4-11-2989/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.12.2011.a., Rakvere kohtumaja, kirjalikus menetluses Kohtuasja number 4-11-2989

Kohtunik Tiit Kullerkupp Väärteoasi

I.L kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik Kaur Ilves`e 14.07.2011.a. kiirmenetluse otsusele nr 10220112056657

Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja/menetlusalune isik: I.L , ik: xxx, elukoht: xxxx

Kaitsja: vandeadvokaat Kaspar Lind, Advokaadibüroo

CASUS, asukoht: Tartu mnt 16, 10117 Tallinn, e-post: kaspar@casus.ee

Kohtuväline menetleja: Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo, asukoht: Rahu 27, 41588 Jõhvi

Asja läbivaatamise kuupäev

05.12.2011.a. RESOLUTSIOON: 1. I.L kaebus rahuldada osaliselt.

2.Tühistada Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik Kaur Ilves`e 14.07.2011.a. kiirmenetluse otsus nr 10220112056657 I.L suhtes ning teha väärteoasjas uus otsus.

3. Süüdi tunnistada I.L Teeseaduse § 40 1 lg 1 ja Liiklusseaduse § 238 järgi ning KarS § 63 lg 1 kohaldades mõista karistuseks Teeseaduse § 401 lg 1 alusel rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 200.00 (kakssada) eurot.

2

Rahatrahv 200.00 eurot tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 AS`s SEB või nr 221023778606 AS`s Swedbank või nr 17001577198

AS`s №rdea Bank või nr 333416110002 AS`s Danske Bank. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220112056657.

Kohtuotsust on võimalik vabatahtlikult täita, tasudes rahatrahv täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Juhul kui kohtuotsust ei ole eespool

märgitud tähtaja jooksul täidetud, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus vastavalt V™S § 202 lg-le 3, lahendi koopia kohtutäiturile täitmiseks. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui

kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult

teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul

arvates päevast, mil otsus oli poolele kättesaadav. V™S § 155 lg 2 kohaselt on

kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte toimetada.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad.

29.07.2011.a. on Viru Maakohtule saabunud I.L kaebus Ida Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik Kaur Ilves`e 14.07.2011.a. kiirmenetluse otsuse nr 10220112056657 tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt koostati I.L-ile (menetlusalune isik) 14.07.2011.a. kiirmenetluse otsus 10220112056657, millega määrati talle rahatrahv 400 eurot (100 trahviühikut). Trahvi

määramise aluseks on teeseaduse § 401

lg 1, mille kohaselt normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga

liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Menetlusalune isik leiab, et trahv on põhjendamatu ning karistamiseks puudub alus. Menetlusalune isik ei saa kunagi kindel olla selles, milline on masina täpne kaal, sest see sõltub konkreetse materjali

erikaalust, mis võib oluliselt erineda sõltuvalt puidu liigist, puidu niiskusest ning muudest

faktilistest asjaoludest, mida on võimatu autojuhil hinnata. Autojuht saab hinnata autole

laaditava metsamaterjali mahtu ja tagatelje koormust. Viimast võimaldab auto kontrollida

(auto kabiinis on vastav näidik) ning seda ka menetlusalune isik tegi. Käesoleval juhul veoauto veotelje koormus ei ületanud norme ning selle kohta puudub ka vaidlustatud otsuses viide, s.t et veotelje osas ei tuvastatud ülekaalu. Otsuses on ära toodud ainult nende telgede

koormus, mis on lubatust suurema näidu andnud, kuid neid ei saanud menetlusalune isik

kontrollida ning seega oli ka menetlusalusel isikul keeruline kui mitte võimatu vältida ülekaalu. Seejuures, kui vaadata tuvastatud ülekaalu näite, siis nähtub, et ülekaal konkreetse teljega seoses on äärmiselt väike. Nii on otsuses tuvastatud, et auto I telg on ülekaalus 6 kg, haagise II telg 155 kg ja III telg 80 kg. Tervikuna on auto küll 2334 kg ülekaalus, kuid ka see

ületab ca 5% lubatut. Eeltoodust tulenevalt on menetlusalune isik seisukohal, et isiku rikkumine ei ole suur ja menetlusaluse isiku süü on väga väike ning seetõttu tuleks vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p 1 väärteomenetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel.

Täiendavalt märgib menetlusalune isik seoses karistuse määramisega, et kiirmenetluse

otsusest ei nähtu, et menetleja oleks tuvastanud kergendavaid või raskendavaid asjaolusid.

Eeltoodut arvestades on karistus määratud põhjendamatult vastava paragrahvi sanktsiooni

keskmises määras. Seejuures pole menetlusaluse isiku arvates võetud arvesse rikkumise

raskust. Isegi kui kohus leiab, et menetlusalust isikut peaks karistama, siis on antud juhul määratud trahv liiga kõrge, sest rikkumine ei ole sedavõrd raske, et sellele peaks järgnema

3 trahv sanktsiooni keskmises määras. Kaebuses on avaldatud, et menetlusalune isik on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

09.08.2011.a. saabusid kohtule kohtuväliselt menetlejalt väärteoasjas I.L-ile

koostatud kiirmenetluse otsus koos juurdekuuluvate materjalidega ning 22.09.2011.a. esitas

kohtuväline menetleja enda kirjaliku seisukoha I.L kaebusele. Esitatud seisukoha kohaselt 14.07.2011.a. kell 17:30 I.L juhtis Lääne-Virumaal Sõmeru vallas Põdruse

– Kunda – Pada tee 5 km-l. mootorsõidukit Xxxx haagisega Xxxx, mille tegelik mass ja teljekoormused ületasid lubatud väärtuseid, autojuhil ei olnud esitada selle kohta eriluba vastavalt Teeseadus § 35 lg. 2. Autorongi lubatud suurim mass 40000 kg, tegelik mass 42334

kg; veoki I telg lubatud 7500 kg, tegelik 7506 kg; haagise II telg lubatud 8000 kg, tegelik

8155 kg; haagise III telg lubatud 8000 kg, tegelik 8020 kg. Kohapeal olid kõik asjaolud

selged, menetlusalune isik tunnistas süüd, nõustus kiirmenetluse kohaldamisega ning kohtuvälise menetleja esindaja võttes arvesse ja juhindudes KarS § 56 lg 1, § 63 lg 1 määras

I.L-ile väärteoasjas karistuseks Teeseaduse § 40`1 lg 1 alusel rahatrahvi 100

trahviühiku ulatuses, s.o. 400 EUR. Väärteootsuse koostamisel olid kohtuvälise menetleja esindajal võetud arvesse kõik asjaolud. Registreerimisel määratud teljekoormuse väärtusi ei

ole küll ületatud olulisel määral, kuid ületatud on kogumassi 2334 kg võrra. Ülekoormus mõjutab ka sõiduki tehnilist seiskorda ning sõiduk muutub liikluses ohtlikuks. Menetlusalune isik tunnistas süüd, kuid tema ütlustest ei nähtunud kahetsust toimepandu osas. Kiirmenetluse

otsuses puudub märge kergendavate asjaolude arvestamise kohta, kuid lähtuvalt määratud karistuse suurusest on neid menetlusaluse isiku puhul arvestatud. Väärteootsuse koostamisel

on võetud arvesse, et menetlusalust isikut on varasemalt korduvalt samalaadsete

õigusrikkumiste eest karistatud viiel korral. Viimase samalaadse õigusrikkumise toimepanemise eest määratud karistus jõustus 24.03.2011 ning karistuseks oli määratud 360

EUR. Eelnevalt määratud karistuste puhul on menetlusalune isik jätnud rahatrahvid kahes

väärteoasjas tasumata (V™ nr 240210000607 ja nr 2402,10,001872). Taoline käitumine näitab isiku ükskõikset suhtumist kehtivasse õiguskorda. Kahjuks määratud karistused ei ole suutnud mõjutada isikut seadusekuulekale käitumisele. Eeltoodule tuginedes on kohtuvälise menetleja seisukohal, et määratud karistus on igati põhjendatud. Menetlusaluse isiku puhul on

tegemist antud valdkonnas kogemustega juhiga ning seeläbi ei tohiks olla raske laadida

autorongile koorem, mis ei ületa registreerimisel määratud väärtusi. Kohtuväline menetleja

palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja avaldab ka, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused.

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 117 lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik asja

kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120. V™S § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha

lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus, tutvunud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kohtuvälise menetleja poolt kohtule saadetud väärteoasja materjalidega, uurinud asjas olemasolevaid tõendeid ja hinnanud tõendeid nende kogumis, leiab, et I.L kaebus on osaliselt põhjendatud. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel,

vaid tulenevalt V™S §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud

4 kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik Kaur Ilves`e

poolt 14.07.2011.a. koostatud kiirmenetluse otsus nr 10220112056657 (tl.9) on tehtud

menetlusaluse isiku I.L kohta ning selles heidetakse I.L-ile ette seda, et tema 14.07.2011 kell 17:30 Lääne-Virumaal Sõmeru vallas Põdruse-Kunda-Pada tee 5.-l km

liikudes Kunda suunas juhtis mootorsõidukit Xxxx haagisega XXXX, reg.nr xxxx, mille

tegelik mass ja teljekoormused ületasid lubatud väärtuseid. Juhil polnud esitada eriluba vastavalt Teeseaduse § 35 lg 2. Lubatud suurim mass 40000 kg, tegelik mass 42334 kg. Veoki I telg lubatud 7500 kg, tegelik 7506 kg. Haagise II telg lubatud 8000 kg, tegelik 8155 kg.

Haagise III telg lubatud 8000 kg, tegelik 8020 kg. Sellega rikkus menetlusalune isik I.L

Liiklusseaduse § 80 lg 1; TSM määruse nr 51 § 7 lg 1 ja määruse nr 50 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad Teeseaduse § 40 lg 1 ja Liiklusseaduse § 238 järgi.

Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud tõenditeks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, massimõõteseadme kasutamise protokolli ja tunnistaja Jüri Järvela.

I.L on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna menetlusaluse isikuna (tl.10) andnud

enda ütlused selliselt, et „ei oska arvestada puidu erikaaluga. Seega on sõiduk ülekaalus. Rikkumisega olen nõus.“

14.07.2011.a. menetlusaluse isiku I.L poolt juhitud mootorsõidukile Xxxx, reg.nr xxxx haagisega XXXX, reg.nr xxxx teostatud massimõõteseadme protokolli (tl.11) kohaselt

veoki I telg oli 7506 kg, lubatud 7500 kg asemel ning haagise II telg oli 8155 kg, lubatud 8000 kg ja III telg 8020 kg, lubatud samuti 8000 kg asemel. Lubatud suurim kogumass oli 42334 kg, lubatud 40000 kg asemel. Kaalumise juures on viibinud menetlusalune isik I.L ja tunnistaja Jüri Järvele. Märkusi ja selgitusi esitatud ei ole.

KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse

kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb

menetlusaluse isiku I.L süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega.

Kohtuväline menetleja on kiirmenetluse otsuses väärteod kvalifitseerinud Teeseaduse § 401 lg

1 ja Liiklusseaduse § 238 järgi. Teeseaduse § 401

lg 1 näeb ette vastutuse normidele

mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust

ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel, mille eest on ettenähtud karistusena rahatrahv kuni 200 trahviühikut. Liiklusseaduse § 238 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt sõitjatevõi veoseveo nõuete rikkumise eest, mille eest on ettenähtud karistusena rahatrahv kuni 100

trahviühikut. Teeseaduse § 401

lg 1 on erinormiks ning Liiklusseaduse § 238 üldnormiks. Kohtuväline menetleja on rikutud õigusnormina märkinud muuhulgas Liiklusseaduse § 80 lg 1, mille kohaselt ei tohi sõiduki tegelik mass ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus

registriteljekoormust. Liiklusseaduse § 80 sisaldab endas ka volitusnormi määruse kohaldamiseks, kus on sätestatud mootorsõiduki massi ja teljenõuded.

KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku I.L puhul

5 on kiirmenetluse otsuse kohaselt väärtegu õigesti kvalifitseeritud rikkumisteks Teeseaduse § 401

lg 1 ja Liiklusseaduse § 238 järgi ning ta tuleb ka nende järgi süüdi tunnistada ning

arvestades asjaolu, et kahele eri süüteokoosseisule vastavad teod on sooritatud ühe teoga, tuleb mõista karistus KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades Teeseaduse § 401 lg 1 alusel, sest see näeb ette raskema karistuse. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus on seisukohal, et menetlusalune isik I.L pani väärteo toime kaudse tahtlusega. KarS §

16 lg 4 sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks

süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et kuigi isik avaldas, et ei oska arvestada puidu erikaaluga, avaldas ta siiski, et sõiduk on ülekaalus ja ta on rikkumisega nõus.

Seega, kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku I.L väärtegu on koosseisupärane,

õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine V™S §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele V™S §-s 30 sätestatud alustel.

V™S § 30 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel.

Menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab tuletada

kriminaalmenetlusõigusest. KrMS § 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena. Kohus on seisukohal, et I.L poolt kaebuses esitatud asjaolud ei anna alust menetluse

lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel kuna Karistusregistri teatisest nähtuvalt on I.L

varasemalt korduvalt samalaadsete õigusrikkumiste eest karistatud. Eelnevalt

määratud karistuste puhul on menetlusalune isik jätnud rahatrahvid kahes väärteoasjas

tasumata (V™ nr 240210000607 ja nr 2402,10,001872). Taoline käitumine iseloomustab I.L kui mitteseadusekuulekat isikut. Kohus leiab, et isiku suhtes, kes järjepidevalt rikub seadust, ei ole põhjendatud väärteomenetluse lõpetamine V™S § 30 lg 1 p 1 alusel.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist on leidnud, et menetlusalune

isik I.L on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud Teeseaduse § 40

lg 1 ja Liiklusseaduse § 238 järgi kvalifitseeritava väärteo. Teeseaduse § 40 lg 1 näeb karistusena

ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Menetlusalusele isikule I.L-ile määras

kohtuväline menetleja Teeseaduse § 40

lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 400 eurot, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kuigi kohtuväline

menetleja ei ole otsuses märkinud kergendavaid asjaolusid, on kohus seisukohal, et

tegelikkuses on kohtuväline menetleja sellega arvestanud, kui määras isikule karistuse sanktsiooni keskmises määras. Seda on kohtuväline menetleja avaldanud ka kohtule saadetud kirjalikus seisukohas, milles siiski on leidnud lisaks, et menetlusalune isik tunnistas küll enda süüd, kuid tema ütlustest ei nähtunud kahetsust toimepandu osas. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul, arvestades I.L-ile eelnevalt samalaadsete rikkumiste eest märatud karistusi, tema isikut, süü tunnistamist ning rikkumise raskust, kus rikutud on autorongi kogumassi 5%, on põhjendatud I.L-ile

kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse vähendamine ning määrata I.L-ile

6 karistuseks Teeseaduse § 401 lg 1 alusel rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o summas 200 eurot.

V™S § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg 1; 132 p 2; 133; 134; 135 rahuldab

maakohus menetlusaluse isiku I.L kaebuse osaliselt, tühistab Ida Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik Kaur Ilves`e 14.07.2011.a.

kiirmenetluse otsuse nr 10220112056657 I.L suhtes ning teeb nimetatud

väärteoasjas uue otsuse. Kohus tunnistab I.L süüdi Teeseaduse § 40 1

lg 1 ja Liiklusseaduse § 238 järgi ning KarS § 63 lg 1 kohaldades mõistab karistuseks Teeseaduse § 401 lg 1 alusel rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 200.00 (kakssada) eurot.

Kohtunik

(allkiri)

Tiit Kullerkupp

Ärakiri õige

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus

20. detsembril 2011. a.

Kohtunik

Lea Herne