Legislator Case Law & Legislation
2-24-123026/9 AI generated

2-24-123026/9 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Case Number 2-24-123026/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated

2-24-123026/9 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: K O H T U O T S U S

Keywords

AI generated
right to disconnect unpaid leave deportation despite health issues absence without leave action for failure to act suspension of unemployment benefits
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Tanel Pürn

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. mai 2025, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-123026

Tsiviilasi

Osaühing AG Õigusbüroo hagi I.T. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1699,46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing AG Õigusbüroo (registrikood

11379764), esindaja A.S.

Kostja: I.T. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista I.T.-lt välja Osaühing AG Õigusbüroo kasuks 858,36 eurot.

3. Mõista I.T.-lt välja Osaühing AG Õigusbüroo kasuks viivis 24% aastas 621,49 eurolt

alates 21.05.2025 kuni nõude täitmiseni.

4. Hageja menetluskulud jätta 53% ulatuses kostja kanda.

5. Määrata Osaühing AG Õigusbüroo menetluskulude suuruseks 635 eurot. Kostjal

menetluskulud puuduvad.

6. Mõista I.T.-lt välja Osaühing AG Õigusbüroo kasuks menetluskulud 336,55 eurot.

I.T. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

8. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus

(v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb

tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302

Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb

esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Tagaseljaotsuse tegemise alused

1. Osaühing AG Õigusbüroo esitas 14.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 1413,97 euro saamiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud

võlgnikule kätte toimetada, anti nõue I.T. vastu üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Hagiavaldus esitati kohtule 18.02.2025.

2. Kohus toimetas 21.03.2025 hagi menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kostjale

kätte isiklikult 03.04.2025 aadressil XXX . Kohus andis kostjale hagile kirjalikult

vastamiseks 14 päeva (hiljemalt 17.04.2025). Kostja kohtule vastust ega muid

menetlusdokumente ei esitanud.

3. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõikes 1 sätestatule.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

2(4)

Asjaolud

4. Hageja nõue tuleneb XXX asuva eluruumi tähtajatust üürilepingust. Kostjal tuli alates

01.01.2023 tasuda üüri 200 eurot kuus ja kõrvalkulude eest vastavalt esitatud arvetele, samuti

tagatisraha 300 eurot. Kostja teatas hagejale 19.02.2024 lepingu ennetähtaegse lõpetamise

soovist. Pooled leppisid kokku, et kohtuvad korteris 20.02.2024 ja lõpetavad ennetähtaegselt

lepingu. Kuna kostja kokkusaamisele ei saabunud ning telefonile ei vastanud, vormistas

hageja 20.02.2024 ühepoolselt akti lepingu lõpetamise kohta.

Hageja nõuab kostjalt tasumata jäänud arvete eest kokku 1221,49 järgmiselt:

-

arve nr. 1 (02.01.2024) summas 209,42 eurot (2024 jaanuari üür + kindlustus);

-

arve nr. 7 (11.01.2024) summas 119,38 eurot (2023 detsembri kommunaalid);

-

arve nr. 11 (01.02.2024) summas 209,42 eurot (2024 veebruari üür + kindlustus);

-

arve nr. 16 (14.02.2024) summas 261,62 eurot (2024 jaanuari kommunaalid);

-

arve nr. 17 (21.02.2024) summas 600 eurot (ennetähtaegse lõpetamise tasu: 2024

märts-mai üür);

-

kreeditarve nr. 26 (13.03.2024) -178,35 eurot (2024 veebruari kommunaalid miinus

tagatisraha 300 eurot).

Viivist on arvestanud hageja 24% arvete tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagi

esitamiseni, s.o kuni 18.02.2025 (k.a) summas kokku 341,77 eurot. Hageja nõuab ka jooksvat

viivist tasumata põhinõudelt kuni täitmiseni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus teha hagi rahuldava otsuse kirjeldava ja põhjendava

osata. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis annab kohus ka selgitused rahuldamata jäetud

nõuete osas. Kohus arvestab välja jooksvad viivised otsuse tegemise aja seisuga.

6. Hagi kohaselt on üürileping lõpetatud 20.02.2024, kuid üüri 600 eurot 2024 märtsi, aprilli

ja maikuu eest nõutakse viitega VÕS § 312 (kolmekuuline etteteatamisaeg). VÕS § 312

rikkumise tagajärg on VÕS 311 lg 2 kohaselt, et leping loetakse ülesöelduks ettenähtud

tähtaja möödumisest. Kuivõrd hagi kohaselt lõppes leping siiski poolte kokkuleppel

20.02.2024, saab üüri nõuda vaid kuni lepingu lõppemiseni, mitte 2024. a maikuu lõpuni.

Hagis ei ole esile toodud aluseid, mis annaks aluse selles osas nõude (arve nr. 17)

rahuldamiseks.

7. Seega tuleb välja mõista 621,49 eurot ja viivis kuni hagi esitamiseni 199,68 eurot. Kuna

kohus jätab kostjalt 600 eurot välja mõistmata, ei saa sellelt summalt arvestada ka viivist

142,09 eurot. Seega jääb hagi rahuldamata 742,09 euro ulatuses ja rahuldatakse 821,17 euro

ulatuses (ca 53%). Lisaks tuleb välja mõista viivis põhinõudelt alates 19.02.2025 kuni

otsuseni (37,19 eurot) ja edasi nõude täitmiseni.

8. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 53% ulatuses kostja kanda.

9. Hageja menetluskulud on riigilõiv 315 eurot, rahvastikuregistrile taotluse saatmise kulu

kostja elukoha päringu osas 20 eurot ja õigusabikulud 2028,25 eurot koos käibemaksuga,

kokku 2363,25 eurot.

10. Kostjal teadaolevalt menetluskulud puuduvad.

11. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist

põhjendatud menetluskuluga. Põhjendatud on ka kulu seoses kostja elukoha päringuga (vastav

makse tehtud).

3(4)

12. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

13. Kohus leiab, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 175 eurot ilma käibemaksuta on

ebamõistlikult kõrge ning vastab pigem advokaadi tunnitasu määrale. Arvestades asja sisu ja

esitatud hagi kvaliteeti peab kohus põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot.

14. Esindajal kulunud aeg 9,5 tundi ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu

kokku on 3h: 10.02.2025 kohtumäärusega tutvumine 0,5h asemel 15min, kostja asukoha

tuvastamine 3h asemel 30min, menetluskulude nimekirja koostamine 1h asemel 15min,

hagiavalduse koostamine ja esitamine 5h asemel 2h. Kohus arvestab seejuures, et asi ei ole

õiguslikult keeruline ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

Põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, on seega

300 eurot (100x3h).

15. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama,

et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Hageja on kinnitanud vastupidist. Eelnevast tulenevalt

mõistab kohus hagejale menetluskulud välja käibemaksuta.

16. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 635 eurot. Kostjal tuleb

hüvitada hagejale sellest 53% ehk 336,55 eurot.

17. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

18. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

4(4)