2-18-6749/46 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedAvaldada teade U.J kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Jätta menetluskulud U.J kohustustest vabastamise menetluse osas U.J kanda.
Legislator headnote
AI generated2-18-6749/46 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Avaldada teade U.J kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Jätta menetluskulud U.J kohustustest vabastamise menetluse osas U.J kanda.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-18-6749
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohtuasja number
2-18-6749
Määruse tegemise aeg ja koht
21. mai 2025, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
U.J (end P ) võlgadest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Kohtuistungi toimumise aeg
02. aprill 2025
Menetlusosalised ja esindajad
Võlgnik:
U.J (end P ) (ik XXX)
Võlausaldaja I:
Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste
Keskuse kaudu)
Võlausaldaja II:
Kohtutäitur K P
Võlausaldaja III:
Kohtutäitur T S
Võlausaldaja IV:
Kohtutäitur T A
Võlausaldaja V:
A F G OÜ (endine Osaühing A F
) (rk xxx)
RESOLUTSIOON
1. Keelduda vabastamast võlgnikku U.J (end P ) (ik XXX) pankrotimenetluses
täitmata jäänud kohustustest Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu),
kohtutäitur K P , kohtutäitur T S , kohtutäitur T A ja Osaühing A F poolt
pankrotimenetlusse esitatud nõuete osas.
2. Lõpetada võlgniku U.J kohustustest vabastamise menetlus.
3. Avaldada teade U.J kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud
Teadaanded.
4. Jätta menetluskulud U.J kohustustest vabastamise menetluse osas U.J kanda.
5. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
6. Saata kohtumäärus U.J-ile , Eesti Vabariigile (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu),
kohtutäiturile K P , kohtutäiturile T S , kohtutäiturile T A ja Osaühingule A F .
1(5)
2-18-6749
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu
15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu
möödumist määruse tegemisest arvates.
Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud
tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi
taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
Viru Maakohus lõpetas 12. märts 2019 määrusega U.J pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast
pankroti väljakuulutamist ning algatas võlgniku suhtes võlgniku kohustustest vabastamise
menetluse. Kohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ja
kohustas võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Eespool nimetatud määruses selgitas
kohus võlgnikule, et kohtule tuleb üks kord aastas esitada aruanne oma sissetulekute ja kohustuste
täitmise kohta. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 12. märts 2020.
Võlgniku aruanded
Kohus tuvastas, et võlgnik ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi aruannet, sh lõpparuannet.
Võlausaldajate seisukohad
Võlausaldaja I vastuse kohaselt jäi võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata Eesti Vabariigi
nõue Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu1 summas 2264,00 eurot. Viis aastat kestnud kohustustest
vabastamise menetluse kestel ei ole usaldusisik pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude
katteks ühtegi tasumist teinud ning nõue on täies ulatuses tasumata. Kohustustest vabastamise
menetluse ajal on võlgniku kohustused Eesti Vabariigi ees (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu)
suurenenud. Töötamise registri andmetel võlgnik ei tööta. Viimane töötamine lõppes 05.08.2018.
Seega on alust arvata, et viimasel viiel aastal ei ole võlgnik tegelenud mõistikult tulutoova
tegevusega või sellist tegevust otsinud. Ei ole eluliselt usutav, et võlgnik on viis aastat elanud ilma
igasuguse sissetulekuta. Maksu-ja Tolliameti hinnangul ei ole U.J P kohustustest vabastamise
menetluse perioodil täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ega püüdnud vähimalgi määral
rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik rikkunud PankrS §-s 173
sätestatud kohustusi ning ei ole näidanud üles head tahet kasvõi osaliselt pankrotimenetluses
rahuldamata jäänud nõuet tasuda. Võlausaldaja leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise
menetlus tuleb lõpetada ja jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest
vabastamata. Maksu-ja Tolliamet ei soovi saada suuliselt ära kuulatud kohtuistungil võlgniku
kohustustest vabastamise osas.
Võlausaldaja II-III seisukohta esitanud ei ole.
Võlausaldaja IV teatas, et võlgnik ei ole teostanud makseid kohtutäituri kontole. Kohtutäitur ei
soovi enda ärakuulamist kohtuistungil.
2(5)
2-18-6749
Võlausaldaja V palub vastuses kohtul hinnata, kas võlgnik on täitnud oma PankrS § 173
tulenevaid kohustusi ning jätab asja kohtu otsustada. Võlausaldaja teavitab, et võlausaldajale ei ole
laekumisi kohustustest vabastamise menetluse ajal toimunud.
Kohtuistung
Võlgnik osales võlgniku vande andmiseks 02. aprill 2025 toimunud kohtuistungil videokonverentsi
vahendusel kinnipidamisasutusest. Kohtuistungil selgitas võlgnik, et tal ei olnud võimalust
aruandeid esitada, kuna ta ei saanud tasuda võlgu. Sissetulekut ta teeninud ei ole. Saanud on
vaesustoetust ja toetust Töötukassast. Ta viibis vahepeal vangistuses 1,5 aastat ja istungi ajaks on
taas viibinud kaks kuud vangistuse. Võlgniku sõnul vabaduses olles oli ta Töötukassas arvel, otsis
tööd. Vangistuses töötas umbes kahe kuu jooksul 2-3 tundi päevas. Võlausaldajad ärakuulamist ei
soovinud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud võlausaldajate seisukohtadega ja materjalidega, leiab, et võlgniku kohustustest
vabastamine ei ole põhjendatud.
Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist
võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast,
kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja
kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise
takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku
süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 104 lg 4
kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5
järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
PankrS § 175 lg 3 alusel ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on
ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.
PankrS § 175 lg 4 alusel peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest.
Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
Võlgniku kohustusest vabastamise menetluse algatamise määruse ja kohtunõuetega on võlgnikule
selgitatud PankrS § 173 sättest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel.
Võlgnikule on selgitatud nii suuliselt kui kirjalikult aruannete esitamise kohustust ning võlgniku
ülesandeid kohustusest vabastamise menetluse raames.
Võlgnik ei ole pärast võlgadest vabastamise menetluse algatamist esitanud ühtegi asjakohast
aruannet. Võlgnik ei ole kohtule esitanud ka kontoväljavõtteid. Sellega rikkus võlgnik PankrS §-
173 sätestatud kohustust anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise,
oma sissetulekute ja vara kohta.
Võlgnik ei ole võlausaldajatele I ja IV-V teinud ühtegi väljamakset. Nõude täitmine võlausaldajale
II-III ei ole kohtule teada.
3(5)
2-18-6749
Võlgnik ei ole kohtule esitanud ühtegi aruannet. Kohus järeldab, et võlgnik ilmselgelt ei huvitu
menetlusest ja seeläbi ka võlgade tasumisest ei formaalselt ega sisuliselt. Kohus peab oluliseks
mainida, et kuigi võlgnik osales kohtuistungil, siis oli isikule kohtuistungist osalemine korraldatud
ametiasutuste koostöö abil ning isiku isiklik panus kohtuistungile ilmumiseks ei ole küll olematu,
kuid on väikese kaaluga.
Kohtu hinnangul on võlgnik PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud olles
kohustuste täitmisel raskelt hooletu. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise
menetluse jooksul andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt
jätnud oma kohustused täitmata. Võlgniku käitumine on olnud võlausaldajate nõuete rahuldamise
takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Puuduvad objektiivsed põhjused, miks
võlgnik ei saanud järjepidevalt aruandeid kohtule esitada ning nendes selgitada, kuidas ta on
proovinud teenida sissetulekut ja võlgnevusi tasuda. Sedavõrd pika aja jooksul ja korduvalt
aruande esitamata jätmine on kohtu hinnangul võlgniku tahtlik tegevus. Seejuures on kohtu
hinnangul oluline tähele panna, et isik on olnud hooletu nii vabaduses viibimise kui ka
kinnipidamisasutuses viibimiste ajal.
Eeltoodust tulenevalt on võlgnik rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb
alus võlgniku pankrotimenetluse täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks
ja nende kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel. Võlgnik ei ole
kohtu poolt määratud tähtajaks lõpparuannet kohtule esitanud. Võlgnik on küll kohtuistungil
selgitanud, et ta otsis vabaduses tööd ning nimetanud ka võimalikke ettevõtteid, kuhu ta
kandideeris, kuid ei ole kohu kohustustest vabastamise menetluse jooksul esitanud ühtegi enda
sõnu tõendavat materjali.
Kuna võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet oma kohustuste täitmisest ei andnud, keeldub
kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast PankrS § 175 lg 4
alusel.
PankrS § 175 lg 8 kohaselt, kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus
võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
Kuivõrd kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, tuleb võlgniku kohustustest
vabastamise menetlus lõpetada.
Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse
lõpetamisel usaldusisiku.
Kuna kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, tuleb võlgniku vabastada
usaldusisiku kohustustest võlgniku kohustustest vabastamise menetluses.
Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamata
jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
PankrS § 175 lg 6 esimese lause alusel, määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest
vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse.
Menetluskulud
Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 ja lg 7, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides
lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud
4(5)
2-18-6749
kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu
hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kui kohus
algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud
menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt
tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus
jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti.
Kohus leiab, et kuna võlgnik jättis võlgadest vabastamise menetluses enda kohustused täitmata ja
kohus keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast, on asjaolusid arvestades õiglane jätta kõik
menetluskulud võlgniku kanda.
Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda.
Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
Võlausaldajad on osalenud menetluses oma töötajate kaudu, mistõttu ei saa neil olla lepingulise
esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et võlausaldajad oleks teinud muid
toiminguid, millega kaasneksid võlausaldajatele menetluskulud. Kohus järeldab, et võlausaldajatel
menetluskulud puuduvad. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
Aarne Lõhmus
Kohtunik
5(5)