2-24-134332/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. mai 2025, Jõhvi

Kohtuasja number

2-24-134332

Kohtuasi

Elisa Eesti AS hagi K. T. vastu 464,37 euro võlgnevuse

ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

514,28 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS, (registrikood 10069659, asukoht

Sõpruse tn 145, Kristiine linnaosa, Tallinn), lepinguline

esindaja A. J. (e-post jurist@julianus.ee )

Kostja: K. T. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX )

Asja läbivaatamise kuupäev

22. mai 2025/ kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Elisa Eesti AS hagi K. T. vastu 464,37 euro võlgnevuse ja lisanduva

viivise nõudes tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt K. T.lt hageja Elisa Eesti AS kasuks 11.05.2023.a.

liitumislepingust nr 15096284 ja 26.05.2023 liitumislepingust nr 15159263 tulenev

võlgnevus 464,37 eurot (nelisada kuuskümmend neli eurot ja 37 senti), sh

põhivõlgnevus 407,41 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 41,96 eurot.

3. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis tasumata põhivõla jäägilt (407,41

eurot) alates 20.12.2024 kuni nõuete täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud kokku

summas 364

(s.o

riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 169

eurot) ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale kätte väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

1(4)

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2

alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv

(riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099

või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792

(viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Elisa Eesti AS esitas 25.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 475,36 euro saamiseks. Kohus tegi 28.09.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida

ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 09.12.2024 määrusega

lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti Elisa Eesti AS-i nõue K. T. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 19.12.2024

esitas Elisa Eesti AS Harju Maakohtule hagiavalduse. Esitatud hagiavalduse kohaselt, nõude

aluseks on kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud lepingud: 11.05.2023 Elisa Eesti AS

liitumisleping nr 15096284; 26.05.2023 Elisa liitumisleping nr 15159263; Osamaksetega vara

müügileping Liitumislepingu nr 15159263 lisa 15159264; Elisa Eesti AS liitumisleping nr

15159292; Osamaksetega vara müügileping, Liitumislepingu nr 15159292 lisa 15167105.

Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid

teenuse ja järelmaksuga kauba müügi eest, mis kostja on jätnud tasumata. Hageja saatis

kostjale võlanõude ja lepingu ülesütlemise avalduse, milles teatas, et juhul kui kostja

võlgnevust ei tasu, siis ütleb hageja kostjaga sõlmitud lepingud ülesse alates 26.01.2024.

Kostja võlgnevust ei tasunud.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 464,37 eurot, millest 407,41 eurot on

põhivõlgnevus, 15 eurot on sissenõudmiskulu ja 41,96 eurot on viivis; samuti viivise

põhinõudelt alates 20.12.2024.a. kuni võlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras, samuti menetluskulud 533 eurot, sh riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu

20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot ning viivise menetluskuludelt.

2(4)

03.04.2025 kohtumäärusega edastas Harju Maakohus tsiviilasja kohtualluvusel Viru

Maakohtule.

MENETLUSE KÄIK

2. Viru Maakohus võttis 03.04.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale

menetlusdokumendid, kohustades kostjat esitama kirjaliku vastuse hagile 14 päeva jooksul.

21.04.2025 saatis kohus kostjale hagiavalduse e-posti aadressile XXX (nimetatud e-posti

aadressi andis kostja Politsei- ja Piirivalveametile), kuid kostja on jätnud kirja kättesaamise

kinnitamata. Samas leiab kohus, et hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud TsMS § 3111 lg 1

p 1, § 314`lg 1, 2 alusel, so elektrooniliselt kostja enda poolt kohtule antud e-posti aadressile

(hagi on kätte toimetatud 07.05.2025, vastuse esitamise tähtaeg oli 21.05.2025). Kostja

kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu

määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada

tagaseljaotsusega.

Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega juhul kui kostja kohtu määratud tähtajaks

hagile kirjalikku vastust ei esita.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete

tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS §

407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule

või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse

täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

5. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja AS Elisa Eesti

vahel sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub

kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

6. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha

kirjeldava ja põhjendava osata.

7. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6,

113 lg 2 p 3 alusel kogu haginõude 464,37 euro ulatuses, sh põhivõlgnevus 407,41 eurot,

sissenõudmiskulud 15 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 41,96 eurot. Samuti kuulub

kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis tasumata põhivõla jäägilt (407,41 eurot) alates

20.12.2024 kuni nõuete täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

MENETLUSKULUD

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

3(4)

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse

kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud

kostja kanda.

9. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 175

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot (2,0 tundi,

maksumusega 169 eurot tund).

TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulud hagiavalduse koostamise

eest on põhjendatud osaliselt. Kuna tegemist on trafaretse ja mitte keeruka hagiga võlgnevuse

nõudes, hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungil ega tutvuma kostja poolt esitatud

vastusega, loeb kohus põhjendatud ajaks 1 tunni. Seega on põhjendatud ja vajalikuks õigusabi

kuluks hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 169 eurot. Hagiavalduse esitamine on

lõivustatud toiming ning hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 175

eurot. TsMS § 172 lg 9 III lause ja § 4842 alusel on põhjendatud määrata 20 eurot hageja

menetluskulude katteks maksekäsu kiirmenetluses.

10. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Hageja on vastava taotluse esitanud.

Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja

hageja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 364 eurot s.h tasutud riigilõiv 175

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 169 eurot ning

viivise väljamõistetud menetluskuludelt (289 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

11. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

12. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

Kohtunik

4(4)