Legislator Case Law & Legislation
2-18-6749/46 AI generated

2-18-6749/46 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-18-6749/46
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Avaldada teade U.J kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Jätta menetluskulud U.J kohustustest vabastamise menetluse osas U.J kanda.

Legislator headnote

AI generated

2-18-6749/46 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Avaldada teade U.J kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Jätta menetluskulud U.J kohustustest vabastamise menetluse osas U.J kanda.

Keywords

AI generated
loss of financial support arrears of maintenance payments withdrawal of legal aid indigence entitlement condition for benefits satisfaction of claim
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-18-6749

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-18-6749

Määruse tegemise aeg ja koht

21. mai 2025, Narva kohtumaja

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Aarne Lõhmus

Kohtuasi

U.J (end P ) võlgadest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Kohtuistungi toimumise aeg

02. aprill 2025

Menetlusosalised ja esindajad

Võlgnik:

U.J (end P ) (ik XXX)

Võlausaldaja I:

Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste

Keskuse kaudu)

Võlausaldaja II:

Kohtutäitur K P

Võlausaldaja III:

Kohtutäitur T S

Võlausaldaja IV:

Kohtutäitur T A

Võlausaldaja V:

A F G OÜ (endine Osaühing A F

) (rk xxx)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda vabastamast võlgnikku U.J (end P ) (ik XXX) pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu),

kohtutäitur K P , kohtutäitur T S , kohtutäitur T A ja Osaühing A F poolt

pankrotimenetlusse esitatud nõuete osas.

2. Lõpetada võlgniku U.J kohustustest vabastamise menetlus.

3. Avaldada teade U.J kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

4. Jätta menetluskulud U.J kohustustest vabastamise menetluse osas U.J kanda.

5. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

6. Saata kohtumäärus U.J-ile , Eesti Vabariigile (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu),

kohtutäiturile K P , kohtutäiturile T S , kohtutäiturile T A ja Osaühingule A F .

1(5)

2-18-6749

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu

möödumist määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohus lõpetas 12. märts 2019 määrusega U.J pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast

pankroti väljakuulutamist ning algatas võlgniku suhtes võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse. Kohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ja

kohustas võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Eespool nimetatud määruses selgitas

kohus võlgnikule, et kohtule tuleb üks kord aastas esitada aruanne oma sissetulekute ja kohustuste

täitmise kohta. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 12. märts 2020.

Võlgniku aruanded

Kohus tuvastas, et võlgnik ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi aruannet, sh lõpparuannet.

Võlausaldajate seisukohad

Võlausaldaja I vastuse kohaselt jäi võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata Eesti Vabariigi

nõue Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu1 summas 2264,00 eurot. Viis aastat kestnud kohustustest

vabastamise menetluse kestel ei ole usaldusisik pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude

katteks ühtegi tasumist teinud ning nõue on täies ulatuses tasumata. Kohustustest vabastamise

menetluse ajal on võlgniku kohustused Eesti Vabariigi ees (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu)

suurenenud. Töötamise registri andmetel võlgnik ei tööta. Viimane töötamine lõppes 05.08.2018.

Seega on alust arvata, et viimasel viiel aastal ei ole võlgnik tegelenud mõistikult tulutoova

tegevusega või sellist tegevust otsinud. Ei ole eluliselt usutav, et võlgnik on viis aastat elanud ilma

igasuguse sissetulekuta. Maksu-ja Tolliameti hinnangul ei ole U.J P kohustustest vabastamise

menetluse perioodil täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ega püüdnud vähimalgi määral

rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik rikkunud PankrS §-s 173

sätestatud kohustusi ning ei ole näidanud üles head tahet kasvõi osaliselt pankrotimenetluses

rahuldamata jäänud nõuet tasuda. Võlausaldaja leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus tuleb lõpetada ja jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamata. Maksu-ja Tolliamet ei soovi saada suuliselt ära kuulatud kohtuistungil võlgniku

kohustustest vabastamise osas.

Võlausaldaja II-III seisukohta esitanud ei ole.

Võlausaldaja IV teatas, et võlgnik ei ole teostanud makseid kohtutäituri kontole. Kohtutäitur ei

soovi enda ärakuulamist kohtuistungil.

2(5)

2-18-6749

Võlausaldaja V palub vastuses kohtul hinnata, kas võlgnik on täitnud oma PankrS § 173

tulenevaid kohustusi ning jätab asja kohtu otsustada. Võlausaldaja teavitab, et võlausaldajale ei ole

laekumisi kohustustest vabastamise menetluse ajal toimunud.

Kohtuistung

Võlgnik osales võlgniku vande andmiseks 02. aprill 2025 toimunud kohtuistungil videokonverentsi

vahendusel kinnipidamisasutusest. Kohtuistungil selgitas võlgnik, et tal ei olnud võimalust

aruandeid esitada, kuna ta ei saanud tasuda võlgu. Sissetulekut ta teeninud ei ole. Saanud on

vaesustoetust ja toetust Töötukassast. Ta viibis vahepeal vangistuses 1,5 aastat ja istungi ajaks on

taas viibinud kaks kuud vangistuse. Võlgniku sõnul vabaduses olles oli ta Töötukassas arvel, otsis

tööd. Vangistuses töötas umbes kahe kuu jooksul 2-3 tundi päevas. Võlausaldajad ärakuulamist ei

soovinud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud võlausaldajate seisukohtadega ja materjalidega, leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud.

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast,

kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise

takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku

süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 104 lg 4

kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5

järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

PankrS § 175 lg 3 alusel ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on

ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.

PankrS § 175 lg 4 alusel peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest.

Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

Võlgniku kohustusest vabastamise menetluse algatamise määruse ja kohtunõuetega on võlgnikule

selgitatud PankrS § 173 sättest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel.

Võlgnikule on selgitatud nii suuliselt kui kirjalikult aruannete esitamise kohustust ning võlgniku

ülesandeid kohustusest vabastamise menetluse raames.

Võlgnik ei ole pärast võlgadest vabastamise menetluse algatamist esitanud ühtegi asjakohast

aruannet. Võlgnik ei ole kohtule esitanud ka kontoväljavõtteid. Sellega rikkus võlgnik PankrS §-

173 sätestatud kohustust anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise,

oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgnik ei ole võlausaldajatele I ja IV-V teinud ühtegi väljamakset. Nõude täitmine võlausaldajale

II-III ei ole kohtule teada.

3(5)

2-18-6749

Võlgnik ei ole kohtule esitanud ühtegi aruannet. Kohus järeldab, et võlgnik ilmselgelt ei huvitu

menetlusest ja seeläbi ka võlgade tasumisest ei formaalselt ega sisuliselt. Kohus peab oluliseks

mainida, et kuigi võlgnik osales kohtuistungil, siis oli isikule kohtuistungist osalemine korraldatud

ametiasutuste koostöö abil ning isiku isiklik panus kohtuistungile ilmumiseks ei ole küll olematu,

kuid on väikese kaaluga.

Kohtu hinnangul on võlgnik PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud olles

kohustuste täitmisel raskelt hooletu. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise

menetluse jooksul andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt

jätnud oma kohustused täitmata. Võlgniku käitumine on olnud võlausaldajate nõuete rahuldamise

takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Puuduvad objektiivsed põhjused, miks

võlgnik ei saanud järjepidevalt aruandeid kohtule esitada ning nendes selgitada, kuidas ta on

proovinud teenida sissetulekut ja võlgnevusi tasuda. Sedavõrd pika aja jooksul ja korduvalt

aruande esitamata jätmine on kohtu hinnangul võlgniku tahtlik tegevus. Seejuures on kohtu

hinnangul oluline tähele panna, et isik on olnud hooletu nii vabaduses viibimise kui ka

kinnipidamisasutuses viibimiste ajal.

Eeltoodust tulenevalt on võlgnik rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb

alus võlgniku pankrotimenetluse täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks

ja nende kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel. Võlgnik ei ole

kohtu poolt määratud tähtajaks lõpparuannet kohtule esitanud. Võlgnik on küll kohtuistungil

selgitanud, et ta otsis vabaduses tööd ning nimetanud ka võimalikke ettevõtteid, kuhu ta

kandideeris, kuid ei ole kohu kohustustest vabastamise menetluse jooksul esitanud ühtegi enda

sõnu tõendavat materjali.

Kuna võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet oma kohustuste täitmisest ei andnud, keeldub

kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast PankrS § 175 lg 4

alusel.

PankrS § 175 lg 8 kohaselt, kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

Kuivõrd kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, tuleb võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus lõpetada.

Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse

lõpetamisel usaldusisiku.

Kuna kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, tuleb võlgniku vabastada

usaldusisiku kohustustest võlgniku kohustustest vabastamise menetluses.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamata

jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

PankrS § 175 lg 6 esimese lause alusel, määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest

vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse.

Menetluskulud

Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 ja lg 7, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

4(5)

2-18-6749

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu

hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kui kohus

algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud

menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt

tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus

jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus leiab, et kuna võlgnik jättis võlgadest vabastamise menetluses enda kohustused täitmata ja

kohus keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast, on asjaolusid arvestades õiglane jätta kõik

menetluskulud võlgniku kanda.

Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Võlausaldajad on osalenud menetluses oma töötajate kaudu, mistõttu ei saa neil olla lepingulise

esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et võlausaldajad oleks teinud muid

toiminguid, millega kaasneksid võlausaldajatele menetluskulud. Kohus järeldab, et võlausaldajatel

menetluskulud puuduvad. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aarne Lõhmus

Kohtunik

5(5)