.22 ajutise lähenemiskeelu rikkumised. Sealjuures kaks viimast ei

moodusta omavahel korduvust, vaid tegemist on teoühtsusest tulenevalt jätkuvate

osategudega ajalise läheduse tõttu.

5.3. Seega, puutuvalt 09.11.2022 lähenemiskeelu rikkumisse, leiab kohus, et teadlikku ja

tahtlikku lähenemiskeelu rikkumist R. Sarapikule sel kuupäeval ja kellaajal ette heita ei saa,

kuivõrd puuduvad tõendid, mille põhjal saaks tõsikindlalt väita, et R. Sarapikul Pärnu

18 / 27

Maakohtu 07.11.2022 määrus käes oli ja ta sellega tutvuda oli saanud. Tõendatud on üksnes,

et R. Sarapik 09.11.2022 F. M. töökohas viibis (I kd tl 131-133), samuti on teada, et R.

Sarapik oli teadlik ajutise lähenemiskeelu taotlusest, mida kohus menetles (kohtuistung

toimus määruse kohaselt 27.10.2022), kuid teada ei ole, kas ta ka 07.11.2022 tehtud

kohtumäärusest 09.11.2022 hommikul teadis ning selline kahtlus tuleb tõlgendada

süüdistatava kasuks. Seega ei tuvasta kohus 09.11.2022 korduva ajutise lähenemiskeelu

rikkumise eelduseks olevat esimese kahe lähenemiskeelu rikkumise algust alates 09.11.2022.

5.4. Küll aga on üheselt tuvastatavad 10.11.2022, s.o pärast eelmisel päeval ajutise

lähenemiskeelu kohaldamise määruse kättesaamist, kellaaegadel 9.13-9.15; 10.19-10.20.26

ning 10.20.52-10.22 ajutise lähenemiskeelu rikkumised, kuivõrd X turvakaamerate salvestisi

on vaadeldud 11.11.2022 ning nimetatud kuupäeva turvakaamera salvestisest tehtud

kuvatõmmistelt (I kd tl 134-137) on R. Sarapik kohtule äratuntav. Toimiku lk 135 ja 137

olevatel fotodel on näha R. Sarapiku käes mh ka valge(d) paber(id) ning haakuvalt F. M. ,

tunnistaja Y.B ja ka R. Sarapiku enda ütlustega, oli tegemist lähenemiskeelu kohtumäärusega

(22.01.2025 ipr lk 12; 14.03.2025 ipr lk 3-4; 18.03.2025 ipr lk 26), mille ta eelneval päeval

kätte oli saanud.

Tunnistaja Y.B on andnud ütlused, mille kohaselt mingi aeg rääkis F.M talle, et on taotlenud

R. Sarapikule lähenemiskeeldu ja tema teada sai F.M selle novembrikuus, kui saatis Y.B-le

ka kirja Messengeri, et R. Sarapik ei tohi X se tullagi, kuna lähenemiskeeld on temast 15m.

Pärast seda aga R. Sarapik ei lõpetanud restoranis käimist ning Y.B nägi teda seal ka pärast

lähenemiskeelu kohaldamist ning ühel korral lehvitas R. Sarapik paberiga ka Y.B nina ees, et

viimane seda loeks, et R. Sarapikul on 15 päeva aega, et see lähenemiskeeld edasi lükata.

Tunnistaja ei mäletanud, et kas R. Sarapik tuli pärast seda samal või järgmisel päeval uuesti

tagasi, samuti kuulis seda Y.B, kuidas F.M ütles R. Sarapikule, et lähenemiskeeld hakkas

kohe kehtima. Samuti avaldas tunnistaja Y.B, et on ühel korral R. Sarapiku tõttu ka politsei

välja kutsunud (14.03.2025 ipr lk 2-4).

Viimati nimetatu ühtib prokuröri esitatud 10.11.2022 kell 9.14.04 tehtud Häirekeskuse kõne

vaatlusprotokolliga (I kd tl 140-141), millelt nähtub, et kõne tegijaks on Y.B, kes avaldab, et

on X asuva X juhataja ning soovib politseid X, kuna seal on R. Sarapik, kellel on F. M.

suhtes lähenemiskeeld ning R. Sarapik klaarib/karjub midagi. Y.B kirjeldab R. Sarapikku kui

üle 60-aastast, peas heledate salkudega ning seljas tumedam jakk/pintsak, milline kirjeldus

ühtib 10.11.2022 kell 9.13-9.15 X turvakaamera salvestiselt nähtuvaga. Nimetatud väljakutse

on registreeritud ka politsei andmebaasis juhtumina nr 3100220661928 (I kd tl 139).

10.11.2022 X käimise kohta on esitanud video ka R. Sarapik (III kd tl 21), kes teatab videos

F. M. ütluse peale, et ta ei tohiks seal üldse olla, et tohib küll, sest määrus ei ole jõustunud.

Videolt kuuldu ühtib F. M. ning ka Y.B poolt kohtule sellest samast vestlusest räägituga

(22.01.2025 ipr lk 12; 14.03.2025 ipr lk 4). Samuti on videol näha R. Sarapiku jalga, milles

on jalas king, seega puudutab R. Sarapiku esitatud video just 10.11.2022 hommikupoolset

külastust, s.o kell 9.13-9.15.

5.5. Järgmine kord siseneb R. Sarapik X teenindussaali kell 10.19, kuid sel korral on R.

Sarapikul jalas teksapüksid, punased jalanõud ning kapuutsiga jope, käes hoiab ta valgeid

pabereid. Seega on tuvastatav, et ta on jõudnud vahepeal vahetada riided, mis erinevad

kardinaalselt kell 9.13-9.15 seljas olnud riietest, samuti on ta haakuvalt tema enda, F. M. ja

ka tunnistaja Y.B ütlustega tõendatud, et videosalvestiselt nähtuvate paberite näol on tegemist

lähenemiskeelu määrusega (Y.B ütlused 14.03.2025 ipr lk 3-4).

Kohtu hinnangul saab eelnevast üheselt järeldada, et vahepeal, pärast kell 9.13-9.15 X

teenindussaalis F. M. lähemal kui 15 meetrit viibimist, katkes R. Sarapiku tahtlus (sh ajaline,

19 / 27

ruumiline lähedus) ning kell 10.19 uuesti X teenindussaali naastes, seekord kardinaalselt

teises riietuses ning ka kohtumäärusega vehkides, oli tal juba uus tahtlus nn korduvaks ajutise

lähenemiskeelu rikkumiseks – seekord juba avalikult demonstreerides, et tema seda täita ei

kavatse.

Küll aga ei saa kohus lugeda katkenuks R. Sarapiku tahtlust 10.11.2022 kella 10.20.26 ja

10.20.52 vahelise ca 30 sekundi pikkuse ajavahemiku vältel – juba ainuüksi ajaline raam

näitab üheselt, et tegemist oli ühest tahtlusest kantud tegevusega, s.o jätkuva teoga. Liiati

nähtub, et uuesti kell 10.20.52 X teenindussaali sisenedes kasutab R. Sarapik sealset eraldi

sissepääsu hoonest väljumiseks.

5.6. Ka kaitsja tõi kohtuvaidluses välja korduvuse ja jätkuvuse teema, viidates, justkui oleks

R. Sarapiku 10.11.2022 X teenindussaalis käimised toimunud ühe jätkuva teona, mitte

korduvatena, nagu on esitatud süüdistus. Selles osas on aga kaitsjal õigus üksnes osaliselt.

KarS § 3312 järgi karistatav üksnes korduv lähenemiskeelu rikkumine ning kohus märgib

sellega seonduvalt, et kuigi 09.11.2022 lähenemiskeelu rikkumist kui kuriteo algust kohus

eelnevalt tuvastatuks ei lugenud, on korduvus kahe süüdistusepisoodi vahel, nimelt:

1) 10.11.2022 kell 9.13-9.15 eraldi episood ning

2) on eraldi episoodina ka 10.19-10.20.26 ja 10.20.52-10.22 jätkuvad osateod.

Kohus põhjendab oma seisukohta sellega, et 10.11.2022 X turvakaamera salvestisi vaadeldes

nähtub, et kell 9.13 siseneb välisukse kaudu X R. Sarapik, kes kannab kingi, viigipükse,

pintsakut ning lipsu (I kd tl 136). X teenindussaali sisenedes on tal käes telefon, kell 9.15

väljudes ka kohvitops. Teada on, et eelmisel päeval hiljemalt kella 15.30 paiku oli R. Sarapik

kätte saanud ajutise lähenemiskeelu määruse. R. Sarapikku teenindab F.M (I kd tl 135, foto nr

8).

Järgnevalt aga, kell 10.19 X teenindussaali sisenedes, on R. Sarapiku välimus kardinaalselt

muutunud kantavate riiete näol ning käes on tal ka ajutise lähenemiskeelu määrus, nagu kohus

eelnevalt punktis 5.5. viitas.

Riigikohus on selgitanud (01.04.2004 RKKKo, pp 13.1-13.2), et jätkuv süütegu on ühtsest

tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil

toimepandud süütegu. 10.11.2022 tunniajaste vahedega X käimine seda esmapilgul justkui

oleks, kuid kohtu hinnangul eristab neid kahte 10.11.2022 ajutise lähenemiskeelu rikkumist

kell 9.13-9.15 ja 10.19-10.20.26 R. Sarapikul ühtse tahtluse puudumine, mis kajastub nii

ajaliselt piisavas vahes kui ka välises teopildis.

Arusaadavalt, nagu ka R. Sarapik oma ütlustes on avaldanud, läks ta hommikul kell 9 X se

kohvi jooma, olles juba ajutise lähenemiskeelu määrusest teadlik. Seda avaldas ta enda

esitatud ja eelnevalt viidatud video kohaselt ka otsekohe F. M. . R. Sarapiku selline

lähenemiskeelu rikkumine tingis Y.B poolt politseile väljakutse tegemise. Kohtu hinnangul

sellega katkes ka R. Sarapiku tahtlus selleks korraks. Tema enda esitatud videolt nähtub

samuti, et pärast vaidlust määruse jõustumise temal F. M. asub R. Sarapik rääkima juba

hoopis X, tellib oma kohvi, ütleb F. M. reaktsioonist arusaadavalt F. M. , milline uskumatu

lits ta on, ning siis lahkub enda kaasaostetud kohviga. Sellega ongi ajutise lähenemiskeelu

teadlik rikkumine aset leidnud, sellega lõppes ka tema tahtlus sel hetkel F. M. teadlikult,

hoolimata kätte saadud ajutise lähenemiskeelu määrusest, läheneda.

Tund aega hiljem kardinaalselt teises riietuses X sisenedes peab olema vahepeal muutunud

juba ka R. Sarapiku liikumise eesmärk ja ruumilise seosena trajektoor – kui kell 9 oli ta

riietatud pigem pidulikult, siis seekord igapäevastesse riietesse. Miski tehioludest ei viita

20 / 27

sellele, et ka kannatanu pidanuks eeldama, et süüdistatav ca tunni pärast kindlasti naaseb.

Õiguslikult teoühtsus eelneva kannatanu töökoha külastamisega puudub ja on vahepeal

katkenud ka ajaline ja ruumiline lähedus ning seos. Uuesti naasmisel on süüdistataval ka

kaasas on ajutise lähenemiskeelu määrus, mis näitab tema tahtlust sel korral juba koos

määrusega demonstreerida tema ükskõiksust seatud ajutisse lähenemiskeeldu ning tema

üleolekut F. M. osas üldiselt. Arusaadavalt on kohvi ostmise soov X t sellise väikese

ajavahemiku puhul üksnes ettekääne – tema tahtlus sel korral oli suunatud ajutise

lähenemiskeelu rikkumisele ka koos määruse avaliku deklameerimisega.

Seetõttu, hoolimata üksnes tunniajasest ajavahemikust kahe erineva ajutise lähenemiskeelu

osateo vahel, on see korduvuse tuvastamiseks piisav ning kohus on seetõttu ka seisukohal, et

tegemist on selgelt nn erinevast tahtlusest kantud rikkumistega, millele viitab ka R. Sarapiku

välimuse kardinaalne muutumine ning tema teo avaldumisviis välises pildis. Küll aga, nagu

kohus eelnevalt punktis 5.5. ütles, ei moodusta eraldi korduvust kell 10.20.26 lahkumise järel

kell 10.20.52 X teenindussaali uuesti sisenemine, kasutades X teenindussaali keskusest

väljumiseks – need kaks süüdistuses välja toodud osategu moodustavad ühtse jätkuva teo.

Kohus märgib süüdistuse väliselt, et kui R. Sarapik 10.11.2022 kell 14.38 X mnt X peaukse

juures kahtlustatavana lähenemiskeelu rikkumises kinni peeti, oli tal ilmselt tekkinud tahtlus

ka kolmas kord ajutist lähenemiskeeldu rikkuma minna.

5.7. Puutuvalt R. Sarapiku poolt nii tema esitatud videos ning ka kohtus avaldatule

(18.03.2025 ipr lk 12-13), mille kohaselt sai ta aru, et kuna määrust on õigus vaidlustada 15

päeva jooksul, ei pea seda vaidlustamistähtaja jooksul ka täitma, märgib kohus esmalt, et R.

Sarapiku esitatud videost (III kd tl 21) nähtub üheselt, et samuti õigusalaseid teadmisi

mitteomav kannatanu F.M sai määrusest aru nii, nagu seal ka kirjas on – hoolimata

edasikaebeõigusest jõustub lähenemiskeelu määrus selle tegemisest. Samuti on määruse

resolutsiooni punktis 3. märgitud, et ajutine lähenemiskeeld kehtib kogu kriminaalmenetluse

läbiviimise aja. Kohtu hinnangul sellised selgitused määruses ei vaja õigusalaseid teadmisi,

vaid on keskmisele inimesele igati mõistetavad. Liiati olukorras, kus R. Sarapikku kaitses

ajutise lähenemiskeelu kohaldamise ajal lepinguline kaitsja, kelle käest oleks R. Sarapik

saanud koheselt ka selgitusi küsida, kui midagi tema jaoks arusaamatuks jäi. R. Sarapiku

viide sellele, justkui pool neli õhtul (09.11.2022 oli kolmapäev) vandeadvokaadid enam ei

tööta ja tal ei olnud võimalust kaitsjaga ühendust võtta, ei vabasta R. Sarapikku vastutusest

KarS § 17 lg 3 alusel. Samuti argumendid, et kui advokaati ei ole võimalik kätte saada, siis

see õigustab sarnaselt edasi toimimist ja nt nii kaua oma rikkumist möönmist, ei ole

asjakohased.

5.8. Kokkuvõtvalt on eelnevaga tuvastatud R. Sarapiku poolt korduv ajutise lähenemiskeelu

rikkumine 10.11.2022 esmalt kell 9.13-9.15 ning seejärel jätkuva osateona kell 10.19-

10.20.26 ning 10.20.52-10.22, s.o täidetud on KarS § 3312 objektiivse koosseisu tunnused.

VI. Subjektiivne koosseis

Kohus, hinnates R. Sarapiku poolt perioodil 28.06.2022-10.11.2022 toime pandud erinevaid

kuritegusid nii F. M. kui ka I.C vara vastu ja nende iseloomu, on seisukohal, et kogu tema

tegevus oli kantud pimedast kibestumusest F. M. suhte purunemisest ja pimedast vihast tema

vastu. Kuigi R. Sarapiku tegevuses on võimalik eristada viie erineva kuriteo toimepanemist

sel perioodil, olid need kohtu hinnangul kantud kõik ühest tahtlusest F. M. elu võimalikult

raskeks teha, teda igal võimalikul viisil alandada, häirida ning kahtlema ta oli kogumis

tegemist eesmärgistatud tegevusega, s.o kavatsetusega. Seejuures pidi kohus ka

21 / 27

kohtuistungitel korduvalt sekkuma R. Sarapiku sõnavõttudesse ning teda korrale kutsuma,

sest ta hakkas igal võimalikul juhul F. M. kohta rääkima asju, mis ei puutu käesolevasse

kriminaalasja ning mille avaldamine avalikult kohtusaalis oli kahtlema ta kantud eesmärgist

F.M-i alandada. Ka veel süüdistatavale antava viimase sõna ajal pidi kohus korduvalt R.

Sarapikku katkestama ja korrale kutsuma, et ta ei kalduks kriminaalmenetluse esemest

kõrvale ning kõrvalekalded olid seotud just F. M. kohta asjasse mitte puutuvate faktide ja

hinnangute andmisele.

R. Sarapik on küll läbi kohtumenetluse üritanud seada esikohale X F. M. ja põhjendanud F.

M. suhtes toimepandud kuritegusid ka sellega, et esines vajadus korraldada X eraelu, kuid

kohtul on tõendite kogumist ja R. Sarapiku enda käitumisest kohtumenetluses tekkinud selge

veendumus, et n-ö teravik on R. Sarapikul suunatud siiski kannatanu F. M. vastu ning X

eraelukorraldus on üksnes teisejärguline ja sobivaks ettekäändeks enda tegude õigustamisel.

Märkimist väärib seegi, et ka näiteks objektiivse vaatleja seisukohast kõrvaline isik, tunnistaja

F.Y, tunnetas enda ütluste järgi, et R. Sarapikku ei huvitanud temaga suheldes mitte niivõrd

see, kas X on hoitud, kui see, kus on F.M.

Seega on ahistava jälitamise koosseisu puhul tuvastatav teo toimepanemine raskeimas tahtluse

vormis, s.o kavatsetusega – R. Sarapiku kaitseversioon sellest, et F. M. pidev kontakti

otsimine oli kantud X arutamist vajavatest teemadest, ei ole kinnitust leidnud. Liiati ei saa

rääkida X seonduvaks F. M. alandamist kolmandate isikute, sh tema tööandja, ees. Ka F. M.

koduukse taga lõhkumine ning kiviga akendesse loopimine ei saa olla kantud eraheaolu

tagamise eesmärgist – selline tegevus pigem hirmutab lapsi ning on eraheaolu tugevalt häiriv.

Ka autovõtmete varguse puhul on kohtule esitatud videost selgelt näha, kuidas R. Sarapik

esmalt veendub selles, et tema tegevust ei jäädvustaks valvekaamerad, mille olemasolu kohta

oli F.M teda varasemalt hoiatanud, ning seejärel kaalutletult võtab nagist võtmed eesmärgiga

need omastada. Kahtlema ta oli kogu tema tegevus kantud kavatsetusest, võtmete varguse

läbi nii kannatanu I.C kui ka F. M. elu võimalikult keeruliseks tegemise eesmärgil.

Kuivõrd kohtumenetluses on tuvastamist leidnud, et R. Sarapik teadis täpselt, kuidas ja mis

aegadel F.M tööle ja töölt koju liigub, on ka vabaduse võtmise puhul selgelt tuvastatav, et R.

Sarapiku sõitmine täpselt sobival ajal X maanteel ei olnud juhuslik, vaid eesmärgistatud

tegevus, saamaks F.M enda mõju alla ning seeläbi mõjutada teda ka mitte politseisse

pöörduma. Samast eesmärgist oli kantud ka F. M. tapmisega ähvardamine.

Kavatsetus on tuvastatav ka ajutise lähenemiskeelu korduva rikkumise puhul 10.11.2022 – R.

Sarapik oli eelneval päeval, s.o 09.11.2022, võtnud isiklikult vastu ajutise lähenemiskeelu

määruse, milles oli selgesõnaliselt öeldud, et see hakkab kehtima määruse tegemisest. R.

Sarapiku vastuväidet, justkui ta ei saanud sellest aru, on kohus juba kohtuotsuse põhjenduste

punktis 5.7. analüüsinud. Sellise selgituse näol kohtumääruses ei ole tegemist erilisi

õigusteadmisi vajava infoga. R. Sarapik aga võttis täiesti teadlikult F. M. teist korda lähenedes

veel kaasa ka määruse, mh „vehkis“ sellega tunnistaja Y.B nina all, st tema tegevus oli

kantud eesmärgist näidata selgelt välja oma arvamus seatud lähenemiskeelu kohta ning seda

täiesti teadlikult ja planeeritult ka rikkuda.

Seega on R. Sarapik täitnud kõigis talle esitatud süüdistustes nii kuritegude objektiivse kui ka

subjektiivse koosseisu. R. Sarapiku puhul ei esine kohtu pool tuvastatud kuritegudes

õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid, seega tuleb R. Sarapik süüdi mõista KarS §

1573 lg 1, KarS § 199 lg 1, KarS § 136 lg 1, KarS § 120 lg 1 ning KarS § 3312 järgi,

seejuures viimases kuriteo puhul 10.11.2022 ajutise lähenemiskeelu korduvas

rikkumises. Ehkki 09.11.2022 ajutise lähenemiskeelu rikkumist kohus ei tuvastanud, siis see

22 / 27

aga ei tingi selles teos eraldi tema õigeksmõistmist kohtuotsuse resolutsioonis, sest eraldi

09.11.2022 lähenemiskeelu rikkumine kuriteokoosseisu ei moodusta.

VII. Karistus

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega

konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi

süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut ja tabama tema emotsioone, tundeid

ning püüdlusi (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1).

Hinnates R. Sarapiku süü suurust kõigi toime pandud kuritegude puhul, on kohus seisukohal,

et kuivõrd tema eesmärk läbivalt oli täiesti teadlikult ja tahtlikult F. M. ebamugavust

valmistada, teda alandada, tema eraellu sekkuda, teda hirmutada, näidata enda üleolekut tema

st, on tuvastatav, et R. Sarapiku süü suurus ületab keskmist. Seejuures ei ole tema soov ja

tahe igal võimalusel F.M-i alandada siiani kadunud – seda näitas R. Sarapik korduvalt ka

kohtusaalis avalikult välja.

KarS § 1573 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse;

KarS § 199 lg 1 rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse;

KarRS § 136 lg 1 rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse;

KarS § 120 lg 1 rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse;

KarS § 3312 rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi

mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni ühe kolmandiku kuni keskmise määra järgi, kui

puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja

poolt ette antud piirides individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi

jaoks.

Kuigi kõigi R. Sarapiku poolt toime pandud kuritegude puhul on võimalik karistusliigina

kohaldada ka rahalist karistust, ei pea kohus seda võimalikuks, kuivõrd kõik käesoleva

kohtuotsusega tuvastatud kuriteod on R. Sarapik toime pannud katseajal – karistusregistri

väljavõtte (II kd tl 1-2) kohaselt R. Sarapik, olles Pärnu Maakohtu 10.12.2019 otsusega

kriminaalasjas nr 1-19-5662 (II kd tl 3-18) kandnud ära reaalselt kandmisele kuuluva

vangistuse kaks kuud, oli allutatud ka 3 aastaks ja 6 kuuks katseajale ja käitumiskontrollile.

Katseaja lõpuks oli 09.06.2023, mis tähendab, et käesoleva kohtuotsusega tuvastatud ja R.

Sarapiku poolt 2022. aastal toime pandud kuriteod on kõik toime pandud katseajal.

Karistust kergendavad asjaolud R. Sarapiku puhul puuduvad. Samas on prokurör juba

süüdistusaktis ja ka kohtuvaidluses viidanud kahele raskendavale asjaolule – KarS § 58 p 1

madal motiiv, s.o armukadedus, ning KarS § 58 p 4 – süüteo toimepanemine X suhtes. Kohus

nõustub prokuröriga selles, et viidatud raskendavad asjaolud ka esinesid – esmalt on

armukadedus kui madal motiiv tuvastatav eeskätt selles, kuidas R. Sarapik F.M-i alandas

meesterahvaste ees, kes F. M. sotsiaalmeedia postitustele olid reageerinud. Samuti, hoolimata

asjaolust, et R. Sarapik on läbivalt kohtumenetluses viidanud, justkui neil puudus pereelu,

23 / 27

vaid nad üksnes magasid koos (18.03.2025 ipr lk 4), on ju nii kannatanu F. M. kui ka R.

Sarapiku ütlustest tuletatav, et koos oldi üheksa aastat, mille jooksul sündis ka kaks last, seega

kahtlema ta oli tegemist pereliikmetega.

R. Sarapik esitas kohtule ka fotofailid R. Sarapikust X (III kd tl 7), viidates, et F.M lõhkus

tema kuu aega vähem kui 35 aastat kestnud õnneliku abielu. Kohtu hinnangul viitab R.

Sarapiku selline avaldus selgelt, et sellise pika ja õnneliku abielu lahutamiseks oli R.

Sarapikul pärast F. M. saabumist tema ellu piisavalt põhjust ning F.M vähemalt sel ajal vääris

sellist käiku. Seega saab jaatada ka raskendava asjaoluna kuritegude toimepanemist F. M.

suhtes.

Seega, eelnevat kogumis arvesse võttes, peab kohus eripreventiivset eesmärki täitvaks ja

proportsionaalseks karistada R. Sarapikku alljärgmiselt:

KarS § 1573 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 10 kuud vangistust;

KarS § 199 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 8 kuud vangistust;

KarS § 136 lg 1 ja KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista talle KarS § 63 lg-t 1 kohaldades KarS §

136 lg 1 järgi karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust;

KarS § 3312 järgi ning mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust.

Kohus märgib, et erinevalt prokuröri tehtud karistusettepanekust on KarS § 136 lg 1 ja KarS §

120 lg 1 puhul tuvastatav ideaalkogum KarS § 63 lg 1 mõistes. Vabaduse võtmine ning

tapmisega ähvardamine olid omavahel tihedalt ajas ning ruumis seotud, seejuures võimendas

ähvarduse täideviimise hirmu asjaolu, et see toimus ajal, mil R. Sarapik oli F. M. vabadust

piiranud. Seetõttu on kohus seisukohal, et nende koosseisude puhul tuleb KarS § 63 lg 1

alusel määrata karistus raskeimat karistust ette nägeva koosseisu alusel, s.o KarS § 136 lg 1

järgi. Kuna vabaduse võtmisega kaasnes ka tapmisähvardus, siis kohus leiab, et karistus selle

eest ei tohi olla alla sanktsiooni keskmise.

Maakohus on seisukohal, et kergemate karistusi ei saa lugeda kaetuks raskemaga, arvestades

eeskätt süüdistuste mahtu ja ka erinevaid süütegusid, sest vastupidisel juhul tooks see kaasa

olulises mahus karistuse puudumise vastavalt süüdistuste suurusele.

Kuivõrd tegemist on samaliigiliste karistustega, tuleb KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel, mõista R. Sarapikule liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistuse hulka ka vahistuses viibitud aeg 10.11.2022-

22.01.2023 (s.o R. Sarapiku ennetähtaegse vabanemise määruse kohaselt asus ta

kriminaalasjas nr 1-19-5662 vangistust kandma 23.01.2023, mis tähendab, et vahistus lõppes

22.01.2023 – II kd tl 39-43), s.o 2 kuud ja 12 päeva vangistust. Seeläbi kandmisele kuuluva

vangistuse suuruseks on 3 aastat, 9 kuud ja 18 päeva vangistust.

Kuivõrd kuriteod pani R. Sarapik toime ka katseajal, tuleb KarS § 74 lg 6 ja KarS § 65 lg 2

alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 10.12.2019 kohtuotsusega

kriminaalasjas nr 1-19-5662 mõistetud ja ära kandmata karistuse, s.o 1 aasta, 10 kuud ja 21

päeva vangistuse võrra (karistusregister, II kd tl 2), mõistes seeläbi liitkaristuseks 5 aastat, 8

kuud ja 9 päeva vangistust.

Kohus märgib, et kuigi R. Sarapik on süüdi mõistetud üksnes II astme kuritegudes, mille eest

on KarS § 4 lg 3 kohaselt maksimaalseks karistuseks viis aastat vangistust, siis KarS § 65 lg 2

sätestab, et liitkaristus ei tohi ületada karistusliigi ülemmäära, milleks tähtajalise vangistuse

24 / 27

puhul on KarS § 45 lg 1 kohaselt 20 aastat, siis käesolevalt mõistetud liitkaristus seda piiri ei

ületa (vt ka Karistusseadustiku § 65 kommentaarid, p 6.5.).

R. Sarapikul tuleb ilmuda karistuse kandmisele kohtuotsuse jõustumise järgselt kutse peale.

VIII. Ajutine lähenemiskeeld ja lähenemiskeeld

Kohtuvaidluses esitas prokurör taotluse KrMS § 310¹ ja VÕS § 1055 kannatanu F. M. eraelu

või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada R. Sarapiku suhtes lähenemiskeeldu tähtajaga kuni

kolm aastat, keelates R. Sarapikul viibida F. M. elukohale lähemal kui 15 meetrit kinnistu

piirist. Erandina on R. Sarapikul lubatud läheneda kinnistu piirini tema ja F. M. X

vastuvõtmiseks või üleandmiseks, juhul, kui tsiviilkohus ei ole seda erandit korraldanud

teisiti; R. Sarapikul on keelatud minna F. M. lähemale kui 15 meetrit. Juhuslikul kohtumisel

on R. Sarapik kohustatud F. M. viivitamatult 15 meetri kaugusele eemalduma.

Samuti palus prokurör kohtul võimalusel kaaluda lähenemiskauguse suurendamist, kuna

hetkel kehtiv 15 meetrit ei taga kannatanu kaitset, sest isik viibib jätkuvalt pidevalt kannatanu

X elukoha postkastide juures krundi piiril, sõites sama sõidukiga edasi-tagasi, häirides ja

jälgides kannatanut.

Kohus märgib taotluse kohta järgmist. KrMS § 3101 seab lähenemiskeelu eeltingimuseks

kannatanu taotluse, mida käesolevalt aga kohtule esitatud ei ole. Seejuures õiguskirjanduse

kohaselt ei asenda kannatanu taotlust lähenemiskeelu kohaldamiseks kohtu oma algatus või ka

prokuröri vastavasisuline taotlus (KrMS kommenteeritud väljaanne, § 3101 kommentaar 5.).

Kohtule on esitatud tõendid üksnes seoses ajutise lähenemiskeelu seadmisega kohtueelses

menetluses, kuid ka selle osas on esitatud üksnes prokuröri poolt kohtule taotlus ajutise

lähenemiskeelu kohaldamiseks ning kohtumäärus, millega ajutine lähenemiskeeld seati.

Prokuröri kohtueelses menetluses esitatud taotlus ja kohtumäärus aga ei asenda kannatanu

taotlust lähenemiskeelu kohaldamiseks kohtuotsusega.

Kohus 22.01.2025 kohtuistungil ka selgitas kannatanule, et kannatanul on õigus taotleda nii

ajutist lähenemiskeeldu, mida kohtu poolt juba 07.11.2022 määrusega oli kohaldatud kuni

kriminaalmenetluses lõpplahendi jõustumiseni, samuti selgitas kohus kannatanule õigust

taotleda lähenemiskeeldu, mille kehtivus saab olla maksimaalselt kolm aastat kohtuotsuse

jõustumisest arvates. Hoolimata selgitusest kannatanu aga kohtule taotlust lähenemiskeelu

kohaldamiseks esitatud ei ole, seega tuleb prokuröri kohtuvaidluses esitatud taotlus

lähenemiskeelu kohaldamiseks jätta läbi vaatamata.

Küll aga tuleb jätta kehtima Pärnu Maakohtu 07.11.2022 määrusega seatud ajutine

lähenemiskeeld kuni käesolevas kriminaalasjas lõpplahendi jõustumiseni selles seatud

tingimustel ja võttes arvesse Pärnu Maakohtu 28.01.2025 määruse täpsustust. Kogumis kehtib

ajutine lähenemiskeeld järgmistel tingimustel:

Kohaldada Robert Sarapikule ajutine lähenemiskeeld F. M. suhtes järgmistel tingimustel:

1) Robert Sarapikul on keelatud viibida F. M. elukohale (X, katastrinumber XXX)

lähemal kui 15 meetrit kinnistu piirist. Erandina on Robert Sarapikul lubatud läheneda

kinnistu piirini tema ja F. M. X võtmiseks või üleandmiseks, juhul, kui tsiviilkohus ei

ole seda erandit korraldanud teisiti.

2) Robert Sarapikul on keelatud minna F. M. lähemale kui 15 meetrit. Juhuslikul

kohtumisel on Robert Sarapik kohustatud F. M. t viivitamatult 15 meetri kaugusele

eemalduma.

25 / 27

Ajutine lähenemiskeeld kehtib kogu kriminaalmenetluse läbiviimise aja, s.o

kriminaalmenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

IX. Tsiviilhagi

Alaealise kannatanu I.C seaduslik esindaja F.M on 25.09.2022 autovõtmete varguse

episoodiga seoses esitanud tsiviilhagi R. Sarapiku vastu, millega nõuab sõiduauto Ford Focus,

registreerimismärgiga XXX, mille omanikuks on I.C, süütevõtme koos puldiga vargusega

tekitatud varalise kahju hüvitamist kogusummas 958,10 eurot. Tsiviilhagi kohaselt

sõiduautole uue süütevõtme ja puldi tellimine ning nende kodeerimise kulu on kokku 297,61

eurot. Pärast süütevõtme ja puldi vargust tuli mootorsõiduk toimetada treileriga töökotta, kus

eemaldati sõidukilt alarm, mille töö hind oli 120 eurot. Treilerveo teenuse hind oli 110 eurot.

Samuti oli vaja pärast uue süütevõtme ja puldi tellimist teostada sõidukile lisaks alarmi

taastamistööd summas 430,49 eurot.

Hagi kohaselt on autovõtme ja puldi vargusega tekitatud kahju suurus tõendatud

kriminaaltoimikus kogutud tõenditega.

I kd tl 196 on näha Info-Auto AS Pärnu esinduse 17.11.2022 arve, mille kohaselt Ford

Focuse, registreerimisumbriga XXX, võtmetoorik, pult ning võtme ja puldi kodeerimise

maksumus oli 297,16 eurot. Eeltoodud tõenditega on tõendanud kannatanu ära kahju ulatuse,

mis vastab tema haginõudele.

Alaealise kannatanu esindaja F.M on andnud aga 22.01.2025 kohtuistungil ütlused, mille

kohaselt tekkis autovõtmete vahetusega täiendavalt kulu seeläbi, et varuvõtmel, mis kodus

alles oli, ei olnud alarmpulti ning varuvõtmetega sõiduki avamine pani tööle sõiduki alarmi,

mis tuli samuti välja vahetada ning mille jaoks oli vaja treileriga sõiduk X viia (22.01.2025 ipr

lk 18-19). Kokku oli eelkirjeldatud kahju suurus 230 eurot treileriveo ja alarmseadme

eemalduse eest ning 430,49 eurot uue autoalarmi ning selle paigalduse eest (I kd tl 197-199).

VÕS § 1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta oli

kahju tekitamises süüdi või vastutab vastavalt seadusele. Kahju tekitamist peetakse VÕS §

1045 lg 1 p 5 alusel õigusvastaseks mh juhul, kui kahju tekitati kannatanu omandi või valduse

rikkumisega. Käesolevalt on tõendatud R. Sarapiku poolt KarS § 199 lg 1 järgi

kvalifitseeritava teo toimepanemine – autovõtmete ja -puldi vargus ning selline tegevus on

õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt.

Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud ka R. Sarapiku poolt sõiduauto võtme ja puldi

vargusega tekitatud varaline kahju kannatanule, mis on põhjuslikus seoses R. Sarapiku

õigusvastase tegevusega. Nimelt ei oleks esmalt pidanud tegema kulutusi sõidukile uue

süütevõtme ja -puldi ostmisele, samuti kulutusi nende kodeerimisele, kui R. Sarapik

süütevõtit koos puldiga varastanud ei oleks.

Teadupärast on sõidukitel ka varuvõtmed, kuid nagu alaealise kannatanu seaduslik esindaja

F.M kohtuistungil selgitas, vallandas varuvõtmega sõiduki ukse avamine alarmi, mida enam

ilma sõidukit X t X pukseerimata ja alarmseadet eemaldamata maha ei saanud – kohtu

hinnangul on ka nimetatud kahju põhjuslikus seoses R. Sarapiku poolt auto süütevõtme ja

puldi vargusega, kuivõrd ilma viimaste varguseta ei oleks tekkinud vajadust sõiduki uksi

varuvõtmega avada. Samuti oli auto süütevõtme ja puldi vargusega põhjuslikus seoses kahju,

mis tekkis sõiduki alarmi taastamistöödega. Ühegi kulutuse näol ei olnud tegemist ülemäärase

või ebavajaliku kulutusega, vaid sõiduki eesmärgi päraselt kasutamiseks vajaliku olukorra

taastamisega.

26 / 27

Seega on tõendamist leidnud nii õigusvastane tegu R. Sarapiku poolt, tekitatud varaline kahju

ja selle suurus ning asjaolu, et kannatanule tekkinud kahju on põhjuslikus seoses R. Sarapiku

poolt auto süütevõtme ja alarmpuldi vargusega – see käivitas põhjusliku seose ahela, mille

tõttu tuli välja vahetada nii autovõti kui ka alarmpult, need tuli kodeerida, seejärel oli vaja

sõiduk pukseerida Pärnusse ning eemaldada alarmseade, mille käivitas varuvõti, ning ühtlasi

tuli paigaldada ka uus autoalarm.

Seega tuleb kannatanu I.C seadusliku esindaja F. M. poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada kogu

ulatuses ning R. Sarapikult tuleb kannatanu kasuks välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p

5 alusel 958,10 eurot.

X. Menetluskulud

Kriminaalmenetluse kulud moodustuvad 08.04.2025 õigusabikulude väljamõistmise taotluse

kohaselt (III kd tl 40-55) R. Sarapiku lepingulistele kaitsjatele makstud tasust kogusummas

9900 eurot, mille väljamõistmist kaitsja taotleb. Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p

9 kohaselt süüdimõistmisega kaasnev sundraha.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu, võttes arvesse KrMS § 182 erandeid. Kuivõrd käesolevas asjas mõistis kohus

R. Sarapiku süüdi kõigis talle esitatud süüdistuse kvalifikatsioonides ning rahuldas ka

tsiviilhagi kogu ulatuses, tuleb jätta R. Sarapiku lepingulistele kaitsjatele makstud

õigusabikulud tema enda kanda ning mõista R. Sarapikult täiendavalt Eesti Vabariigi kasuks

välja sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 1329 eurot (2025. aasta palga

alammäär 886x1,5).

Kuivõrd lähenemiskeelu korduva rikkumise süüdistuses tuvastamata jäänud osategu ei toonud

endaga kaasa õigeks mõistmist ning moodustas väga väikese osa kogu esitatud süüdistusest, ei

mõjuta see ka R. Sarapiku menetluskulude jaotust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Nummert

Kohtunik

27 / 27