2-24-107933/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Konsultant

Kairi Lints

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.05.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-107933

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi X vastu põhivõlgnevuse 928,72 euro,

intressi 84,68 euro, haldustasude 12,77 euro,

sissenõudmiskulude 35 euro, viivise 52,81 euro ja

edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1401,88 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Revensen OÜ (registrikood 1625699), asukoht Tartu

mnt 13, Tallinn

Hageja volitatud esindaja: Aivira Kollamaa; e-post: xxx

Kostja: X (isikukood XXX), elukoht xxx; e-post: xxx

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Revensen OÜ hagi X vastu.

2. Jätta menetluskulud hageja Revensen OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Revensen OÜ esitas 26.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 1406,06 euro saamiseks. Kohus tegi 27.02.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis

on kätte toimetatud 07.03.2024 aadressil xxx. Võlgnik X esitas 07.03.2024 nõudele

vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1 p 1) (dtl 2-27).

2. Hageja esitas 01.04.2024 Harju Maakohtule hagi X vastu põhivõlgnevuse 928,72 euro,

intressi 84,68 euro, haldustasude 12,77 euro, sissenõudmiskulude 35 euro, viivise 52,81 euro

ja edasiulatuva viivise nõudes (dtl 21-70). Kohus võttis hagi 10.06.2024 menetlusse (dtl 84-

90).

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja laenuandja Ühisraha OÜ 18.01.2023 laenulepingu

nr Y230117151, mille alusel laenas Ühisraha OÜ kostjale 1000 eurot ja kostja kohustus laenu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 18.02.2023-18.01.2028.

Intressimäär oli 31% aastas, 0,086% päevas, lepingutasu 40 eurot, igakuine lepingu

haldustasu 3 eurot, krediidi kulukuse määr 45,45% aastas. Ühisraha OÜ maksis kostjale

laenusumma välja 18.01.2023 (dtl 21-70).

4. Hageja väitel on peale laenulepingu sõlmimist kostjalt laenuandjale laekunud 328,33 eurot.

03.01.2024 edastas Ühisraha OÜ kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse koos täiendava

tähtajaga (14 päeva), kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Ühisraha OÜ ütles lepingu

23.01.2024 üles ning edastas 26.01.2024 kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta.

Teated ja e-kirjad edastas laenuandja kostjale laenutaotlusesse märgitud e-posti teel xxx.

Ühisraha OÜ loovutas 12.02.2024 nõuded hagejale.

5. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et krediiditaotluse

läbivaatamiseks peab laenutaotleja täitma krediiditaotluse veebilehel ja sõltuvalt

krediiditaotluse tüübist esitama asjakohased andmed enda suhtes hoolsusmeetmete

kohaldamiseks ja krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediiditaotluse menetlemise käigus

kogutud info ja andmete analüüsi tulemusel koostab asja menetlev kliendihaldur laenumemo

(lisa 16, dtl 49-50).

6. Kostja esitas 17.01.2023 laenutaotluse (lisa 15, dtl 48) laenusummale 3000 eurot, perioodiga

60 kuud. Märkis enda sissetulekuks 1350 eurot, kehtivateks finantskohustusteks 450 eurot,

majapidamiskulud summas 500 eurot. Töökohaks Lindström OÜ tekstiilispetsialisti

ametikohal, ülalpeetavaid ei ole, perekonnaseisult vallaline, elukohaks märkis kostja, et elab

üürikorteris. Elukohaks märkis kostja xxx ja meili aadressiks xxx. Laenuandjal ei olnud alust

kahelda esitatud andmete ebaõigsuses. Jaanuaris 2022 oli kostja palk 2545,18 eurot,

veebruaris 138,54 eurot, märtsis 1177,26 eurot, aprillis 1202,34 eurot, maikuus 1395,95

eurot, juunis 858,90 eurot, juulikuus 1263,83 eurot, augustis 1303,21 eurot, septembris

981,30 eurot ja oktoobris 327,10 eurot. Keskmine sissetulek 1119,36 eurot. Kostja suhtes on

tehtud päringud Maksu-ja Tolliametilt (lisa 17, dtl 51-52).

7. Kostja suhtes analüüsiti kostja esitatud väljaminekuid ja sissetulekuid. Kostja keskmine kuu

sissetulek Pensionikonto järgi oli summas 0 eurot. Kostja igakuised finantskohustused

summas 450 eurot ja majapidamiskulud summas 500 eurot, taust korras, kliendi riskiaste

madal. Kostjale ei kuulunud kinnisvara. Kostja laenutaotluses märgitud andmed on üle

kontrollitud. Laenuandja jõudis järeldusele, et kostja esitatud andmed ja kliendi

maksekäitumine võimaldavad kostjale pakkuda laenu summas 1000 eurot, tagasimakse

perioodiga 60 kuud ja kuumaksega 35,97 eurot. Reiting 60,35%. Kostja kohta teostati

kontroll ka maksehäireregistrist seisuga 18.01.2023. Kostjal kehtivaid maksehäireid ei olnud

(lisa 18, dtl 23). Viimane maksehäire oli 23.03.2021. Kostja suhtes kontrolliti Ametlikke

Teadaandeid. Päringu tulemusena selgus, et kostja kohta teateid esitatud ei ole. Arvestades

hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid

kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli

tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega

võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta.

8. Kohus kohustas hagejat 10.06.2024 kohtumäärusega (dtl 85-90) esitama detailsed andmed

selle kohta, kuidas vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on

järgitud ning esitama samuti tõendid, mis kinnitavad vastustundliku laenamise põhimõtte

järgimist.

9. Kohus selgitas ka, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 404 lg 1 kohaselt tarbijakrediidilepingu

puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis. TsÜS § 78 lg 1 järgi kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab

tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses

ei ole sätestatud teisiti. Hagiavaldusele lisatud lepingu dokumentidel puudub kostja allkiri.

Seetõttu tuli hagejal lisaks esitada kohtule allkirjastatud laenudokumendid (laenuleping,

laenutaotlus).

10. Hageja selgitas 27.06.2024 seisukohas (dtl 153-158), et laenuandja on kontrollinud kostja

sissetulekut, selle suurust, regulaarsust aastase perioodi kohta enne laenutaotlust. Lisaks on

kontrollitud kostja kohustusi, muid püsikulusid, varasemat maksekäitumist ja kõiki olulisi

asjaolusid laenutaotluse läbi vaatamisel.

11. Hagi aluseks olev laenuleping on sõlmitud sidevahendite teel. Sidevahendi abil lepingu

sõlmimiseks ei pea see olema allkirjastatud. Sellist kohustust võlaõigusseadus ei sätesta.

Seega ei kohaldu sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingutele §-st 404 tulenev nõue,

et tarbija tahteavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Laenuandja

peab tagama, et tarbija saaks ka pärast sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlmimist

lepingudokumendi või selle koopia mõnel püsival andmekandjal. Seega tuleb tarbijale anda

püsival andmekandjal dokument, mis võimaldab tal lepingu sõlmimist tõendada ja millele ta

võib pärast lepingu sõlmimist tugineda.

12. Samuti põhjendas hageja, et enne laenutaotluse esitamist oli kostjal võimalik lepinguid

puudutavate tingimustega tutvuda, esitada täiendavaid lisaküsimusi. Kostja märkis

laenutaotlusesse enda andmed. Lisaks on laenuandja suhelnud kostjaga ka telefoni teel

täiendavalt. Peale laenutaotleja andmete sisestamist koostatakse maksegraafik taotluses

märgitud tingimustel. Peale seda saab laenutaotleja tutvuda koheselt laenulepingu

üldtingimuste ja Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo Teabelehega ning maksegraafikuga.

Eelnimetatud dokumendid on saadetud kostjale ka e-posti teel xxx ja xxx. Sama meili

aadressi on kostja esitanud laenutaotluses ja ka märkinud enda meili aadressiks Pärnu

Maakohtu maksekäsuosakonnas esitatud vastuväites. Laenuandjal ei olnud alust kahelda

esitatud andmete ebaõigsuses ja selles, et kostja ei ole laenuandaja poolt saadetud dokumente

kätte saanud.

13. Kostja on ise eelnimetatud e-posti aadressi esitatud laenutaotlustesse märkinud. Laenusaaja

on kinnitanud (lepingu p 2.1.3), et tema poolt laenusumma taotlemisel esitatud isikuandmed,

andmed laenusumma sihtotstarbe kohta ja muud laenutaotluses märgitud andmed on õiged,

tõesed ja täielikud. Kostja on e-posti aadressilt xxx ja xxx laenusaajaga suhelnud, edastades

laenusaajale konto väljavõtte.

14. Hageja selgitab, et kostja laenu saamisele vastu ei vaidle. Laenulepingu järgi laenusumma on

kostja arveldusarvele üle kantud.

15. Hageja esitab eelnimetatu tõendamiseks laenuprotsessi kohta pildid, millest nähtub, et enne

lepingu sõlmimist on kliendil võimalik kõikide lepingu dokumentidega tutvuda. Seega

kostjale on lepingu tingimusi tutvustatud või teatavaks tehtud (lisa 2, dtl 160-161). Hageja

juhib tähelepanu asjaolule, et tarbija peab saama kätte sidevahendite abil sõlmitud

lepingudokumendi (tarbijakrediidilepingu) püsival andmekandjal näiteks meili teel.

16. Kostjale edastas kohus menetlusse võtmise määruse koos hagimaterjalidega e-posti aadressil

xxx ja luges kirja ja kohtumääruse kostjale kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel

vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS §3141 lg 2, alusel maksekäsu kiirmenetluses

kostja kohtule avaldatud aadressil. Kohus kohustas kostjat esitama kirjalik vastus ning

hoiatas, et hagile tähtajaliselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kostja kohtule ei vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

17. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu

rahuldamisele.

18. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et

hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab

kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.

19. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa

Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on

Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast

(Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez

Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal

algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata.

Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja

kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-

679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat

positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub

tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

20. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

21. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

22. Hageja on nõude esitamisel tuginenud võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg-le 1. VÕS § 401 lg 1

kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku

(krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise

eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Raha nõudmiseks peab

poolte vahel olema võlasuhe VÕS § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu

maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud

lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Seega saab järeldada, et hageja hinnangul on

poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 kohaselt. Hageja on esitanud

kohtule Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehe (lisa 2, dtl 27-30), lepingu nr

Y230117151 graafiku (lisa 1, dtl 24-26) ja üldtingimused (lisa 3, dtl 30-33) ning väidab, et ta

on edastanud need kostjale. Hageja kohtule esitatud lepingu dokumendid on pdf-formaadis,

millel ei ole kummagi poole allkirja.

23. Riigikohus on märkinud, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise

laenulepingu regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste

suurema kaitsmise vajadus (vt Riigikohtu 15.01.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p

12).

24. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal.

25. TsÜS § 79 sätestab, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav

vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja

sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. VÕS

§ 404 lg 2 nimetab veel rea nõudeid, mida tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus

sisaldama peab.

26. Seega, kuigi tarbijakrediidileping ei pea olema allkirjastatud, peab hageja tõendama, et tarbija

on teinud krediidilepingu sõlmimiseks VÕS § 404 lg 1 ja 2 kohase sisu ja vormiga

tahteavalduse.

27. Kohus on selgitanud, et hagejal tuleb tõendada lepingu sõlmimist kostjaga, nt esitama poolte

allkirjastatud laenudokumendid. Hageja ei ole seda teinud. Kohtule esitatud laenutaotlusel

(lisa 15, dtl 48) puudub allkiri või mingisugune muu tunnus, mille alusel saab järeldada selle

esitamist kostja poolt. Kohtule esitatud kuvatõmmis laenuhalduri kontost kostja andmetega

(dtl 159) näitab küll laenuhalduri poolt kogutud andmeid kostja kohta, mitte aga seda, kuidas

isik tuvastatud on.

28. Kohtule esitatud kuvatõmmises laenuprotsessist (dtl 160-161) nähtuvad andmed erinevad

kohtule varasemalt esitatud laenulepingu andmetest. Näiteks on laenulepingus märgitud

lepingutasu 40 eurot, kuvatõmmises 50 eurot. Maksegraafiku esimene makse laenulepingus

on kuupäevaga 18.02.2023 (põhiosa jääk 1000 eurot), kuvatõmmisel aga 26.07.2024 (põhiosa

jääk 1000 eurot). Seega on kohtul põhjendatud kahtlus, et esitatud kuvatõmmis on loodud

tagantjärele ning ei näita tegelikku laenuprotsessi enne 18.01.2023 laenulepingu sõlmimist.

Ka laenujääk seisuga 26.07.2024 ei saa hageja esitatud nõude järgi olla 1000 eurot, kuivõrd

hagiavalduse esitamise seisuga 01.04.2024 oli see p 4.1 kohaselt 928,75 eurot.

29. Kuivõrd laenuprotsessi kuvatõmmisest nähtuvad andmed ei lähe kokku teiste tõenditega, sh

laenudokumentide andmetega, on kohtu hinnangul tegemist ebausaldusväärse tõendiga, mida

kohus käesoleva asja lahendamisel arvesse ei võta TsMS § 238 lg 5 alusel.

30. Hageja poolt esitatud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabeleht ei sisalda kostja

andmeid. Laenulepingu üldtingimustel ja graafikul on küll kostja nimi ja isikukood, kuid

puudub kostja allkiri või digitaalne allkiri ning muud andmed. Hageja on selgitanud, et

krediiditaotluse läbivaatamiseks peab laenutaotleja täitma krediiditaotluse veebilehel, kuid ei

ole selgitanud, kuidas on kostja isik tuvastatud ega esitanud ka sellekohaseid tõendeid. Lisaks

on laenuandja väidetavalt suhelnud kostjaga täiendavalt ka telefoni teel, kuid sellekohaseid

tõendeid kohtule esitanud ei ole. Kuna tarbijaga krediidilepingu sõlmimist peab tõendama

hageja, ei ole kohtu hinnangul hageja lepingu sõlmimist kostjaga tõendanud.

31. Laenudokumendid on hageja väitel saadetud kostjale ka e-posti teel xxx ja xxx. Ühtegi e-

kirja kohtule esitanud ei ole. Seega ei ole tõendatud ka väidet, et tarbijale oleks viivitamata

antud lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal (VÕS § 404 lg 1). Hageja

väitel on kostja e-posti aadressilt xxx ja xxx laenusaajaga suhelnud, edastades laenusaajale

konto väljavõtte. Kohtule hageja tõendeid kostjaga suhtluse ega väidetava konto väljavõtte

kohta esitanud ei ole.

32. Hagiavalduse kohaselt on laenulepingu järgi laenusumma kostja arveldusarvele üle kantud

(dtl 21-70). Maksekorraldust raha ülekandmise kohta kostja kontole kohtule esitatud ei ole.

Samuti ei selgu, millise summa on laenuandja kostja käsutusse andnud, arvestades erinevusi

lepingutasu suuruses.

33. Kõik kohtule esitatud dokumendid on sellised, mille konstrueerimine ei vaja kostja poolset

tegevust, sh hageja koostatud nimekiri kostjale saadetud e-kirjadest (lisa 4, dtl 33-35). Kohus

on seisukohal, et hageja enda loodud laenutaotluse pdf-fail ei saa asendada kostja VÕS § 404

lg 1 kohast avaldust. Samuti ei tõenda hageja poolt kostjale saadetud kirjade nimekiri

lepingudokumentide või selle koopia VÕS § 404 lg 1 lause 2 kohast püsival andmekandjal

andmist kostjale. Seega hinnates hageja esitatud tõendeid kogumis, tuleb asuda seisukohale,

et laenulepingut ei ole sõlmitud.

34. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-63-06 selgitanud, et kohus ei ole seotud kvalifikatsiooniga,

mille pool õigussuhtele annab. Kohus kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi

aluseks olevad asjaolud. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende hagi aluseks olevate

asjaoludega, millele pool on viidanud.

35. Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki VÕS § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub

krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama

(mida sel juhul peab samuti hageja tõendama). Seega juhul kui kohus on tuvastanud, et poolte

vahel ei ole sõlmitud laenulepingut, tuleb kohtul kontrollida, kas hageja esitatud asjaoludel

esineb alus hagi rahuldamiseks lepinguvälisel alusel. Kuivõrd hageja on selgitanud, et on

kandnud kostjale üle laenusumma, tuleb kohtul hinnata, kas tegemist võiks olla alusetu

rikastumisega (VÕS § 1027).

36. Hageja on hagiavalduses märkinud, et laenusumma on kostjale arveldusarvele üle kantud,

kuid ei ole tõendanud omapoolse kohustuse täitmist ehk rahasumma (krediidi) kostja käsutusse

andmist (VÕS § 401). Hagi rahuldamiseks peab olema selge kui suures osas ja kas üldse

kostja krediiti kasutas. Krediidi kasutamist saab tõendada maksekorraldus(t)e või pangakonto

väljavõttega. Hagiavaldusest ei selgu ka, millise summa sai kostja kasutusse, kuivõrd

laenudokumentides on märgitud laenusummaks 1000 eurot, lepingutasuga 40 eurot,

kuvatõmmises aga lepingutasuga 50 eurot. Samuti ei selgu, millisele arvelduskontole

laenusumma maksti. Kohtule esitatud ümberarvestusest nähtub (dtl 162-165), nagu kostjale

oleks väljastatud kogu laenusumma 1000 eurot.

37. Seega on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kostjale raha ülekandmist. Kuivõrd

VÕS § 1027 nõude eelduseks on alusetult makstud raha üle andmise tõendamine, ei saa

kohus hageja põhinõuet ka sellel alusel rahuldada.

38. Kuivõrd kohus jätab hageja põhinõude rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka kõik

kõrvalnõuded, so intressi, haldustasude ja viivise nõue. Kuna kahjunõue tulenes

hagiavaldusest nähtuvalt võlgnevuse sissenõudmise kuludes, jätab kohus ka selle

rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

39. Tulenevalt TsMS § 173 lõikest 1 ja 2 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

40. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jätab hagi rahuldamata tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

41. Kuna kostjal menetluskulusid tekkinud ei ole, jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks

määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik