2-25-100513/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Bome

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. mai 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-100513

Tsiviilasi

AS STV hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlustoimingu tegemise viis

178,09 eurot

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS STV (registrikood 10059388, asukoht Valge

tn 6-4, 11413 Tallinn), lepinguline esindaja Ahto Järvela

(e-post: xxx)

Kostja: X (isikukood XXX, elu- või viibimiskoht kohtule

teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.

2. Mõista kostjalt X hageja AS STV kasuks välja AS STV ja X vahel 06.03.2022.a

sõlmitud teenuste osutamise ja seadmete kasutamise lepingust nr 560761 tulenev

põhivõlgnevus 136,81 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 26,03 eurot.

3. Mõista kostjalt X hageja AS STV kasuks välja veel mitte sissenõutavaks muutunud

viivis põhinõudelt 136,81 eurot alates 22.02.2025.a kuni põhinõude täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise

kaudu.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine

6. Jätta menetluskulud kostja kanda.

7. Mõista kostjalt X hageja AS STV kasuks välja põhjendatud menetluskulud summas

270 eurot s.o riigilõiv 100 eurot ning maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud 20 eurot

ning õigusabikulud 150 eurot.

8. Mõista kostjalt X hageja AS STV kasuks välja viivis menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude summa, s.o 270 euro tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata

jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot

(RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise

korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata.

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuivõrd

kohtule ei ole kostja tegelik elukoht teada ning täidetud olid TsMS § 317 lg 1 p 1 sätestatud

avaliku kättetoimetamise eeldused. Kostja ei ole tähtaegselt hagiavaldusele vastanud. Seega

esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 100 eurot, kandnud maksekäsu kiirmenetluses

menetluskulusid 20 eurot ja hageja õigusabikulud on 338 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt

on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav

rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

TsMS § 172 lg 9 alusel, mille järgi maksekäsu kiirmenetluse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on

õigusabikulu summas 338 eurot selgelt põhjendamatu. Hinnates asjas esitatud materjale ja

asja keerukust ning arvestades, et kohus rahuldas hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega, kuna

kostja ei vastanud kohtu määratud tähtajaks hagile, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud

õigusabikulud olla suuremad kui 150 eurot.

Kohus leiab, et nii riigilõivu, maksekäsu kiirmenetluse kuluga kui ka osaliselt õigusabikulu

näol on tegemist põhjendatud kulutustega ja need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

kokku summas 270 eurot.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Viktor Bome

Kohtunik