1-21-8803/156 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mail 2025. a

Kriminaalasja number

1-21-8803

Kohtukoosseis

Janika Kallin, Pavel Gontšarov ja Sten Lind

Kriminaalasi

Kristo Rossmani süüdistuses KarS § 3001 lg 2, § 201 lg 2

p-de 1 ja 2, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 2172 lg 1 järgi ja Ott Suti

süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1 – § 22 lg-te 1 ja 3, § 217 2

lg 1 – § 22 lg-te 1 ja 3, § 3001 lg 2, § 344 lg 1 – § 22 lg-te 1 ja

2, § 345 lg 1 ja § 4023 lg 1 järgi (tagastatud riigikohtu 23.

detsembri 2024. a otsusega asjas nr 1-21-8803/138 tühistatud

osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises

kohtukoosseisus)

Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu 4. mai 2023. a otsus

Apellandid

süüdistatava Kristo Rossmani kaitsja Oliver Nääs

süüdistatava Ott Suti kaitsja vandeadvokaat Gretta Oltjer-

Timberg

kannatanu OÜ Paikre lepinguline esindaja vandeadvokaat

Norman Aas

Ülejäänud

apellatsioonimenetluse

pooled

Lääne Ringkonnaprokuratuur, prokurör Elle Keeman

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 4. mai 2023. a otsus osaliselt:

1.1 Kristo Rossmanile KarS § 64 lg 1 järgi mõistetud liitkaristuse osas;

1.2 Ott Sutile KarS § 64 lg 1 järgi mõistetud liitkaristuse osas;

1.3 osas, millega maakohus mõistis solidaarselt Kristo Rossmanilt ja Ott Sutilt OÜ

Paikre kasuks välja 98 176,10 eurot ja sellelt summalt arvestatud viivised VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;

1.4 osas, millega maakohus vähendas OÜ Paikre tsiviilhagi tagamiseks Ott Suti

kinnisvarale seatud kohtuliku hüpoteegi summat 169 125,19 euroni;

1.5 osas, millega maakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

2.1 Suurendada Kristo Rossmanile KarS § 201 lg 2 p-de 1, 2, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1

järgi KarS § 63 lg 1 alusel mõistetud vangistusest 1 aasta 6 kuud ja Kristo

Rossmanile KarS § 2172 lg 1 (K OÜ tehingutega seotud episood) järgi mõistetud

vangistusest 2 aastat KarS § 64 lg 1 alusel raskemat ning mõista Kristo

Rossmanile liitkaristuseks vangistus 2 aastat 6 kuud.

2.2 Arvestada mõistetud liitkaristusest KarS § 68 lg 1 alusel maha eelvangistus 23

päeva ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 5 kuud 7 päeva

vangistust.

2.3 Jätta Kristo Rossmanile mõistetud ja kandmisele kuuluv vangistus KarS § 73 lg-

te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane 3 aasta

pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

2.4 Kristo Rossmani katseaja algust arvestada 4. maist 2023. a.

2.5 Suurendada Ott Sutile KarS § 201 lg 2 p 1 - § 22 lg 1, 3, § 344 lg 1 – 22 lg 1, 2 ja §

345 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel mõistetud vangistusest 1 aasta, Ott Sutile

KarS § 2172 lg 1 § 22 lg 1, 3 (K OÜ tehingutega seotud episood) järgi mõistetud

vangistusest 1 aasta 6 kuud ja Ott Sutile KarS § 4023 lg 1 järgi mõistetud

vangistusest 6 kuud KarS § 64 lg 1 alusel raskeimat ning mõista Ott Sutile

liitkaristuseks vangistus 2 aastat.

2.6 Arvestada mõistetud liitkaristusest KarS § 68 lg 1 alusel maha eelvangistus 23

päeva ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud 7 päeva

vangistust.

2.7 Jätta Ott Sutile mõistetud ja kandmisele kuuluv vangistus KarS § 73 lg-te 1 ja 3

alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta pikkuse

katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

2.8 Ott Suti katseaja algust arvestada 4. maist 2023. a.

2.9 Rahuldada OÜ Paikre tsiviilhagis solidaarselt Kristo Rossmani ja Ott Suti vastu

esitatud nõue hüvitada K OÜ-ga tehtud tehingute tõttu tekitatud kahju ja sellelt

arvestatud viivised. Mõista solidaarselt Kristo Rossmanilt ja Ott Sutilt OÜ

Paikre kasuks välja 128 420 eurot ning mõista ühtlasi Kristo Rossmanilt ja Ott

Sutilt OÜ Paikre kasuks välja ka põhivõlgnevuselt 128 420 eurot arvestatud

viivised kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Seisuga 22. mai 2025. a on põhivõlgnevuselt arvestatud ja seega sissenõutavaks

muutunud viivis 50 862,85 eurot.

2.10

Jätta OÜ Paikre tsiviilhagi tagamiseks Pärnu Maakohtu 8. juuni 2021. a

määrusega nr 1-21-4036 Ott Suti vara - kinnisvarale seatud kohtulik hüpoteek

summas 209 000 eurot – aresti alla.

2.11

Määrata, et enne apellatsioonimenetlust tekkinud põhjendatud

menetluskulude jaotus on järgmine:

-

Mõista Kristo Rossmanilt ja Ott Sutilt solidaarselt OÜ Paikre kasuks välja

kannatanu tsiviilhagis K OÜ-ga sõlmitud lepingute tõttu tekitatud

kahjunõude menetlemisega seotud menetluskulu 37 551,03 eurot.

-

Mõista Kristo Rossmanilt OÜ Paikre kasuks välja kannatanu poolt

süüdistatava süüküsimusega seotud menetluskulu 6837,71 eurot.

-

Mõista Ott Sutilt OÜ Paikre kasuks välja kannatanu poolt kantud ja

süüdistatava süüküsimusega seotud menetluskulu 3418,86 eurot.

-

Välja mõista Eesti Vabariigilt OÜ Paikre kasuks kannatanu poolt kantud ja

süüdistatava Kristo Rossmani süüküsimusega seotud menetluskulu 3681,85

eurot.

-

Välja mõista Eesti Vabariigilt OÜ Paikre kasuks kannatanu poolt kantud ja

süüdistatava Ott Suti süüküsimusega seotud menetluskulu 1840,92 eurot.

-

Välja mõista Kristo Rossmanilt Eesti Vabariigi kasuks tunnistajakulu 397,10

eurot, ekspertiisikulu 152 eurot ja sundraha 1087,50 eurot.

-

Välja mõista Ott Sutilt Eesti Vabariigi kasuks tunnistajakulu 282,30 eurot ja

sundraha 1087,50 eurot.

-

Välja mõista Eesti Vabariigilt Kristo Rossmani kasuks valitud kaitsjale

makstud tasu 12 729,20 eurot.

-

Välja mõista Eesti Vabariigilt Ott Suti kasuks valitud kaitsjale makstud tasu

13 895,39 eurot.

2.12

Jätta apellatsioonimenetluse kulu põhjendatud osas Eesti Vabariigi kanda.

-

Välja mõista Eesti Vabariigilt OÜ Paikre kasuks 1200 eurot;

-

Välja mõista Eesti Vabariigilt Kristo Rossmani kasuks 2488,80 eurot;

-

Välja mõista Eesti Vabariigilt Ott Suti kasuks 2488,80 eurot.

2.13

Tasaarveldada süüdistatavate ja Eesti Vabariigi omavahelised nõuded

järgnevalt:

-

Eesti Vabariigil tuleb Kristo Rossmanile hüvitada maakohtus kantud

menetluskulu, mis on seotud süüdistatava õigeks mõistmisega 12 729,20 eurot

ja apellatsioonimenetluse menetluskulu 2488,80 eurot, mis teeb kokku 15 218

eurot. Kristo Rossmanil tuleb Eesti Vabariigile tasuda ekspertiisikulu 152

eurot, tunnistajakulu 397,10 eurot ja maakohtu otsusega välja mõistetud

sundraha, 1087,50 eurot, mis teeb kokku 1636,60 eurot. Seega tuleb Eesti

Vabariigilt Kristo Rossmani kasuks välja mõista 13 581,40 eurot.

-

Eesti Vabariigil tuleb Ott Sutile hüvitada maakohtus kantud menetluskulu,

mis on seotud süüdistatava õigeks mõistmisega 13 895,39 eurot ja

apellatsioonimenetluse menetluskulu 2488,80 eurot, mis teeb kokku 16 384,19

eurot. Ott Sutil tuleb Eesti Vabariigile tasuda tunnistajatasu 282,30 eurot ja

maakohtu otsusega välja mõistetud sundraha 1087,50 eurot, mis teeb kokku

1369,80 eurot. Järelikult tuleb Eesti Vabariigilt Ott Suti kasuks välja mõista

15 014,39 eurot.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu

otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi

vahendusel.

Menetluse eelnev käik.

1. Pärnu Maakohus tegi kriminaalasjas nr 1-21-8803 4. mail 2023. a kohtuotsuse1, mille

vaidlustasid prokuratuur, kannatanu OÜ Paikre lepinguline esindaja ning süüdistatavate K.

Rossmani ja O. Suti kaitsjad.

1 kd XXVII tlk 14-27 (resolutiivosa) ja tlk 40-169 (terviktekst)

1.1 Prokuratuur vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega K. Rossman ja O. Sutt mõisteti

õigeks KarS § 2172 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos episoodides, mis olid seotud T.U-ga ja

OÜ-ga S.

1.2 Kannatanu OÜ Paikre lepinguline esindaja vaidlustas maakohtu otsuse mh osas, millega

jäeti osaliselt rahuldamata tsiviilhagis solidaarselt O. Suti ja K. Rossmani vastu esitatud nõue

hüvitada K OÜ-ga ebasoodsatel tingimustel sõlmitud lepingutega tekitatud varaline kahju.

Lisaks vaidlustas kannatanu maakohtu määratud menetluskulude jaotuse ning

menetluskuludelt arvestatud viivisenõude välja mõistmata jätmise.

1.3 O. Suti kaitsja vaidlustas maakohtu otsuse mh osas, mis puudutas süüdistatava süüdi

tunnistamist KarS § 2172 lg 1 - § 22 lg-te 1 ja 3 järgi K OÜ-ga seotud episoodis, OÜ Paikre

tsiviilhagis esitatud ja K OÜ-ga tehtud tehingutel põhineva kahjunõude osalist rahuldamist ja

maakohtu määratud menetluskulude jaotuse.

1.4 K. Rossmani kaitsja vaidlustas maakohtu otsuse mh osas, mis puudutas süüdistatava süüdi

tunnistamist KarS § 2172 lg 1 järgi K OÜ-ga seotud episoodis, OÜ Paikre tsiviilhagis esitatud

ja K OÜ-ga tehtud tehingutel põhineva kahjunõude osalist rahuldamist ja maakohtu määratud

menetluskulude jaotuse2.

2. Tallinna Ringkonnakohus jättis 4. juulil 2024. a prokuratuuri apellatsiooni rahuldamata.

Kannatanu OÜ Paikre lepingulise esindaja ja süüdistatavate kaitsjate apellatsioonid rahuldati

osaliselt3.

2.1 Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse mh osas, mis puudutas süüdistatavate süüdi

tunnistamist KarS § 2172 järgi K OÜ-ga seotud episoodis. Selles etteheites mõistis

ringkonnakohus O. Suti ja K. Rossmani õigeks, korrigeeris süüdistatavatele maakohtu poolt

mõistetud liitkaristusi, jättis läbi vaatamata OÜ Paikre tsiviilhagis esitatud nõude hüvitada

OÜ-ga K sõlmitud tehingute tõttu tekitatud 128 420 euro varaline kahju, leevendas

proportsionaalselt tsiviilhagi tagavaid meetmeid ja tegi uue otsustuse menetluskulude kohta.

Viidatud osas vaidlustasid ringkonnakohtu otsuse prokuratuur ja kannatanu OÜ Paikre

lepinguline esindaja4.

3. Riigikohtu 23. detsembri 2024. a otsusega nr 1-21-8803/138 tühistati osaliselt Tallinna

Ringkonnakohtu 4. juuli 2024. a otsus kriminaalasjas nr 1-21-8803:

-

K. Rossmani õigeksmõistmises KarS § 2172 lg 1 järgi ja O. Suti õigeksmõistmises

KarS § 2172 lg 1 - § 22 lg 3 järgi osas, mis puudutab OÜ Paikre ja K OÜ

jäätmekäitluslepingute ettevalmistamist ja sõlmimist;

-

OÜ Paikre tsiviilhagis esitatud nõude läbivaatamata jätmises osas, mis puudutas

kannatanu nõuet, et süüdistatavad hüvitaks K OÜ-ga sõlmitud

jäätmekäitluslepingutega tekitatud kahju;

-

osas, millega ringkonnakohus tühistas K. Rossmannile ja O. Sutile maakohtu otsusega

KarS § 64 lg 1 mõistetud liitkaristused, mõistis O. Sutile uue liitkaristuse ja määras K.

Rossmanile uue katseaja;

-

vähendas tsiviilhagi tagava kohtuliku hüpoteegi summat maakohtu otsusega määratud

169 125,19 eurolt 5500 eurole;

2 kd XXVII tlk 172-174 (prokuröri apellatsioon), 181-210 (O. Suti kaitsja apellatsioon), kd XXVIII tlk 1-5 (OÜ Paikre

lepingulise esindaja apellatsioon), 6-48 (K. Rossmani kaitsja apellatsioon)

3 kd XXVIII tlk 90-123

4 Kd XXVIII tlk 125-128 (prokurör), 129-137 (kannatanu lepinguline esindaja)

-

osas, millega ringkonnakohus otsustas enne apellatsioonimenetlust tekkinud

menetluskulu hüvitamise.

3.1

Riigikohus saatis kriminaalasja tühistatud osas uueks arutamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

Süüdistatavatele K. Rossmanile esitatud süüdistus KarS § 2172 lg 1 järgi ja O. Sutile

esitatud süüdistus KarS §-de 2172 lg 1 – 22 lg 1 ja 3 järgi osas, mis on

apellatsioonimenetluse esemeks.

4. OÜ Paikre juhatuse liige K. Rossman sõlmis või volitas oma töötajaid sõlmima 16.

novembrist 2015. a kuni 15. oktoobrini 2019. a K OÜ-ga jäätmekäitluse lepinguid, milles

fikseeriti põhjendamatult madalad jäätmete üleandmise-vastuvõtmise hinnad. Sel põhjusel tõi

lepingute täitmine OÜ-le Paikre kaasa varalise kahju vähemalt 128 420 eurot.

OÜ Paikre ja K OÜ vahel sõlmitud lepingutes sisalduvad jäätmete vastuvõtuhinnad määras

kindlaks ja lepingud valmistas allkirjastamiseks ette OÜ Paikre arendusjuht O. Sutt, kes

ühtlasi korraldas K OÜ majandustegevust.

K OÜ käekäigust olid huvitatud mõlemad süüdistatavad, sest osaühingust tehti

süüdistatavatele väljamakseid.

OÜ Paikre tsiviilhagis solidaarselt K. Rossmani ja O. Suti vastu esitatud nõue hüvitada

OÜ-le Paikre OÜ-ga K tehtud tehingute tõttu tekitatud kahju.

5. Hagi esemeks on kannatanu nõue, et K. Rosmanilt ja O. Sutilt tuleb OÜ Paikre kasuks välja

mõista K OÜ-ga ebasoodsatel tingimustel sõlmitud lepingutega tekitatud kahju ehk saamata

jäänud tulu 128 420 eurot ja põhinõudelt arvestatud viivis.

5.1 Hagi aluseks on süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis on tõendatud prokuröri

esitatud tõenditega.

5.2 Kahju arvestamisel tuleb lähtuda OÜ Paikre finantsjuhi ML koostatud tabelist, millest on

andmed kantud edasi hagis sisalduvatesse tabelitesse 1 (ehitusjäätmed) ja 2

(segaolmejäätmed) ning nendes on välja toodud järgmised andmed ja arvutused:



tabeli veerg I kajastab vaadeldavat ajavahemikku;



tabeli veerg II kajastab K OÜ-lt vastuvõetud jäätmete kogust;



tabeli veerg III kajastab K OÜ-ga sõlmitud lepingutes kokku lepitud jäätmete

vastuvõtuhinda;



tabeli veerg IV kajastab K OÜ-le jäätmete vastuvõtmise eest esitatud arveid ja nende

alusel OÜ-le Paikre reaalselt tasutud summasid;



tabeli veerg V kajastab K OÜ-ga võrreldavale kliendile kehtestatud jäätmete vastuvõtu

keskmist turuhinda, mida pidanuks K OÜ-le tegelikult kohaldatama;



tabeli veerg VI kajastab korrutistehte tulemust ehk potentsiaalset tulu, mida OÜ Paikre

oleks teeninud siis, kui K OÜ-lt vastu võetud jäätmekogustele (s.o tabeli veerus II

toodud andmed) oleks kohaldatud K OÜ-ga võrreldavaga kliendiga kokku lepitud

keskmist turuhinda (s.o tabeli veerus V toodud andmed);



tabeli veerg VII kajastab lahutustehte tulemust. OÜ-l Paikre saamata jäänud tulu on

arvestatud nii, et nendest summadest, mida OÜ Paikre oleks turuhinna kohaldamisel K

OÜ tarnitud jäätmetelt saanud, on lahutatud summad, mis osaühing OÜ-ga Paikre

kokku lepitud, kuid põhjendamatult madala hinnakirja alusel tegelikult tasus (s.o tabeli

veerus V toodud summadest on lahutatud veerus IV toodud summad).5

5 vt kd II tlk 5-7.

5.3 Kokkuvõtlikult on andmetega tõendatud, et süüdistatavate tegevuse tulemusel ehk nende

endi huvides tegutseva K OÜ-le põhjendamatult soodsate jäätmete üleandmise-

vastuvõtuhindade kehtestamise tõttu jäi OÜ-l Paikre ajavahemikul 2016-2019. a saamata tulu

vähemalt 128 420 eurot.

5.4 OÜ Paikre juhatajaks olnud K. Rossmanilt tuleb kannatanu kasuks saamata jäänud tulu

128 420 eurot välja mõista VÕS § 115 ja ÄS § 187 lg 2 alusel ja O. Sutilt tuleb OÜ Paikre

kasuks saamata jäänud tulu 128 420 eurot välja mõista TLS § 74 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1

alusel. Alternatiivselt võib O. Sutt vastutada deliktiõiguslike sätete ehk VÕS §-de 1044 lg 2,

1043 ja 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel siis, kui tema rikkumised ei ole mingil põhjusel hõlmatud

lepingus ja ametijuhendis sätestatud kohustustega.

5.5 K. Rossman ja O. Sutt vastutavad OÜ-le Paikre tekitatud kahju 128 420 eurot eest

solidaarselt VÕS § 65 lg 2 mõttes.

5.6 Lisaks kahju hüvitamisele tuleb K. Rossmanil ja O. Sutil tasuda ka viivised kooskõlas

TsMS § 367. Põhinõudelt tuleb arvestada viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates hagi esitamisest ehk 19. juulist 2021. a ning see summa samuti süüdistatavatelt

välja mõista.

Maakohtu otsus osas, mis on apellatsioonimenetluse esemeks.

6. Süüdistatavate süüküsimus.

6.1 Maakohus tunnistas K. Rossmani süüdi KarS § 2172 lg 1 järgi ja O. Suti süüdi KarS §-de

2172 lg 1 – 22 lg-te 1 ja 3 järgi. Kokkuvõtlikult olid maakohtu argumendid järgmised.

6.2 Selle üle ei ole vaidlust, et süüdistuses näidatud ajavahemikul töötas K. Rossman OÜ-s

Paikre juhatajana ja O. Sutt arendusjuhina. Lisaks ei vaidlusta keegi prokuratuuri väidet, et

OÜ Paikre sõlmis juhataja nimel või volitusel süüdistuses kajastatud ajal ja tingimustel K

OÜ-ga jäätmekäitluslepingud.

6.3 Vaieldakse selle üle, kas K. Rossman ja O. Sutt olid seotud K OÜ majandustegevusega,

kas süüdistatavad said äriühingu arvel isiklikku kasu, kas O. Sutt osutas K. Rossmanile

kaasabi ning kas K OÜ-ga sõlmitud jäätmekäitluslepingutes olid põhjendamatult madalad

hinnad, mille tõttu tekkis OÜ-l Paikre varaline kahju süüdistuses näidatud ulatuses.

6.4 Kriminaalasjas on usaldusväärsete tõendite põhjal võimalik tuvastada järgmised asjaolud

ning öelda seda, et:



OÜ-s Paikre oli klientidele kehtestatud n-ö väravatasu, kuid pikaajalistele klientidele

kehtisid kokkuleppehinnad. Viimaste puhul sõltus jäätmete üleandmise-vastuvõtuhind

jäätmete mahust ja koostisest. Mida olulisem klient või suurema taaskasutusväärtusega

jäätmeid tarniv klient, seda madalam hind. OÜ Paikre juhatajale oli antud vaba voli

kujundada osaühingu hinnapoliitikat.



K OÜ ja OÜ Paikre sõlmitud jäätmekäitluslepingutes kokku lepitud hinnad määras

OÜ Paikre arendusjuhina kindlaks O. Sutt. Need hinnad olid keskmisest madalamad

ning eristusid selgelt OÜ Paikre üldisest hinnapoliitikast.



K OÜ-ga kokku lepitud keskmisest madalamaid hindu ei õigustanud K OÜ toodud

jäätmete kvaliteet ja/või maht, sest K OÜ ei toonud OÜ-sse Paikre kõrgekvaliteedilisi,

suure taaskasutusväärtusega jäätmeid ning toodud jäätmekogused olid tagasihoidlikud.

Kaitsjate toodud võrdlused äriühingutega (nt G AS), millele olid kehtestatud K OÜ-ga

võrreldavad hinnad, on ainetud, sest nende puhul on erinevalt K OÜ-st tõendatud

kvaliteetsete jäätmete tarnimine.



K OÜ ei aidanud OÜ-l Paikre laiendada geograafilist haaret, sest teistest piirkondadest

tarnitud kogused ei olnud märkimisväärsed ning see järelikult keskmisest madalamat

hinda ei põhjenda.



K OÜ panus aidata kaasa OÜ Paikre eesmärkide saavutamisele – nt suurendada

jäätmekäitluses ehitusjäätmete osakaalu – jäi väikeste mahtude tõttu väheseks ja

järelikult ei olnud sellestki tingitud keskmisest madalam hind.



K OÜ kehtestas oma klientidele jäätmete üleandmise-vastuvõtuhinnad, mis olid OÜ

Paikre hinnakirjast odavamad ning teenis nii jäätmete vahendamisest kasu.



Süüdistuses kajastatud ajavahemikul oli K OÜ seotud O. Sutiga ja K. Rossmaniga. K

OÜ ja süüdistatavate majandushuvid langesid kokku, sest O. Sutt ja K. Rossmann olid

äriühingu tegelikud kasusaajad. K OÜ oli n-ö puukfirma, mille abil OÜ Paikre

juhataja ja arendusjuht toimetasid osa äriühingu tulust enda kontrolli alla.

6.5 Prokuratuuriga pole põhjust nõustuda osas, mis puudutab OÜ-le Paikre tekitatud varalise

kahju suurust. Prokurör lähtus kannatanu arvestusest, too omakorda võrdlusest K OÜ-le

väidetavalt sarnase kvaliteedi ja mahuga jäätmeid toonud klientidega. Kannatanu seisukoht

pole õige, sest K OÜ-ga kõrvutatud OÜ H viis OÜ-sse Paikre vaadeldavate aastate jooksul

mahult vähem (ehitus)jäätmeid ning K OÜ-ga võrreldud Ä selgelt ebakvaliteetsemaid

(sega)olme)jäätmeid. Seega on õiglane lähtuda OÜ Paikre klientide keskmisest jäätmete

üleandmise-vastuvõtuhinnast, mis arvestab nii suurte kui ka väikeste ettevõtjatega sõlmitud

kokkuleppeid.

6.6 Keskmine turuhind ehitusjäätmete puhul on seega: 2016. a 35,80 eur/tonn; 2017. a 39,6

eur/tonn; 2018. a 45,667 eur/tonn ja 2019. a 49,429 eur/tonn. Arvutustehtes neid

lähteandmeid kasutades on kahju, mis seondub ehitusjäätmetega, kokku 92 835,54 eurot.

6.7 Keskmine turuhind segaolmejäätmete puhul on seega: 2016. a 44,60 eur/tonn; 2017. a

44,50 eur/tonn; 2018. a 52,40 eur/tonn ja 2019. a 54,857 eur/tonn. Arvutustehtes neid

lähteandmeid kasutades on kahju, mis seondub segaolmejäätmetega, kokku 5340,56 eurot.

6.8 Saadud summade liitmisel on kahju kokku 98 176,10 eurot ning tegu on OÜ-l Paikre

tekkinud otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3 mõttes. Kahju ületab kahekordselt KarS §

121 p 2 sätestatud suure varalise kahju määra, mis on ühtlasi ka vajalik KarS § 2172

objektiivse teokoosseisu element. Selle kahju tekitasid OÜ-le Paikre K. Rossmann ja O. Sutt.

Süüdistatavate käitumise ja OÜ-l Paikre kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. K. Rossman

kuritarvitas OÜ Paikre juhatajana osaühingu usaldust, kui sõlmis K OÜ-ga

jäätmekäitluslepingud, millest said kasu K OÜ ja tolle kaudu ka tema ise. Süüdistatav rikkus

OÜ Paikre ärihuve mittejärgivaid tehinguid tehes juhatuse liikme kohustusi ja ei olnud

osaühingule lojaalne. O. Sutt aitas K. Rossmanile kaasa, sest tal oli OÜ Paikre arendusjuhina

õigus määrata kindlaks jäätmete vastuvõtuhinnad ning just tema lõi tingimused OÜ-l Paikre

kahju tekkimiseks. O. Sutt valmistas vastutavana töötajana ette kõik süüdistust läbivad

lepingud K OÜ-ga, mis allkirjastati juhataja poolt või volituse alusel. OÜ Paikre töötajana oli

O. Sutilgi nii töölepingu- kui ka ametijuhendijärgne kohustus olla oma tööandja suhtes

lojaalne, kuid süüdistatav seda ei olnud, sest ta korraldas paralleelselt K OÜ

majandustegevust ja sai äriühingu arvel sarnaselt K. Rossmaniga isiklikku kasu.

6.9 Kuivõrd K. Rossman ja O. Sutt said K OÜ arvel isiklikku kasu, siis seadsid nad enestele

eesmärgiks selle, et K OÜ annaks OÜ-le Paikre jäätmeid üle võimalikult madala hinnaga,

teenimaks suuremat tulu. Järelikult panid mõlemad süüdistatavad neile etteheidetava teo

toime kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes.

7. Tsiviilhagi.

7.1 OÜ Paikre nõue, et K. Rossman ja O. Sutt hüvitaksid solidaarselt kannatanule K OÜ-ga

sõlmitud lepingute tõttu saamata jäänud tulu, tuleb rahuldada osaliselt.

7.2 Süüdistatavate süüküsimust lahendades oli alust nõustuda hagi aluseks oleva süüdistuse

väitega, et K. Rossman ja O. Sutt tekitasid OÜ-le Paikre K OÜ-ga sõlmitud ebasoodsate

lepingute tõttu varalist kahju. Samas ei olnud õige kannatanu kahjuarvestus, mille prokuratuur

oli süüdistusse üle kandnud. Järelikult on kahju hüvitamise nõue põhjendatud osaliselt,

summas 98 176,10 eurot. K. Rossman vastutab kahju tekitamise eest ÄS § 187 lg 2 ja VÕS §

115 lg 1 alusel ning O. Sutt vastutab VÕS § 115 lg 1 ja TLS §-de 15 lg 1, 16 lg 1, 72 ja 74 lg

1 alusel. Kannatanul on õigus, et süüdistatavad vastutavad kannatanu ees VÕS § 65 lg 2

mõttes solidaarselt.

7.3 OÜ Paikre viivisenõue osas, mis puudutab põhinõuet, on põhjendatud. Viivist tuleb

arvestada ajast, mil kannatanu tsiviilhagi esitas, s.o alates 19. juulist 2021. a ning selle

suuruse arvutamisel tuleb lähtuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast.

7.4 K. Rossmani vara, mis arestiti tsiviilhagi tagamiseks, tuleb jätta aresti alla, sest arestimine

pole nõude suurust silmas pidades ülemäärane. O. Suti puhul on hagi rahuldamise ulatust ja

arestitud vara väärtust vaadates kannatanu nõue üle tagatud. Seega tuleb vähendada

süüdistatava kinnisvarale Pärnu Maakohtu 7. juuni 2021. a määrusega seatud

hüpoteegisummat 169 125,19 euroni.

K. Rossmani kaitsja apellatsioon osas, mis puudutab süüküsimust.

8. Apellant palub tühistada Pärnu Maakohtu 4. mai 2023. a otsus K. Rossmani süüdi

tunnistamises KarS § 2172 lg 1 järgi osas, mis puudutab OÜ Paikre ja K OÜ vahelisi

tehinguid ning rahuldas kannatanu tsiviilhagis esitatud nõude hüvitada OÜ-le Paikre saamata

jäänud tulu ja sellelt arvestatud viivised. Tühistatud osas taotleb apellant uue, õigeksmõistva

otsuse tegemist. OÜ Paikre tsiviilhagis esitatud nõue tuleb K. Rossmani õigeks mõistmisel

jätta läbi vaatamata. Apellatsioonis esitatud taotlusi põhjendab kaitsja kokkuvõtlikult nii.

9. Maakohus tugines tõendile, mida kasutada ei või. OÜ Paikre finantsjuhi ML koostatud

tabelis sisalduvad andmed on poolikud.

9.1 Maakohtu väide, et K OÜ ja OÜ Paikre vahel sõlmitud lepingute täitmisega tekitati OÜ-le

Paikre varalist kahju, põhineb paljuski OÜ Paikre finantsjuhi ML koostatud tabelil. Samas on

ML ütlustega tõendatud, et sinna kantud andmed ei kajasta OÜ-sse Paikre toodud jäätmete

kvaliteeti. Olukorras, kus see on üks olulisemaid jäätmekäitlusettevõtja hinnapoliitikat

kujundavaid tegureid, ei ole järelikult andmed, mida maakohus asja lahendamisel kasutas,

terviklikud.

10. Süüdistatava K. Rossmani ja tunnistaja RM ütlused on tervikuna usaldusväärsed ning

nendega tuleb asja lahendamisel arvestada.

10.1 Kohus luges K. Rossmani ja RM ütlused osaliselt ebausaldusväärseks põhjusel, et

süüdistatava ja tunnistaja ütlustest nähtus, et K OÜ põhiliseks kliendiks oli sorteerimata

jäätmeid toonud eraisik, kuid see väide ei haakunud osaühingu jäätmearuannetega. Siin

mõistis maakohus ütlusi valesti. Kui lugeda istungi protokolle, on näha, et RM selgitas

hoopis, et eraisikute osakaalu üritatakse suurendada, kuid peamised kliendid olid

ehitusettevõtted ning K. Rossman kasutas üldist mõistet isik, kuid selgitas ühtlasi, et peab

silmas nii era- kui ka juriidilisi isikuid. Asja lahendamise kontekstis on märksa olulisem

asjaolu, mida maakohus eiras: K. Rosmann ja RM kinnitasid riimuvalt, et K OÜ-sse toodi

pigem selliseid ehitusjäätmeid, mis olid eelnevalt sorteerimata ning seda isikute poolt, kes ise

eelsorteerimisega ei tegele – nt ehitusettevõtjad.

10.2 Maakohus asus seisukohale, et K. Rossmani ja RM ütlused K OÜ kvaliteetsete jäätmete

kohta olid paisutatud. Kohus leidis seda põhjusel, et esiteks pole hea kvaliteet eluliselt usutav

ning arutles seejärel OÜ H jäätmete koostise üle. Esiteks ei tugine maakohtu väide, et RM

ütluste kohaselt sisaldasid K OÜ jäätmed põhiliselt korralikku ehitusmaterjali ja tööriistu,

tunnistaja ütlustele. RM ütles tegelikult seda, et ehitusjäätmed sisaldasid palju hea väärtusega

materjali, kuid mitte valdavas osas. Tunnistaja ütlus on loogiline – vastasel korral polekski

saanud neid jäätmeid ehitusjäätmetena vastu võtta. RM kirjeldab veenvalt ka seda, et

ehitusettevõtte jaoks on sellise materjali sorteerimine ja taaskasutusse võtmine kallim kui

jäätmekeskusele üle andmine. Tunnistaja ütlused on eluliselt usutavad, sest nii on

majanduslikult mõistlik: jäätmete sorteerimisele spetsialiseerunud jäätmejaam saab seda teha

kordades efektiivsemalt kui ehitusettevõtja. Teiseks ei tugine maakohtu seisukoht OÜ H

jäätmete hea kvaliteedi kohta tõenditele – tunnistaja RR lükkas selle väite ümber. Sealjuures

on vale ka kohtu hinnang, et RR andis selles osas valeütlusi.

10.3 Kokkuvõtlikult on K. Rossmani ja RM ütlused usaldusväärsed ning koos tunnistaja RR

ütlustega moodustavad need loogilise ja jälgitava terviku.

11. Erinevad kliendid tõid OÜ-le Paikre küll sama jäätmekoodiga, kuid erineva kvaliteediga

jäätmeid ning sellest olidki tingitud erinevad hinnad.

11.1 Maakohus ei ole järjekindel selles, mis puudutab OÜ Paikre lepinguliste klientide poolt

toodud erineva kvaliteediga jäätmeid ning kvaliteedi mõju n-ö kokkuleppehindade

kujunemisele.

11.2 Ühest küljest on maakohus päri, et erinevad kliendid tõid erineva kvaliteediga jäätmeid,

kuid samas väidab kohus korduvalt ka seda, et seda ei tohi hinnastamisel arvesse võtta. See

väide on otseses vastuolus asjaoluga, mille maakohus tuvastas G AS-i kohta – siin möönis

kohus millegipärast küll, et aktsiaseltsiga hinnakokkulepete tegemisel võeti arvesse nende

poolt tarnitavate jäätmete suurt taaskasutusväärtust ehk head kvaliteeti. Sealjuures andsid

mitmed tunnistajad (nt K. Rossman, AV, ER, MP, TL, RR, RL, RM, ML ja KÕ) ütlusi selle

kohta, et klientide toodud jäätmete kvaliteet oli erinev. Mitu tunnistajat (AV, ER, MP ja RL)

ütlesid sedagi, et enne prügi hinnastamist kontrolliti erihinna määramisel kliendi toodud

jäätme üldist kvaliteeti. Tunnistajate ütlusi toetab OÜ Paikre koostatud tabel, kust on mh

näha, et prügi kvaliteet on erinevate klientide puhul erinev. Näiteks olenemata sellest, et E AS

toob rohkem jäätmeid, on nendega kokku lepitud ühikuhind kallim, kui vähem jäätmeid

tarninud äriühingute puhul.

11.3 Selle kohta, et K OÜ jäätmed olid hea kvaliteediga, andsid ütlusi ML, K. Rossman, RR

ja RM. Juba eespool on välja toodud, et kriminaalasjas keskseks tõendiks kujunenud tabeli

koostanud OÜ Paikre finantsjuht ML ei osanud tegelikult mitte midagi öelda jäätmete

kvaliteedi kohta. Tabelit koostades tunnistaja jäätmete kvaliteediga ei arvestanudki ning

lähtus ainult hinnast.

12. K OÜ poolt toodud ehitus- ja lammutusjäätmed olid hea kvaliteediga. Tunnistaja RR

andis usaldusväärseid ütlusi.

12.1 Kriminaalasjas on tõendatud fakt, et erinevate klientide poolt OÜ-sse Paikre toodud

jäätmed oli erineva kvaliteediga ning samas pole esitatud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks,

et K OÜ jäätmed oleks olnud halva kvaliteediga. Maakohus asus seisukohale, et OÜ H toodud

prügi sisaldas valdavalt puitu ning oli sel põhjusel kvaliteetne ehk kõrge

taaskasutusväärtusega. See väide on tõendamata ning sealjuures tunnistas maakohus

vastupidist väitnud tunnistaja RR ütlused põhjendamatult ebausaldusväärseks. Kui vaadata

RR ütlusi, siis need riimusid K. Rossmani ütlustega, kes rääkis sama – OÜ H tarnitav prügi ei

olnud eelsorteeritud ning ei sisaldanud puitu. Mõlema ütlustega haakuvad ka TL ütlused, kes

kinnitas, et ka hiljem oli nii. Tunnistajate ütlustega riimuvad ka kirjalikud tõendid ehk OÜ

Paikre 2017-2019 jäätmearuanded. Nendes kajastatust nähtub, et OÜ H tõi OÜ-sse Paikre

puitu alles 2019. a ja sedagi marginaalses koguses ehk 3,86 tonni. Ülejäänud jäätmearuanded

ei sisalda üldse märget, et OÜ H oleks OÜ-sse Paikre puidujäätmeid toonud, kuigi nii 3. juuni

2014. a lepingu lisa 4 kui ka 21. detsembri 2016. a lepingu lisa seda võimaldasid. Arvestades,

et 1) OÜ H tõi OÜ-sse Paikre 2019. a 692 tonni ehitusjäätmeid, millest puidu osakaal oli 3,86

tonni ehk 0.56% ning 2) isegi kui arvestada TL ütlusi ja väita, et alla 50% liigi toomine

võimaldas kvalifitseerida jäätmeid mõne teise prügiliigina, pidi puidu osakaal OÜ H jäätmetes

olema ikkagi marginaalne. Vastasel juhul oleks 2019. a juba eraldisorteerituna pidanud puidu

osakaal olema märkimisväärselt suurem kui 0,56%. Palju tõenäolisem on, et OÜ H

ehitusjäätmed ei sisaldanud puitu märkimisväärses koguses ning seega ei andnud seda öelnud

RR valeütlusi.

13. K OÜ poolt toodud olmejäätmed olid hea kvaliteediga.

13.1 Kriminaalasjas on tuvastatud, et OÜ-sse Paikre toodud prügi oli erineva kvaliteediga

ning samas pole esitatud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et K OÜ toodud prügi oleks olnud

halva kvaliteediga. Maakohtu seisukohad on vastuolulised: ühest küljest jaatas kohus, et K

OÜ jäätmetes võis olla rohkem sorteeritavat materjali (otsuse p-d 20.1-20.4), kuid siis leidis

maakohus vastupidist (otsuse p 23). Tegelikult peaks eeskätt prokuratuur, mitte kaitsja

tõendama seda, millise kvaliteediga jäätmed olid ehk asjaolu, et jäätmearuannetes märgitud

juriidilised isikud ei andnud K OÜ-le üle sorteeritud, halva kvaliteediga jäätmeid. Veel tuleb

ära märkida, et maakohus arvestas segaolmejäätmete keskmise hinna arvutamisel ka Pga

kokkulepitud hinnaga, kuid ütles samas, et K OÜ-le kehtestatud hind Ple kehtestatud hinnaga

võrrelda pole võimalik (otsuse p-d 20.1-20.4).

14. Õige pole väide, et OÜ Paikre eesmärk suurendada ehitus- ja lammutusjäätmete

käitlemist, ei haaku jäätmete vastuvõtmisega K OÜ-lt.

14.1 Maakohtu p 18.2 toodud järeldus, et K OÜ tarnitud jäätmete maht oli võrreldes OÜ

Paikre oluliste klientidega liiga väike selleks, et pakkuda madalat hinda, ei ole õige.

Tunnistaja RL, kelle ütlustele maakohus eeltoodut väites tugineb, pidas silmas kogu

jäätmemahtu, mitte K OÜ poolt toodud jäätmete mahtu. Lisaks tuleb vaadata ka prokuratuuri

esitatud tabelit, milles sisalduvate andmete kohaselt oli K OÜ suuruselt kolmas ehitus- ja

lammutusjäätmete tooja, edestades näiteks 2019. a ka R AS-i. Kui kõigele eeltoodule lisada

ER ütlused, mis tunnistaja andis vastuseks kaitsja küsimusele selle kohta, milline jäätmeliik

oli OÜ Paikre jaoks kõige prioriteetsem ning OÜ Paikre arengukava ja nõukogu protokollid

ajavahemikust 2017-2019, siis haakuvadki tõendid kaitseväitega, et ehitusjäätmete mahu

suurendamine oli OÜ-l Paikre omaette eesmärgiks, mida K OÜ saavutada aitas.

15. K OÜ ehitusjäätmetest saadud tulu ületas omahinda.

15.1 Maakohus tuvastas, et K. Rossman võis osaühingu juhatajana vabalt kujundada OÜ

Paikre hinnapoliitikat. Järelikult ei olnud K. Rossmanil ka kohustust tagada iga kliendi puhul

mingisugune kindlaksmääratud kasumimarginaal. Kriminaalasjas on tõendatud, et K OÜ

tasutud hind ületas OÜ-l Paikre tekkinud kulu.

15.2 Omahinna arvutamisel tuleb silmas pidada, et lisaks käitlemistasule sai OÜ Paikre

lisatasu taaskasutatavate materjalide müügist, mis ML sõnul oli keskmise kliendi puhul oli

10% tulust. Siin tuleb arvestada, et käsilolevas asjas on tuvastatud, et K OÜ jäätmetes oli

võrreldes keskmise kliendiga rohkem taaskasutatavat materjali - K OÜ jäätmeid ei suunatud

RR sõnul liinile. Suurem taaskasutatavate materjalide hulk vähendab saastetasu, sest taolist

materjali ei pea ladestama. Saastetasu osakaal omahinna arvutuse muutuvkulust on ML sõnul

ca 31.1%-44,3%.

15.3 Prokuratuuri esitatud ja ML koostatud tabelites on üritatud jaotada üldhalduskulusid

töölõikude peale, kuid seda on tehtud kogu tulu võrdlemisel töölõigu tuluga. Olemuslikult on

tegemist püsikuludega, kuivõrd need ei tõuse lineaarselt täiendava töölõigu lisandumisega.

15.4 Vaidlust pole selle üle ja on tõendatud, et K OÜ tasus OÜ-le Paikre 2016. a 25 eur/tonn;

2017. a 27 eur/tonn, 2018. a 28 eur/tonn ning 2019. a 29 eur/tonn.

15.5 Esitatud tõendite kohaselt oli näiteks 2017. a ehitusjäätmete käitlemise muutuvkulu

22,13 eurot, millisest saastetasu 6,89 eurot (31,1%). Koos püsikuludega oli omahinnaks 27,83

eurot. Seega ületas K OÜ ehitusjäätmete käitlemisest saadud tulu (27 eurot/tonn käitlemistasu

+ >10% materjalide müük =>29,7) igal juhul selle omahinna. Seejuures ei võta arvutuskäik

arvesse, et K OÜ jäätmete pealt pidi tasuma vähem saastetasu, mis moodustas muutuvkulust

22,13 eurot 31,1%.

15.6 Esitatud tõendite kohaselt oli näiteks 2019. a teise kvartali ehitusjäätmete käitlemise

muutuvkulu 26,92 eurot, millisest saastetasu 11,95 eurot (44,3%). Koos püsikuludega oli

omahinnaks 33,10 eurot. Seega ületas K OÜ ehitusjäätmete käitlemisest saadud tulu (29

eurot/tonn käitlemistasu + >10% materjalide müük =>31,9) igal juhul omahinna muutuvkulu.

Seejuures ei võta arvutuskäik arvesse, et K OÜ jäätmete pealt pidi tasuma vähem saastetasu,

mis moodustas muutuvkulust 26,92 eurot 44,3%.

15.7 Väärib märkimist, et mõlemal juhul ei sisalda kuluarvestused plastpakendite müüki, mis

tuleks samuti lisada K OÜ jäätmete käitlemisest saadud tulule.

15.8 Ainetu maakohtu p-s 22.3 toodud seisukoht, et kaitsja seisukoht, mille kohaselt on

tähtsusetu väide, et lisaks käitlemistasule võis OÜ Paikre saada lisatasu taaskasutatavate

materjalide müügist ning taaskasutatavate jäätmete tõttu tuli maksta vähem saastetasu. Siin

väärib märkimist, et erinevate klientide puhul on saastetasud ja taaskasutatava materjali

väärtus erinev. Seega pole õige tugineda ML tehtud üldistustele ja väita, et teiste klientide

puhul olid kulud ja tulud samasugused nagu K OÜ-l ning ainuke vahe tekkis

sorteerimistasust.

15.9 Eeltoodule tuginedes on ebaõige väide, et K OÜ tehingud olid Osaühingule Paikre

kahjumlikud. Ainuüksi lihtsalt kättesaadavate osaliste andmete pinnalt ning lisatulu ja

saastetasu arvestamata saab tõsikindlalt väita, et K OÜ jäätmete käitlemine ületas enamjaolt

kogu omahinna ning 2019. a jäi napilt alla lisaks muutuvkulule püsikulude katmisest.

16. Maakohus rakendas valesti KarS § 217

2 koosseisu tuvastamisel n-ö saldopõhimõtet ning

hindas saamatajäänud tulu valesti. Lisaks ei arvestanud maakohus süüdistuse piiridega.

16.1 Maakohus väljus süüdistuse piiridest väites, et K OÜ kliendid oleksid toonud prügi otse

OÜ-sse Paikre. Kuigi maakohus räägib mitmel korral (nt p-des 18.1, 18.2, 22, 22.2) sellest, et

K OÜ oli ebavajalik vahendaja klientide ja OÜ Paikre vahel, ei ole seda asjaolu käsitanud

süüdistus. Lisaks ei leia süüdistuses ridagi selle kohta, et OÜ Paikre oleks saanud küsida K

OÜ-lt kõrgemat hinda.

16.2 Kehtiva kohtupraktika järgi võib KarS § 2172 kaitstava vara hulka kuuluda ka

saamatajäänud tulu, kuid vara suurenemise ootuse saab lugeda varaks ainult siis, kui kavatsus

ja võimalus teenida tulu on nii kindel, et sellele saab omistada majandusliku väärtuse. See

tingimus antud juhul täidetud pole – OÜ Paikre oleks saanud K OÜ-lt suuremat tulu üksnes

olukorras, kus oli mõlemapoolne tahe ja reaalne võimalus tasuda suuremat teenustasu.

Olukorras, kus OÜ Paikre poleks K OÜ-le teenust osutanud – näiteks võimaliku

hinnavaidluse tõttu – oleks K OÜ viinud jäätmed OÜ Paikre konkurendile. Lisaks saaks

saamatajäänud tulu jaatada vast juhul, kui K OÜ toodud jäätmete sorteerimine võttis ära

ressursi, mida oleks saanud kasutada teise, kõrgemat hinda tasuva kliendi jäätmete

sorteerimiseks. Kuivõrd saamatajäänud tulu tuvastamiseks vajalikke fakte süüdistusest ei leia,

ei ole tegelikult põhjust kõiki noid võimalusi KarS § 2172 teokoosseisu kontekstis üldse

hinnata.

16.3 Maakohus võttis nii ehitus- kui ka olmejäätmete puhul rikkumise piiriks OÜ Paikre

klientide keskmised hinnad ja võrdles neid K OÜ-ga kokku lepitud hindadega.

16.4 Ehitusjäätmete puhul on maakohtu rehkendatud keskmine hind 2016. a 35,80 eur/tonn;

2017. a 39,60 eur/tonn, 2018. a 45,667 eur/tonn ja 2019. a 49,249 eur/tonn. Kui võrrelda seda

prokuratuuri esitatud tabelis toodud andmetega, siis tuleb tõdeda, et K. Rossman pani toime

kuriteo nii 2016. a kui ka 2017. a R AS, E AS ja K OÜ puhul; 2018. a R AS, E AS, D OÜ ja

K OÜ puhul; 2019. a R AS, D OÜ ja K OÜ puhul.

16.5 Segaolmejäätmete puhul on maakohtu rehkendatud keskmine hind 2016. a 44,60

eur/tonn, 2017. a 44,50 eur/tonn, 2018. a 52,40 eur/tonn ja 2019. a 54,857 eur/tonn. Kui

võrrelda seda prokuratuuri esitatud tabelis toodud andmetega, siis tuleb tõdeda, et K.

Rossman pani toime kuriteo 2016. a R AS, E AS ja K OÜ puhul; 2017. a R AS, E AS, Ü OÜ,

K OÜ ja G AS puhul; 2018. a R AS, E AS, K OÕÜ ja G AS puhul; 2019. a E AS, K OÜ, M

OÜ ja G AS puhul.

16.6 Kuigi maakohus tõdes, et erinevate klientide poolt toodud jäätmed olid erineva

kvaliteediga, ei arvestanud kohus sellega rikkumise ja kahju ulatuse kindlaksmääramisel.

Kuigi pole tõendid selle kohta, et K OÜ tarnitud jäätmed oleks olnud halva kvaliteediga,

piirdus maakohus üksnes K OÜ-le kehtestatud hindade võrdlemisega teiste klientide toodud

jäätmete hinna keskmisega. Siin väärib märkimist seegi, et kuigi maakohus tõdes, et K OÜ

hindu ei saa võrrelda OÜ-ga H või Pga, arvestas kohus sellegipoolest nende äriühingute hindu

keskmise hinna arvutamisel. Sealjuures olukorras, kus tegelikult on tõendatud, et K OÜ

toodud jäätmed olid hea kvaliteediga, mis tingiski nendega kokku lepitud, madalama hinna.

Süüdistatava O. Suti kaitsja apellatsioon osas, mis puudutab süüküsimust.

17. Apellant palub tühistada Pärnu Maakohtu 4. mai 2023. a otsus osas, millega O. Sutt

tunnistati KarS §-de 2172 lg 1 – 22 lg-te 1 ja 3 järgi süüdi, sest maakohus rikkus otsuse

tegemisel oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Esiteks ei

tuvastanud maakohus korrektselt väidetava kahju suurust ega nõutava olulise kahju

olemasolu. Teiseks hindas maakohus tõendeid valesti, rikkus põhjendamiskohustust ning

tugines lubamatule tõendile. Tühistatud osas palub O. Suti kaitsja teha uus otsus ja mõista

süüdistatav KarS §-de 2172 lg 1 – 22 lg-te 1 ja 3 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

Alternatiivselt palub apellant juhul, kui ringkonnakohus peaks leidma, et apellatsioonis

toodud rikkumisi pole võimalik kõrvaldada, saata kriminaalasi KrMS § 341 lg 3 alusel

maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Oma taotlusi põhjendab O. Suti kaitsja

kokkuvõtlikult nii.

18. Maakohus rajas oma järeldused tõendile, mida tõe tuvastamiseks kasutada ei või.

18.1 Maakohus tugines paljuski OÜ Paikre finantsjuhi ML koostatud tabelis toodud

andmetele, kuid tõendi lubatavus kriminaalmenetluses on enam kui küsitav järgmistel

põhjustel.

18.2 Vaidlusaluses tabelis sisalduvad K OÜ ja OÜ Paikre teiste lepinguliste klientide

võrdlusandmed. Tabeli loonud tunnistaja ML andis ütlusi, et ta vaatas OÜ Paikre kliente ja

nende poolt toodud jäätmekoguseid ning otsustas nende pealt, millised kliendid tabelis

kajastada. Tunnistaja ütlustega on samas tõendatud, et ta ei käinud ise ühtegi jäätmekoormat

kontrollimas ega oska kommenteerida, milline oli ühe või teise, tabelis kajastatud kliendi

tarnitud jäätmete kvaliteet. Tunnistaja kinnitas, et ta ei küsinud mitte kelleltki lisainfot

jäätmete tegeliku kvaliteedi kohta.

18.3 Lisaks eeltoodule ei sisalda tabel andmeid sorteeritud materjali lisatulu kohta klientide

lõikes, ehitus- ja olmejäätmete hulgast välja korjatud pakendite osakaalu ja nende müügist

saadud tulu. Tabelis ei ole kajastatud klientide kaupa, kui palju ühe või teise kliendi

jäätmetest moodustas kulu saastetasule jäätmete ladestamise osakaalu kohta. Siinkohal väärib

märkimist, et kohtus ütlusi andnud tunnistajatest mitu (nt ER, AV, MP ja RL) andsid ütlusi

selle kohta, et kliendile pakutav hind sõltub jäätmete kvaliteedist ning jäätmekood üksi ei

tähenda, et iga sama koodiga jäätmekoorem on sama koostise ja kvaliteediga. Mida suurem

osakaal toodud jäätmetes on taaskasutataval materjalil, seda odavam on selle käitlushind.

Jääde, mida taaskasutada ei olnud võimalik, ladustati n-ö mäkke ning selle eest tuli maksta

keskkonnatasu.

18.4 Kui vaadata tabelit, siis K OÜ-le kehtestatud ja süüdistuse loogika järgi põhjendamatut

madalat hinda rakendati teistegi klientide suhtes. Samas näiteks tabelis K OÜ-ga võrreldud

OÜ-u H puhul on tunnistaja RR ütlustega tõendatud, et selle kliendi toodud jäätmed olid K

OÜ-ga võrreldes märksa halvema kvaliteediga. Maakohtu väide, et OÜ H jäätmetele, mis

sisaldasid värvi- ja pahtlipurke, kehtestati üldist hinnakirja, ei ole õige. See asjaolu on ümber

lükatud tunnistaja RR ütlustega kes ütles, et OÜ H andis OÜ-le Paikre lepingujärgse hinnaga

ebakvaliteetseid, mittekasutatavaid ning seega madala väärtusega ehitusjäätmeid.

18.5 Kuivõrd ülaltoodu kinnitab, et tunnistaja ML koostatud tabelis toodud andmed pole

terviklikud, ei ole neid võimalik tõendit tõe tuvastamiseks kasutada ning tabel tuleb asja

lahendamisel kõrvale jätta.

19. Maakohus ei põhjendanud, miks ei ole RR, K. Rossmani ja RM ütlused usaldusväärsed.

19.1 Maakohus jättis kõrvale RR ütlused osas, mis puudutasid OÜ H prügi kvaliteeti (vt

otsuse p 19.1). Kohtu järeldus, et OÜ H andis OÜ-le Paikre põhiliselt puidujäätmeid, põhineb

tõendamata tõdemusel, et osaühingu tegevusalaks oli puitkarkass-moodulmajade tootmine.

Tegelikult kogus OÜ H puidujäätmeid eraldi ning taaskasutas neid suuresti oma tootmises.

Tunnistaja RR selgitaski OÜ H jäätmete kohta, et neid oli varem sorteeritud ning kui seal

oligi puitu, olid need väikesed klotsid. RR oli OÜ Paikre tootmisjuht, kelle tööülesandeks oli

OÜ-sse Paikre toodud jäätmekoormate üle vaatamine.

19.2 K. Rossman oli süüdistuses kajastatud perioodil OÜ Paikre juhataja ning RM K OÜ

juhataja. Järelikult on nende ütlused tõe välja selgitamisel äärmiselt olulised ning neid ei saa

kõrvale jätta paljasõnalise tõdemusega, et ütlused on paisutatud.

19.3 Tõendamata on maakohtu väide, et K. Rossmani ütlus selle kohta, et K OÜ oleks

kõrgema hinna kohaldamisel läinud mõne OÜ Paikre konkurendi juurde prügi pakkuma, pole

usutav. Maakohus jätab tähelepanuta, et kui rääkida jäätmekäitlusest, siis siin on ettevõtja

jaoks hind määrav. Seda väitis ka RM ning lisaks on Pärnus jäätmekäitluse vallas tihe

konkurents: samas valdkonnas tegutsevad Ä OÜ ning D OÜ, mis pealegi asuvad erinevalt

OÜ-st Paikre Pärnu linnas, mitte keskusest kaugel asuvas Paikusel.

20. Väide, et K OÜ-ga kokku lepitud hinnad määras kindlaks O. Sutt, on vale.

20.1 Maakohus nentis otsuse p-des 17.1, 21.2 ja 24 seda, et O. Sutt määras kindlaks ja

kinnitas OÜ Paikre jäätmete vastuvõtuhinnad. See ei ole õige. O. Sutt oli OÜ Paikre

arendusjuht ning kahtlemata süüdistatav võis teha ja tegigi ettepanekuid hindade

kehtestamiseks või korrigeerimiseks, kuid lõplikku otsustusõigust O. Sutil ei olnud.

Süüdistatav pidi alati kõik OÜ Paikre juhatajaga kooskõlastama. Üksnes fakt, et O. Sutt

edastas KÕle või MLle hindu puudutavat teavet, ei tähenda, et tal oleks olnud selles osas

iseseisev otsustusõigus. Keskmisest madalamate hinnakokkulepete tegemine OÜ Paikre jaoks

tavatu ei olnud – sarnaselt K OÜ-ga kehtisid süüdistuses näidatud perioodil madalamad

erihinnad teistelegi, näiteks S OÜ-le või G AS-le. Seda, et n-ö keskmisest madalamaid hindu

kohaldab ka OÜ Paikre uus juhtkond, kinnitas tunnistaja TL.

21. Maakohtu seisukoht, et O. Sutt sai K OÜ arvel isiklikku kasu ning seega lähtusid OÜ

Paikre ja K OÜ vahelised tehingud O. Suti majanduslikust huvist, ei ole õige ja see põhineb

valesti hinnatud tõenditel.

21.1 Esitatud süüdistuse järgi korraldas K OÜ majandustegevust O. Sutt. Selle väitega

nõustunud maakohus jättis siin tähelepanuta K OÜ juhataja RM ütlused, kelle sõnul oli O.

Sutil üksnes abistav roll – süüdistatav aitas teda jäätmealaste küsimustega, jäätmelubade- ja

aruannetega, OÜ-sse Paikre renditud tööjõu juhendamisel jpm. RM andis ütlusi ka selle

kohta, et OÜ Paikre jaoks oli kasumlik, et K OÜ rentis neile tehnikat ja tööjõudu, mida neil

endil ei olnud. Tegu oli vastastikuse abistamisega.

21.2 Maakohus viitas otsuses, et 31. juulil 2017. a ja 24. augustil 2017. a suhtlesid O. Sutt ja

RM K OÜ töötajaid puudutavates küsimustes ning RM palus, et süüdistatav teeks ära

töötajate palgaarvestuse. Toodu ei kinnita mitte kuidagi seda, et O. Sutt sekkus K OÜ

majandustegevusse. OÜ Paikre ja K OÜ vahel oli sõlmitud leping tööjõu rendiks ning O. Suti

tööülesannete hulka OÜ-s Paikre kuulus pooltevahelise lepingu täitmise korraldamine ja

kontrollimine täpselt samamoodi nagu näiteks O OÜ-st renditud tööliste puhul.

21.3 Õige pole kohtu järeldus nagu kinnitaks O. Suti ja RM e-kirjavahetus 24. novembrist

2017. a ja 12. detsembrist 2017. a seda, et RM annab süüdistatavale ülevaate K OÜ

majandustegevusest. Kuna e-kirjades kajastatud kulud on seotud OÜ-ga Paikre, ei ole

võimalik kirju tõlgendada nii, et O. Sutt suunas ja kontrollis K OÜ majandustegevust.

21.4 Väär on maakohtu väide, et O. Suti e-kirjavahetus Keskkonnaametiga tähendab

süüdistatava seost K OÜ majandustegevusega, sest planeeritav tegevus oleks toimunud OÜ

Paikre territooriumil ning seega oli O. Suti kui OÜ Paikre esindaja osalemine kohtumistel ja

asjaajamisel kohustuslik.

21.5 Vale on maakohtu viide tunnistaja SL ütlustele ning järeldus justkui oleks tunnistaja

öelnud, et ta töötas K OÜ-s ning talle andis tööülesandeid O. Sutt. Tunnistaja ütlusi vaadates

ei ole SL mitte midagi taolist väitnud.

21.6 Lisaks andis RM ülevaate sellest, mis puudutab väidetavalt K OÜ varade arvel O. Suti

kulude kandmist. Esiteks oli tegu tagasi makstava laenuga ja teiseks ei olnud suurem osa

süüdistuses käsitatud arvetest O. Suti kulu, vaid K OÜ ettevõtluskulu.

21.7 Mis puudutab K OÜ arvelt sularaha välja võtmist, siis selle kohta sõnas RM, et seda raha

kasutati samuti K OÜ huvides, näiteks töötajatele palkade maksmiseks. RM ütlusi kinnitas

tunnistaja JT öeldes, et ta töötas K OÜ-s, tegi ehitustöid OÜ Paikre asukohas ning sai palka

sularahas, mida maksis talle O. Sutt.

21.8 Pärnumaal asuva korteri remonditööd tehti tõepoolest K OÜ arvel, kuid see toimus 5.

märtsil 2019 sõlmitud kokkuleppe alusel. K OÜ ja O. Sutt leppisid kokku, et tegu on laenuga,

mille O. Sutt tagastab koos teenustasuga osaühingule pärast seda, kui korter on võõrandatud.

21.9 Pealegi ei olnud O. Sutil vajadust, et K OÜ tasuks tema isiklikke kulusid, O. Suti isa MS

ütlustega on tõendatud, et süüdistataval oli piisavalt raha, kuna teda toetasid lähedased ning

samuti sai O. Sutt arvestatavat tulu metsa tegemisest.

22. Maakohus ei hinnanud K OÜ ja OÜ Paikre vahelisi tehinguid komplektselt, jättes

tähelepanuta asjaolu, et poolte vahel olid sõlmitud OÜ Paikre jaoks väga soodsatel

tingimustel rasketehnika ja tööjõu rendilepingud.

22.1 Tunnistaja RM ütlustega on tõendatud, et OÜ Paikre rentis K OÜ-lt nii rasketehnikat kui

ka tööjõudu, mida kannatanul endal ei olnud. Jäätmete vastuvõtuhinna kohta märkis tunnistaja

RM, et arvestades tehnika renti, võinuks OÜ Paikre K OÜ-le pakkuda veelgi soodsamat

hinda. Näiteks seda, miks prügila tööks vajaliku rasketehnika rentimine oli OÜ Paikre jaoks

hea lahendus, kirjeldas tunnistaja RR. Tunnistaja RM ütlusi laiema koostöö kohta kinnitavad

OÜ Paikre ja K OÜ vahel sõlmitud lepingud. Selle poolt, et lepingutingimused olid kannatanu

jaoks soodsad, räägib tõsiasi, et OÜ Paikre jätkas K OÜ-ga sõlmitud rasketehnika ja sõidukite

rendilepinguid.

23. K OÜ abil laiendas OÜ Paikre oma teeninduspiirkonda.

23.1 Kriminaalasjas on tõendatud, et K OÜ abil sai OÜ Paikre jäätmeid piirkondadest, kust

kannatanu neid muidu poleks saanud (s.o Saaremaa, Hiiumaa, Haapsalu). Nii jäätmete

kvaliteedi olulisus ning mõju hinnakujundusele kui ka OÜ Paikre eesmärk laiendada

geograafilist haaret, on tõendatud O. Suti 17. septembri 2019 e-kirjaga K. Rossmanile ning

tunnistajate ER, AV, MP, RR, RL ja T.U ütlustega. Maakohtu tähelepanek, et K OÜ poolt

teistest piirkondadest saadud jäätmete hulk jäi tagasihoidlikuks, ei ole õige. Nimelt oli K OÜ

partneriks Saaremaal sealne suurim ehitusjäätmete K V OÜ. Tänu K OÜ-le oli tagatud

suurema osa Saaremaal tekkinud ehitusjäätmete suunamine OÜ-sse Paikre. Maakohtu

määratlus tagasihoidlik ei arvesta piirkonna suurust ja omapära ning sedagi, et aasta-aastalt V

OÜ kaudu toodavate jäätmete maht kasvas – pelgalt 3 aastaga oli kasv 5,77 kordne. K OÜ

jäätmearuandes sisalduvate andmetega on tõendatud, et lisaks Saaremaale hangiti ja viidi OÜ-

sse Paikre märkimisväärsed jäätmekogused ka Haapsalust (2018. a F OÜ kaudu 175,82 tonni)

ning Tallinnastki (2018. a A OÜ kaudu 701,26 tonni).

24. Hinnakujunduses oli määravaks jäätmete kvaliteet, mitte maht ning sellest tulenevalt pole

õige maakohtu seisukoht, et kahju suuruse hindamisel tuleb lähtuda keskmisest ehitusjäätmete

ja segaolmejäätmete hinnast.

24.1 Kriminaalasjas viitasid tunnistajad läbivalt, et jäätmete kvaliteet oli hinnastamisel

määrav argument, sest jäätmete puhul on väga oluline nende taaskasutusväärtus. Antud juhul

on K OÜ-l äärmiselt keeruline tõendada OÜ-sse Paikre toodud jäätmete koostist. Kaitsjatel ja

süüdistatavatel ei ole juurdepääsu andmetele, mis kajastavad K OÜ tehinguid kolmandate

isikutega, sest tegu on K OÜ ärisaladusega. Samas andis K OÜ juhataja RM oma ütlustes

ammendava ülevaate K OÜ põhilistest klientidest, kelleks olid ehitusettevõtjad. Lisaks

kinnitas tunnistaja, et osaühingul oli ka eraisikutest kliente, kellelt kogutavad jäätmed olid

parema kvaliteediga. Seda, et K OÜ poolt tarnitavaid jäätmeid polnud põhjust n-ö otse mäkke

viia, ütles näiteks ka tunnistaja RR. Tunnistajate ütlused jättis maakohus millegipärast

tähelepanuta.

24.2 Sissejuhatavalt on keskmisest hinnast lähtumine juba vastuolus formaalloogikaga.

Sisuliselt kriminaliseeritaks nii keskmisest hinnast madalama hinna kohaldamine, kuid n-ö

keskmist hinda pole võimalik leida ilma, et sellest madalamaid hindu ei kohaldataks.

24.3 Kui edasi minna, siis lähtus maakohus kahju suuruse kindlaksmääramisel OÜ Paikre

koostatud tabelis esitatud andmetest ning võrdles K OÜ-le kehtestatud hindu teiste,

kannatanule jäätmeid toonud ettevõtjatega. Maakohtu võrdlus ei ole õige, sest jäätmete maht

ja nende kvaliteet on kaks erinevat asja. Sellele on juba varem viidatud, et tabel jäätmete

kvaliteeti arvesse ei võta, kuid see näitaja oli K OÜ puhul märkimisväärselt kõrgem. K OÜ

pakkus klientidele võimalust tellida konteiner kodu-, suvila- ja garaažikoristuseks ning

mõistetavalt on kirjeldatud tegevuste käigus tekkivad jäätmed suurema taaskasutusväärtusega

kui nendel ettevõtjatel (näiteks R AS, E AS), kes tarnisid OÜ-sse Paikre sama koodiga (s.o

segaolmejäätmed) inimeste kodudes tekkivaid olmejäätmeid, mille hulgas taaskasutatavat

materjali praktiliselt ei olegi.

24.4 Keskmisest hinnast lähtunud maakohus ei arvestanud seega, et seda pole võimalik

kohaldada K OÜ-le, kes tarnis valdavalt taaskasutatavaid jäätmeid. Keskmise viisidki oluliselt

alla valdavalt ebakvaliteetseid ja madala taaskasutusväärtusega jäätmeid tarninud R AS, E

AS, Ü OÜ ning Ä.

Kahjusse puutuvalt ei olnud maakohtu arvates tegu saamatajäänud tuluga. Sellele vaatamata

on kohtupraktikas iseenesest tunnustatud, et saamatajäänud tulu võib kuuluda KrMS § 2172

teokoosseisuga kaitstava vara hulka. Samas saab vara suurenemise ootused lugeda varaks

ainult siis, kui nende realiseerumine on nii kindel, et neile saab omistada iseseisva

majandusliku väärtuse. Toodud tingimus käsilolevas asjas täidetud pole: K. Rossmani

ütlustega on tõendatud, et kui OÜ Paikre oleks kehtestanud K OÜ-le kõrgemad hinnad, oleks

viimane viinud jäätmed OÜ Paikre konkurentide juurde. Tegu on tavapärase

turumajandusliku riskiga, kus ettevõtja peab hindama, kas soodsama hinna rakendamine

selleks, et koostööpartner teise pakkuja juurde ei läheks, on põhjendatud.

24.5 Järgnevalt ei arvesta maakohtu käsitlus asjaoluga, et tegelikult ei ole OÜ Paikre

väidetava usalduse kuritarvitamise tõttu varast ilma jäänud. Vastupidi: K OÜ tõi OÜ-sse

Paikre jäätmeid, tasus nende eest ning OÜ Paikre teenis tulu. Maakohus märkis, et kui OÜ

Paikre oleks saanud K OÜ jäätmete eest vähemalt keskmist hinda, oleks OÜ Paikre vara

olnud suurem. Sellega ei ole põhjust nõustuda.

24.6 Iseenesest on õige väide, mis puudutab kannatanu vara suurust. Samas ei tähenda toodu

K OÜ-ga tehtud hinnakokkulepete ebaseaduslikkust või seda, et need oleks olnud OÜ Paikre

jaoks kahjumlikud. See, et K OÜ-le olid kehtestatud madalamad hinnad, oli tingitud K OÜ

jäätmete kvaliteedi ning taaskasutuse ulatuse ja pooltevahelise koostöö olemusega. Pealegi

selgitas OÜ Paikre pikaajaline nõukogu liige T.U seda, et nõukogu juhatusele jäätmete

kokkuostuhindade määramisel piire ei seadnud ning kuigi K OÜ-ga kokku lepitud hinnad olid

madalamad, oli kasum tõusnud ning seega oli OÜ Paikre jaoks tegu õige otsusega.

24.7 Viimaks ei oma asjaolu, mis hinnaga K OÜ ise oma klientidele teenust pakkus, üldse

tähtsust, sest vahendamiselt teenimine kriminaliseeriks ärimudeli, kus tooteid ja/või teenuseid

vahendatakse alltöövõtjate või partnerite kaudu.

Kannatanu OÜ Paikre apellatsioon tsiviilhagis esitatud nõuet puudutavas osas.

25. OÜ Paikre taotleb Pärnu Maakohtu 4. mai 2023. a otsuse tühistamist osas, millega

maakohus jättis osaliselt rahuldamata kannatanu tsiviilhagis esitatud nõude, et O. Sutt ja K.

Rossman hüvitaks solidaarselt OÜ-le Paikre K OÜ-ga ebasoodsatel tingimustel lepingute

sõlmimisega tekitatud kahju 128 420 eurot ja määras kindlaks tsiviilhagi menetlemisega

seotud menetluskulud. Kannatanu palub ringkonnakohtul teha tühistatud osas uus otsus,

millega rahuldada kannatanu tsiviilhagis esitatud põhi- ja kõrvalnõue täies ulatuses. Apellandi

argumendid, miks apellatsioon rahuldada tuleks, on kokkuvõtlikult järgmised.

25.1 Maakohus ei nõustunud kannatanuga, et K OÜ jäätmete õiglase vastuvõtuhinna

arvestamisel tuleks lähtuda OÜ-le H (ehitusjäätmed) ja Ä (segaolmejäätmed) kehtestatud

hinnakirjast. Maakohus asus seisukohale, et õige on lähtuda keskmisest vastuvõtuhinnast, mis

arvestaks nii suurte kui ka väikeste ettevõtjatega sõlmitud hinnakokkuleppeid. Nii jõudis

maakohus järeldusele, et OÜ-le Paikre tuleks hüvitada mitte 128 420 eurot, vaid 98 176,10

eurot. Maakohtu loogika on vale järgmistel põhjustel:



kannatanu selgitas kohtuvaidlustes põhjalikult, miks on OÜ H ja Ä jäätmete kogust,

kvaliteeti ja kliendi olulisust arvestades K OÜ-ga võrreldavad lepingupartnerid.

Järelikult on saamatajäänud tulu rehkendamisel põhjendatud lähtuda OÜ-le H ja Pga

kokku lepitud hindadest;



hagis kasutatud metoodika ehk hinnavõrdlus OÜ-ga H ja Ä on korrektsem, kui

maakohtu rakendatud keskmise hinna metoodika. Seda põhjusel, et maakohus lähtus

üksnes tabelis toodud andmetest, kelle hulgas on ka OÜ Paikre n-ö suurkliendid. Kogu

kliendibaasi ehk sadu kliente arvesse võttes tuleks keskmine hind kõrgem ning seega

on kahjuarvestus niigi konservatiivne;



maakohus võttis keskmise hinna arvestusse K OÜ-ga kokku lepitud hinnad. Seda teha

ei või, sest need olid ebaõiglaselt madalad ning viivad keskmist hinda põhjendamatult

alla.

Menetluse edasine käik.

26. Kriminaalasja tagastades andis Riigikohus ühtlasi ka juhise (eelkõige lahendi p-d 52 ja

59), et kriminaalasja uuel arutamisel tuleb pooltele anda mõistlik võimalus arvestada 23.

detsembri 2024. a lahendis toodud seisukohtadega, esitada täiendavaid argumente ja neid

kinnitavaid tõendeid.

26.1 Ringkonnakohus andiski 31. jaanuari 2025.a pooltele võimaluse esitada seisukohti ja

taotlusi ning määras korraldava istungi 20. veebruariks 2025. a. Kohtu määratud tähtajaks

esitasid taotlused täiendavate tõendite kogumiseks süüdistatavate kaitsjad, kannatanu

lepinguline esindaja ja prokuratuur. Pärast taotluste arutamist jättis ringkonnakohus 6. märtsi

2025. a määrusega kõik kohtule laekunud taotlused rahuldamata ning määras kokkuleppel

apellatsioonimenetluse pooltega, et apellatsioonid tuleb lahendada kirjalikus menetluses.

Suulist menetlust mitte keegi apellantidest varem taotlenud pole ning vajadust korraldada

kohtuistung täiendavate tõendite esitamiseks ning uurimiseks, ei tõusetunud. Kohtu määratud

tähtajaks esitasid kirjalikud seisukohad kõik apellatsioonimenetluse pooled.

26.2 Lisaks kirjalikele seisukohtadele laekusid kannatanu lepinguliselt esindajalt ja

süüdistatavate kaitsjatelt ka taotlused apellatsioonimenetluse kulu kindlaksmääramiseks ja

hüvitamiseks.

Prokuratuuri lõplik seisukoht.

27. Prokurör vaidleb K. Rossmani ja O. Suti kaitsjate apellatsioonidele vastu, jääb enda 6.

märtsi 2024. a seisukohtade juurde ning toetab kannatanu apellatsiooni.

27.1 Maakohus tuvastas korrektselt, et K OÜ-ga kokku lepitud jäätmekäitluse lepingutes

sisalduvad hinnad olid oluliselt madalamad kui sarnastel klientidel. Kriminaalasjas pole

esitatud mitte ühtegi tõendit, mis põhjendaks adekvaatselt K OÜ erikohtlemist ning on

tõendatud, et K OÜ teenis tänu OÜ-ga Paikre sõlmitud lepingutes kokku lepitud madalale

jäätmete üleandmise-vastuvõtuhinnale tulu, mida jagasid O. Sutt ja K. Rossman.

27.2 Väide, et madalaid hindu õigustas laiem koostöö, pole õige. Vastab tõele, et K OÜ rentis

OÜ-le Paikre nii töötajaid kui ka tehnikat, kuid kui vaadata lepinguid, siis ei ole võimalik

nõustuda argumendiga, et rendihinnad olid soodsad. Nii näiteks ületab renditööliste puhul

kokku lepitud töötunni hind tunduvalt tunnitasu alammäära. Sõidukid Renault Kangoo ja

Mercedes Benz Vito võõrandasid K OÜ-le O. Suti lähedased ning O. Sutt korraldas seejärel

nende rentimise OÜ-le Paikre. Ülejäänud masinate kohta ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit,

mis kinnitaks kaitsjate väiteid madala rendihinna kohta.

27.3 Väide, et K OÜ aitas kaasa OÜ Paikre seatud eesmärkide täitmisele, pole samuti õige.

Puudub mõistlik põhjendus, mis takistas O. Sutti korraldamast nii, et V OÜ, kes andis näiteks

2016. a K OÜ-le üle jäätmeid hinnaga 50 eur/tonn ja mille K OÜ andis OÜ-le Paikre edasi 25

eur/tonn, andnuks oma jäätmed otse OÜ-le Paikre. Tõendeid vaadates on ilmne, et

süüdistatavad astusid samme selleks, et K OÜ, mitte OÜ Paikre haare laieneks. Ilmekaks

näiteks on siin fakt, et O. Sutt ja K. Rossman astusid samme selleks, et K OÜ saaks

Keskkonnaameti loa jäätmete sorteerimiseks OÜ Paikre territooriumil, kuhu oli kavas ehitada

K OÜ-le vajalik sorteerimisliin.

27.4 Kuigi maakohus leidis, et kahju on otsene varaline kahju, on kaitsjatel õigus, et OÜ

Paikre kahjuks antud juhul on saamatajäänud tulu. Väär on kaitsjate argument, et

kriminaalasjas pole piisavalt tõendatud tulu saamise tõenäosus. OÜ-l Paikre on olnud läbi

aegade kavatsus ja ka võimalus tulu teenida ning kui OÜ-ga K oleks kokku lepitud

adekvaatsed hinnad, oleks tulu ka saadud. Väide, et K OÜ oleks kõrgema hinna kehtestamisel

läinud mujale, OÜ Paikre konkurentide juurde, ei ole õige. Eesti Vabariigis on ainult 5

tavajäätmeprügilat, Pärnule lähim on 95km kaugusel asuv Väätsa prügila ning jäätmete sinna

viimine tähendaks täiendavat transpordikulu. Kui vaadata jäätmearuandeid, siis ajavahemikul

2016-2019 viis K OÜ jäätmeid ainult OÜ Paikre prügilasse ning see kinnitab, et K OÜ

tegevus oli suunatud ainult OÜ-ga Paikre sõlmitud lepingutest kasu teenimisele. Fakt, et OÜ-l

Paikre oli kindlusega piirnev ootus, et OÜ K sõlmib ka kõrgemate hindadega lepinguid,

kinnitab O. Suti 17. septembri 2019. a e-kiri. Tõsi, e-kiri käsitab ka teisi OÜ Paikre

lepingupartnereid lisaks K OÜ-le, kuid kui vaadata e-kirjas toodud hinnakorrektsiooni, siis K

OÜ-l tõstetakse hinda 11 eurot, R AS-l 5 eurot ning Eesti Keskkonnateenustele jäetakse

kehtima varem kokku lepitud hind. Laiemat pilti vaadates on OÜ Paikre koostatud tabelist

näha, et aastate jooksul (s.o enne O. Suti e-kirja) oli keskmine hinnatõus K OÜ puhul ca

3,65%, kuid ülejäänud OÜ Paikre klientidel ca 25%.

27.5 Saamata jäänud tulu puhul oleks õige lähtuda OÜ Paikre klientide keskmisest hinnast,

kuid samas on selge, et ükskõik millise metoodika kasutamisel (s.o kas arvestada keskmist

hinda või võrreldavaid kliente vms) jääb tulemus samaks: K OÜ-le kehtestatud hinnad olid

tunduvalt madalamad kui teistel OÜ Paikre klientidel ning OÜ-l Paikre jäi sel põhjusel

saamata vähemalt 40 000 eurot, mis on KarS § 2172 objektiivse teokoosseisu vajalik osis.

Toodu tõttu on O. Sutt ja K. Rossman neile esitatud süüdistuses ka süüdi.

27.6 Kuigi süüdistatavad mõisteti KarS § 3001 lg 2 järgi õigeks, ei tingi eeltoodu maakohtu

mõistetud karistuse leevendamist, sest K. Rossmanile ja O. Sutile maakohtu otsusega

mõistetud karistused vastavad jätkuvalt nende süü suurusele.

27.7 OÜ Paikre nõue on põhjendatud, sest tsiviilhagi rahuldamine kuriteo koosseisulist kahju

ületavas summas pole välistatud. Kannatanul on õigus, et maakohtu kasutatud metoodika –

arvestada keskmise hinna arvutamisel lähteandmete hulka ka K OÜ-le rakendatud

põhjendamatult madal hind – ei ole kohane. Kuna OÜ Paikre nõue on põhjendatud, pole

põhjust muuta ka tsiviilhagi tagamisabinõu. O. Suti kinnisvarale seatud hüpoteegisummat

võib kohendada vastavalt nõude osas tehtud otsustusele.

Kannatanu OÜ Paikre lõplik seisukoht.

28. OÜ Paikre lepinguline esindaja jäi apellatsioonis esitatud taotluste juurde ja palub

solidaarselt K. Rossmanilt ja O. Sutilt välja mõista OÜ Paikre kasuks 128 420 eurot ning

sellelt summalt ka viivised seadusega sätestatud määras. Tõendatud on nii K. Rossmanile ja

O. Sutile esitatud süüdistus kui ka asjaolu, et süüdistatavate tegevuse tulemusel jäi OÜ-l

Paikre saamata tulu vähemalt 128 420 eurot. Kehtiva kohtupraktika järgi ei tule

saamatajäänud tulu tõendada täieliku detailsusastmega.

28.1 Avalikest allikatest kättesaadavat teavet kasutades on põhjust väita, et jäätmemajanduses

kehtivad teatavad erisused. OÜ Paikre oli süüdistuse perioodil üks viiest ettevõtjast, kelle

najal toimis Eesti jäätmekäitlusmajandus. Üldjuhul kehtib jäätmete kokkuostul läheduse

printsiip, s.o need on mõistlik ära anda olulise transpordikuluta lähimas prügilas.

Jäätmekäitlusturu asukohaspetsiifilisuse tõttu ei ole Eesti prügilate vahel suurt konkurentsi.

Noil põhjustel oli OÜ-l Paikre võimalik oma teeninduspiirkonnas jäätmekäitlusteenuse

turuhinda vabalt kujundada.

28.2 Eeltoodut silmas pidades võib väita, et kliendid oleksid toonud oma jäätmed OÜ-sse

Paikre ka ilma K OÜ vahenduseta, sest:



kriminaalasjas on tõendatud, et K OÜ tegutses OÜ Paikre teeninduspiirkonnas;



kuna K OÜ ei käidelnud jäätmeid ja oli üksnes vahendaja, oleksid kliendid K OÜ

puudumisel pidanud jäätmed ise utiliseerima või andma need samas piirkonnas

tegutsevatele vedajatele. Olukorras, kus lähim alternatiivne prügila asus ca 100 km

kaugusel Väätsal, oli majanduslikult kasulikum viia jäätmed OÜ-sse Paikre;



OÜ Paikre teeninduspiirkonna vedajad/sorteerijad olid ühtlasi ka OÜ Paikre kliendid.

Seega oleks K OÜ kogutud jääde jõudnud moel või teisel ikkagi OÜ-sse Paikre ning

kannatanu oleks saanud teenida tulu jäätmeid kas otse eraisikutelt või teistelt

vedajatelt vastu võttes. Sealjuures oleks seda saanud teha vähemalt osaliselt

väravahinnaga ehk märksa kõrgemate hindadega kui hagis näidatud arvestus;



kliendid ei tulnud otse OÜ-sse Paikre, sest K OÜ-l oli tänu O. Suti ja K. Rossmani

tegevusele võimalik kehtestada jäätmete vastuvõtuhind, mis oli OÜ Paikre omast

soodsam;



K OÜ-le kehtestatud hinnakirja kõrvale jättes olid OÜ Paikre ülejäänud klientidega

kokku lepitud hinnad turutingimustele vastavad ja jätkusuutlikud, vastasel korral ei

oleks nood OÜ-sse Paikre aastate vältel nii suures mahus jäätmeid toonud. Järsk

hinnatõus pärast kriminaalmenetluses teada saamist 1. septembril 2019 viitab, et K

OÜ jaoks jäi n-ö sissetöötatud ärimudel kasumlikuks ka uute hindadega;



OÜ Paikre peamine sissetulek on vastuvõetud jäätmete eest saadav tasu.

28.3 Juhul, kui OÜ Paikre oleks sama koguse jäätmete eest, mis K OÜ tõi, saanud turuhinda,

oleks OÜ Paikre teeninud rohkem tulu. Sealjuures ei oleks täiendavaid kulutusi tekkinud,

kuna käideldavate jäätmete maht oleks jäänud samaks. Kas turuhinnaga või sootuks ilma K

OÜ vahenduseta oleks OÜ Paikre teeninud täiendavat tulu vähemalt 128 420 eurot.

28.4 Kahjuarvestuse tegemisel tuleb aluseks võtta K OÜ-ga võrreldavad kliendid OÜ H ja Ä.

Alternatiivselt võib rakendada keskmist turuhinda, kuid sealt tuleb välja jätta K OÜ-le

sihilikult kehtestatud ja turuhinnast madalamad hinnad.

K. Rossmani kaitsja lõplik seisukoht.

29. Apellant jäi apellatsioonis esitatud taotluste juurde ja palub K. Rossman talle KarS § 2172

lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista.

29.1 Kaitsja märkis, et OÜ Paikre juhatusel oli ja on ka täna ulatuslik voli kujundada

äriühingu hinnapoliitikat. OÜ-s Paikre oli ja on jätkuvalt tavaks sõlmida olulisemate

klientidega üldisest hinnakirjast soodsamaid hinnakokkuleppeid. Kriminaalasjas on

tõendatud, et K OÜ-ga kokku lepitud hinnad ei olnud midagi tavatut. Samas suurusjärgus või

isegi veel madalamaid hinnakokkuleppeid tehti näiteks G AS-ga või S OÜ-ga. Prokuratuuri ja

kannatanu arusaam, nagu peaks kõik kliendid tooma ühesugust kasumivoogu või ei mõjuta

kliendisuhte säilimist mitte kuidagi temaga kokku lepitud hind, ei ole kooskõlas

turumajanduse aluspõhimõtetega. Samuti on tõendatud fakt, et K OÜ-ga kokku lepitud hind

oli äriliselt põhjendatud: K OÜ tõi OÜ-sse Paikre kõrge kvaliteediga ja seega OÜ Paikre jaoks

madalama käitlemiskuluga jäätmeid; K OÜ teenis OÜ Paikre huvi suurendada geograafilist

haaret ning kogutavate ehitus- ja lammutusjäätmete osakaalu; OÜ Paikre rentis K OÜ-lt

soodsalt tööjõudu ja masinaid. Kõik eeltoodud väited on asjas ka piisaval määral tõenditega

kaetud.

O. Suti kaitsja lõplik seisukoht.

30. Apellant jäi apellatsioonis esitatud taotluste juurde ja palub O. Sutt talle KarS §-de 2172 lg

1 – 22 lg-te 1 ja 3 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kaitsja märkis, et OÜ Paikre ja K

OÜ vahel kokku lepitud hindade kujunemine on tõendatud ja jälgitav ning vale on väita, et

need ei olnud majanduslikult põhjendatud.

30.1 Esiteks tuleb hinna kujunemisel arvestada sellega, et OÜ Paikre ja K OÜ koostöö ei

piirdunud jäätmete üleandmise-vastuvõtmisega, vaid see oli laiem. Renditööjõu ja tehnika

rendi hindade juures tuleb silmas pidada, et prokuratuur vaatab sealgi kitsalt kokku lepitud

hindu, jättes arvestamata kulud, mis kaasnevad näiteks töötajate värbamisega, töövahendite

tagamisega, tehnika remondiga jpm. Ka jätab prokuratuur tähelepanuta, et praktikas

eelistatakse erasektoris lepingulistele töötajatele ning tehnika omandamisele tööjõu kui ka

sõidukite renti põhjusel, et nii on ettevõtja ajas muutuvaid vajadusi arvesse võttes märksa

paindlikum. Väide, et sõidukid Renault Kangoo ja Mercedes-Benz olid varem seotud O. Suti

perekonnaliikmetega, ei ole asjassepuutuv olukorras, kus rendihind oli soodne ning OÜ

Paikre sõidukeid vajas ja kasutas.

30.2 Teiseks tõi K OÜ jäätmeid, mis olid kõrge taaskasutusväärtusega ja seega OÜ Paikre

jaoks väiksema käitluskoormusega ning kõrgema edasimüügipotentsiaaliga. Jäätmete kogus ja

kvaliteet olid need, mis tegid võimalikuks K OÜ-ga kokku lepitud hinnad. See, millised

hinnad kehtisid K OÜ klientidele, puudutab K OÜ, mitte OÜ Paikre äritegevust.

30.3 Kolmandaks on vale prokuratuuri väide, et K OÜ-l võimaldati jäätmeid sorteerida OÜ

Paikre territooriumil eesmärgiga suurendada K OÜ mahtusid ning sealtkaudu ka O. Suti

isiklikku kasu. Tegelikult plaaniti, et K OÜ osutab OÜ-le Paikre jäätmete sorteerimisteenust,

jäätmed oleks jäänud OÜ-le Paikre. Viimane oleks sorteeritud jäätmeid käidelnud,

realiseerinud ja arvele võtnud. Toodu poleks mitte kuidagi K OÜ mahte suurendanud.

Sorteerimisprotsessi kaasamine seevastu oli põhjendatud: K OÜ-l olid olemas nii töötajad kui

võimekus ning see võimaldanuks OÜ Paikre tööprotsesse optimeerida ja efektiivsemaks

muuta.

30.4 Neljandaks on fakt, et K OÜ kaudu suurendas OÜ Paikre oma geograafilist haaret ja

jäätmekäitlusmahtu. Tegu ei olnud kunstliku vahendusega, vaid koostöö oli toimiv ja OÜ-le

Paikre kõigiti kasulik. Kahtlemata väärib märkimist, et OÜ-l Paikre oli olemas müügijuht –

AV – kelle ülesandeks oli jäätmete hankimine. Järelikult oli OÜ-l Paikre olemas nii

kompetents kui ka ressurss sama piirkonna ettevõtjatega tegelemiseks, kuid kuna seda ei

tehtud, siis ei lähtutudki koostöös K OÜ-ga sellest, et OÜ Paikre ei suutnud või ei soovinud

ise otse suhelda, vaid K OÜ pakkus lisandväärtust sellega, et koondas hajutatud jäätmevood

ühtlaseks ja hõlpsalt hallatavaks tarneliiniks. Lisaks eeltoodule on tõendatud, et K OÜ

koostööd V OÜ-ga ning teiste tarnijatega korraldas RM, mitte O. Sutt ning vale on süüdistuse

keskmesse tuua asjaolud, mida süüdistatavad ei saanud mitte kuidagi mõjutada ja/või

kontrollida.

30.5 Viiendaks jääb arusaamatuks väide, et O. Sutt n-ö kirjutas hinnad iseendale. Hindade

määramine ja ülevaatamine oli tavapärane protsess, näiteks O. Suti 17. septembri 2019. a e-

kirjas käsitatakse lisaks K OÜ-le teisigi kliente ning hindade korrigeerimise vajadus oli

tingitud turuolukorrast ja OÜ Paikre kasvavatest kuludest. Pärast hindade ajakohastamist

muutis K OÜ oma klientidega varem kokku lepitud hindu ning alates 2020. a hakkasidki OÜ-

sse Paikre toodavad jäätmekogused kahanema ning näiteks varem Läänemaalt K OÜ kaudu

OÜ-sse Paikre liikunud jäätmed sinna enam ei jõudnud. Toodu kinnitab kaitseväidet, et hind

mõjutab jäätmevoogu ning hinnatundlikkus ja konkurentsivõime on jäätmekäitluses reaalsed

tegurid, millega peab arvestama. Hinnatõus katkestaski varem toiminud tarnesuhted.

30.6 Kuuendaks on vale prokuratuuri viide asjaolule, et Eesti Vabariigis on ainult 5

tavaprügilat ning OÜ-le Paikre lähim, Väätsa prügila asub 95 km kaugusel. Jättes kõrvale

selle, et märgitud vahemaad ei loeta jäätmekäitluses ebamõistlikult kaugeks, ei arvesta

prügilate geograafilise paiknemise argument Eesti j jäätmekäitluse süsteemi toimimismudelit.

Lisaks

prügilatele

tegutsevad

konkreetsetele

jäätmetele

spetsialiseerunud

jäätmekäitlusettevõtjad ja -jaamad (nt G AS, PT OÜ, G OÜ). K OÜ-le kõrgemate hindade

kehtestamisel oleks osaühingul olnud reaalsed võimalused suunata prügivoog mujale ning

seega ei ole õige väita, et ainuvõimalik sihtkoht oli OÜ Paikre. Prokuratuuri märkus, et K OÜ

poolt jäätmete viimine mujale poleks olnud kooskõlas jäätmete kokkuostuturul kehtiva

läheduse printsiibiga ei arvesta JäätS seletuskirjaga, mille kohaselt tuleb läheduse põhimõtet

käsitada kogu Eesti territooriumi kontekstis, s.o Eesti väiksust arvestades on kõik kohalikud

omavalitsused üksteisele piisavalt lähedal. Sama põhimõtet on rõhutatud ka kohtupraktikas

(Tallinna Halduskohtu otsus 3-11-2947). Järelikult pole põhjust väita, et K OÜ-l puudusid

reaalsed alternatiivid. Prokuratuuri väide, et kõrgema hinna kehtestamisel oleks jäätmed

ikkagi liikunud OÜ-sse Paikre, on paljasõnaline.

30.7 Seitsmendaks on väär prokuratuuri arusaam, mille kohaselt on jäätmekäitluses

rakendatav hinnakujundus universaalne ja võrdne kõikidele klientidele. Kriminaalasjas on

tõendatud, et jäätmete üleandmise-vastuvõtuhind sõltus jäätmete koostisest, kvaliteedist ja

taaskasutuspotentsiaalist. K OÜ-le kehtestatud hinnad olid kooskõlas OÜ Paikre üldise

hinnapoliitikaga ning vastavuses ka uue juhtkonna tegevusega. Nii näiteks sõlmiti 2020. a OÜ

Paikre ja U OÜ (mille juhataja on RM) leping, milles kehtestati jäätmete vastuvõtuhinnaks 39

eur/tonn. Järelikult ei olnud K OÜ-ga kokku lepitud hind erikohtlemine, vaid tegu on

tavapärase praktikaga.

30.8 Kaheksandaks tuleb saamatajäänud tulu sisustada konkreetsete asjaoludega. Praegu on

seda tehtud oletustega. Klientidele kehtestatud keskmine hind ei võimalda teha järeldusi

konkreetsele kliendile kehtestatud hinna kohta, kus võetakse arvesse jäätmevoogude koostist,

logistikakulusid, kliendisuhete ajalugu, jäätmete mahtu jpm. Prokuratuuri kahjuarvestus ei

arvesta seda, et K OÜ võttis enda kanda mitmed halduskulud (nt veokulud). Kulude ja

tööjaotuse optimeerimine aitas OÜ-l Paikre tõsta käitlusmahtusid ning kasvatada kasumit.

30.9 Kokkuvõtlikult tuleks ringkonnakohtul hinnata kõiki tehinguid ja asjaolusid kogumis

ning lähtuda sealjuures ettevõtlusloogikast. Sealjuures tuleb kahju suuruse määratlemisel

silmas pidada, et kriminaalasjas pole esitatud mitte ühtegi kohtukõlbulikku tõendit, mis

väidetavat kahju tõendada võiks.

30.10 Peaks ringkonnakohus leidma, et O. Sutt on siiski süüdi, pole õige prokuratuuri

arusaam, et see ei mõjuta kuidagi süüdistatavale mõistetavat liitkaristust. Prokuratuuri esitatud

süüdistuses oli kesksel kohal KarS § 3001 lg 2 järgi esitatud etteheide. See langes ära ning

järelikult vähenes ka O. Suti süükoorem. Järelikult pole O. Sutile mõistetud liitkaristus 2

aastat enam proportsionaalne ning seega tuleks ringkonnakohtul isegi O. Suti süüdi mõistmise

korral KarS §-de 2172 – 22 lg-te 1 ja 3 järgi mõista süüdistatavale kergem karistus.

Ringkonnakohtu seisukoht.

31. Ringkonnakohus lahendab kõigepealt K. Rossmani ja O. Suti kaitsjate apellatsiooni (I)

ning siis kannatanu apellatsiooni ja hagi tagamisabinõu küsimuse (II). Seejärel võtab

kolleegium seisukoha süüdistatavate karistuse ja liitkaristuse osas (III), vaatab üle maakohtu

määratud menetluskulude jaotus ning määrab kindlaks apellatsioonimenetluse kulud (IV).

31.1 Kolleegium rahuldab kannatanu OÜ Paikre apellatsiooni osaliselt – kolleegium ei näe

alust menetluskuludelt viivise välja mõistmiseks - ja jätab süüdistatavate kaitsjate

apellatsioonid rahuldamata. Sel põhjusel tuleb Pärnu Maakohtu 4. mai 2023. a kohtuotsus

kooskõlas KrMS § 337 lg 1 p-ga 4 tühistada osaliselt, s.o osas, millega maakohus mõistis K.

Rossmanile ja O. Sutile KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristused; mõistis K. Rossmanilt ja O. Sutilt

solidaarselt OÜ Paikre kasuks välja K OÜ-ga sõlmitud jäätmekäitluslepingute tõttu tekitatud

kahju 98 176,10 eurot ja sellelt nii sissenõutavaks muutunud kui ka kuni põhinõude täitmiseni

arvestatud viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; osas, millega maakohus

vähendas OÜ Paikre tsiviilhagi tagavale O. Suti kinnisvarale seatud kohtuliku hüpoteegi

summat 169 125,19 euroni ja osas, millega maakohus määras kindlaks menetluskulude

jaotuse. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse ja põhjendab oma seisukohta nii.

I

32. O. Suti kaitsja vaidlustas maakohtu järelduse, mis puudutas süüdistatava seoseid K OÜ-

ga, sest selles küsimuses nõustus maakohus prokuratuuriga öeldes, et K OÜ6

majandustegevust suunas ja korraldas äriregistris avatud registrikaardile kantud juhataja RM

asemel O. Sutt.

32.1

Maakohus tuvastas asjas esitatud

tõendite põhjal kokkuvõtlikult, et:



O. Sutt juhendas ja andis korraldusi äriregistrisse kantud K OÜ juhatajale RMle;



O. Sutil oli juurdepääs kõikidele K OÜ pangateenustele;



K OÜ-le raamatupidamisteenust osutanud isik pöördus probleemide korral O. Suti

poole;



O. Sutt andis K OÜ töötajatele tööülesandeid, korraldas tehingute, arvete ja töötajate

palgaarvestusega seonduvat jpm);



O. Sutil oli õigus esindada K OÜ-d tähtajatu volituse alusel;



O. Sutt otsustas, kuidas kasutada K OÜ arvele laekunud raha.7

32.2 O. Suti kaitsja väitel on maakohtu tuvastatud faktid valed, sest K OÜ juhataja RM

ütlused ülaltoodut ei kinnita. Apellant on seisukohal, et tunnistaja andis usutava selgituse selle

kohta, millest oli tingitud O. Suti sedavõrd tihe seos K OÜ-ga.8 Kolleegium võtab RM

ütlused, millest kaitsja räägib, lühidalt kokku nõnda:



jäätmemajanduses pädev O. Sutt aitas teda vajadusel nõu ja jõuga;



K OÜ ja Paikre OÜ olid pikaajalised koostööpartnerid ning sel põhjusel loetakse

meelevaldselt nii mõnigi O. Suti tegevus, mis tegelikult teenis OÜ Paikre huve, K OÜ

huvide eest seismiseks.9

32.3 Kolleegium on seisukohal, et RM ei rääkinud tõtt. Lisaks kirjalikele tõenditele – eelkõige

RM ja O. Suti e-kirjadele10 - koorub tõsiasi, et O. Sutt korraldas K OÜ majandustegevust,

välja ka tunnistajate ütlustest. Näiteks tunnistaja PV ütlustega11 on tõendatud, et O. Sutt ei

andnud raamatupidamist teinud isikule probleemide korral mitte ainult juhiseid, vaid OÜ-ga

TA sõlmiski K OÜ-le raamatupidamisteenuse osutamiseks kokkuleppe O. Sutt, mitte RM.

Lisaks maakohtu käsitatud tunnistaja JTle12 seostasid O. Sutti K OÜ majandustegevusega veel

tunnistajad SL, SL, MR ja MB.13

32.4 Kui minna O. Suti kaitsja üksikväidete juurde, siis märgib ringkonnakohus lühidalt

järgmist.

32.4.1 Apellandi arvates on vale maakohtu seisukoht, mille kohaselt nähtub RM ja O. Suti

vahelisest e-kirjavahetusest 31. juulil 2017.a, 24. augustil 2018. a, 24. novembril 2017. a ja

12. detsembril 2017. a fakt, et K OÜ majandustegevust korraldas RM asemel süüdistatav.

6 Kolleegium kasutab selguse huvides äriühingu kehtetut ärinime. Vt siinkohal ka:

https://ariregister.rik.ee/est/company/12872709/Hangamula-Hundukata-O%C3%9C

7 vt siinkohal maakohtu otsuse p-d 16.1-16.5, kuid ka p-d 31.1-31.7

8 vt RM ütlused kd XXIII tlk 146-196.

9 nt Paikre OÜ-s töötavatele K OÜ töötajate tööaja arvestus, neile riiete ostmine; asjaajamine Keskkonnaametiga jpm.

10 vt kd XIV tlk 150-291, kd XV tlk 63-142.

11 vt PV ütlused kd XV tlk 195-197.

12 vt maakohtu otsuse p-d 16.1 ja

13 vt kd XIX tlk 17-41.

Kolleegium eksimust ei näe. Lisaks maakohtu viidetele toob ringkonnakohus välja sellegi, et

RM allkirjastas O. Suti edastatud dokumente14, O. Sutt korraldas K OÜ-le põhivara15

soetamist (ning juhtiv roll on sealjuures temal, mitte RMl)16, dikteeris, mida kajastada K OÜ

kodulehel17 jpm. Apellandi argumendi, et O. Sutt pidigi toimetama OÜ-s Paikres töötava

renditööjõuga kummutab tõsiasi, et K OÜ poolt OÜ-le Paikre renditavatele töötajatele

tervisekindlustuse tagamine ei olnud tõenäoliselt siiski OÜ Paikre arendusjuhi ülesanne18.

Kõik toodu kinnitab kogumis maakohtu argumentidega, et O. Sutil, mitte RMl, oli K OÜ

majandustegevuse suunamisel ja korraldamisel kandev roll.

32.4.2 Kaitsja ei nõustu maakohtuga, et O. Suti e-kirjavahetus Keskkonnaametiga tähendab

süüdistatava seost K OÜ majandustegevusega. Tegelikult oli kavas see, et K OÜ jäätmete

sorteerimine hakkab toimuma OÜ Paikre territooriumil ja seega pidigi O. Sutt OÜ Paikre

esindajana osalema kohtumistel ja asjaajamisel. Kolleegiumi hinnangul väärib selle väite

juures esile tõstmist stenogramm, mis kajastab K OÜ ja OÜ Paikre esindajate kohtumist

Keskkonnaameti ametnikega.19 Kohtumist lühidalt kokku võttes võib seda kirjeldada nii.

Vahetu kokkusaamine korraldati sellepärast, et Keskkonnaameti ametnikud ei suutnud senise

e-kirjavahetuse põhjal OÜ Paikre esindaja O. Suti ja K OÜ esindaja RMga mõista, mida

äriühingud täpselt plaanivad. Kohtumisel proovib O. Sutt ametnikele selgitada K OÜ-le

taotletava loa vajalikkust. Paraku on keskkonnaameti ametnikel keeruline mõista O. Suti

mõttekäike olukorras, kus sorteerimiseks vajalik liin on OÜ Paikre territooriumil juba olemas,

tegu on OÜ Paikre põhivaraga ning keskkonnatingimuste täitmise eest jääb vastutama OÜ

Paikre. Ametnikud on kimbatuses ja ütlevad välja, et nad ei mõista sellise skeemi vajalikkust

OÜ-le Paikre. Ringkonnakohtu hinnangul on kohtumise käiku ja seal O. Suti poolt avaldatut

silmas pidades võimatu väita, et süüdistatav esindas seal OÜ Paikre, mitte K OÜ huve20.

32.4.3 Apellandi väitel on vale maakohtu otsuse p-s 16.2 sisalduv viide tunnistaja SL

ütlustele, mille kohaselt töötas SL K OÜ-s ning talle andis tööülesandeid O. Sutt. Vastab

tõele, et SL tõesti mitte midagi sellist ei öelnud21, sest tunnistaja küll kirjeldas oma

kompostitehingut K OÜ-ga ning kokkupuudet osaühingut esindanud O. Sutiga, kuid ei

rääkinud, et ta oleks äriühingus töötanud ning saanud süüdistatavalt sularahas palka. Samas ei

ole maakohtu tuvastatud fakt vale – kõike seda, mida kaitsja tsiteerib, rääkis samal istungil,

vahetult peale SL ristküsitletud tunnistaja JT.22 Kolleegiumi hinnangul on tegu mahukat otsust

koostanud maakohtu eksimusega, mida on võimalik täpsustada. Seega tuleb lugeda õigeks, et

K OÜ-s töötamist kirjeldas tunnistaja JT, mitte SL. Kuivõrd kaitsja tunnistaja ütlusi sisuliselt

ei vaidlusta ning nimeeksimuse klaaris kolleegium ära, pole põhjust sellel apellatsiooniväitel

enam pikemalt peatuda.

32.5 Kokkuvõtlikult on tõendeid kogumis hinnates ilmne, et RM kirjeldatud abi ei piirdunud

üksikute, pisteliste toimingutega, vaid O. Sutt kontrollis ja korraldas K OÜ-s täiesti iseseisvalt

kõiki selliseid töölõike, millega tavapäraselt tegeleb äriühingu igapäevast majandustegevust

korraldav isik ehk juhatuse liige. Mitte ühtegi adekvaatset selgitust, mis kummutaks tõenditest

kooruva tervikpildi ehk käsiloleva otsuse p-s 32.1 kokku võetud maakohtu järeldusi, RM

ütlustest tegelikult ei leia. Kui kõigele eeltoodule lisada, et:

14 vt nt kd XIV tlk 177-178, 227, 234, 274, 280.

15 Ehitusprahi vedamiseks vajalik inventar.

16 vt kd XIV tlk 219.

17 vt kd XIV tlk 148.

18 vt kd XIV tlk 271.

19 vt kd XV tlk 143-183.

20 vt siia juurde ka kd XIV tlk 255-267 OÜ Paikre ja K OÜ vahel 14.03.2019 sõlmitud rendilepingut, eeskätt selle olulisi

tingimusi.

21 vt tunnistaja SL ütlused kd XVI tlk 22-24.

22 vt tunnistaja JT ütlused kd XVI tlk 24-26.



K OÜ deklareeritud põhitegevusalad kattuvad OÜ Paikre deklareeritud

põhitegevusaladega23;



O. Sutt ei võinud OÜ-ga Paikre eri aegadel sõlmitud töölepingute24 järgi töösuhte

kehtivuse ajal tööandjale konkurentsi osutada ning ilma eelneva loata konkureerivas

äriühingus töötada;

siis ongi korrektne maakohtu seisukoht, et K OÜ juhataja RM ei täitnud oma tegelikke

kohustusi, vaid tegutses üksnes O. Suti käsul ning RMd kasutati lihtsalt selleks, et varjata O.

Suti (ja K. Rossmani – selle kohta vt edaspidi) seoseid K OÜ-ga.

33. O. Suti kaitsja väidetega edasi minnes ei olnud apellant päri maakohtuga, et K OÜ tegi

süüdistatava(te)le väljamakseid. Kolleegiumi arvates ei ole apellatsioonis argumente, mis

maakohtu tõendipõhise seisukohaga edukalt konkureeriks.

33.1 Esiteks ei näe ringkonnakohus, et keegi ristküsitletutest oleks selgitanud või

mingisugused kirjalikud tõendidki looks selgust, miks pidas O. Sutt väga täpset arvestust selle

üle, millises ulatuses kandis K OÜ tema ja K. Rossmani kulutusi.25

33.2 Teiseks ei ole põhjust nõustuda kaitsjaga, et RM ütlustest piisab maakohtu analüüsitud

tõendite ja nende põhjal tehtud veenvate järelduste ümber lükkamiseks.26

33.2.1 Näiteks nende kulutuste kohta, mida tunnistaja seostas kaitsja hinnangul K OÜ

ettevõtlusega (eeskätt üldehituse ja viimistlusega seotud kulud), on maakohus õigesti

viidanud, et millegipärast kajastuvad need O. Suti tabelis27, kus süüdistatav on kulud sidunud

iseenda või K. Rossmaniga, mitte K OÜ-ga.28

33.2.2 RM ütlustele vastanduvad tunnistajate ütlused, milles nad kirjeldavad, kuidas K OÜ

arvel rahastati süüdistatavate isiklikke kulutusi. Seda rääkisid kohtus näiteks tunnistajad SL,

HN, MV, HH, RP ja AK29; sõiduauto Škoda, mis osteti K OÜ arvel, oli läbiotsimise ajal O.

Suti isiklikus kasutuses30 jpm.

33.2.3 Lisaks on RM selgitused K OÜ kulutuste kohta mõneti ebaõnnestunud ja paljuski

vastuolulised. Näiteks Sportland AS arvete puhul vihjas RM alguses, et O. Sutt võis sealt

soetada tööliste tarbeks tööriideid31, kuid ütles mõned hetked hiljem teise Sportland AS arve

kohta, et ta tegelikult ei oska öelda, kelle jaoks on arvel kajastatu soetatud. Veel ei osanud

tunnistaja selgitada süüdistatavate treeningute eest tasutud arvete maksmisest tulenevat kasu

K OÜ jaoks32, põhjendas osasid O. Suti ja K. Rossmani huvides tehtud kulutusi argumendiga,

et nii oli lihtsalt soodsam33 jne. Kui vaadata summasid, mida O. Sutt K OÜ arveldusarvelt

sularahas välja võttis – 2018. a 44 092,24 eurot ja 2019. a 35 622,73 eurot (kd II tlk 136-207),

siis ei ole tõsiselt võetav RM selgitus, et aeg-ajalt oli O. Sutil vaja K OÜ töötajatele palka

23 vt kd III tlk 145-153, 162-164.

24 vt kd IV tlk 13-33.

25 vt kd XIII tlk 193-203.

26 vt maakohtu otsuse p-d 16.4, 16.5, 31.1-31.7.

27 vt uuesti kd XIII tlk 193-203.

28 vt uuesti maakohtu otsuse p 31.2-31.3.

29 vt kd XIX tlk 19-24, 153-158, kd XX tlk 27-30, 34-39, 40-46. Tunnistaja HH ütluste juurde vt ka asitõendi protokoll kd III

tlk 19-34.

30 vt kd IV tlk 34-48.

31 vt RM ütlused kd XXIII tlk 152 ja 155.

32 vt RM ütlused kd XXIII tlk 184.

33 vt nt RM ütlused kd XXIII tlk 152, 174, 186, 188.

maksta või töövahendeid osta. Tegelikult ei kannata väide, mille kohaselt maksis renditud

tööjõudu kasutava äriühingu arendusjuht renditöötajatele sularahas palka ning soetas

tööriideid ja -vahendeid, üldse kriitikat.

33.3 Küsimusel, kas lisaks O. Suti isiklikele kulutustele kanti K OÜ arvel ka K. Rossmani

kulutusi, pole kolleegiumil samuti põhjust pikalt peatuda. Ringkonnakohus tõi eelnevalt välja,

et maakohtu seisukoht K OÜ-st K. Rossmani ja O. Suti kasuks tehtud väljamaksete kohta on

tõendipõhine. Sealjuures räägivad tõendid sellestki, et K. Rossman ilmutas ise initsiatiivi, et

tema isiklikud kulud kannaks K OÜ.34

33.4 O. Suti kaitsja on seisukohal, et K OÜ-st väljamaksete tegemiseks süüdistatavale puudus

igasugune vajadus.

33.4.1 O. Suti kaitsja väide, et kliendil olid lisaks OÜ-st Paikre laekuvale töötasule

tuluallikaid, millega seoses ei ole talle põhjust mitte mingisuguseid etteheiteid teha, ei tarvitse

olla tõendusliku katteta. Kui vaadata O. Suti varalist seisundit kajastavate dokumentide

vaatlusprotokolli koos lisadega ning O. Suti isa MS ütlusi35, siis see võibki nii olla. Samas

põhineb maakohtu järeldus, et K OÜ-st tehti väljamakseid O. Suti ja K. Rossmani tarbeks,

samuti tõenditel. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul ei ole mitte midagi tavatut selles, et

inimese materiaalsed soovid on finantsvõimekusest suuremad, ei kummuta kaitsja argument

O. Suti majandusliku kindlustatuse kohta seda, et süüdistatava eratarbimist rahastati ka K OÜ

arvel.

34. Kokkuvõtlikult on ringkonnakohtu hinnangul ammendavalt tõendatud, et K OÜ ja

süüdistatavate huvid kattusid.

35. Järgnevalt leiavad kaitsjad, et OÜ-s Paikre töötanud ja K OÜ-st kasu saanud

süüdistatavate tegevus osas, mis puudutas vaidlusaluseid jäätmekäitluslepinguid, teenis kõigiti

OÜ Paikre huve. Selle väitega ei ole maakohtu argumentide ning neid kinnitavate tõendite

valguses võimalik mitte kuidagi nõustuda.

36. Kolleegium ei nõustu K. Rossmani ja O. Suti kaitsjate argumendiga, et hinnaküsimuse

lahendamisel ei või kasutada OÜ Paikre finantsjuhi ML koostatud tabelit36, sest see ei kajasta

jäätmete kvaliteeti. Ringkonnakohtu hinnangul ei vaja maakohtu asjakohane arutluskäik

kordamist37 ning kolleegium lisab omalt poolt järgmist.

36.1 Kriminaalasjas ei vaielda selle üle, et üldistatult võib selle, kuidas OÜ Paikre oma kliente

hinnastas, jagada kaheks:



väravahinnad ehk üldine hinnakiri, mis kehtis juhukliendile;



lepingulised hinnad, mis kehtisid püsikliendile.

36.2 Hinnakujunduse juures märgib kolleegium sissejuhatavalt, et jäätmekäitlus ei ole pelgalt

mahuäri, kus arvestust peetakse tonnides, vaid ajas karmistuvate keskkonnanõuete tõttu on

lisaks mahule järjest olulisem ka jäätmete kvaliteet ehk nende taaskasutusväärtus.38

Eeltooduga ei taha ringkonnakohus samas seada esikohale kitsalt jäätmete kvaliteeti, sest

esiteks mängib maht rolli vastuvõtutulu puhul, kuna üks oluline tuluallikas on OÜ Paikre

34 vt nt SL, K. Rossmani ja O. Suti e-kirjad kd XV tlk 131.

35 vt kd II tlk 136-207 ja kd XXIII tlk 2-6.

36 kd XIII tlk 27.

37 vt maakohtu otsuse p 18.3 ja 19.4.

38 vt maakohtu otsuse p 19.2, kuid näiteks ka OÜ Paikre nõukogu protokoll 06.08.2019, kd XXII tlk 191.

jaoks kahtlemata jäätmeid ära andvate klientide maksed. Teiseks on osaühing on teinud

märkimisväärseid investeeringuid sorteerimisvõimekuse tõstmiseks.39

36.3 Kriminaalasjas ei vaielda selle üle, et OÜ Paikre hinnapoliitikat lepinguliste klientidega

kujundas juhatus ning hinnakokkuleppeid sõlmisid valdavalt süüdistatavad.40 Suurt vaidlust ei

ole ka maakohtu tuvastatud asjaolu üle, et kokkuleppehindade kujunemisel mängis rolli

eeskätt jäätmete maht ja kvaliteet.41 Kokkuleppehind kujunes erinevalt – enne lepingu

sõlmimist auditeeriti koormaid või tugineti eelnevale koostööle või lähtuti lihtsalt kliendi

sõnadest42. Eeltoodu võib seega lühidalt kokku võtta nii, et hinnakokkulepe üks osa on

prognoos selle kohta, kui palju ja millise koostisega jäätmeid võib klient edaspidigi tuua või

hakkab OÜ-sse Paikre tooma.

36.4 Kaitsjate väite kohta, et ML tabelis sisalduvad andmed ei arvesta jäätmete kvaliteediga,

märgib ringkonnakohus, et kuna kokkuleppehind kajastabki poolte – jäätmekäitleja ja

jäätmetele kokkuostule ja ettevedamisele spetsialiseerunud isiku – üldistavat hinnangut nii

jäätmete mahule kui ka kvaliteedile, sisaldub see näitaja tegelikult juba ML tabelis toodud ja

eelnevalt OÜ Paikre pädevate esindajate - kelle hulka kuulusid süüdistuses kajastatud

perioodil ka O. Sutt ja K. Rossman - poolt kokku lepitud hindades.

36.5 Kriminaalasjas ei ole tõendeid selle kohta, et lepingutes fikseeritud kokkuleppehinnad ei

kehtinud, sest praktikas kohaldati selle asemel pea alati koormapõhist hinda. Ja isegi kui

üksikud koormad millegipärast irdusid lepingus fikseeritud hinnakirjast, on tegelikult kõik

need tehingud tabelis kajastatud: tunnistaja ML ütlustega on tõendatud, et tabelis on aluseks

võetud tegelikud tehingud just sellepärast, et tehingu lõikes või aasta sees võis hind

muutuda.43 Järelikult arvestavad tabelisse kantud andmed kõikide võimalike kõrvalekalletega

lepingujärgsest hinnakirjast.

36.6 Mis puudutab O. Suti kaitsja etteheidet, et ML tabelist ei nähtu andmeid OÜ Paikre tulu

kohta vedajate lõikes ja K. Rossmani kaitsja jäätmete omahinda puudutavat arutluskäiku, siis

selle kohta märgib kolleegium lühidalt järgmist. Klientide jäätmete käitlemisest saadud tulu

võrdlus ei ole adekvaatne näitaja olukorras, kus kokkuleppehinnad kujunesid väga erinevatel

alustel (s.o jäätmete maht, kvaliteet, ristsubsideerimine jne). Sellest märksa olulisem on

asjaolu, kas K OÜ-le kohaldatud hind oli õige ja õiglane ning vastanuks kannatanu

hinnapoliitikale ka juhul, kui süüdistatavatel poleks olnud K OÜ-ga vähimatki seost.

Omahinda puudutav loogika on vale juba sel põhjusel, et äriühingu – siis antud juhul OÜ

Paikre – huvisid järgivaks ei saa mitte kuidagi pidada seda, et mingisuguse pakutava toote või

teenuse hind katab ära ja/või isegi ületab mõningal määral omahinda. Äriühingu huvi on

teenida kasumit ja sel põhjusel ka pakkuda toodet või teenust vähemalt turuhinnaga.

37. Kokkuvõtlikult leiab kolleegium seda, et ML koostatud tabelis44 sisalduvaid andmeid on

võimalik asja lahendamisel kasutada.

38. Kui minna K OÜ-ga sõlmitud lepingute juurde, siis ei olnud O. Suti kaitsja väitel tema

kliendil sõnaõigust osas, mis puudutab OÜ Paikre hinnapoliitikat. Ringkonnakohus nendib

kaitsjaga nõustuvalt, et praktikas on võrdlemisi tavapärane, et igapäevastes

39 vt OÜ Paikre nõukogu protokollid kd XX tlk 151-178, 179-207, nõukogu liikme ER ütlused tlk 52.

40 nt OÜ Paikre nõukogu liikme ER ütlused kd XX tlk 56 selle kohta vt ka käsiloleva otsuse p-d 38-39.

41 vt maakohtu otsuse p 18.2

42 vt tunnistaja AV ütlused kd XX tlk 79-82 ja siia juurde ML ütlused, et lisaks K. Rossmanile ja O. Sutile leppis hindu

klientidega kokku ka AV –tlk 135 ja tunnistaja TL ütlused kd 202-203.

43 vt kd XX tlk 159.

44 kd XIII tlk 27.

majandusküsimustes jääb viimane sõna äriühingu juhatusele ning seda eeskätt juhul, kui tegu

on ettevõtja jaoks olulise küsimusega. Selleks võivadki olla ka hinnakokkulepped, kuivõrd

nendest oleneb äriühingu tulu ja kasumimarginaal. Paraku on süüdistatav ise deklareerinud, et

ta teeb hindu45. Asjaolu, et just O. Sutt, mitte K. Rossman andis talle sisendi osas, mis

puudutas äriklientidega sõlmitavates lepingutes sisalduvaid n-ö kokkuleppehindu, kinnitas ka

tunnistaja KÕ.46 Tunnistaja MP ei suutnud küll meenutada, kas talle ristküsitlusel näidatud K

OÜ ja OÜ Paikre vahel sõlmitud lepingutes toodud hinnad pani paika K. Rossman või O.

Sutt47, kuid fakt, et tunnistaja nimetas K. Rossmani kõrval ära O. Suti, kinnitab tegelikult

seda, et süüdistataval iseenesest selline pädevus oli. Tunnistaja ML ütles samuti, et

tunnetuslikult oli O. Sutil lai otsustuspädevus ning tema isiklikult sai süüdistatavalt korduvalt

sisendeid, mida lepingutesse kirjutada.48 Seda, et O. Sutt kehtestas hindu, kinnitab ka

süüdistatava ja TK e-kirjavahetus 10. juulist 2019. a.49

39. Arvestades, et tõendite järgi võis O. Sutt hindade kujundamisel kindlasti vähemalt kaasa

rääkida ning seda, et K OÜ majandustegevust korraldas O. Sutt, siis oskas eelduslikult

paralleelselt OÜ Paikre lepinguliste klientide kokkuleppehindade kohta infot omanud O. Sutt

K. Rossmanist paremini öelda, mis oleks K OÜ jaoks ja huvides optimaalne, stabiilset

kliendi- ja seega ka rahavoogu tagav hind. Sel põhjusel leiab ringkonnakohus, et süüdistuse

väide selle kohta, et K OÜ-ga sõlmitud jäätmete üleandmise-vastuvõtmise lepingud valmistas

ette O. Sutt, on õige.

40. Edasi minnes ei vaidlusta kaitsjad tegelikult seda, et K OÜ-ga kokku lepitud hinnad olid

keskmisest madalamad. Apellandid põhjendavad keskmisest nivoost allapoole jäävaid hindu

argumendiga, et K OÜ tõi OÜ-sse Paikre kõrge kvaliteediga jäätmeid. Kolleegium selle

väitega ei nõustu. Maakohtu asjakohast argumentatsiooni50 kordamata märgib ringkonnakohus

järgmist.

40.1 Kaitsjate väide, et K OÜ tõi OÜ-sse Paikre erakordselt kõrge kvaliteediga jäätmeid,

põhineb ainult süüdistatava K. Rossmani, RM ja RR ütlustel. Need ütlused tunnistas

maakohus paisutatuks ehk ebausaldusväärseks. Maakohtu järeldus, et süüdistatav ja

tunnistajad ei rääkinud jäätmete kvaliteedi kohta tõtt, on õige.

40.2 Tunnistaja RM puhul on ringkonnakohus varem viidanud, et tema ütlused irduvad

otsustavalt osas, mis puudutavad O. Suti seoseid K OÜ-ga, süüdistatava rolli äriühingus, K

OÜ väljamakseid jpm, ülejäänud tõendikogumist. Kuna RM ütlused on valdavalt

ebausaldusväärsed, võiks iseenesest hakata kaaluma sedagi, kas on põhjust tunnistaja ütlused

tervikuna tõendikogumist välja arvata. Seda analüüsi ringkonnakohus käsiloleval juhul

tegema ei hakka. Kolleegium piirdub tõdemusega, et jäätmete kvaliteedi kohta antud ütlusi ei

ole põhjust samuti tõendina arvestada. Esiteks on kohtud tuvastanud, et RM roll K OÜ-s oli

formaalne. RM osaühingu igapäevase majandustegevusega suurt kokku ei puutunud, OÜ-ga

Paikre sõlmitud lepingute puhul piirdus tunnistaja panus O. Sutile üldvolituse andmisega ning

vajadusel dokumentidele allkirja panemisega ning kokkuvõtlikult ei võimaldagi tõenditest

kooruv laiem pilt öelda seda, et RM teadmine osaühingu igapäevatööst ja klientidest on

tõepoolest nii ulatuslik nagu ta seda ütlustes paista lasi. Järelikult pole põhjust ka väita, et RM

oli detailideni kursis K OÜ-le toodud jäätmete kvaliteediga. Teiseks ei ole võimalik mõista,

millal sai RM oma silmaga veenduda K OÜ klientide toodud jäätmete heas kvaliteedis, kui

45 vt nt O. Suti 22. mai 2019 e-kiri RMle: „…erihindasid teen ladestusjäätmetele väga harva“.

46 kd XIX tlk 143-144.

47 vt kd XX tlk 98.

48 vt kd XX tlk 119, 130, 166.

49 vt kd VII tlk 112-113.

50 maakohtu otsuse p-d 19-19.3, 20.1-20.3.

tema ütlustest võib järeldada, et tunnistaja jõudis Pärnus asunud tööpostile üldjuhul alles

nädala lõpus.51

40.3 Süüdistatava K. Rossmani ütlusi ringkonnakohus selles küsimuses üldse ei arvesta.

Süüdistatava enda ütlustest saab järeldada, et tema vahetult klientide jäätmekoormatega ehk

kvaliteediküsimusega konkreetsete jäätmete tasandil kokku ei puutunudki. Kui vaadata K.

Rossmani ütlusi, siis tema lausus kohtus, et „igapäeva küsimustega ma ei tegelenud ega

pidanudki tegelema“.52 Süüdistatava ütlusi kinnitas OÜ Paikre finantsjuht, ML, kelle sõnul

otsustas paljude jooksvate küsimuste üle O. Sutt ning aasta-aastalt näitas kogemus seda, et kui

tal oli vaja saada kiiresti või sisulisi vastuseid, sai ta lõpuks ikka enamuse nendest O. Sutilt.53

Süüdistatava ja tunnistaja ütlusi toetab kolleegiumi hinnangul lihtne tõdemus, et üldjuhul

tippjuhid opereerivadki neile lauale toodud andmetega, mitte ei käi neid ise kogumas.

40.4 Viimaks tõendavad kaitsjate arvates K OÜ jäätmete ülimalt head kvaliteeti veel O. Suti

lapsepõlvesõbra RR ütlused. Tunnistaja sõnades, et „K OÜ tõi valdavalt kõige kvaliteetsemaid

jäätmeid“, on lisaks maakohtu otsuses toodule põhjust kahelda ka seetõttu, et kui vaadata RR

ütlusi tervikuna54, siis on ilmne, et tunnistaja üritabki – täpselt nii nagu maakohus ütles –

näidata K OÜ-d paremas valguses. Nii näiteks ütleb tunnistaja erinevalt paljudest teistest OÜ

Paikre töötajatest, et K OÜ-lt renditud tehnika oli laitmatus korras ning probleeme põhjustas

vaid sellega valesti ümber käimine.55

41. Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus, et kaitsjate argumendid K OÜ tarnitud jäätmete

kõrge kvaliteedi kohta on ainetud. Paraku muutuvad paljud apellantide argumendid

sisutühjaks kui neid kõrvutada nii tõenditest tuleneva tõdemusega, et K. Rossmani ja O. Suti

jaoks oli K OÜ käekäik oluline, kuna sellest sõltus nende jaoks aja jooksul üha

harjumuspärasemaks muutunud lisasissetulek.56 Sel põhjusel on kolleegium seisukohal, et K

OÜ-le kohaldatud hindade juures ei võetud jäätmete kvaliteeti üldse arvesse. Oma seisukohta

põhistab ringkonnakohus nii.

41.1 Kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et K OÜ võttis oma klientidelt jäätmeid vastu

tunduvalt kõrgema hinnaga kui need OÜ-le Paikre ära anti. Kriminaalasjas on tuvastatud

seegi, et jäätmete kogumisest ja edasiandmisest tekkiv vaheltkasu jõudis K OÜ arvelt otsaga

süüdistatavate taskusse. Kuna süüdistatavate jaoks oli oluline K OÜ käive, mis sõltus

vastuvõetavate ja üle antavate jäätmete mahust, on väheusutav, et K OÜ otsis jäätmeturul

kliente, kes tooksid kvaliteetseid jäätmeid ja saatis ära need, kelle ära antavad jäätmed olid

madala kvaliteediga. Tõenäoliselt võttis K OÜ oma klientidelt vastu kõik jäätmed, sõltumata

nende kvaliteedist. Isegi kui öelda, et osa K OÜ kliente tõigi suure taaskasutusväärtusega

jäätmeid, mis jõudsid OÜ-sse Paikre, ei mänginud see hinna kujunemisel vähimatki rolli. K

OÜ ning seega ka süüdistatavate huvides oli see, et K OÜ saaks OÜ-le Paikre ära anda

madala hinnaga võimalikult palju jäätmeid, mitte võimalikult palju kvaliteetseid jäätmeid.

42. Apellandid üritasid põhjendamatult madalat hinda õigustada K OÜ ja OÜ Paikre vahelise

laiema koostööga. Selle väitega ringkonnakohus ei nõustu.

51 vt RM ütlused: neljapäeviti lõppes kool ära ja reedel tulin Pärnusse“ kd XXIII tlk 190.

52 kd XXIV tlk 96-97.

53 kd XX tlk 119-120.

54 kd XXIII tlk 107-125.

55 K OÜ-lt renditud tehnikat puudutavaid ütlusi käsitab kolleegium edaspidi, otsuse p-s 42.2.1.

56 Vt siinkohal RKKKo 1-21-8803 23.12.2024. a p 51.

42.1 Vastab tõele, et K OÜ ja OÜ Paikre omavahelised tehingud ei piirdunud jäätmete

üleandmise-vastuvõtmisega. Kriminaalasjas toimetatud läbiotsimistel leiti arvestatav hulk

erinevaid lepinguid57, mida kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt ka täideti.58

42.2 Kaitsjate sõnul rentis K OÜ OÜ-le Paikre soodsa hinnaga eeskätt töötajaid ja

rasketehnikat ning seda arvestati K OÜ-ga sõlmitud jäätmekäitluslepingutes sisalduvate

hindade kujundamisel. Paraku jäi väide, et OÜ Paikre ja K OÜ tehingud olid majanduslikult

ja õiguslikult seotud, paljasõnaliseks. Ringkonnakohus märgib, et üldjuhul on äriühingu tulu

(nt jäätmete üleandmise-vastuvõtuhind) ja kulu (nt tööjõu ja tehnika eest makstav rent) siiski

kaks eri mõistet, sest mida suurem on tulu võrreldes kuluga, seda enam kasumit ühing teenib.

Sel põhjusel üritataksegi äriühingutes kulupoolt hoida võimalikult madalal ning teenimaks

suurimat võimalikku tulu, pakutakse oma teenuseid või kaupu vähemalt turuhinnaga.

Kuivõrd ringkonnakohus peab elementaarseks, et kasumi teenimisele suunatud äriühing seab

eesmärgiks kulude optimeerimise, on mõistlik eeldada, et enne kestvuslepingute sõlmimist

suheldakse rohkem kui ühe pakkujaga, selgitamaks välja lepingu olulised tingimused (hind,

poolte õigused-kohustused jpm). Näiteks OÜ Paikre praegune juhataja TL ja finantsjuht ML

ütlesid mõlemad, et pärast K OÜ-ga sõlmitud rasketehnika renti puudutavate lepingute

lõpetamist otsiti uus teenusepakkuja hanke korras.59 Soov leida parim pakkuja vastab kõigiti

tavapärasele äriloogikale ja seega ka äriühingu parimatele majanduslikele huvidele. Samas

selle kohta, et OÜ Paikre oleks küsinud tehnika või tööjõu kohta hinnapakkumisi ajal, mil

OÜ-s Paikre töötasid süüdistatavad, tõendeid pole. Kõik vaidlusalused lepingud järgivad

iseseisva tulu/kulu loogikat, sest nendes ei viidata K OÜ ja OÜ Paikre väidetavale laiemale

koostööle. Mitte mingisugust eraldi koostöölepingut sõlmitud pole. Usaldusväärseid tõendeid,

mis viitaks poolte kavatsusele selliseid põhimõtteid arvestada, samuti pole.60 Seevastu on

täiesti tõsikindlalt tõendatud K. Rossmani ja O. Suti majanduslik huvi K OÜ kasumliku

majandustegevuse vastu. Eeltoodut silmas pidades märgib ringkonnakohus järgmist.

42.2.1 K OÜ-lt renditud tehnika ja rasketehnika puhul on keeruline mõista OÜ Paikre huvi

olukorras, kus maakohus tuvastas, et sõidukid Renault Kangoo ja Mercedes-Benz soetas K

OÜ enne nende OÜ-le Paikre rentimist O. Suti lähedastelt61 ning tunnistajate MK, TL ja ML

sõnul oli K OÜ-lt renditud rasketehnika amortiseerunud ning seda tuli pidevalt remontida.62

Sealjuures nägid sõlmitud rendilepingud ette, et remondi eest tasub OÜ Paikre63 ning siin

tuvastas maakohus, et K OÜ-lt renditud tehnika parandamise ostis OÜ Paikre sisse OÜ-lt

Remondimeister, mis oli süüdistatavatega seotud täpselt samamoodi nagu K OÜ.64 Kuigi

maakohus tuvastas Remondimeister OÜ-d puudutavad faktid süüdistatavatele KarS § 3001

järgi kvalifitseeritud etteheite juures, ei mõistetud O. Sutti ja K. Rossmani õigeks sellepärast,

et maakohus eksis faktiliste asjaolude kindlaks tegemisel.

42.2.2 Iseenesest on O. Suti kaitsjaga põhjust nõustuda, et renditöötajate kasutamine võib

hoida kokku äriühingu kulusid ning olla ebastabiilset töövoogu (mis näiteks OÜ Paikre puhul

võib suuresti sõltuda sissetulevate jäätmete kogustest) silmas pidades lepinguliste töötajate

palkamisest märksa paindlikum. Liinitöö puhul pole tähtsusetu seegi, et ootamatult tööle

mitteilmunud või töötamiseks sobimatus tervislikus seisundis tööle ilmunud töötaja peab

57 nt kd IV tlk 69-70, kd VI tlk 49-99, kd VII tervikuna, kd VIII tlk 1-13.

58 vt siinkohal lisaks TL, ML, MP, MK ütlustele ka 22. jaanuaril 2020. a toimetatud vaatlus, mille käigus veenduti, et K OÜ-

lt renditud rasketehnika asus OÜ Paikre territooriumil, kd VI tlk 100-104.

59 kd XX ML ütlused tlk 176 ja TL ütlused tlk 205.

60 vt kd XX tlk 205-206 TL ütlused: „Kirjalikult ma ei ole neid [alternatiivseid pakkumisi rasketehnika rendiks] näinud, aga

ettevõtte töötajad väitsid, et ei ole olnud“.

61 vt maakohtu otsuse p 16.2

62 kd XX TL ütlused tlk 189-190, 207, ML ütlused tlk 128-129, MK ütlused kd XXI tlk 8, 18-19.

63 vt erinevaid rendilepinguid kd VII, uuesti ML ütlused tlk 128-129.

64 vt maakohtu otsuse lk-d 87-99.

kiiresti asendama tööjõu rendile andja. Järelikult ei ole esmapilgul selles, et OÜ Paikre

kasutas renditööjõudu, äriühingu vaates mitte midagi ebamõistlikku. Mis puudutab

rendihinda, siis siin ei jaga ringkonnakohus prokuröri mõttekäiku, mille kohaselt oleks

majanduslikult põhjendatud üksnes selline rendihind, mille suurusjärk vastab töötasu

alammäärale või äärmisel juhul külgneb sellega. Kahtlemata ei olnud tööd, mille jaoks OÜ

Paikre tööjõu sisse ostis, ülemäära atraktiivsed ja keerulist kvalifikatsiooni nõudvad (eeskätt

heakorratööd ja jäätmete sorteerimine) ning sel põhjusel ei ole sellised tööd üldjuhul tööturul

ka väga kõrgelt tasustatud. Paraku ei arvesta prokurör sellega, et renditasu peab katma

tööjõudu rentiva isiku kulud ning tõenäoliselt käib teenuse pakkumisega siiski kaasas ka

kasumiootus. Toodu valguses ei pea ise töötajatele vähemalt miinimumpalka maksma

kohustuv äriühing tööjõudu välja rentima hinnaga, mis vastab miinimumpalga suurusele või

on pisut üle selle. Sel põhjusel pole K OÜ hinnad, mida prokurör oma lõplikus vastuses

kritiseerib, ilmselgelt ülemäärased kui neid kõrvutada vastaval aastal kehtinud palga

alammääraga.65

42.2.3 Kolleegium nendib, et K OÜ võiski ülejäänud teenuste (tööjõu, rasketehnika rent)

pakkuda konkurentsivõimelist hinda, kuid esiteks võimaldab ainuüksi äriloogika väita, et ka

nendes hindades sisaldus alati vaheltkasu. Teiseks on laiemat pilti vaadates väga keeruline

väita, et võimalikult paljude teenuste sisse ostmine süüdistatavatega seotud äriühingutelt

teenis OÜ Paikre huve. Ringkonnakohus nendib, et asjaolu, mis hinnaga K OÜ-lt tehnikat ja

tööjõudu renditi, ei mõjutanud tegelikult mitte kuidagi jäätmete üleandmise-vastuvõtmise

hinda. Kõiki K OÜ tehinguid OÜ-ga Paikre seob ainult üks ühine näitaja ja see oli

süüdistatavate soov teenida kasu. K. Rossmani ja O. Suti huvides ei olnud rentida ei tööjõudu

ega tehnikat mõnelt teiselt äriühingult peale K OÜ, sest nii poleks nemad isiklikku kasu

saanud. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab toodut üpris ilmekalt see, kui vaadata K OÜ-ga

tehtud tehingute mahtu aastate lõikes.66 Üldistatult võib dünaamika kokku võtta nii: alates

2015. aastast on K OÜ-ga tehtud tehingute trend kasvav. Kui alguses rentis K OÜ OÜ-le

Paikre ainult neid sõidukeid, mille olid K OÜ-le müünud O. Suti lähedased ning pakuti

tööjõudu väikeste heakorratööde tegemiseks, siis järk-järgult hakkab ajas nii renditehnika kui

ka renditööjõu poolt tehtavate tööde maht suurenema.67 Soovi laiendada pidevalt K OÜ haaret

ehk käivet ning seeläbi ka tulu, illustreerib ilmekalt ka varem, käsiloleva otsuse p-s 32.4.2

käsitatud juhtum, kus O. Sutt esindas kohtumisel Keskkonnaametiga K OÜ huve selleks, et

äriühing saaks OÜ Paikre territooriumil, OÜ Paikre sorteerimisliini kasutades oma jäätmeid

sorteerida.

43. Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus, et K OÜ-le kehtestatud madalaid jäätmete

üleandmise-vastuvõtmise hindu ei õigustanud asjaolu, et OÜ-l Paikre oli võimalik rentida

OÜ-lt K tööjõudu ja seadmeid.

44. Kaitsjate väidetel, mis puudutavad K OÜ panust OÜ Paikre arengueesmärkide täitmisesse

ehk geograafilise haarde laiendamisse ning ehitus- ja lammutusjäätmete osakaalu

suurendamisse, kolleegium pikalt ei peatu. Maakohtu asjakohaseid argumente68 kordamata

lisab ringkonnakohus üksnes järgmist.

44.1 Vastab tõele, et OÜ Paikre arengueesmärkide hulka kuulus nii jäätmemahtude

suurendamine (mis hõlmab endas ka geograafilist laienemist) rõhuasetusega suurema

taaskasutusväärtusega jäätmeliikidel.69 Samas on kolleegiumi hinnangul ilmselge, et OÜ

Paikre seatud arengueesmärke pidid ellu viima OÜ Paikre lepingulises suhtes olnud juhataja

65 vt nt kd VII tlk 121-122 ja https://www.riigiteataja.ee/akt/118122018007

66 OÜ Paikre tasumised K OÜ-le ostuarvete eest kd VII tlk 61pö-65 või

67 vt siinkohal ka ML ütlused kd XX tlk 128.

68 vt maakohtu otsuse p-s 19 toodud käibenumbrid ja p 19.3 viimane lõik.

K. Rossman ja arendusjuht O. Sutt. Tegelikult puudub mõistlik põhjendus, miks vajas OÜ

Paikre oma arengueesmärkide täitmiseks K OÜ-d, miks ei võinud geograafilist haaret

laiendada ja kasumliku jäätmeliigi mahtu suurendada OÜ Paikre või selleks tarbeks asutatud

OÜ Paikre tütarettevõtja kaudu või majanduslikel alustel põhineva koostöö vormis?70 Selle

asemel on kriminaalasjas tõendatud, et süüdistatavad seadsid K OÜ huvid isikliku kasu

saamise ootuses OÜ Paikre huvidest ettepoole. Eeltoodu tõttu on ringkonnakohus seisukohal,

et K OÜ rakendamine ei aidanud OÜ Paikre arengueesmärkide saavutamisele mitte kuidagi

kaasa.

44.2 Puutuvalt O. Suti kaitsja mõttekäiku, et OÜ-l Paikre oli endal olemas kompetents ja

ressurss selle piirkonna klientidega tegutsemiseks, kus K OÜ-gi toimetas, peab

ringkonnakohus vajalikuks meenutada, et K OÜ-l oli tänu sellele, et ta sai viia OÜ-le Paikre

jäätmeid turuhinnast madalama hinnaga, selge konkurentsieelis. Madalama jäätmete

üleandmise hinna tõttu oli K OÜ-l võimalik kehtestada hinnakiri, millega OÜ Paikre hinnakiri

tõenäoliselt ei konkureerinud. Nii näiteks selgitas TL, et OÜ-sse Paikre toodi jäätmeid küll K

OÜ nimel, kuid V OÜ logosid kandvate sõidukitega.71

45. Küsimusele, kas OÜ-l Paikre jäi OÜ K tarnitud jäätmekoguselt saamata tulu summas, mis

ületab KarS § 2171 objektiivses teokoosseisus toodud suure varalise kahju piirmäära, tuleb

vastata jaatavalt. Kõik kaitsjate väited, mis rõhuvad süüdistuse puudustele, jätab kolleegium

tähelepanuta ning üpris ilmne on seegi, et OÜ-le Paikre tekitatud kahju seisneb VÕS § 128 lg

4 teises lauses kirjeldatud saamatajäänud tulus.72

45.1 Käsiloleval juhul on kolleegium juba varem, otsuse p-s 32.5 märkinud, et K OÜ ja OÜ

Paikre tegevusalad kattusid – mõlemad võtsid vastu jäätmeid neid ära anda soovivatelt

isikutelt. Olukorras, kus OÜ Paikre tegeles lisaks jäätmete käitlemisele ka vahetult jäätmete

vastuvõtuga ning neid kriminaalasjas esitatud tõendite kohaselt OÜ-sse Paikre pidevalt ka nii

lepinguliste kui juhuslike klientide poolt ka toodi73, on võimatu väita, et OÜ-l Paikre ei olnud

kavatsust ja võimalust teenida jäätmete vastuvõtmiselt tulu. Kolleegiumi hinnangul on

elementaarne, et olukorras, kus jäätmete vastuvõtuhind oli üks OÜ Paikre põhilistest

tuluallikatest, ei olnud äriühingu huvi võtta jäätmeid vastu ükskõik, mis hinnaga, vaid parima

võimaliku hinnaga, mis on vähemalt turuhind.74

45.2 Kannatanu OÜ Paikre esindaja selgitas avalikest allikatest kättesaadavale teabele

viidates, et jäätmeäri on asukohaspetsiifiline. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see väide

kategooriline, sest kolleegiumi hinnangul on esiteks tõendatud OÜ Paikre laienemisstrateegia,

mis hõlmas ka teisi piirkondi peale Pärnumaa75 ning teiseks nähtub tunnistaja ML ütlustest, et

jäätmeid toodi OÜ-sse Paikre näiteks ka Soome Vabariigist.76 Samas räägivad selle kasuks, et

jäätmeid ära anda tahtvad isikud oleks antud juhul väga suure tõenäosusega K OÜ

puudumisel viinud oma jäätmed OÜ-sse Paikre, nii mõnedki tõendid ja argumendid.

69 vt OÜ Paikre nõukogu protokollid kd XX tlk 151-178, 179-207, OÜ Paikre endise nõukogu liikme ER ütlused kd 52-53,

55, OÜ Paikre nõukogu liikme MK ütlused kd 20.

70 vt nt ML ütlused selle kohta, et OÜ Paikre osales hankes kahasse Kudjape jäätmejaamaga selleks, et saada Saaremaalt

jäätmeid.

71 kd XX tlk 187.

72 RKKKo 1-21-8803 23. detsembrist 2024. a.

73 vt AV, ML, KÕ, MP jt OÜ Paikre töötajate ütlused ning ML koostatud tabel.

74 vt siinkohal nt ML ütlused: „…kui tuuakse jäätmeid, siis jäätmete vastuvõtul on hind ja sealt saab Paikre raha. See on

meie tulu teenimise allikas“.

75 vt uuesti OÜ Paikre nõukogu protokollid ja endise ning praeguse nõukogu liikme ütlused.

76 vt kd XX tlk 130.

45.2.1 Esiteks on üpris ilmne, et kuigi kannatanu argument jäätmekäitlejate asukohast tingitud

n-ö teeninduspiirkondade osas pole absoluutne, ei saa asukohta pidada ka teisejärguliseks

väites, et kitsalt loeb ainult hind. Ringkonnakohus nendib, et jäätmeäri on suuresti ka

mahuäri, kus jäätmete üle peetakse arvestust tonnides ning on üpris ilmne, et suurte

jäätmekoguste liigutamine tähendab arvestatavat kulu transpordile (sh nii sõidukite

amortiseerumine kui ka kütusekulu), tööjõukulu jpm. Seega võib Harjumaal asuv

jäätmekäitlusettevõtja küll pakkuda turu soodsaimat hinda, kuid sellegipoolest võib sinna

jäätmete viimine Tartumaalt olla jäätmete äraandja või vedaja jaoks kahjumlik või vähem

kasumlik, kui nende tarnimine Tartu külje all asuvasse käitluskeskusesse, kus kehtib kallim

hinnakiri. Sel põhjusel on ringkonnakohtu arvates mõistlik eeldada, et jäätmekäitlejad

arvestavad nii hinnakirja kui ka kokkuleppehindade kujundamisel konkurentide kehtestatud

hindadega ning hoiavad neid tasemel, mis tagab asukohapõhise jäätmevoo. Eeltoodut tõendab

ka OÜ Paikre nõukogu 31. oktoobri 2017. a protokoll. Sellel koosolekul tõstatas OÜ Paikre

nõukogu liige ER küsimuse olmejäätmete vastuvõtuhinnast, pidades seda liiga madalaks.

ERle vastanud K. Rossman nentis, et väljapool hankeid on jäätmevedajal võimalus hinna

alusel valida sobilik käitluskoht ning vastuvõtuhinna kujundamisel peab OÜ Paikre

arvestama oma lähima konkurendi Väätsa prügila hinnapoliitikaga. K. Rossman märkis, et

Väätsa rakendab täna suurvedajatele hinda, mis on turu madalaim.77 Kui vaadata ML ütlusi

ja tunnistaja koostatud ülevaatlikke tabeleid78, siis pole põhjust väita, et konkureeriva prügila

rakendatud turu soodsaima hinnakirja tõttu olmejäätmeid OÜ-sse Paikre praktiliselt ei

jõudnudki, sest kõik viisid oma olmejäätmed turu soodsaimat hinda pakkunud Väätsa

prügilasse. Järelikult olid OÜ Paikre hinnad juba konkurentide omi arvestavad ehk turuhinnad

ning seega ei pea paika argument, et K OÜ klientide toodud jäätmed poleks K OÜ ära

mõtlemise korral OÜ-sse Paikre jõudnud.

45.2.2 Teiseks on K OÜ jäätmearuannetega79 tõendatud, et valdavalt toodi K OÜ-le jäätmeid

koguses, mida üldjuhul ongi mõistlik viia lähimasse jäätmekäitluskeskusesse. Kolleegium ei

pea majanduslikult põhjendatuks mõne koormatäie jäätmete viimist sadu kilomeetreid eemal

asuvasse käitluskeskusesse. Üldjuhul kalduvad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

ning eraisikud siiski otsustama lähima jäätmekäitleja kasuks ning seda olekski K OÜ kliendid

teinud, kui K OÜ-d poleks eksisteerinud. Nii näiteks on tõendatud, et varem K OÜ kliendiks

olnud ja jäätmearuandeid vaadates ka arvestatavaid koguseid tarninud V OÜ-st sai pärast K

OÜ tegevuse lõppu OÜ Paikre klient.80 Ühtlasi kinnitab see fakt koos kannatanu rõhutatud

tõsiasjaga, et pärast kriminaalmenetlusest teadasaamist tõsteti märkimisväärselt K OÜ-ga

kokku lepitud jäätmete üleandmise-vastuvõtmise hinda81 käsiloleva otsuse p-s 50.3 kajastatud

tõdemust, et OÜ Paikre turuhinnad olid kõigiti konkurentsivõimelised.

45.2.3 Kolmandaks pole käsilolevas asjas ML koostatud tabelis toodud andmete tõttu enam

üldse põhjust spekuleerida, kas kannatanu tsiviilhagis toodud kogus oleks OÜ-sse Paikre

jõudnud või mitte. See, et K OÜ tõi jäätmed OÜ-sse Paikre, on fakt ja kuna tabelis kajastatud

K OÜ poolt üle antud ehitus- ja lammutusjäätmete ning olmejäätmete kogustele ei rakendatud

turuhinda, vaid süüdistatavate tegevuse tõttu sellest tunduvalt madalamat hinda,82 siis kaotaski

kannatanu võimaluse teenida tulu süüdistuses näidatud suurusjärgus.

46. Kokkuvõtlikult on ringkonnakohtu hinnangul asjas piisavalt tõendeid, mis annavad alust

öelda, et OÜ Paikre kaotas kasu saamise võimaluse seeläbi, et OÜ Paikre ja K OÜ vahel

77 kd XXII tlk 173.

78 kd XX tlk 118-180, kd XIII tlk 13-27.

79 kd XIX tlk 114-141.

80 vt TL ütlused kd XX tlk 187.

81 kd VII tlk 114.

82 vt selle kohta edaspidi.

sõlmitud jäätmete üleandmise-vastuvõtmise lepingutes fikseeriti põhjendamatult madalad

hinnad.

47. Järgnevalt peatub kolleegium maakohtu kasutatud kahjuarvestuse metoodikal. Kannatanu

esindajal on õigus, et see ei ole adekvaatne.

47.1 Maakohus võttis kahju suuruse kindlakstegemisel nii ehitus- ja lammutusjäätmete kui ka

olmejäätmete puhul aluseks keskmised hinnad.83 OÜ Paikre esindajal on õigus, et see

metoodika ei ole õige, sest see ei arvesta kriminaalasjas tõendatud asjaoludega.

47.1.1 Maakohtu keskmine hind arvestab K OÜ suhtes rakendatud hindu, mille kohta on

teada, et need ei vastanud turuhinnale ja olid põhjendamatult madalad.84 Kannatanul on õigus,

et K OÜ hindadega arvestamine on tuvastatud fakte silmas pidades ilmselgelt ebaõiglane ja

kisub keskmise hinna alusetult allapoole.

47.1.2 Edasi sisaldab maakohtu arvutus OÜ Paikre suurkliente, kelle jaoks kehtestati

mõnevõrra madalam hind üksnes põhjusel, et nad olid OÜ Paikre käivet silmas pidades

olulised ehk võtmekliendid, kelle tarnivate jäätmete kogus mõjutas olulises määras OÜ

Paikre käivet ning kelle n-ö ärakukkumine oleks seega ka oluliselt mõjutanud OÜ Paikre

majandustulemusi.85 Kuna võrrelda tuleb võrreldavaid, siis on õige kannatanu loogika, et

kõige kohasem on võtta K OÜ-ga enim sarnanev võrdlusklient. Ringkonnakohus tuvastas

eelnevalt86, et K OÜ puhul seadsid süüdistatavad esikohale jäätmete mahu ehk käibe ning

jäätmete kogumisel selleks, et need OÜ-le Paikre madala hinnaga üle anda, kvaliteet mitte

mingisugust rolli ei mänginud. Seega tulebki võrdluskliendi valikul lähtuda kannatanu

rakendatud metoodikast ehk sellisest kliendist ja/või klientidest, kes tõid OÜ-sse Paikre

koguste mõttes sarnastes suurusjärkudes, tavapärase koostise ja hariliku kvaliteediga jäätmeid.

Selle kohta, miks võrdlusklientideks valiti ehitus- ja lammutusjäätmete puhul OÜ H ja

olmejäätmete puhul Ä, on lisaks ML koostatud tabelile ammendavaid ütlusi andnud tabeli

koostaja ise ning OÜ Paikre praegune juhataja TL ja nõukogu liige MK.87 Kokkuvõtlikult on

tunnistajad tõdenud sama, mida ringkonnakohus eespool juba välja tõi – kannatanu võttis

saamatajäänud tulu arvestamisel aluseks K OÜ-ga sarnase käibega äriühingud, mis ei olnud

konkreetse jäätmeliigi lõikes OÜ Paikre n-ö võtmekliendid ja/või kellele ei kohaldatud

keskmisest madalamat hinda muudel põhjustel (eeskätt tarnitavate jäätmete suur

taaskasutusväärtus – nt G AS).

47.1.3 Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus, et kahjuarvestuse puhul tuleb lähtuda kannatanu,

mitte maakohtu metoodikast, kuid maakohtu tuvastatud kahju suurust88 osas, mis puudutab K.

Rossmani ja O. Suti süüküsimust, ringkonnakohus korrigeerida ei või.89

48. Muus osas maakohtu asjakohaseid argumente kordamata on kõike ülaltoodut silmas

pidades kolleegiumi arvates õige maakohtu seisukoht, et K. Rossman pani kavatsetult toime

KarS § 2172 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo ning O. Sutt pani kavatsetult toime KarS § 2172

lg 1 - § 22 lg-te 1 ja 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo.

83 vt maakohtu otsuse p-d 19.5-19.6 ja 20.4.

84 vt uuesti ML koostatud tabel ja tsiviilhagis toodud väiksem tabel.

85 nt ER, MK, TL, ML jpt ütlused, OÜ Paikre nõukogu protokollid.

86 vt käsiloleva otsuse p-d 43-44.

87 ML kd XX tlk 118-180, rõhuasetusega tlk 132-136 ja 147-157. TL tlk 183-253, rõhuasetusega tlk 252, M. Kukk kd XXI tlk

6-46.

88 vt maakohtu otsuse p 22.4.

89 vt RKKKo 1-21-8803 23. detsember 2024. a p 58.

49. Süüdistatavatele mõistetud karistuste ja liitkaristuste juurde asudes märgib kolleegium

esmalt seda, et kooskõlas KrMS § 331 lg 2 on ringkonnakohus seotud apellatsiooni piiridega.

49.1 Maakohus karistas O. Sutti nii:



KarS § 201 lg 2 p 1 - § 22 lg-te 1, 3; § 344 lg 1 – 22 lg-te 1, 2 ja 345 lg 1 järgi KarS §

63 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta;



KarS § 2172 lg 1 - § 22 lg-te 1, 3 järgi episoodis, mis käsitab OÜ Paikre tehinguid K

OÜ-ga vangistusega 1 aasta 6 kuud;



KarS § 3001 lg 1 järgi vangistusega 2 aastat;



KarS § 4023 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud;



KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusega 2 aastat vangistust, lugedes kergemad karistused

kaetuks raskemaga.

49.2 O. Suti kaitsja märkis oma lõplikus, 22. aprillil 2025. a esitatud kirjalikus seisukohas

järgmist: „Veel enam, kuigi kaitsja hinnangul ei ole Ott Suti osas üldse alust

süüdimõistmiseks ka KarS § 217² lg 1 - § 22 lg 1 ja 3 järgi, tuleb rõhutada, et isegi juhul, kui

kohus leiab, et Sutt selles kuriteokoosseisus siiski süüdi on, ei saa jätta karistust muutmata.“

Ringkonnakohus nendib, et taotlust leevendada O. Sutile maakohtu poolt KarS § 2172 lg 1 - §

22 lg-te 1 ja 2 järgi mõistetud karistust kaitsja 2. oktoobril 2023. a esitatud apellatsioonis ei

ole.

49.3 Prokuratuur 15. septembril 2023. a esitatud apellatsioonis süüdistatavatele KarS § 2172

lg 1 järgi mõistetud karistusi ja liitkaristusi ei vaidlustanud.

49.4 Eeltoodu tõttu ei muuda ringkonnakohus maakohtu poolt K. Rossmanile KarS § 2172 lg

1 järgi mõistetud 2 aasta pikkust vangistust ning O. Sutile KarS § 2172 lg 1 - § 22 lg-te 1, 2

järgi mõistetud karistust, mis on 1 aasta 6 kuud vangistust. Maakohtu otsus tuleb tühistada

süüdistatavatele mõistetud liitkaristuste osas ühe liidetava, s.o KarS § 3001 lg 1 järgi

mõistetud üksikkaristuse äralangemise tõttu.

49.4.1 Kuna K. Rossmani puhul kasutas maakohus täiesti õigustatult KarS § 64 lg 1 sätestatud

asperatsioonipõhimõtet ning kolleegium ei pea vajalikuks maakohtu arutluskäiku sekkuda,

tuleb K. Rossmanile mõistetud üksikkaristustest ehk KarS §-de 201 lg 2 p-de 1, 2, 344 lg 1 ja

345 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel mõistetud 1 aasta 6 kuu pikkusest vangistusest ning

episoodis, mis käsitab K OÜ-ga seotud tehinguid KarS § 2172 lg 1 järgi mõistetud 2 aasta

pikkusest vangistusest KarS § 64 lg 1 alusel suurendada raskemat ning K. Rossmanile tuleb

liitkaristuseks mõista vangistus 2 aastat 6 kuud. Sellest karistusest tuleb KarS § 68 lg 1 alusel

maha arvata 23 päeva eelvangistust ning kandmisele kuuluv 2 aastat 5 kuud 7 päeva

vangustust tuleb jätta KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui K.

Rossman ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu. Katseaja

algust tuleb arvestada maakohtu otsuse kuulutamisest 4. mail 2023. a.

49.6.2 O. Suti puhul soostub kolleegium täielikult maakohtuga, et käsilolevas kriminaalasjas

kogutud ja kohtus uuritud tõendid räägivad sellest, et OÜ-s Paikre töötanud süüdistatavad

rakendasid süstemaatiliselt ja järjepidevalt, nädalate, kuude ning kokkuvõtvalt paljude aastate

jooksul eri võtteid ja skeeme, mil moel OÜ Paikre arvelt oma taskuid täita. Ringkonnakohus

ei nõustu maakohtu arutluskäiguga, mis puudutab seda, et O. Suti süü on võrreldes K.

Rossmaniga väiksem. O. Suti puhul ei saa mööda vaadata sellest, et kuigi juriidiliselt piirdus

tema teopanus kaasaaitamisega, oli tema roll siiski väga kaalukas. Maakohtul on iseenesest

õigus, et üldjuhul loetakse täideviija süü osavõtja omast väiksemaks, kuid käsilolev kaasus on

hea näide, et see reegel ei tarvitse alati kehtida ning mõningatel juhtudel võib osavõtjale

mõistetav karistus olla täideviijale mõistetud karistusest vaid õige pisut väiksem või suisa

sellega võrdne. Käsiloleval juhul ei õigusta ringkonnakohtu arvates tuvastatud faktid

süüdistatavate süü suurust diferentseerimist määral, mis õigustaks O. Sutile liitkaristuse

mõistmist KarS § 64 lg 1 sätestatud soodsamal viisil. Eeltoodu tõttu suurendab

ringkonnakohus O. Sutile mõistetud üksikkaristustest ehk KarS §-de 201 lg 2 p 1 - § 22 lg 1,

3; 344 lg 1 - § 22 lg 1, 2 ja 345 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel mõistetud 1 aasta pikkusest

vangistusest, KarS § 2172 lg 1 - § 22 lg 1, 3 järgi mõistetud 1 aasta 6 kuu pikkusest

vangistusest ja KarS § 4023 lg 1 järgi mõistetud 6 kuu pikkusest vangistusest KarS § 64 lg 1

alusel raskeimat ning mõistab O. Sutile liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Mõistetud

liitkaristusest tuleb KarS § 68 lg 1 alusel maha arvata 23 päeva eelvangistust ning kandmisele

kuuluv 1 aasta 11 kuud 7 päeva vangistust tuleb KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta täielikult

tingimisi kohaldamata, kui O. Sutt ei pane 2 aasta jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu.

Katseaja algust tuleb arvestada maakohtu otsuse kuulutamisest 4. mail 2023. a.

III

55. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, mis puudutab OÜ Paikre tsiviilhagis solidaarselt K.

Rossmani ja O. Suti vastu esitatud nõude – hüvitada OÜ-le Paikre K OÜ-ga tehtud tehingute

tõttu saamata jäänud tulu – osalist rahuldamist ja tsiviilhagi tagamisabinõusid.

55.1 Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et OÜ-ga Paikre lepingulises suhtes olnud

süüdistatavad vastutavad oma lojaalsus- ja hoolsuskohustustele seatud käitumisstandardi

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eest. Maakohtu õiguslikud põhjendused, mis

puudutavad kannatanu põhi- ja kõrvalnõuet, ringkonnakohtu hinnangul kohendamist või

täiendamist ei vaja. Küll aga arvestades ja kordamata käsiloleva otsuse p-des 41.1, 45-47.1.3

toodud seisukohti nõustub kolleegium kannatanu põhjendustega, mis puudutavad

kahjuarvestuse metoodikat. Üldistatult on saamatajäänud tulu saadud nii, et K OÜ poolt

süüdistuse perioodil OÜ-sse Paikre toodud ehitus- ja lammutusjäätmete ning olmejäätmete

kogustele on kohaldatud võrdlusklientidega, OÜ H (ehitus- ja lammutusjäätmed) ning Ä

(olmejäätmed) kokku lepitud hindu ning saadud summadest on maha arvatud tasu, mis K OÜ

jäätmete äraandmisel on OÜ-le Paikre juba maksnud. Sellise rehkenduse tulem ehk õiglase

(võrdlusklient) ja põhjendamatult madala hinna (K OÜ) vahe ongi see tulu, mis OÜ-l Paikre

saamata jäi. Kolleegiumi hinnangul on kannatanu metoodika loogiline ja kriminaalasjas

tuvastatud asjaolusid arvestav.

55.2 Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et maakohus eksis süüdistatavatelt välja mõistetava

kahjusumma ulatuse kindlaksmääramisel ning sel põhjusel peavad K. Rossman ja O. Sutt

hüvitama OÜ-le Paikre solidaarselt 128 420 eurot, mitte 98 176,10 eurot, nagu sedastas

maakohus. Kannatanu palub süüdistatavatelt solidaarselt välja mõista ka põhinõudelt

arvestatud viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kõrvalnõue on samuti

põhjendatud. Viivisearvestus algab hagi esitamisest ning kohtuotsuse kuulutamise päeva

seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 50 862,85 eurot.90 Lisaks tuleb K. Rossmanilt ja

O. Sutilt solidaarselt välja mõista OÜ Paikre kasuks põhivõlgnevuselt 128 420 eurot alates 23.

maist 2025. a kuni põhinõude täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

56. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas tsiviilhagi tagamiseks arestitud süüdistatavate

vara tuleb jätta aresti alla järgmistel põhjustel.

56.1 Maakohus tuvastas, et OÜ Paikre tsiviilhagis esitatud nõuete tagamiseks:

90 vt https://viivisekalkulaator.ee/ ja selle abil genereeritav viiviseraport.



arestiti K. Rossmani raha summas 69 171 eurot ja sõiduauto Mercedes-Benz S500,

mille väärtus oli vara arestimise hetkel (16. oktoobril 2019. a) ca 6900 eurot;



seati O. Suti kinnisasjale kohtulik hüpoteek summas 209 000 eurot.

56.2 Maakohus leidis, et arvestades kannatanu hagis esitatud nõuete rahuldamise ulatust, on

K. Rossmani vara arestimine proportsionaalne, kuid O. Suti puhul tuleb kooskõlas KrMS §

1414 kinnisasjale seatud kohtuliku hüpoteegi summat vähendada 169 125,19 euroni.

56.3 Ringkonnakohus rahuldas käsiloleva otsusega OÜ Paikre tsiviilhagis esitatud nõude, mis

puudutas K OÜ-ga seotud tehinguid. Otsuse kuulutamise päevaks on süüdistatavate võlg

kannatanu ees koos sissenõutavaks muutunud viivistega 179 282,85 eurot. Kuna maakohtu

otsusega rahuldati lisaks OÜ Paikre kasuks veel mõnedki K. Rossmani vastu suunatud

nõuded, süüdistatavad on solidaarvõlgnikud ning kannatanu võib VÕS § 65 lg 1 alusel nõuda

kohustuse täielikku või osalist täitmist K. Rossmanilt ja O. Sutilt ühiselt või K. Rossmanilt

või O. Sutilt, ei ole kannatanu võimalik nõue K. Rossmani vastu ilmselgelt üle tagatud. Sama

leiab kolleegium O. Suti osas. Käsiloleval hetkel on tagamisabinõu ja kohtuotsuse

kuulutamise päeva seisuga kannatanu kasuks välja mõistetud võlgnevuse vahe 29 717,15

eurot, mis on esmapilgul päris suur summa. Samas ei ole kohtuotsus veel jõustunud ning

kolleegium on seisukohal, et see kaevatakse väga suure tõenäosusega ka edasi. Alust arvata,

et O. Sutt täidaks enne lahendi jõustumist algust kannatanu nõude vabatahtlikult,

ringkonnakohtul ei ole. Süüdistatav ei ole oma tegu tunnistanud ega kahetsenud ning pole

tänaseni OÜ-le Paikre tekitatud kahjust sentigi hüvitanud. Kohtuotsuse jõustumise võimalikku

aega prognoosides eelistab ringkonnakohus jääda konservatiivseks öeldes, et see ei juhtu

kohe, vaid loodetavasti 2025. a jooksul. Arvestades, et juba sissenõutavaks muutunud

võlgnevusele lisandub jooksev viivis ning O. Suti senist käitumist, on põhjust eeldada, et

käsiloleva kohtuotsuse resolutsioonis märgitud võlasumma on ajas kasvav, mitte kahanev.

Kui siia lisada tõik, et O. Suti kinnisvarale seati kohtulik hüpoteek 7. juunil 2021. a91 ning

kolleegiumil pole vähimatki ülevaadet arestitud kinnisvara hetkeväärtusest olukorras, kus

seda võivad negatiivselt mõjutada väga paljud tegurid (nt mõne infrastruktuuriobjekti

rajamine, millega kaasnevad häiringud, poliitilised sündmused, kinnisvarahindade kõikumine,

asja loomulik kulumine jpm) ning seegi, et kohtulik hüpoteek ei koorma süüdistatavat

ebamõistlikult ehk ei takista O. Sutil kinnisvara kasutamist, on ringkonnakohtu arvates

kannatanu põhi- ja kõrvalnõuet tagav tagamisabinõu summas 209 000 eurot proportsionaalne

ning maakohtu otsustus tuleb tagatise vähendamist puudutavas osas tühistada.

IV

57. Enne apellatsioonimenetluse kulude jaotuse kindlaksmääramist tuleb ringkonnakohtul

vaadata üle maakohtu määratud menetluskulude jaotus. Esiteks on selle vaidlustanud

süüdistatavate kaitsjad, teiseks muudab ringkonnakohus maakohtu otsustust osas, mis

puudutab kannatanu tsiviilhagi ja kolmandaks arvestas maakohus süüdistatavate kanda

jäetavate menetluskulude hulka ka KarS § 3001 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos süüdi

mõistmisega seotud menetluskulu.

57.1 Kolleegium ei nõustu kaitsjate kriitikaga, mis puudutab maakohtu antud hinnangut

õigusabikulude põhjendatusele. Maakohtu argumente ja kaitsjate esitatud spetsifikatsioone

ning kuludokumente võrreldes ning hinnates ei ole esimestes midagi, mis viitaks ilmselgele

eksimusele. Järelikult ei ole alust muuta maakohtu otsustust osas, mis puudutab

õigusabikulude mõistlikkust ja põhjendatust. K. Rossmani puhul on see 48 492,17 eurot ja O.

Suti puhul 52 934,80 eurot.

91 vt kd III tlk 130-143.

57.2 Kannatanu esitas 22. aprillil 2025. a lõplikus kirjalikus seisukohas taotluse, et

ringkonnakohus revideeriks maakohtu otsustust, mis puudutab OÜ Paikre menetluskulusid,

s.o kannatanu soovib, et kolleegium hindaks õigusabikulude mõistlikkust ja põhjendatust

teisiti kui maakohus. Sellist taotlust ja seda põhjendavat arutluskäiku ringkonnakohus

kannatanu 2. oktoobril 2023. a esitatud apellatsioonist ei leia. Apellatsiooni piire ületavaid

taotlusi kooskõlas KrMS § 331 lg 2 kolleegium ei lahenda.

58. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, mis puudutab süüdistatavate ja tsiviilhagi

menetlemisega seotud menetluskulusid.

58.1 Kannatanu OÜ Paikre puhul luges maakohus põhjendatud menetluskuluks 78 896,76

eurot, millest tsiviilhagi menetlemisega seotud kulu oli maakohtu hinnangul 63 117,41 eurot

ning K OÜ-ga sõlmitud lepingute tõttu tekitatud kahjunõude menetlemisega seotud kulu

omakorda 37 551,03 eurot. Kannatanu maakohtu hinnangut ei vaidlustanud. OÜ Paikre palub

tühistada maakohtu otsus osas, millega mõisteti K OÜ-ga seotud episoodis esitatud nõude

osalise rahuldamata jätmise tõttu KrMS § 182 lg 3 alusel OÜ-lt Paikre K. Rossmani valitud

kaitsja tasu katteks 1636,61 eurot ning O. Suti valitud kaitsja tasu katteks 3008,02 eurot.

Kannatanu taotlus tuleb rahuldada ja maakohtu otsus selles osas tühistada, sest

ringkonnakohus tegi OÜ Paikre tsiviilhagis esitatud nõude kohta otsustuse, millega rahuldas

nõude täielikult ja järelikult maakohtu viidatud KrMS § 182 lg-s 3 kirjeldatud olukorda enam

ei esine. K. Rossmanilt ja O. Sutilt tuleb solidaarselt OÜ Paikre kasuks välja mõista

kannatanu tsiviilhagis K OÜ-ga sõlmitud lepingute tõttu tekitatud kahjunõude menetlemisega

seotud kulu 37 551,03 eurot.

58.2 OÜ Paikre taotleb lisaks maakohtu otsuse tühistamist osas, mis puudutab

menetluskuludelt arvestatud viivisenõude rahuldamata jätmist. Ringkonnakohus maakohtu

lõppjärelduse korrigeerimiseks vajadust ei näe. Kannatanu on menetluskuludelt taotletava

viivisenõude n-ö laenanud TsMS § 177 lg-st 4. Ringkonnakohus ei näe, et selles küsimuses

oleks võimalik TsMS-i kohaldada. Kooskõlas KrMS § 381 lg 6 võib kriminaalmenetluses

tsiviilhagi menetlemisel lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust üksnes juhul,

kui üles kerkib mõni selline küsimus, mida kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri.

Tsiviilhagi menetlemisega seotud menetluskulude jaotust reguleerib ammendavalt KrMS §

182 ning menetluskuludelt viivise nõudmise võimalust regulatsioon ette ei näe. Järelikult

selles osas tuleb kannatanu apellatsioon jätta rahuldamata.

58.3 Süüdistatavate süüküsimusega on seotud kannatanu menetluskulu summas 15 779,35.

Ringkonnakohus leiab, et kannatanu menetluskulu, mis tekkis seoses süüdistatavate

süüküsimusega, jaguneb K. Rossmanile ja O. Sutile esitatud süüdistuste mahtu võrreldes nii,

et K. Rossmanil tuleks kanda 2/3 (vt siinkohal n-ö EGEM episood) ja O. Sutil 1/3, s.o

vastavalt siis K. Rossmanil 10 519,56 eurot ja O. Sutil 5259,78 eurot.

58.3.1 Neid summasid täiel määral süüdistatavad OÜ-le Paikre hüvitama ei pea, sest kui

vaadata esialgset süüdistust ja tänast seisu, siis on K. Rossman õigeks mõistetud KarS § 2172

lg 1 järgi kahes episoodis, mis käsitasid tehinguid T.U ja OÜ-ga S ning KarS § 3001 lg 1 järgi

esitatud süüdistuses; O. Sutt on õigeks mõistetud KarS § 2172 lg 1 - § 22 lg 1, 3 järgi ühes

episoodis, mis käsitas T.U ning KarS § 3001 lg 1 järgi esitatud süüdistuses. Ringkonnakohtu

hinnangul moodustavad episoodid, milles süüdistatavad õigeks mõisteti, kriminaalasjas

esitatud tõendite mahtu ja õiguslikke küsimusi silmas pidades 35%. Kolleegium selgitab, et

KarS § 3001 lg 1 puhul oli tõenduslikus mõttes oluline süüdistatavate seos süüdistuses toodud

äriühingutega. Selle kohta olid kirjalikud tõendid (lepingud, kirjalikud märkmed ja e-kirjad)

ning olulisimad tunnistajad olid nende äriühingute juhatuse liikmed. Tõenduslikult ei olnud

see episood ülemäära mahukas ja keeruline. Õiguslike küsimuste üles kerkimist eitada ei saa.

KarS § 2172 järgi esitatud süüdistus osas, milles süüdistatavad õigeks mõisteti, ülemäära

mahukas ei ole, seal oli mahukaim K OÜ-ga seotud episood. Järelikult kannab riik kannatanu

menetluskulust, mis oli seotud K. Rossmani süüküsimusega, 3681,85 eurot ning

menetluskulust, mis oli seotud O. Suti süüküsimusega, 1840,92 eurot. K. Rossmanilt tuleb

OÜ Paikre kasuks välja mõista 6837,71 eurot ning O. Sutilt 3418,86 eurot.

58.4 Maakohus mõistis nii K. Rossmani kui ka O. Suti KarS § 3001 järgi süüdi ning arvestas

sellega süüdistatavate menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel, kuid tänaseks on

jõustunud otsus, millega süüdistatavad mõisteti selles etteheites õigeks.

58.4.1 K. Rossmani puhul luges maakohus kooskõlas KrMS § 175 lg 1 p 1 mõistlikuks

menetluskuluks 48 492,17 eurot ning hinnanguliselt süüdistatava süüküsimusega seotuks 3/4

ehk 36 369,13 eurot.

58.4.2 O. Suti puhul luges maakohus kooskõlas KrMS § 175 lg 1 p 1 mõistlikuks

menetluskuluks 52 934,80 eurot ning hinnanguliselt süüdistatava süüküsimusega seotuks 3/4

ehk 39 701,10 eurot.

58.4.3 Ringkonnakohus ei hakka kordama käsiloleva otsuse p-s 58.3.1 toodud argumente ning

märgib lühidalt, et esitatud süüdistusest moodustab õigeks mõistmise osakaal mõlema

süüdistatava puhul hinnanguliselt 35% ning seega tuleb Eesti Vabariigilt K. Rossmani kasuks

välja mõista põhjendatud menetluskulust 35% ehk 12 729,20 eurot ja O. Suti kasuks 13

895,39 eurot.

58.5 Maakohtu otsust tuleb korrigeerida ka osas, mis puudutab tunnistajate kohtusse

ilmumisega kaasnenud kulu. K. Rossmanil tuleb kanda RP kulu 114,18 eurot, sest tunnistaja

ütlused puudutasid omastamisetteheidet. Kuna tunnistajate HH, MB ja MR ütlused puudutasid

K OÜ-ga tehtud tehinguid ja neid ütlusi ringkonnakohus asja lahendamisel ka kasutas, tuleb

nende tunnistajate kulu kokku 564,61 eurot välja mõista mõlemalt süüdistatavalt.

Kokkuvõtlikult tuleb K. Rossmanilt KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel Eesti Vabariigi kasuks välja

mõista 397,10 eurot ja O. Sutilt 282,30 eurot.

58.6 Maakohtu otsus jääb muutmata K. Rossmanilt ekspertiisikulu summas 152 eurot ja

süüdistatavatelt sundraha väljamõistmist puudutavas osas.

59. Apellatsioonimenetluse kulud kriminaalasja uuel arutamisel ringkonnakohtus on

järgmised.

59.1 O. Suti kaitsja esitas taotluse 4483,50 euro välja mõistmiseks. Taotluse kohaselt osutati

süüdistatavale õigusabiteenuseid hinnaga 150 eur/h ja 170 eur/h ning teenuste ajakulu oli

kokku 20 tundi ja 40 minutit.

59.2 K. Rossmani kaitsja esitas taotluse 2814,54 euro välja mõistmiseks. Taotluse kohaselt

osutati süüdistatavale õigusabiteenuseid hinnaga 100 eur/h ja 170 eur/h ning teenuste ajakulu

oli kokku ca 20 tundi.

59.3 OÜ Paikre esitas taotluse 7305,50 euro välja mõistmiseks. Taotluse kohaselt osutati

süüdistatavale õigusabiteenuseid keskmise hinnaga 259,98 eurot ning teenuste ajakulu oli

kokku 28,1 tundi.

60. Apellatsioonimenetluse kulude kohta märgib ringkonnakohus järgmist.

60.1 Käsilolev kriminaalasi tagastati Riigikohtust ringkonnakohtule uueks arutamiseks ainult

ühe, K OÜ-ga seotud episoodi osas, mis oli kvalifitseeritud KarS § 2172 järgi. Tagastamise

põhjus oli vajadus tagada aus ja õiglane menetlus, andes eeskätt süüdistatavate kaitsjatele

võimalus esitada uusi tõendeid olukorras, kus Riigikohtu lahendis sedastatud

tõendamiskoormise jaotus võis olla osalistele üllatuslik. Ringkonnakohus nendib, et kaitsjatel

võis tõusetuda vajadus oma klientidega konsulteerimiseks ning kriminaalasja materjalide

uueks läbitöötamiseks, selgitamaks välja, kas ja mida on võimalik kujunenud olukorras

ringkonnakohtule tõenditena esitada. Samas tuleb siin silmas pidada varasemat menetlust,

mille käigus said asja materjalid kaitsjatele tuttavaks. Ringkonnakohus ei saa toodut jätta

arvestamata kulude põhjendatust hinnates. Mööda ei saa vaadata sellestki, et kaitsjate

taotlused täiendavate tõendite esitamiseks jäid edutuks ning samuti ei saatnud edu

täiendavates seisukohtades esitatud argumente, mis paljuski kordasid varasemat. Mis

puudutab kannatanu OÜ Paikre esindajaid, siis siin näeb ringkonnakohus Riigikohtu lahendis

toodud argumentide valguses üksnes vajadust reageerida kaitsjate asjakohastele väidetele. OÜ

Paikre esitatud seisukohti kroonis küll edu, kuid paraku korrati nendes varasema menetluse

vältel korduvalt väljendatut.

60.2 Eeltoodu tõttu peab ringkonnakohus nii kaitsjate kui ka kannatanu esindaja puhul

vajalikuks kärpida ajakulu. Kannatanu esindaja tunnihinda kolleegium mõistlikuks ei pea, sest

isegi arvestuslik keskmine on selgelt üle selle, mida senises kohtupraktikas on mõistlikuks

peetud. Kolleegium peab kaitsjate puhul mõistlikuks ja põhjendatuks õigusabiteenuse

tunnihinda 170 eurot ning kannatanu esindaja puhul 200 eurost tunnihinda. Kaitsjate puhul on

mõistlik ajakulu 12 tundi ning kannatanu esindajatel 6 tundi.

60.3 Kuna ringkonnakohus tühistas kooskõlas KrMS § 337 lg 1 p 4 maakohtu otsuse osaliselt

ja teeb tühistatud osas uue otsuse, kannab KrMS § 185 lg 1 kohaselt menetluskulud riik. Eesti

Vabariigilt tuleb O. Suti kasuks välja mõista 2488,80 eurot (summa käibemaksuga, K.

Rossmani kasuks 2488,80 eurot (summa käibemaksuga) ja OÜ Paikre kasuks 1200 eurot

(summa kannatanu esindaja taotluse alusel käibemaksuta).

61. Ringkonnakohus peab võimalikuks süüdistatavate ja Eesti Vabariigi omavaheliste nõuete

tasaarveldust.

61.1 Eesti Vabariigil tuleb Kristo Rossmanile hüvitada maakohtus kantud menetluskulu, mis

on seotud süüdistatava õigeks mõistmisega 12 729,20 eurot ja apellatsioonimenetluse

menetluskulu 2488,80 eurot, mis teeb kokku 15 218 eurot. Kristo Rossmanil tuleb Eesti

Vabariigile tasuda ekspertiisikulu 152 eurot, tunnistajakulu 397,10 eurot ja maakohtu

otsusega välja mõistetud sundraha, 1087,50 eurot, mis teeb kokku 1636,60 eurot. Seega tuleb

Eesti Vabariigilt Kristo Rossmani kasuks välja mõista 13 581,40 eurot.

61.2 Eesti Vabariigil tuleb Ott Sutile hüvitada maakohtus kantud menetluskulu, mis on seotud

süüdistatava õigeks mõistmisega 13 895,39 eurot ja apellatsioonimenetluse menetluskulu

2488,80 eurot, mis teeb kokku 16 384,19 eurot. Ott Sutil tuleb Eesti Vabariigile tasuda

tunnistajatasu 282,30 eurot ja maakohtu otsusega välja mõistetud sundraha 1087,50 eurot, mis

teeb kokku 1369,80 eurot. Järelikult tuleb Eesti Vabariigilt Ott Suti kasuks välja mõista 15

014,39 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 21.11.2025 otsusega

RIIGIKOHUS OTSUSTAB

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22. mai 2025. a otsus osas, millega mõisteti

Kristo Rossmanilt ning Ott Sutilt solidaarselt OÜ Paikre kasuks välja tsiviilhagiga

seotud menetluskulu hüvitis 37 551 eurot 3 senti.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista tsiviilhagiga seotud menetluskulu

katteks OÜ Paikre kasuks välja kokku 46 585 eurot 38 senti järgmiselt:

1) Kristo Rossmanilt 21 724 eurot 88 senti, millele lisandub selle summa tasumata osalt

arvestatav viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni. Viivise maksimaalne suurus on 21 724 eurot 88 senti;

2) Kristo Rossmanilt ja Ott Sutilt solidaarselt 24 809 eurot 88 senti, millele lisandub

selle summa tasumata osalt arvestatav viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Viivise maksimaalne suurus

on 24 809 eurot 88 senti;

3) Kristo Rossmanilt, Ott Sutilt ja X-ilt solidaarselt 50 eurot 62 senti, millele lisandub

selle summa tasumata osalt arvestatav viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Viivise maksimaalne suurus

on 50 eurot 62 senti.

3. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

4. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

5. Mõista Eesti Vabariigilt menetlusosaliste kassatsioonimenetluse kulu katteks välja

järgmised summad:

1) 1200 eurot OÜ Paikre kasuks;

2) 1016 eurot 80 senti Kristo Rossmani kasuks;

3) 600 eurot Ott Suti kasuks.