2-23-107850/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. mai 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-107850

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi B.Q vastu

võlgnevuse 40 euro saamiseks

Tsiviilasja hind

40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas

Kostja B.Q (isikukood XXX)

Ärakuulamise aeg

1. aprill 2024

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista B.Q-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks võlgnevus 40

eurot.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

1. Jätta menetluskulud B.Q kanda.

2. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast

tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg

2).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise

korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse

edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või

rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada

lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 21.02.2023 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse B.Q (kostja) vastu 40 euro saamiseks. Kostja esitas

02.03.2023 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 13.03.2023 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ning andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 21.03.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt hageja

kasuks välja mõista võlgnevuse summas 40 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvi võlgnevus

ja 10 eurot sissenõudmiskulud. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning märkida

menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga xxx (sõiduk) omanik/vastutav

kasutaja alates 13.10.2022 kuni 17.02.2023. Sõiduk pargiti 10.11.2022 hageja opereeritavale

parkimisalale Telliskivi 60, Tallinn. Parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal

parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning

mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset

parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata.

Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude summas 30

eurot, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja

leppetrahvi ei vaidlustanud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse

kohta, kuid kostja sellele ei vastanud. Sissenõudmiskuludesse (10 eurot) on hageja arvestanud

Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava

kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti e-kiri võlgnevuse kohta

sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale.

4. Kostja ei ole tõendanud veenvalt ja üheselt, et sõidukit kasutas leppetrahvi ajal keegi teine,

millest tulenevalt vastutab leppetrahvi eest jätkuvalt kostja. Esitatud lepingust nähtub, et

kostja on sõiduki andnud tasuta kasutada OÜ-le M. Kostja on mh OÜ M juhatuse liige, osanik

ning tegelik kasusaaja, st et tasuta kasutamise lepingu on kostja sõlminud iseendaga.

KOSTJA VASTUVÄITED

5. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata.

6. Kostja leidis, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Kõnealust sõidukit kasutas kirjeldatud

perioodil ja asukohas teine ettevõte. Selle kohta on sõlmitud vastavasisuline kasutus-

rendileping.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

8. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS §

444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

9. Hageja on esitanud nõude raha maksmise kohustuse täitmiseks ja võla sissenõudmiskulude

väljamõistmiseks. Esimene nimetatud nõuetest võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1

alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva

kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on

muutunud sissenõutavaks. Võla sissenõudmiskulude nõudmiseks annab aluse VÕS § 1132 lg

2. 10. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:

-

kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja alates 13.10.2022 kuni

17.02.2023 (dtl 54-60);

-

hageja on parkimisteenust osutav ettevõte;

-

sõiduk oli 10.11.2022 pargitud hageja opereeritavale parkimisalale Telliskivi 60,

Tallinn (dtl 37-38) ja parkimise eest ei tasutud;

-

hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude summas

30 eurot, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata

(dtl 37-53);

-

hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele

ei vastanud (dtl 61-62).

11. Pooled ei vaidle, et hageja ja sõidukit juhtinud isik sõlmisid sõiduki parkimisega

parkimisalal parkimislepingu tingimustel, mis olid nähtavad parkla sissesõidu juures.

Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271

mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto

juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.

12. Pooled vaidlevad selle üle, kes sõiduki parkimisalale parkis ja kes oli seega lepingupool.

13. Riigikohus on selgitanud, et parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku või

vastutavat kasutajat, kui nimetatud isik ei tõenda, et sõidukit juhtis muu isik (vt nt Riigikohtu

25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31 ja 26.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-

16, p 24). Praegusel juhul on kostja see isik, kes võis tõendeid esitades ümber lükata viidatud

eelduse sõidukit juhtinud isiku kohta. Kohus on eelnevalt kostjale tema tõendamiskoormist ka

selgitanud (vt dtl 102-104).

14. Kostja väitis, et kõnealust sõidukit kasutas kirjeldatud perioodil ja asukohas teine ettevõte

ning esitas selle tõendamiseks vara tasuta kasutamise lepingu (dtl 78-81). Esitatud lepingust

nähtub, et kostja andis sõiduki tasuta kasutada OÜ-le M (registrikood xxx, kustutatud

11.12.2024), kelle juhatuse liige, osanik ja tegelik kasusaaja on ta ise, st kostja sõlmis tasuta

kasutamise lepingu iseendaga.

15. Telliskivi 60, Tallinn (tsoon EP86) parkimisala tingimuste p 1 kohaselt sõlmitakse leping

hageja ja sõiduki kasutaja vahel ning p 2 järgi on hagejal õigus eeldada, et sõiduki omanik või

vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja parkimislepingu pooleks. Liiklusseaduse § 2 p-st 19

tulenevalt on juht eelkõige isik, kes juhib sõidukit. Liiklusseaduse normidest tervikuna

nähtub, et kasutaja on nii isik, kes sõidukit tegelikult kasutab, kui ka see, kes on kantud

kasutajana liiklusregistrisse. Seadusest ega parkimistingimuste sõnastusest ei tulene otseselt,

et juht saaks olla juriidiline isik. Riigikohtu praktikast järeldub siiski, et sõiduki omanikku või

vastutavat kasutajat saab lugeda parkimislepingu pooleks. Seega saab eeldada, et

parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja (nii nagu see sõnaselgelt

nähtub Telliskivi 60, Tallinn parkimisala tingimustest) ning selle eelduse peab ümber

lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades.

Praegusel juhul ei ole kostja välja toonud ega tõendanud, et hagis märgitud ajal kasutas

sõidukit keegi konkreetne füüsiline isik. Kirjeldatud olukorras saab hageja nõuda

parkimislepingust tulenevate kohustuste täitmist sõiduki omanikult või vastutavalt kasutajalt

(kostjalt).

16. Ülaltoodust lähtudes tuleb hageja poolt kostja vastu esitatud võlanõue summas 30 eurot

rahuldada.

17. Hageja nõuab kostjalt ka võla sissenõudmiskulusid. VÕS § 113² lg 2 p 1 kohaselt võib

pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt

tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe

kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja taotleb kostjalt

sissenõudmiskuludena 10 euro hüvitamist, mis on seotud päringuga Transpordiametile ja

rahvastikuregistrisse sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Hageja saatis

kohtueelselt kostjale ka meeldetuletuse võlgnevuse kohta (dtl 61-62). Kohus leiab, et ka see

hageja nõue kuulub rahuldamisele.

18. Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 30

eurot ja võla sissenõudmiskulud 10 eurot, kokku seega 40 eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud asjas jätta kostja kanda.

20. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja

sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

(TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).

21. TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)