1-24-5687/41 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise kuupäev, koht

ja asja läbivaatamise viis

22. mai 2025, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-24-5687

Kohtukoosseis

Markus Kärner, Inna Ombler, Sten Lind

Kohtuasi

Sergei Saveljevi süüdistuses KarS § 345 lg 1 järgi ja

Pride Invest OÜ süüdistuses KarS § 345 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend ja

menetluse liik

Harju Maakohtu 10. veebruari 2025. a otsus

lühimenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatavad Sergei Saveljev ja Pride Invest OÜ

(seaduslik esindaja Sergei Saveljev), apellatsioonid

Prokurör

ringkonnaprokurör Ange Kangur

Süüdistatav

Sergei Saveljev

isikukood 36304210281; Eesti Vabariigi kodanik; XXX;

töökoht Pride Invest OÜ; kriminaalkorras karistamata

Süüdistatav

Pride Invest OÜ; registrikood 12961762; aadress XXX

Juriidilisest

isikust

süüdistatava

seaduslik

esindaja

Sergei Saveljev (isikukood 36304210281)

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 10. veebruari 2025. a otsus muutmata ning Sergei Saveljevi ja

Pride Invest OÜ apellatsioonid rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada Riigikohtus esitades selle peale kassatsiooni.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse

1-24-5687

avalikult teatavakstegemisest. Süüdistatav saab kassatsiooni esitada üksnes advokaadi

vahendusel. Riigikohtusse kaebamise kord on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) 12. peatüki 1. jaos.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maakohtu otsus

1. Harju Maakohus tunnistas Sergei Saveljevi süüdi karistusseadustiku (KarS) § 345 lg 1

järgi ning Pirde Invest OÜ KarS § 345 lg 2 järgi. S. Saveljevit karistati rahalise

karistusega 60 päevamäära ehk 600 eurot, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 400

euroni. Pride Invest OÜ-d karistati rahalise karistusega 4800 eurot, mida vähendati KrMS

§ 238 lg 2 alusel 3200 euroni. Mõlemale süüdistatavale mõistetud karistused jäeti

üheaastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

2. S. Saveljev tunnistati süüdi selles, et ta esitas Pride Invest OÜ-d tsiviilasjas nr 2-20-

133965 esindavale vandeadvokaadile võltsitud dokumendi, mille advokaat edastas 14.

jaanuaril 2022 Harju Maakohtule. Esitatud dokument oli P OÜ poolt 10. augustil 2019

OÜ-le Pride Invest koostatud arve nr 19044 summas 673,2 eurot kirjeldusega Ettemaks

katusetööd Weizenbergi tn. 10 hoovi maja. Tegelikkuses ei ole P OÜ nimetatud arvet

koostanud ega ehitustöid aadressil Weizenbergi 10 teostanud. Originaalarve nr 19044

esitati P OÜ poolt hoopis 1. augustil 2019 Pride Invest OÜ ainuosanikule L OÜ

klaaspakettakende valmistamise eest summas 673,20 eurot. Võltsitud dokument esitati

tõendina tsiviilkohtumenetluses, kus A. Weizenbergi tn 10 korteriühistu (avaldaja) palus

kohtul mõista Pride Invest OÜ-lt (puudutatud isik) välja majanduskulude võlgnevus.

Võltsitud dokumentide kohtule esitamise eesmärgiks oli tõendada, et kuna Pride Invest

OÜ on teostanud töid aadressil Weizenbergi 10 ja kandnud seoses sellega kulusid, siis on

äriühing õiguspäraselt keeldunud avaldajale majanduskulude maksete tegemisest. Seega

esitati dokument kohtule kohustustest vabanemise eesmärgil. Võltsitud dokumendi

esitamise pani S. Saveljev toime vahendlikult valitsedes ülekaaluka teadmisega Pride

Invest OÜ-d esindavat advokaati.

3. Pride Invest OÜ tunnistati süüdi seetõttu, et teo pani toime tema juhatuse liige S. Saveljev

Pride Invest OÜ huvides.

Süüdistatavate S. Saveljevi ja Pride Invest OÜ apellatsioonid

4. Maakohtu otsuse peale esitasid ühise apellatsiooni süüdistatavad S. Saveljev ja Pride

Invest OÜ. Apellandid taotlevad maakohtu otsuse tühistamist ning süüdistatavate õigeks

mõistmist.

5. Kokkuvõtvalt leitakse apellatsioonis, et süüdistatavate kavatsust ei ole tõendanud.

Tegemist on valesti vormistatud dokumendiga, mitte võltsinguga. S. Saveljev sai

dokumendi P OÜ esindajalt ega pidanud seda võltsinguks. Arve vormistati P OÜ töötaja

poolt S. Saveljevi palvel, kuna algdokument sisaldas ebaõiget informatsiooni – seal oli

näidatud vale maksja. S. Saveljev ei teadnud, et seda saab lugeda võltsitud dokumendiks.

6. Puuduvad tõendid selle kohta, et S. Saveljev teadis, et dokument on võltsitud. Rikutud on

süütuse presumptsiooni. Samuti ei ole tõendatud, et kohtule oleks esitatud võltsitud

dokument ebaseaduslikul eesmärgil. Süüdistataval tekkis ka endal dokumendi võltsimise

kahtlus.

2(5)

1-24-5687

7. Dokumenti ei esitatud kohustustest vabanemiseks. Kohus on jätnud arvestamata

kõnesoleva tsiviilkohtumenetluse iseloomu. Esitatud dokument oli deklaratiivne ning

esitatud üksnes selleks, et kirjeldada tsiviilvaidluse asjaolusid ja juhtida kohtu tähelepanu

hoovimaja remontimiseks tehtud ja kavandatavate tööde ligikaudsele maksumusele. Sel

dokumendil ei olnud mingit mõju tsiviilasja lahendusele ning tegemist ei olnud ka

tasaarvestusavaldusega. Puudutatud isik palus nõude rahuldamata jätta lähtudes õigluse

põhimõttest, mitte vähendada nõuet tehtud kulutuste tõttu. Puudutatud isiku kohustuste

täitmisest keeldumise aluseks oli seisukoht, et kuna korteriühistu ei täida oma kohustusi

ühisvara remondiks, on puudutatud isikul õigus jätta täitmata ka oma kohustus tasuda

remondifondi makseid. Puudutatud isik tugines poolte omavahelistele kohustustele, mitte

kantud kuludele. Kuna Harju Maakohus toetas asja esmakordsel arutamisel puudutatud

isiku seisukohta, vabanes puudutatud isik kohustusest kõnesolevast arvest sõltumata.

Dokumendi esitamise ja eesmärgi vahel puudub nõutav põhjus-tagajärg seos. Dokumendi

olemasolu või puudumine ei saanud kuidagi mõjutada kohtu otsust. Dokument ei olnud

eesmärgi saavutamiseks oluline. Tegemist oli hinnapakkumisega, mitte tõendina tehtud

töö ja selle eest tasumise kohta. Sellel on märgitud üksnes poolte kavatsused tehingu

tegemiseks. Tehingu tegemine ei ole tõendatud.

8. Kohus jättis ka arvestamata tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtted. Tegemist on võistleva

menetlusega, kus pooltel peab olema võimalus tõendeid esitada vastutust kartmata, kui

tõend osutub hiljem valeks.

Prokuratuuri seisukoht

9. Prokuratuur palub jätta apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

10. Süüdistataval ei tekkinud dokumendi võltsimise kahtlust. Selle väitega tuli välja

tsiviilkohtumenetluses avaldaja, mitte puudutatud isik.

11. Apellandi väide, et ta palus hagi tagasi lükata õigluse põhimõttel, mitte vähendada nõuet

tehtud kulutuste võrra, ei ole oluline. Tegemist oli hagita menetlusega, kus keskseks

vaidluskohaks oli majanduskulude võlgnevus Pride Invest OÜ poolt. Pride Invest OÜ tõi

14. jaanuari 2022. a vastuses kohtule välja, et on teinud hoovimaja säilitamiseks vajalikke

töid ning kandnud kulutusi, sh katuse remondi eest 673,2 eurot ning leidnud, et seetõttu on

avaldaja nõue puudutatud isiku vastu vastuolus hea usu põhimõttega. Seega nähtub

eelnevast, et võltsitud arve esitamise eesmärgiks oli kohustustest vabanemine.

12. Asjaolu, et kohus lõpuks võltsitud arvele ei tuginenud, ei ole oluline. Süütegu viidi lõpuni

võltsitud dokumendi esitamisega, mitte eesmärgi saavutamisega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

14. Apellatsioonides vaidlustatakse nii maakohtu järeldust, et tsiviilkohtumenetluses esitatud

arve oli võltsitud, kui ka seda, et S. Saveljev teadis, et see on võltsitud. Nimelt väidetakse

apellatsioonis, et süüdistatav sai arve P OÜ esindajalt ega pidanud seda võltsinguks.

Apellantide väitel vormistati arve P OÜ töötaja poolt S. Saveljevi palvel, kuna

algdokument sisaldas maksja osas valeinfot. Seega on tegemist kahe eraldi vormistatud

dokumendiga, mitte võltsinguga. Lisaks ei ole tõendatud, et S. Saveljev oleks teadnud, et

arve on võltsitud.

3(5)

1-24-5687

15. Ringkonnakohus apellantidega ei nõustu. Kolleegium meenutab, et

apellatsioonimenetluses ei arutata kriminaalasja uuesti algusest peale. Ringkonnakohus

hindab maakohtu otsuse seaduslikkust esitatud apellatsioonide piires. Kui apellandid

leiavad, et maakohus hindas tõendeid valesti, tuleb apellatsioonides välja tuua, millised

tõendite hindamisel tehtud vead viisid maakohtu järeldused mittevastavusse kohtulikul

arutamisel tuvastatud faktiliste asjaoludega ning miks tuleb apellatsioonikohtul

tõendikogumile anda teistsugune hinnang (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.

jaanuari 2025. a otsus asjas nr 1-23-5620, p 19). Seega ei tingi maakohtu otsuse

tühistamist üksnes see, kui apellatsioonis väljendatakse otsusega mittenõustumist ning

jutustatakse oma lugu uuesti. Ringkonnakohus märgib ka seda, et apellatsioonis esitatud

väited – erinevalt süüdistatava ütlustest – ei ole tõendiks. S. Saveljevi poolt antud ütlused

on aga väga üldised ning napid (vt I kd, tl-d 60-62).

16. Maakohus on dokumendi võltsimisega seotud asjaolusid käsitlenud põhjalikult otsuse

punktides 20–30. Järeldust, et kohtule esitatud arve oli võltsitud, põhistas maakohus

ammendavalt ning veenvalt. Otsuse punktis 29 põhjendab maakohus ka järeldust, et S.

Saveljev teadis, et arve, mille ta enda esindajale esitas, ei vasta tegelikkusele.

Apellatsioonis korratud kaitseväited esitati ka maakohtu menetluses ning maakohus

lükkas need ümber.

17. Kuna maakohtu poolt analüüsitud tõendid võimaldavad väljaspool mõistlikku kahtlust

järeldada, et tsiviilasja lahendavale kohtule esitatud arve oli võltsitud, tulnuks

süüdistusversiooni ümberlükkamiseks oma kaitsepositsiooni ka aktiivselt tõendada,

näiteks esitada kaitseversiooni tõendav kirjavahetus, anda selle asjaolu kohta sisulisi

ütlusi, taotleda väidetava töötaja ülekuulamist vmt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

16. juuni 2023. a otsus asjas nr 1-21-5633/135, p 60; aktiivsest kaitseväitest kõrvaldamata

kahtluste korral vt Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2024. a otsus asjas nr 1-21-4033, p

171). Seda tehtud ei ole. Kokkuvõtvalt ei tuvasta kolleegium apellatsiooni põhjal, et

maakohus oleks tõendite hindamisel teinud mõne vea, mis tingiks otsuse tühistamise.

18. Apellandid vaidlustavad maakohtu järeldust, et võltsitud dokumenti kasutati kohustusest

vabanemise eesmärgil. Apellandid leiavad, et KarS § 345 lg-s 1 sätestatud

kuriteokoosseisu mõttes peab võltsitud dokument olema eesmärgi saavutamiseks

asjakohane ning dokumendi esitamise ja eesmärgi saavutamise vahel peab olema

põhjuslik seos.

19. Ringkonnakohus apellantidega ei nõustu. Maakohus tuvastas kohustusest vabanemise

eesmärgi põhjalikult otsuse punktides 31–42. Ringkonnakohus neid põhjendusi täies

mahus ei korda, vaid vastab apellatsioonis esitatud vastuväidetele.

20. Kolleegium selgitab, et eesmärk omandada õigusi või vabaneda kohustustest kuulub KarS

§ 345 lg 1 subjektiivsesse, mitte objektiivsesse koosseisu. See, kas dokumendiga on ka

tegelikult võimalik õigusi omandada või kohustustest vabaneda, ei ole seega oluline (nt ei

lasugi toimepanijal tegelikult sellist kohustust, toimepanija eksib võltsitud dokumendi

õiguslikus tähenduses, võltsitud dokument esitatakse hilinenult vmt). Määrav on see, et

õiguste omandamise või kohustustest vabanemise eesmärk on liikumapanevaks jõuks, mis

ajendab toimepanijat teadvalt võltsitud dokumenti kasutama (vt mutatis mutandis

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. novembri 2019. a otsus nr 1-18-4372/82, p 27). Kuna

subjektiivne koosseis on täidetud ka siis, kui toimepanija poolt tõsimeelselt seatud

eesmärk ei ole mingil põhjusel objektiivselt saavutatav, ei pidanud maakohus tuvastama

seda, kas süüdistatava poolt esitatud võltsitud arve esitamine mõjutas (või oleks

4(5)

1-24-5687

õiguslikult võinud mõjutada) tsiviilasjas tehtud lahendit. Oluline oli üksnes see, et

võltsitud arvet sel eesmärgil kasutati.

21. Vaidlusalune arve esitati OÜ Pride Invest lepingulise esindaja poolt

tsiviilkohtumenetluses, milles A. Weizenbergi tn 10 korteriühistu nõudis OÜ-lt Pride

Invest majandamiskulude tasumist. OÜ Pride Invest lepingulise esindaja poolt 14.

jaanuaril 2022 esitatud seisukohast nähtuvad järgmised väited (vt täpsemalt seisukoha p-d

1.14, 1.18 ja 2.24): 1) OÜ Pride Invest on teinud hoovimaja säilimiseks vajalikke kulutusi;

2) nende kulutuste seas on katuse remont maksumusega 673,2 eurot; 3) katuseremondi

kulutuste tegemist tõendab lisatud arve P OÜ-lt; 4) ainuüksi seetõttu, et OÜ Pride Invest

on teinud kulutusi (sh kulutusi katuseremondiks), oleks nõude rahuldamine OÜ Pride

Invest vastu vastuolus hea usu põhimõttega (I kd, tl 91).

22. Kolleegiumi arvates ei ole oluline see, et viidatud seisukohas ei tuginetud üksnes võltsitud

arvele ning kulutusi tehti väidetavalt teisigi. Samuti ei jaga kolleegium apellantide

seisukohta, et kohustustest vabanemise eesmärgist saab kõnelda üksnes siis, kui tegemist

oleks selgelt väljendatud vastunõude esitamisega. Kolleegium möönab, et lepingulise

esindaja poolt esitatud seisukohast ei saa järeldada, et ainuüksi väidetav katusetööde eest

tasumine välistaks eraldivõetult korteriühistu nõude rahuldamise. Tegemist oli ühe

väidetava kulutusega teiste seas. Samuti ei tee lepinguline esindaja kohtule esitatud

dokumendis tasaarvestusavaldust ega tugine sellele, et avaldaja nõuet tuleks täpselt

katuseremondile kulutatud summa võrra vähendada. See pole aga kolleegiumi hinnangul

oluline. Võltsitud dokumenti kasutatakse kohustusest vabanemise eesmärgil ka siis, kui

sellele tuginetakse koosmõjus teiste tõenditega või selleks, et tugevdada seisukohta, et

puudutatud isikul väidetavat kohustust ei lasu. Nagu kolleegium eespool välja tõi, sooviti

võltsitud arvega tõendada väidetavalt tehtud kulutusi. Kulutuste tegemise fakti kasutati

aga argumendina selle kasuks, et korteriühistu nõue tuleks jätta hea usu põhimõtte tõttu

rahuldamata. Järelikult omas väidetav katuseremondi arve S. Saveljevi arvates OÜ Pride

Invest vastu esitatud nõude rahuldamata jätmise seisukohast tähtsust, st seda kasutati

kohustusest vabanemise eesmärgil.

23. Kuna maakohus leidis õigesti, et võltsitud dokumenti kasutati kohustusest vabanemise

eesmärgil, oli S. Saveljevi ja OÜ Pride Invest süüditunnistamine seaduslik ning

apellatsioonid jäävad rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)