Legislator Case Law & Legislation
2-24-136388/9 AI generated

2-24-136388/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-24-136388/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta poolte menetluskulud kostja J. M.-i kanda ning välja mõista kostjalt J. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

Legislator headnote

AI generated

2-24-136388/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: M.-i kanda ning välja mõista kostjalt J. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

Keywords

AI generated
satisfaction of claim deficiency of pledge changed financial circumstances bank credit balance mortgage loan damage to credit
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Otsuse tegemise aeg

22.05.2025.a.

Tsiviilasja number

2-24-136388

Tsiviilasi

PLACET GROUP OÜ hagi J. M.-i vastu võlgnevuse

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

PLACET GROUP OÜ (11198910)

Lepinguline esindaja Darina Koivunen

Kostja:

J. M. (XXX)

Hagihind

5924,19 eurot

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt J. M.-ilt hageja PLACET GROUP OÜ kasuks J. M.-i

ja Placet Group OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus

4859,57 eurot, intressid 309,93 eurot, 30.12.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivised 159,39 eurot.

3. Välja mõista kostjalt J. M.-ilt hageja PLACET GROUP OÜ kasuks viivised

alates 31.12.2024 põhinõude (4859,57 eurot) tasumata osalt kuni selle kohase

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta poolte menetluskulud kostja J. M.-i kanda ning välja mõista kostjalt J.

M.-ilt menetluskulud summas 595.- eurot hageja PLACET GROUP OÜ kasuks.

5. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

6. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

EDASIKAEBAMISE KORD

1 (4)

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada

otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru

Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor

Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib

esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 30.04.2024 laenulepingu nr xxxx PLACET

GROUP OÜ krediidikonto lepingu xxxx refinantseerimiseks. Laenulepingu xxxx

laenusumma oli 4941,22 eurot. Vastavalt laenulepingu nr xxxx lisale ja Euroopa

Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele oli lepingu krediidi kulukuse aastamääraks

17,26%, intressimäär aastas 15,81%, intressimäär päevas 0,04% ja kõigi tarbija poolt

krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete summa

8742,19 eurot.

PLACET GROUP OÜ krediidikonto lepingu xxxx võlgnevus oli 4941,22 eurot (põhiosa

4591,01 eurot + intress 345,21 eurot + sissenõudmiskulud 5 eurot). Krediidikonto lepingu

nr xxxx alusel teostas hageja kostjale väljamakseid kokku 3900 eurot. Vastavalt

hinnakirjale arvestati krediidikonto lepingu nr xxxx krediidikonto ja krediitkaardi tasud

kokku 25,03 eurot. Väljamakseid tehti kostjale 3900 eurot + kaarditehingud 3 640,51 eurot

+ krediitkontoga ja krediitkaardiga seotud haldustasud 25,03 eurot, kokku 7565,54 eurot.

Krediidikonto lepingu xxxx alusel on teostatud tagasimakseid 6362,36 eurot. Teostatud

maksetest luges hageja tasutuks 2974,53 euro ulatuses põhiosa, 3371,08 euro ulatuses

intressid, 1,75 euro ulatuses viivised ja 15 euro ulatuses sissenõudmiskulud. Eeltoodust

tulenevalt kostja poolt on jäänud tagastamata laenuandjale põhiosa 4591,01 eurot (7565,54

– 2974,53). Krediidikonto xxxx tasumata intressid 30.04.2024 seisuga olid 345,21 eurot.

Laenulepingu xxxx alusel on teostatud tagasimakse 130 eurot. Teostatud makse arvestas

hageja järgmiselt: 81,65 eurot põhiosa, 32,55 eurot intressi, 0,80 eurot viiviste ning 15

eurot sissenõudmiskulude katteks. Eeltoodust tulenevalt kostja poolt on jäänud tagastamata

2 (4)

laenuandjale põhiosa 4859,57 eurot (4941,22 - 81,65).

Laenulepingu nr xxxx alusel kostja oli viivituses juuni, juuli, augusti ja septembri

osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. 16. augustil 2024 edastati

kostjale lepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg (14 päeva)

kuni 30.08.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles

võlausaldaja lepingu üles 09.10.2024.

Tasumata intressid on 309,93 eurot = juunikuu intressimakse 66,47 eurot, juulikuu

intressimakse 64 eurot, augustikuu intressimakse 65,76 eurot, septembrikuu intressimakse

65,42 eurot ja intressid ülesütlemiseni 48,28 eurot, so oktoobrikuu intressimakse 62,97

eurot/30 päeva * 23 päeva.

Kuivõrd kostja ei ole täitnud xxxx lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt, arvestab

hageja viiviseid alates ülesütlemisele järgnevast päevast, so. 10.10.2024 arvestades põhiosa

4859,57 eurot kuni 30.12.2024. 30.12.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud

lepingujärgsete viiviste summa 159,39 eurot. Edaspidi palub hagejal kostjalt välja mõista

viivised alates 31.12.2024 põhinõude 4859,57 eurot tasumata osalt kuni selle kohase

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Viru Maakohtu 16.01.2025.a. kohtumäärusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus

edastas kostjale hagimaterjali ning menetlusse võtmise määruse, milles kohustati kostjat

esitama hagiavaldusele kirjalik vastus 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.

Kostjale on menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjal isiklikult allkirja vastu kätte

toimetatud 30.04.2025. Seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 14.05.2025. Kostja ei ole

hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel, kuivõrd kostja ei ole kohtu

nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et

kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5

sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Tagaseljaotsuse võib kohus teha

kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kohus märgib põhjendavas osas vaid krediidikulukuse määra ja tarbija krediidivõimelisust

käsitlevad põhjendused.

VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud

keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra

arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi

kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma

veebilehel.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr 17,26% aastas seadusega

kooskõlas.

Kohtu hinnangul on hageja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja

maksevõimet laenu taotlemisel. Hageja on selgitanud ja tõendanud kostjale laenu andmisel

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja on kostja sissetulekuid kontrollitud

mh kostja pangakonto väljavõtte alusel.

Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid

hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

3 (4)

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse

täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus

täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub

andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja

võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral

viivist.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele.

Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv summas 595 eurot ja õigusabikulud 150 eurot.

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning

tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Samas ei

ole põhjendatud hageja õigusabikulud. Hageja ei ole esitanud kohtule menetluskulude

nimekirja ega menetluskulusid tõendavaid dokumente (TsMS § 176 lg 6). Hagiavaldusest

ei tulene, et hageja lepinguline esindaja esindaks hagejat mõne õigusbüroo kaudu. Seega

loeb kohus, et lepinguline esindaja on hageja töötaja TsMS § 175 lg 2 tähenduses ja

õigusabikulud 150 eurot hüvitamisele ei kuulu.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maido Roots

Kohtunik

4 (4)