4-23-749/38 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 4-23-749 Otsuse kuupäev

22. mai 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Velmar Brett ja Juhan Sarv Kohtuasi Väärteoasi Niina Grigorjeva karistamises tolliseaduse § 69 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 28. aprilli 2023. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuväline menetleja Maksuja Tolliamet, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Niina Grigorjeva kaitsja vandeadvokaat Allan Valk Asja läbivaatamine

14. mai 2025, kirjalik menetlus

RIIGIKOHUS OTSUSTAB

1. Tühistada Viru Maakohtu 28. aprilli 2023. a otsus Niina Grigorjeva karistamises TS § 69 lg 1 järgi ja õigusabikulude menetlusaluse isiku kanda jätmises. Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu.

2. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

3. Kassatsioon jätta rahuldamata.

4. Mõista Eesti Vabariigilt Niina Grigorjeva kasuks välja 810 eurot maakohtus valitud kaitsjale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet karistas 13. veebruari 2023. a otsusega Niina Grigorjevat sularaha deklareerimata jätmise eest tolliseaduse (TS) § 69 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o

600 eurot. Samuti otsustas kohtuväline menetleja konfiskeerida deklareerimata 500 000 Ukraina grivnat TS § 78 lg 1 ning karistusseadustiku (KarS) § 83 lg-te 2 ja 6 alusel. Kaitsja kaebas kohtuvälise menetleja otsuse peale Viru Maakohtule, taotledes väärteomenetluse lõpetamist või alternatiivselt karistuse kergendamist, konfiskeerimise tühistamist ja äravõetud sularaha tagastamist.

2. Viru Maakohus rahuldas osaliselt kaitsja kaebuse ja tühistas 28. aprillil 2023 kohtuvälise menetleja otsuse konfiskeerimise ja karistuse osas. Uue otsusega karistas kohus N. Grigorjevat rahatrahviga

100 trahviühikut ehk 400 eurot. Maakohus jättis äravõetud Ukraina grivnad konfiskeerimata ja tagastas need N. Grigorjevale.

3. Kohtuväline menetleja vaidlustas maakohtu otsuse, taotledes selle tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist või alternatiivselt väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist.

4-23-749

2(2)

4. Riigikohtu kriminaalkolleegium esitas 4. detsembri 2023. a määrusega nr 4-23-749/27 Euroopa Kohtule (EK) eelotsusetaotluse küsimusega: „Millisel viisil kindlaks määratud vahetuskursi alusel tuleb tuvastada sularaha väärtus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 2018/1672 artikli 3 lõike 1 mõttes, kui tegemist on vääringuga, mille vahetuskurssi Euroopa Keskpank ei avalda?“ Väärteoasja menetlus peatati kuni EK lahendi jõustumiseni.

5. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas 31. jaanuaril 2025 Riigikohtule taotluse väärteomenetluse lõpetamiseks väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu.

6. EK tegi 30. aprillil 2025 asjas C-745/23 (Alenopik) otsuse. Kohus selgitas, et vääringu puhul, mille vahetuskurssi Euroopa Keskpank ei avalda, on vahetuskursi kindlaksmääramine liikmesriikide ülesanne. Seda tehes peavad liikmesriigid tagama, et vahetuskurss vastab ühele nendest kurssidest, mida praktikas asjaomase vääringu eurodesse konverteerimisel kasutatakse. EK otsus jõustus kuulutamisega ja sellega uuenes Riigikohtu menetlus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Väärteoprotokolli kohaselt pani N. Grigorjeva TS § 69 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime

13. jaanuaril 2023. KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe ette kolmeaastast aegumistähtaega. Seadus ei sätesta kõnealuse väärteo puhul kolmeaastast aegumistähtaega. Samuti ei ilmne väärteoasja materjalist KarS § 81 lg-s 7 märgitud asjaolusid, mis oleks tinginud väärteo aegumise peatumise. Kuigi maakohus tegi kohtuotsuse enne väärteo aegumistähtaja möödumist, ei ole otsus kassatsiooni esitamise tõttu jõustunud.

8. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 5 kohaselt tuleb väärteomenetlus aegumistähtaja möödumisel lõpetada. Sama paragrahvi kolmandast lõikest järeldub, et aegumine on väärteomenetluses absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist (RKKK 20.06.2024, 4-23-742/78, p 11). Kuna menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteo lõpuleviimisest möödus kaks aastat 13. jaanuaril 2025 ja väärteo aegumine ei ole peatunud, tuleb väärteomenetlus

N. Grigorjeva suhtes lõpetada.

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4, tühistab kolleegium Viru Maakohtu

28. aprilli 2023. a otsuse menetlusaluse isiku karistamises ja õigusabikulude tema enda kanda jätmises ning lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu. Muus osas jätab kolleegium maakohtu otsuse muutmata. Kohtuvälise menetleja kassatsioon jääb rahuldamata.

10. VTMS § 23 alusel rahuldab kolleegium kaitsja taotluse mõista riigilt menetlusaluse isiku kasuks välja kokku 810 eurot valitud kaitsjale maakohtus makstud tasu katteks.

(allkirjastatud digitaalselt)