2-22-3953/55 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

21. mai 2025. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-3953

Tsiviilasi

A.L. kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine;

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik:

A.L.

(ik

XXX;

Rahvastikuregistrijärgne elukoht: XXX, xxxxx XXX ;

e-post: XXX )

võlausaldajad:

1. Compensa Vienna Insurance Group, ADB

Eesti filiaal (rg-kood 12970620; e-post: XXX)

2. OMEGA INVEST OÜ (rg-kood 10866568; e-

post: XXX)

3. Kohtutäitur Tarvi Söömer (e-post: XXX)

4. AS SEB Pank (rg-kood 10004252; e-post:

XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

16.04.2025

RESOLUTSIOON

1. Keelduda A.L.-i (isikukood: XXX) vabastamisest pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest.

2. Lõpetada A.L.-i suhtes kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada A.L. usaldusisiku kohustustest A.L.-i kohustustest vabastamise

menetluses.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja avaldada teade A.L.-i kohustustest

vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 28.03.2022 kohtumäärusega kuulutati välja A.L.-i pankrot ja kohus määras

pankrotihalduriks Einar Vallandi. Tartu Maakohtu 06.02.2023 kohtumäärusega (jõust.

25.02.2023) lõpetati A.L.-i pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ning algatati

võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Kohus jättis usaldusisiku määramata ja

kohustas A.L.-i ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisik pidi teostama

väljamakseid võlausaldajatele iga aasta 20.jaanuaril ja esitama kohtule aruandeid iga poole

aasta tagant, 10.augustil ja 10.veebruaril. Esimene aruanne tuli esitada 10.08.2023.

2. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 10.08.2023. Aruande kohaselt oli võlgnik alates

01.03.2023 Töötukassas töötuna arvel. Aruande kohaselt oli võlgniku sissetulekuks vaid

töötutoetus.

3. Teise aruande esitamise tähtaeg oli 10.02.2024. Võlgnik esitas aruande 12.01.2024.

Aruande kohaselt oli võlgnik endiselt töötu ning polnud sobivat tööd leidnud.

4. Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 10.08.2024. Võlgnik aruannet ei esitanud. Kohus

edastas võlgnikule e-posti aadressile XXX meeldetuletuse. Võlgnik esitas aruande

23.08.2024, kuid antud formaadis dokumendid ei avanenud. Uue aruande esitas võlgnik

alles pärast korduvaid kohtu poolseid kirju 05.11.2024. Aruande kohaselt viibib võlgnik

alates juunist Hispaanias, kus otsib aktiivselt tööd, kuid pole siiani leidnud.

5. Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 10.02.2025. Võlgnik esitas aruande 19.02.2025

pärast kohtu poolset meeldetuletust. Aruande kohaselt viibib võlgnik endiselt Hispaanias

ning on töötu.

6. Kohus küsis 02.04.2025 võlausaldajate seisukohti menetluse jätkamise osas.

6.1. Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal esitas oma seisukoha

02.04.2025, mille kohaselt ei ole võlgnik menetluse ajal teinud ühtegi väljamakset

ning võlausaldaja ei ole nõus kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamisega.

Tegemist on 26.09.2013.a Tartu Maakohtu otsusest nr 1-13-8579 tuleneva tsiviilhagi

nõudega kogusummas 3712 eurot. Võlgnik tekitas kahju õigusrikkumisega, olles

süüdi mõistetud KarS § 212 lg 1 järgi kindlustuskelmuses. Tegemist ei ole juhusliku

kergest hooletusest tekitatud juhtumiga, vaid tahtliku, süülise õigusrikkumise

tagajärjel tekitatud kahjuga. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse §· 50 lg 2 kohaselt

võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju

hüvitamise kohustus.

6.2. OMEGA INVEST OÜ esitas oma seisukoha 04.04.2025. Võlausaldaja teatab, et

võlgnik ei ole menetluse jooksul teinud ühtegi väljamakset võlausaldajale. Menetluse

algul oli tunnustatud nõude summa 1195,98 eurot. Võlausaldaja ei ole nõus võlgniku

kohustustest vabastamisega.

6.3. AS SEB Pank esitas oma seisukoha 09.04.2025, milles leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja võlgnik tuleb jätta täitmata jäänud

kohustustest vabastamata. Nimelt ei ole võlgnik menetluse algusest peale tegelenud

tulutoova tegevusega ega ka seda otsinud. Võlgnik ei ole näidanud millised on olnud

tema püüdlused töö otsimiseks. Tõendamata on igasugune töö otsimine võlgniku

poolt, mis oleks võinud tagada võlgnikule sissetuleku. Võlgnik teavitas kohut elukoha

vahetusest alles 10.02.2025, kuigi oli Hispaanias elanud juba üle poole aasta. Lisaks

ei ole eluliselt usutav võlgniku väide, et tal sissetulekud puuduvad ja elab heade

inimeste abist. Võlgnik ei ole teinud menetluse kestel võlausaldajale ühtegi

väljamakset, seega on võlgnik tahtlikult oma kohustustest eemale hoidnud.

Võlgnikule on laekunud pensionisamba väljamakse summas 3049,06 eurot, millest

võlausaldaja hinnangul oleks saanud vähemalt osa kasutada võlausaldajate kohustuste

täitmisele. Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole täitnud PankrS § 173 sätestatud

kohustusi ning on rikkunud neid süüliselt, kahjustades sellega võlausaldajate huve.

Antud asjaolud on aluseks kohustustest vabastamisest keeldumiseks ja menetluse

lõpetamiseks. Kohustustest vabastamiseks peab võlgnik andma endast parima, et ta

saaks menetluse ajal tegeleda tulutoova tegevusega ning võlgnik peab suutma seda

hiljem ka kohtule tõendada. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on asunud teadlikult

seisukohale, et ei soovigi kohustustest vabastamist.

6.4. Tarvi Söömer teatas 16.04.2025, et ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega

kuna võlgnik ei ole tegelenud tulutoova tegevusega vaid lootis, et ta lihtsalt

vabastatakse võlgade tasumisest.

7. Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 16.04.2025, kuid võlgnik teavitas

14.04.2025, et kohtusse ilmumine ei ole võimalik kuna asub Hispaanias. Kohus pakkus

võimalust osaleda istungil video vahendusel, saates võlgnikule virtuaalruumi lingi, kuid

võlgnik istungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise põhjust.

KOHTU SEISUKOHT

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.

2. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

3. PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku

taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest

vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes

2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku

kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

4. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

5. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes

nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu

20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14).

Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest

vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal

nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse

teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku

kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus

tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14).

6. PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. A.L.-i ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos, kuid A.L.-i

tasumata nõuete hulgas omab ülekaaluka osa (93,34%) kohustus AS SEB Pank ees, mis

tekkis põhjusel, et võlgnik tellis pangalaenu tagatiseks olnud hoone süütamise (et täita

kohustused kindlustushüvitise arvel). Võlgnik on 26.09.2013.a Tartu Maakohtu otsusega

süüdi mõistetud KarS § 212 lg 1 järgi.

7. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud

sellega võlausaldajate huve.

8. PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

Tartu Maakohtu 06.02.2023 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise

menetlus, pandi võlgnikule ja usaldusisikule kohustus esitada kohtule perioodilisi

aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete

tegemise kohta.

Võlgnik on kohtule esitanud neli aruannet, millest viimased kaks pärast kohtu poolseid

meeldetuletusi. Aruannete kohaselt on võlgnik olnud terve menetluse kestel töötu, kuid

aktiivselt tööd otsinud. Samas pole võlgnik esitanud kohtule ühtegi tõendit tööotsingute

kohta. Kohtu järelepärimisele vastas võlgnik 12.01.2024, et ei ole säilitanud

tööotsimisega seotud kirjavahetusi, kuid teeb seda tulevikus. Järgmiste aruannetega

tõendeid esitatud ei ole. Samal ajal on võlgnik ka öelnud, et on otsinud tööd erinevate

tööandjate juures kohal käies ja helistades neile. Seega on kohtule antud info vastuoluline.

Edastatud konto väljavõtetel sisuliselt tegevus puudub.

Kohus kutsus võlgniku 16.04.2025 ärakuulamisele, võimaldades osaleda video

vahendusel, kuid võlgnik ärakuulamisele ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise

põhjust.

Võlgnik on oma käitumisega näidanud selgelt üles huvi puudumist antud menetluse

suhtes. Kohustustest vabastamise menetluse näol on tegemist vabatahtliku menetlusega,

kus initsiatiiv ja huvi peab tulema võlgniku poolt.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud

kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta

ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada tõendeid tööotsingute kohta.

9. PankrS § 173 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks on olnud töötutoetus ja pensionisamba laekumine summas

3049,06 eurot, millest eraldisi ja väljamakseid võlausaldajatele tehtud ei ole.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 toodud

eraldamiskohustust.

10. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud

üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses

või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus,

raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning teadlikult rikkunud PankrS § 173

lg 2-5 sätestatud kohustusi, mida kohus on võlgnikule selgitanud. Võlgnik on kohustuste

rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.

Võlgniku menetlus on kestnud tänaseks kaks aastat ja kolm kuud. Võlgnik on terve

menetluse kestel olnud töötu ja väidetavalt tööd otsinud, kuid pole leidnud. Piiravate

asjaoludena töö leidmisel tõi võlgnik 21.01.2024 kirjas välja enda vähese hariduse,

eraisiku pankroti ning elukoha (maapiirkond). Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit

tööotsingute kohta ning võlgnik viibib alates 2024.a juunist Hispaanias, kus väidetavalt

elab heade inimest abist. Võlgnik ei ilmunud ka kohtu poolt määratud ärakuulamisele ega

teavitanud enda mitteilmumise põhjust. 19.04.2025 saatis võlgnik kohtule e-kirja, milles

märgib, et kohtutäitur Tarvi Söömer on teadlikult esitanud aegumistähtaja ületanud

nõude.

Kohus on konto väljavõttelt tuvastanud, et võlgnikule on laekunud 2024.a maikuus

pensionisamba väljamakse summas 3049,06 eurot, kuid ta ei ole teinud eraldisi ja

väljamakseid võlausaldajatele, vaid on saadud tulu kasutanud enda tarbeks. Võlgnik on

sellise tegevusega kahjustanud võlausaldajate huve.

Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse

alusel ning antud juhul nähtub kohtule võlgniku käitumisest, et puudub huvi menetlust

läbida. Ka elukoha vahetus ja välismaale kolimine ei ole taganud võlgnikule paremaid

sissetulekuid, mille arvelt võlausaldajate kohustusi täita.

Kõik eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste

täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.

11. PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või

usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada

kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva

paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks

ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata.

Kohus märgib, et võlgniku 19.04.2025.a teade, et kohtutäitur Tarvi Söömer on

menetluses esitanud teadlikult aegumistähtaja ületanud nõude, ei kuulu käesolevas

menetlusstaadiumis sisulise käsitlemisele. Kõik pankrotimenetluses esitatud nõuded ja

nende õiguslikud alused on pankrotihalduri poolt kontrollitud, kohus on andnud nõuete

põhjendatusele hinnangu 08.08.2022.a võlausaldajate nimekirja kinnitamise määruses.

12. Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt PankrS

§ 175 lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta

möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamata. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2-5 toodud kohustusi olles

vähemalt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huve.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

13. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda A.L.-i pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka A.L.-i pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

14. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab A.L.-i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb A.L. vabastada ka

usaldusisiku kohustustest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik