3-25-1494/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

22.05.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1494

Haldusasi

Kaitseväe taotlus distsiplinaararesti määramise

seaduslikuks tunnistamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Eesti Kaitseväe diviisi staabi- ja

sidepataljoni ülem kolonelleitnant Veiko Raaper

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa

andmist – ajateenija reamees X (isikukood

xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Eesti Kaitseväe diviisi staabi- ja sidepataljoni ülema kolonelleitnant

Veiko Raaperi 14.05.2025 käskkirjaga nr 1069P ajateenija reamees Xle määratud

kolme (3) ööpäeva pikkune distsiplinaararest seaduslikuks.

2. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja isikukood tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5 ja §

204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Kaitseväe diviisi staabi- ja sidepataljoni pataljoniülema 01.04.2025 käskkirja nr 732P

alusel alustati distsiplinaarjuurdlust seoses staabikompanii staabikaitserühma ajateenijate, sh

reamees X (puudutatud isik), väeosast omavolilise lahkumise asjaolude väljaselgitamiseks.

2. Eesti Kaitseväe diviisi staabi- ja sidepataljoni ülema kolonelleitnant V. Raaperi

14.05.2025 käskkirjaga nr 1069P määrati ajateenijale reamees Xle distsiplinaarkaristuseks

distsiplinaararest kogupikkusega kolm (3) ööpäeva.

Käskkirja õiguslikeks alusteks on kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 171 lg-d 1, 2, 3 ja 9.

Käskkirja kohaselt määrati puudutatud isikule karistus põhjusel, et puudutatud isik rikkus

KVTS § 49 lg-s 2 sätestatud kohustust ning pani seeläbi toime KVTS § 166 lg 1 p-s 1

sätetatud distsiplinaarsüüteo. Käskkirja kohaselt ei olnud puudutatud isikul allüksuse juhi

poolt antud väljaluba struktuuriüksuse territooriumilt lahkumiseks. Distsiplinaarjuurdluse

käigus on tõendatud, et reamees lahkus ülema luba omamata Kaitseväe territooriumilt

3-25-1494

läbipääsukaartide logi järgi Ämari lennubaasi pääsla kaudu 07.03.25 kell 15:24 ja naasis

10.03.25 kell 14:19. Ülema määratud kohaks sel ajaperioodil oli Ämari Lennubaas, Harju

maakond, Lääne-Harju vald, Ämari alevik.

Distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõendite põhjal pani reamees teo toime tahtlikult ning

seda kinnitavad sõnumid, mille reamees oma sõjaaja rühmaülema lipnikule saatis ja kus

selgesõnaliselt tunnistas väeosa territooriumilt lahkumist. Samuti põhjendas puudutatud isik

seletuskirjas oma tegevust sellega, et polnud pikalt väljaloale saanud ja tundis, et tema suhtes

tehakse ülekohut. Seega oli puudutatud isik teadlik, et tal puudub õigus linnakust lahkuda

ning ta ei sattunud väljapoole territooriumi kogemata. Distsiplinaarsüütegu kergendav asjaolu

on see, et isik tunnistas teo üles, kahetseb oma tegu ja siiralt lubab, et midagi säärast uuesti ei

tee. Distsiplinaarsüütegu raskendavateks asjaoludeks on distsiplinaarsüüteo sooritamine

ühiselt mitme kaitseväelase poolt (KVTS § 183 p 4). Puudutatud isikud otsustasid väeosa

territooriumilt ühiselt lahkuda, pääslast lahkuti ja siseneti ühiselt. Lisaks on raskendav asjaolu

lubamatu tegevuse jätkamine (KVTS § 183 p 2), sest nende sõjaaja rühmaülem lipnik käskis

väeossa naasta 09.03.2025.

3. Eesti Kaitseväe diviisi staabi- ja sidepataljoni ülema ülesannetes kolonelleitnant V.

Raaper esitas 21.05.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse kontrollida distsiplinaararesti

seaduslikkust. Taotlusele on lisatud asjaomane käskkiri, distsiplinaarmenetluse kokkuvõte ja

distsiplinaarmenetluse materjalid.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. KVTS § 173 lg 1 kohaselt teatab distsiplinaararesti määranud ülem viivitamata

kinnipidamiskohajärgsele halduskohtule distsiplinaararesti määramisest, lisades: 1) kinnitatud

ärakirja käskkirjast kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise kohta; 2) distsiplinaarjuurdluse

kokkuvõtte ja muud asjassepuutuvad materjalid.

5. Kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse

kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata

HKMS-s haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest

määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks (KVTS § 173

lg 2). HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab seadusega sätestatud juhtudel kohus haldustoiminguks

loa ja pikendab seda. Haldustoiminguks annab loa kohus, kelle tööpiirkonnas asub luba taotlev

haldusorgan, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust kohtualluvust (HKMS § 264 lg 3). Kui

seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku

määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4).

6. Halduskohtunik kontrollib, kas 1) kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada

distsiplinaarkaristusega; 2) enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud

distsiplinaarjuurdlus; 3) kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma

teo kohta selgitusi anda ning 4) ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama

(KVTS § 173 lg 3).

7. Kohus selgitab, et sellise kohtuliku eelkontrolli näol on tegemist formaalse kontrolliga, mille

menetlusse ei kaasata kaitseväelast, kellele karistus määrati ning mille raames ei hinda kohus

seda, kas käskkirjas kirjeldatud teod on nõuetekohaselt tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.

Halduskohtu eelkontroll piirdub küsimusega, kas teokirjelduse õigsust eeldades saab sellise teo

eest põhimõtteliselt karistuse määrata, kontrollimata seejuures, kas isik, kellele arest määrati,

sellise teo ka tegelikult toime pani.

8. Tutvunud taotluse, karistuse määramise käskkirja ning distsiplinaarmenetluse materjalidega,

leiab kohus, et distsiplinaararesti määramine on toimunud kooskõlas seadusega. KVTS § 157

2(4)

3-25-1494

kohaselt on kaitseväeline distsipliin seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja ülemate

käskudega kehtestatud teenistusülesannete ning kaitseväelise korra täpne täitmine kõigi

kaitseväelaste poolt. KVTS § 166 lg 1 p 1 järgi on distsiplinaarsüüteod muu hulgas seadusest või

selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine

ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine.

Lähtuvalt KVTS § 167 lg-st 1 kannab kaitseväelane toimepandud distsiplinaarsüüteo eest

distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema

toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi. KVTS § 168 lg 2 p 3 ning § 171 lg 4

kohaselt on distsiplinaarkaristusena võimalik määrata distsiplinaararesti kuni 14 päevaks.

9. KVTS § 49 lg 3 sätestab, et ajateenija on kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes

kehtivaid õigusakte. Vastavalt KVTS § 49 lg-le 2 on ajateenija ajateenistuse kestel kohustatud

viibima ajateenistuskohas või teenistuse huvides mõnes muus ülema määratud kohas. Taotluse

asjaolude kohaselt oli ülema määratud kohaks sel ajaperioodil Ämari Lennubaas, Harju

maakond, Lääne-Harju vald, Ämari alevik. Taotluse kohaselt on puudutatud isikule

etteheidetavaks teoks omavoliline lahkumine. Käskkirjast nähtub, et puudutatud isik lahkus

struktuuriüksuse territooriumilt ilma sellekohast väljaluba omamata ning isik ei naasnud väeossa

rühmaülema antud korralduse tähtajal. Seega on puudutatud isikule etteheidetav tegu on KVTS §

166 lg 1 p-s 1 sätestatud distsiplinaarsüütegu, mille eest võib talle määrata distsiplinaarkaristuse.

10. KVTS § 181 lg 1 kohaselt vastutab kaitseväelane distsiplinaarsüüteo eest üksnes süü

olemasolu korral. Kohus nõustub, et puudutatud isik on süüteo toime pannud tahtlusega, kuivõrd

isik kinnitas rühmaülemale väeosa territooriumilt lahkumist ning juurdluse käigus antud

selgituste kohaselt põhjendas isik väeosas lahkumist sellega, et ta polnud pikalt väljaloale saanud

ja tundis, et tema suhtes tehakse ülekohut. Seega nõustub kohus käskkirjas toodud järeldustega,

et isik oli teadlik sellest, et tal puudub õigus linnakust lahkuda ning ta ei sattunud väljaspoole

territooriumi kogemata.

11. Enne aresti määramist on läbi viidud distsiplinaarjuurdlus ning koostatud

distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on menetlusosalisele

tutvustatud tema õigusi ja antud võimalus omapoolsete selgituste esitamiseks talle etteheidetud

distsiplinaarsüüteo kohta, tutvustatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtet ning antud võimalus

täiendavateks selgitusteks (01.04.2025 koostatud menetlusaluse isiku seletuskiri, dtl 18–19;

07.05.2025 ärakuulamisõiguse andmine, dtl 15–17; käskkirja kohaselt isiku 07.05.2025 esitatud

arvamus). Lisaks on puudutatud isikule tutvustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja

(dtl 8–10). Seega on puudutatud isik ära kuulatud ning võimaldatud tal esitada oma seisukoht nii

juhtunu kui karistamise asjaolude kohta. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjal on märgitud

korrektne vaidlustamisviide ning käskkirjaga on võimaldatud tutvuda.

12. KVTS § 168 lg 2 kohaselt on ajateenijale määravateks distsiplinaarkaristusteks mh noomitus,

distsiplinaartoimkond ja distsiplinaararest. KVTS § 171 lg 2 kohaselt määratakse

distsiplinaararest kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini.

KVTS § 184 lg 3 kohaselt määratakse distsiplinaarkaristus proportsionaalselt distsiplinaarsüüteo

raskusastmega ning distsiplinaarkaristuse valimisel peab ülem eelkõige arvesse võtma

distsiplinaarsüüteo tagajärgede raskust, süü vormi, kaitseväelase eelnevat teenistusalast käitumist

ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et määratud teenistuskohalt

loata lahkumine võib osutuda kaitseväelise distsipliini sedavõrd raskeks rikkumiseks, et

õigustada distsiplinaararesti määramist. Käskkirja kohaselt on süütegusid raskendavate

asjaoludena arvesse võetud asjaolu, et puudutatud isik sooritas talle etteheidetud

distsiplinaarsüüteo ühiselt teise kaitseväelasega (KVTS § 183 p 4) ning jätkas lubamatut tegevust

pärast rühmaülema käsku väeossa naasta (KVTS § 183 p 2). Seega on kohus seisukohal, et

puudutatud isikule sai määrata distsiplinaararesti (KVTS § 171 lg 2). Samuti on käskkirjas

3(4)

3-25-1494

arvestatud isiku vastuväidetega, milles on palunud arvestada tema tegevust mõjutanud

tervislikku seisundit, sh aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) ja ärevus, ning leevendada

määratavat karistust. Käskkirjas on karistuse määramisel arvestatud isikule tehtud

iseloomustusega, mille kohaselt ei suhtu isik teenistusse tõsidusega ning kasutab võimalust

väljaõppest ja ülesannetest hoidumiseks, millest järeldati isiku suhtumist teenistusse ning lootust

olukord enda jaoks sobilikumalt lahendada või üldse vastutusest pääseda. Samas nähtub kohtule,

et karistuse määramisel on arvestatud ka süütegu kergendava asjaoluna isiku süüteo

teoimepanemise ülestunnistust kui ka puhtsüdamlikku kahetsust (KVTS § 182 lg 1 p 2), mistõttu

pole puudutatud isikule määratud maksimaalset karistust, ehk 14 päeva distsiplinaararesti (KVTS

§ 171 lg 4). Kohus nõustub käskkirjas toodud järeldusega, et karistuseks määratud kolme (3)

ööpäeva pikkune distsiplinaararest on proportsionaalne. Kõnesoleva käskkirjaga määratud

karistuse määr jääb maksimaalse võimaliku karistuse piiridesse.

13. KVTS § 185 lg 1 teise lause kohaselt saab distsiplinaarjuurdluse korral määrata

distsiplinaarkaristuse 15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist.

Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei määrata karistust, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on

möödunud rohkem kui üks aasta. Antud juhul neid tähtaegu karistuse määramisel rikutud ei ole –

distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte on koostatud 29.04.2025 (allkirjastatud kolonelleitnant V.

Raaperi poolt 30.04.2025) ning karistus määrati 14.05.2025.

14. Kaitseväelasele distsiplinaararesti on määranud Eesti Kaitseväe diviisi staabi- ja sidepataljoni

ülem kolonelleitnant Veiko Raaper. Seega on aresti määranud KVTS § 171 lg 3 kohaselt pädev

ülem.

15. Eeltoodut arvestades tunnistab kohus distsiplinaararesti määramise seaduslikuks.

16. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel omal algatusel määruse avaldamisel puudutatud

isiku nime ja isikukoodi tähemärgiga.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik

4(4)