2-24-139120/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista R. K.lt AS PlusPlus Capital kasuks kokku 89,50 eurot, millest põhivõlg Välja mõista R. K.lt AS PlusPlus Capital kasuks viivis tasumata põhivõlalt 0,05 %
Legislator headnote
AI generated2-24-139120/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista R. K.lt AS PlusPlus Capital kasuks kokku 89,50 eurot, millest põhivõlg Välja mõista R. K.lt AS PlusPlus Capital kasuks viivis tasumata põhivõlalt 0,05 %
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. mai 2025. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-139120
Tsiviilasi
AS PlusPlus Capital hagi R. K. vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
101,20 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht
Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn)
Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (e-post
tarvo.ilves@plusplus.ee)
Kostja: R. K. (isikukood xxxx, elukoht teadmata,
menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljaande
Ametlikud Teadaanded kaudu)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista R. K.lt AS PlusPlus Capital kasuks kokku 89,50 eurot, millest põhivõlg
64,09 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 10,41 eurot ning
sissenõudekulud 15 eurot.
3. Välja mõista R. K.lt AS PlusPlus Capital kasuks viivis tasumata põhivõlalt 0,05 %
päevas alates 06.02.2025. a kuni põhivõla (so 64,09 eurot) tasumiseni.
4. Otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1. Menetluskulud jätta täies ulatuses R. K. kanda.
2. Välja mõista R. K.lt menetluskulud summas 242 eurot, so riigilõiv maksekäsu
kiirmenetluse avalduse esitamisel 65 eurot, täiendav riigilõiv hagiavalduse esitamisel 35
eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 122 eurot, AS PlusPlus
Capital kasuks.
3. Välja mõista R. K.lt AS PlusPlus Capital kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt
(242 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse
jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord
1. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse
lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul arvates
otsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks,
oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise
lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva
põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu
üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100
eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda
Rahandusministeeriumi kontole EE062200221059223099 Swedbank AS-is,
EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE221700017003510302 Luminor Bank AS-
is või EE567700771003819792 LHV Pank AS-is.
3. TsMS § 472 lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele
esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav
kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.
4. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks
ettenähtud tähtaegu.
Kohtu selgitused
AS PlusPlus Capital esitas 30.10.2024. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R. K.
vastu 127,42 euro saamiseks. Kohus tegi 31.10.2024. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei
õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada ning Pärnu Maakohtu 21.01.2025. a kohtumäärusega
anti asi üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtule. Pärnu Maakohus on
21.01.2025. a määruses märkinud, et võlgnikule üritati makseettepanekut kätte toimetada aadressidel
xxxx – „elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud“, „vastus puudub“, xxxx - „tagastatud“,
„hoiutähtaja möödumisel“, xxxx – „puudub vastus“.
Harju Maakohus on AS PlusPlus Capital hagiavalduse ning Harju Maakohtu 13.03.2025. a määruse
(menetlusse võtmine ja kostjalt kirjaliku vastuse nõudmine) kostjale kätte toimetanud avalikult,
väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, 26.04.2025. a. Kohus edastas menetlusdokumendid kostjale e-
toimiku kaudu, e-posti aadressidel xxxx ja xxxx ning tähtsaadetisena rahvastikuregistrisse kantud
kostja elukoha aadressil xxxx. E-toimiku kaudu kostja dokumente vastu ei võtnud, e-postiga edastatud
dokumentide kättesaamist kostja ei kinnitanud. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 21.01.2025. a
määruse kohaselt kinnitas xxxx korteriomanik 25.11.2024 ja 14.01.2025, et võlgnik elab antud
aadressil. Tähtsaadetisena aadressil xxxx edastatud dokumentide väljastusteade tagastati kohtule
märgetega „saaja ei olnud kohal“ ja „jäetud postkasti“.
Eeltoodust tulenevalt leidis Harju Maakohus, et kostja elukoht ei ole teada ning määras 10.04.2025. a
toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult. Kohus teavitas, et kostja poolt kirjaliku vastuse
esitamata jätmise korral teeb kohus tagaseljaotsuse teatavaks e-toimiku kaudu 21.05.2025. a. Kostja
kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole.
TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.
Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuludena riigilõivu summas 100 eurot,
maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu
summas 427 eurot (3,5 tunni eest, tunnihinnaga 122 eurot, sh käibemaks).
TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava
kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab
2(3)
kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et
menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1
alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.
Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses
tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja
õigusabikulud kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 122 euro ulatuses (ühe tunni ulatuses
arvestusega 122 eurot tunnis).
Tulenevalt TsMS §-st 484² on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot.
Kuivõrd riigilõivu on hageja tasunud seaduses sätestatud ulatuses, on kohtu hinnangul hageja
põhjendatud menetluskulud kokku summas 242 eurot, so riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse
kulu 20 eurot ja õigusabikulu 122 eurot.
TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse
alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb
tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS
§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Karin Sonntak
Kohtunik
3(3)