3-25-556/29 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

17. December 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-556

Haldusasi

X. X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 11.02.2025

rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutus

Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu otsusele nr

12408250001-1

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X. X (Venemaa Föderatsiooni kodanik, sünniaeg

xx.xx.xxxx), volitatud esindaja Andrei Matvejev

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Andrei Krassilnikov

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja sünniaeg ning tema Eestisse

saabumise ning rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise aeg tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 20.06.2025. Kui apellant ei

ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on

nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui menetlusosaline vajab

apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb esitada ringkonnakohtule vastav taotlus.

Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X (edaspidi ka taotleja) on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kelle viibimise Eestis

tuvastas Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) xx.xx.xxxx. Samal päeval esitas isik taotluse

rahvusvahelise kaitse saamiseks. Esitatud taotluse kohaselt vajab ta rahvusvahelist kaitset, kuna

ta on sõjaväekohustuslane, ta tunneb ennast Venemaal ohus ja ta ei poolda Venemaa poliitikat.

2. Taotleja rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus lõppes PPA 11.02.20251 otsusega nr

12408250001-1 (edaspidi 11.02.2025 otsus), millega loeti taotleja xx.xx.xxxx esitatud

rahvusvahelise kaitse taotlus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmises seaduse (edaspidi

VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ja see lükati VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi; tehti

taotlejale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 72 lg 2 punktide 1 ja

2 alusel sundtäidetav ettekirjutus lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni, mis kuulub

sundtäitmisele seadusliku viibimisaluse lõppemise korral; kohaldati taotlejale VSS 74 lg 2 alusel

sissesõidukeeld Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi 5-ks aastaks alates lahkumiskohustuse

täitmisest. Otsuse põhjendused on kokkuvõetult järgmised:

2.1. Kuigi taotleja vajadust rahvusvahelise kaitse järele tuleb hinnata sotsiaalsesse gruppi

kuulumise alusel, siis ei kinnita tema antud ütlused, et teda oleks Venemaal tagakiusatud.

Samuti ei ole usutav, et taotlejat võidaks Venemaale naastes tagakiusama hakata. Ebatõenäoline

on ka taotleja mobiliseerimine relvajõududesse. Ta ei ole saanud mobilisatsioonikutset ning

käesoleval ajal ei toimu Venemaal ka aktiivset mobilisatsiooni. Taotlejal puudub koduriigis

tagakiusaja ning tema tagakiusukartuse asjaolu ei leidnud kinnitust.

2.2. Taotleja ei vaja ka täiendavat kaitset. Taotleja on Venemaa kodanik, tal puuduvad tõsised

tervisehädad ning ta ei ole Venemaal tagaotsitav. Avalikud allikad kinnitavad, et Venemaa

võimud karistavad oma kodanikke ebaseadusliku piiriületuse eest rahalise trahvi- või ka

vanglakaristusega. Samal ajal pole käesoleval teada, et taotleja peab Venemaal kandma

vanglakaristust ning teda pole veel süüdi mõistetud. Senises kohtupraktikas on leitud, et

kinnipidamistingimused Venemaal poliitiliselt mittemotiveeritud asjades ei ole sellised, mis

tingiksid rahvusvahelise kaitse andmise.

2.3. Taotlejale tuleb teha viibimisaluse lõppemisel koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus,

kuna esinevad VSS § 68 punktides 6 ja 8 sätestatud põgenemisohu alused. Isik on kinnitanud, et

ta ei kavatse lahkumisettekirjutust vabatahtlikult täita ning tema ebaseaduslik piiriületus oli

teadlik ja tahtlik tegevus.

2.4. Taotlejal tuleb kohaldada sissesõidukeeld 5-aastaks ning humaanseid kaalutlusi selle

kohaldamata jätmiseks ei esine. Kuigi teatud tingimustel võib rahvusvahelise kaitse taotleja

puhul olla ebaseaduslik piiriületus aktsepteeritud, siis selliseid asjaolusid ei esine.

3. X. X (edaspidi ka kaebaja) esitas 06.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA

11.02.2025 otsuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse

taotlus uuesti läbi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja seisukoht

4.1. PPA otsus on õigusvastane ning tuleb tühistada. Kaebaja ei toeta Venemaa algatatud sõda

Ukraina vastu, ta on avaldanud võimude suhtes kriitikat, osalenud 2020. aastal meeleavaldusel

ning jätnud YouTube kanalil kommentaare. Selline tegevus on Venemaal karistatav. Venemaal

on viimastel aastatel oluliselt karmistatud karistusi ja survemeetmeid teisitimõtlejate suhtes ning

vastu on võetud sõjatsensuuri seadusi. Kaebajale tähendas Eestisse põgenemine võimalust jääda

1 Otsusel märgitud kuupäevaks 11.02.2024

2 (10)

truuks oma südametunnistusele. Venemaal on ohus igaüks, kellel on võimudega erinevad vaated

ning kes neid vaateid ka väljendavad. Seda toetab ka päritoluriigi info.

4.2. Kaebaja püüdis Venemaalt lahkuda pärast 2022. aasta sündmuste algust ning selle

põhjuseks ei ole elatisvõlglaseks olemine.

4.3. PPA päritoluriigi infost saab järeldada, et Venemaa võimud võivad kaootilises järjekorras

valida ühe inimese, keda hakatakse näidispoomiseks karistama. Seega eksisteerib alati

tõenäosus, et igaüks võib langeda Venemaa režiimi ohvriks. Selletaoline riigivõimu objektiks

muutmine rikub inimväärikuse põhimõtet, mis on tagatud igaühele Eestis viibivale isikule PS §

10 ning PS § 9 kohaselt. Asjaolu, et kaeba ei ole varem tagakiusuohvriks langenud ei tähenda, et

seda ei võiks juhtuda tulevikus.

4.4. Venemaa ametivõimud väärkohtlevad ja hukkavad tuntud opositsionääre, siis ei ole

välistatud ka see, et ametivõimud võivad kasutada takistusteta meetmeid kaebaja vastu. Asjaolu,

et kaebaja ei ole tuntud opositsioonipoliitik, üksnes suurendab tagakiusuriski, kuna tuntud

opositsioonipoliitikutega võidakse käituda ettevaatlikumalt. Kaebaja tagasihoidlik staatus

ühiskonnas ei anna mingit garantiid, et võimud teda rahule jätaksid – vastupidi, režiim karistab

meeleavaldustel ja internetis kriitikat avaldanud tavalisi kodanikke pidevalt.

4.5. Kaebaja on diabeetik, mida võidakse tema vastu ära kasutada. On teada, et Venemaa

vanglates ei tagata vajaliku meditsiinilise abi kättesaadavust, mistõttu on olemas selge oht, et

kaebaja tervislik seisund halveneb märkimisväärselt. Seega leiab kaebaja, et tema väljasaatmine

Venemaale võib kaasa tuua tema piinamise ja tervise halvenemise ning potentsiaalse surma

tõenäosuse järsu kasvu.

4.6. Kaebaja on kommenteerinud Venemaa poliitikat ja võime ning need kommentaarid on

internetist kättesaadavad. PPA väide mobilisatsiooni mittetoimumisest põhineb Venemaa

ametivõimude ütlustel, kuid ametivõimud valetavad. Kaebaja võib olla sundkorras saadetud

Ukrainasse sõdima, mis ennekõike ohustab kaebaja elu ja tervist ning samuti ohustab

potentsiaalselt Ukraina kui EV liitlase iseseisvust, kuivõrd iga sõdur võib omada n-ö võtmerolli

käimasolevas konfliktis.

4.7. Kaebaja on võlgnik Venemaal ning nende värbamisele keskendutakse. Kaebajale pakuti

kohtutäituri büroos sõlmida leping Venemaa relvajõududega, millest ta keeldus. Kaebaja

hinnangul ei pööranud vastustaja piisavat tähelepanu sellele, et kaebaja on võlgnik, kes ei soovi

töötada Venemaa kasuks ja toetada sõda Ukrainas. Kuna kaebaja on kohustatud võlad tagasi

maksma, siis võib tekkida olukord, kus kaebaja ainus võimalus on relvajõududega lepingu

sõlmimine.

4.8. Kaebaja põgenes ebaseaduslikult Venemaa jaoks ebasõbralikku riiki ning Venemaa

ametivõimud võivad aimata kaebaja teo põhjuseid. Kui Venemaa võimud saavad aru, et vastav

samm oli poliitiliselt põhjendatud, ei teki kahtlust, et kaebajat hakatakse alusetult karistama

rikkudes tema inimväärikust ja õigust jääda enda veendumustele truuks.

5. Vastustaja seisukoht

5.1. PPA otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Kohtupraktikas on omaks

võetud seisukoht, et tagakiusuohu tõendamise standard ei ole rahvusvahelise kaitse asjades nii

kõrge, et esinema peaks täielik kindlus või asjaolude tekkimine peaks olema väljaspool

mõistlikku kahtlust, vaid piisab, kui põhistatakse, et esineb arvestatav võimalus, et oht

realiseerub. Ohu realiseerumise tõenäosust hinnatakse minevikusündmuste ja päritoluriigi teabe

3 (10)

baasil. Arvestatav võimalus ei saa olla samastatav tõdemusega, et kuna Venemaa võimud

võivad kaootilises järjekorras valida suvalise inimese, keda hakata näidispoomiseks karistama,

siis eksisteerib tõenäosus, et igaüks võib langeda tagakiusuohvriks. Tegemist peab olema tõsise

ja põhjendatud riskiga, mida kinnitavad objektiivsed asjaolud, olgu nendeks konkreetsed

minevikusündmused, asjakohane päritoluriigi teave või varjupaigataotleja sellised isiklikud

asjaolud, mis eristavad tema olukorda olulisel määral teistest sama riigi kodanikest.

5.2. Kaebaja soovimatus ka kaudselt Venemaa algatatud sõtta panustada on küll inimlikult

mõistetav, kuid ei saa olla aluseks kaebaja pagulasena tunnistamiseks. Taolise lähenemisega

oleks rahvusvahelist kaitset õigustatud saama iga Venemaa maksukohustuslasest kodanik.

Varjupaigaõiguse eesmärk ei ole laiapindse sisserändeõiguse tagamine ega sisserändeõiguse

tagamine kõikidele autoritaarsetest riikidest saabunud isikutele

5.3. Kaebaja väited põhinevad eeldusel, et päritoluriiki naastes satub ta ametivõimude

huviorbiiti. PPA jääb seisukohale, et see eeldus ei ole täidetud. Vaatamata asjaolule, et kaebaja

on teinud kommentaare ajavahemikus 20212024, ei ole Venemaa võimud tema vastu sellel

ajaperioodil huvi tundnud, samuti välja toonud asjaolu, et kommentaaride jätmiseks kasutatud

konto ei ole kaebaja isikuga seostatav. Kaebaja edastas 28.01.2025 e-kirjaga kuvatõmmised,

millest nähtub, et kaebaja jättis ühe kommentaari video alla, millel on tänase seisuga 10 miljonit

vaatamist ning pea 50 tuhat kommentaari. Ei ole eluliselt usutav, et Venemaa ametivõimudel

oleks võimekust lugeda kõikide Venemaa riigivõime kritiseerivate videote alla jäetud

kommentaare või kaebaja kommentaar oleks teiste seast sedavõrd eristuv, et Venemaa

ametivõimud hakkaksid tuvastama kommenteerijat.

5.4. On õige, et Venemaa võimuesindajate avalduste või nende kontrolli all olevate

meediaväljaannete puhul tuleb säilitada allikakriitilisus. Haldusmenetluse põhimõtete rikkumist

saaks PPA-le ette heita, kui PPA tugineks otsuses ainult võimuesindajate avaldustele või nende

kontrolli all olevatele meediaväljaannetele. Seda PPA ei tee. PPA järeldust, et 2022. aastal

väljakuulutatud osalise mobilisatsiooni teist lainet ei ole toimunud ning selle toimumine on

ebatõenäoline, toetavad ka muud objektiivsed allikad.

5.5. Kaebaja ei ole saanud mobilisatsioonikäsku või -kutset ning kaebaja sundmobiliseerimine

ja tahtevastaselt Ukrainasse sõdima saatmine on ebatõenäoline.

5.6. Kaebaja tegelik käitumine ei ole kooskõlas sõnadega, kuna nt ei pidanud kaebaja pahaks

kiiremas korras raha kogumise eesmärgil töötada mh lõhkeainetööstusele ammoniaaki tootva

tehase ehitusel. Kaebuses esitatud väidetest ei nähtu, et kaebajal puuduks Venemaal võimalus

leida endale töökoht valdkonnas, mis ei ole seotud sõjatööstusega. Kuigi PPA otsuses on

märgitud, et Venemaal keskendutakse üha enam võlgnike värbamisele lepingulisesse

teenistusse, siis arvestades kaebaja seni ainsat kokkupuudet Venemaa Föderatsiooni

Kaitseministeeriumi esindajaga kohtutäituri büroos, ei saa jõuda järeldusele, et kaebajat

ohustaks tahtevastane värbamine lepingulisesse teenistusse.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et PPA 11.02.2025 otsus2 on õiguspärane ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Ehkki kohus nõustub kaebajaga, et pärast 24.02.2022 aastat on Venemaal oluliselt halvenenud

Venemaa võimust erinevate vaadetega inimeste olukord ning samuti on oluliselt karmistatud

seadusi, et karistada isikuid, kelle poliitilised veendumused ei ole Venemaa ametiliku

poliitikaga samastatavad, kuid sellest ei saa aga järeldada, et kaebajat ähvardaks Venemaale

naastes tagakius, mille tõrjumiseks ta vajaks rahvusvahelist kaitset. Mitte igasugune

2 Dtl 9–29.

4 (10)

(hüpoteetiline) õiguste riive või rikkumine, mis ei ole piisava raskusastmega ega mõjuta isikut

märkimisväärselt, ei kujuta endast veel tagakiusamist VRKS § 4 lg 1 tähenduses (nt Riigikohtu

01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, punktid 13 ja 15). Kohtu hinnangul tuvastas PPA õigesti, et

kaebaja ei lahkunud 2024. aasta augustis Venemaalt põhjusel, et tema poliitilise meelsuse

avaldamine oleks talle juba kaasa toonud või võiks tulevikus tuua kaasa VRKS § 19 lg-tes 1 ja 5

sätestatud tagakiusu. Nõustudes PPA 11.02.2025 otsuse põhjendustega, ei korda kohus

halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 165 lg 2 alusel neid käesolevas otsuses.

Samuti nõustub kohus ka vastustaja kohtumenetluses esitatud seisukohtadega3. Vastuseks

kaebusele märgib kohus järgmist.

7. HKMS § 158 lg 31 järgi hindab halduskohus rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise

otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga. HKMS § 158 lg 31 nõuab nii faktiliste

kui ka õiguslike asjaolude ex nunc hindamist, st kohustab võtma arvesse uusi faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid, mis ilmnesid pärast vaidlusaluse otsuse vastuvõtmist (Riigikohtu

15.02.2023 otsus nr 3-20-1115, punktid 24 ja 25). Kaebaja ei väida, et ilmnenud oleks uusi

asjaolusid või et asjaolud, mida PPA 11.02.2025 otsust tehes hindas, oleks muutunud. Samuti ei

heida kaebaja PPA-le ette, et mõni tema väidetud alus rahvusvahelise kaitse saamiseks oleks

jäetud tähelepanuta. Kaebaja leiab, et PPA tegi kaebaja tagakiusuhirmu hinnates päritoluriigi

info pinnalt väära järelduse, et kaebaja ei vaja tema väidetud asjaoludel rahvusvahelist kaitset.

8. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist,

tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ning direktiivi 2011/954 artikli 10 lg-s 1

nimetatud viiest põhjusest (rass, usk, rahvus, sotsiaalsesse gruppi kuulumine, poliitilised

veendumused) ning tagakiusamise (või selle vastu puuduva kaitse) ja selle põhjuse vahel on

põhjuslik seos. Tagakiusamine (tegu või teod) võib seisneda füüsilises või vaimses vägivallas,

seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu diskrimineerivates meetmetes, ebaproportsionaalses

või diskrimineerivas süüdimõistmises või karistamises jms (vt VRKS § 19 lg 2). Selleks, et tegu

võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema 1) olemuse või kordumise poolest piisavalt

tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, või 2) kogum meetmetest (sh

inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on

nimetatud punktis 1 (VRKS § 19 lg 1). Põhilisteks inimõigusteks on eeskätt õigus elule,

piinamise ja väärkohtlemise keeld, orjuse keeld ja keeld kohaldada karistust tagasiulatuvalt.

Kuigi tagakiusamise tuvastamisel ei ole siiski alati vaja rangelt eristada, millist õigust või

õiguse elementi rikutakse, vaid eeskätt on määrav isiku suhtes rakendatud või rakendada

võidavate meetmete ja karistuste raskus, siis mitte igasugune õiguste riive või ka rikkumine, mis

ei ole piisava raskusastmega ega mõjuta isikut märkimisväärselt, ei ole tagakiusamine VRKS §

4 lg 1 mõistes (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, punktid 13 ja 15). Kui

olemasolevate tõendite põhjal on selge, et taotleja ei vasta direktiivis 2011/95 ettenähtud

rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele, loetakse taotlus põhjendamatuks ning PPA lükkab

taotluse tagasi (VRKS § 20 lg-d 1 ja 2).

9. VRKS § 11 lg-st 2 ja § 14 lg-st 5 tuleneb rahvusvahelise kaitse taotleja kohustus esitada

tõendid selle kohta, et tal on põhjust karta päritoluriiki naasmisel tagakiusamist. Ka HKMS § 59

lg-st 1 tuleneb, et menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

väited. Eeltoodu on reguleeritud ka Euroopa Liidu direktiivi 2011/95/EL artiklis 4. Euroopa

Kohus selgitas 25.01.2018 kohtuotsuses F, C-473/16, kui 2011/95/EL direktiivi artikli 4 alusel

pädevate asutuste läbiviidava kontrolli raames ei toeta taotleja ütluste teatavaid aspekte

dokumentaalsed või muud tõendid, siis saab neid aspekte arvesse võtta vaid juhul, kui direktiivi

3 Dtl 45–50 ja 1340–1342.

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.12.2011 direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate

riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning

nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava

kaitse sisule

5 (10)

art 4 lg 5 punktides a–e kumulatiivselt esitatud tingimused on täidetud. Nende tingimuste hulka

kuulub ka see, et taotleja avaldused on osutunud loogiliseks ja usutavaks ega ole vastuolus

taotleja juhtumiga seotud olemasoleva konkreetse ja üldise teabega, ning samuti see, et taotleja

üldine usaldusväärsus on kindlaks tehtud.

10. Kaebaja põhjendab enda tagakiusukartust sisuliselt kahe asjaoluga. Esiteks sellega, et ta on

väljendanud Venemaa riigivõimule vastanduvaid poliitilisi vaateid (kommenteeris YouTube’s

ning osales 2020. aastal meeleavaldusel). Teiseks, on kaebaja väljendanud hirmu

mobilisatsiooni ees. PPA hindas kaebaja tagakiusamise kartust asjakohaselt poliitilise meelsuse

alusel, käsitades tagakiusajana Venemaa riigivõimu (VRKS § 19 lg 5 punkt 1; direktiivi

2011/95/EL art 6 punkt a; vaidlustatud otsuse punkt 6.2). Seejuures ei ole vaidlust, et kaebaja ei

lahkunud Venemaalt tagakiusu tõttu, vaid põhjusel, et tal on hirm, et teda võidakse tulevikus

tagakiusata. Riigikohus selgitas 15.05.2025 otsuse nr 3-23-1317 punktis 15, et: „o[O]hu

tulevikus realiseerumise tõenäosust tuleb hinnata kompleksselt. Tagakiusamise tõenäosus ei pea

olema väga suur, vaid konkreetse juhtumi eripära arvestades piisav. Kuigi tulevikuprognoose

tehakse teatud ebakindlusega, ei saa piisavat tõenäosust hinnata pelgalt hüpoteetiliste oletuste

või kahtluste alusel. Arvestada tuleb prognoosi aluseks olevate, välismaalast ja päritoluriiki

iseloomustavate objektiivsete ja subjektiivsete asjaoludega. Ka ei piisa pelgast järeldusest, et

tagakiusu ei saa välistada. Võimalikult faktipõhiselt, realistlikult ning objektiivselt hinnates ja

kaaludes on võimalik järeldada, kas päritoluriigis valitsevad tingimused õigustavad taotleja

kartust tagakiusamise ees selle tunnuse või tegevuse tõttu, mille alusel välismaalane

rahvusvahelist kaitset taotleb (Euroopa Kohtu 05.09.2012 kohtuotsus Y ja Z, C - 71/11

ja

C - 99/11

, punktid 72, 76 ja 77). Tagakiusuohtu või selle puudumist tuleb faktipõhiselt sisustada

sedavõrd konkreetselt, et on võimalik hinnata, milline tegelik oht võib välismaalasele

päritoluriiki naastes kaasneda (Euroopa Kohtu otsus Y ja Z, p-d 67 ja 69; Euroopa

Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2018. a analüüs tõenditest ja usaldusväärsuse hindamisest

Euroopa varjupaigasüsteemis, lk 80).“.

Hirm võimaliku mobilisatsiooni ees

11. VRKS § 19 lg 2 p 5 kohaselt käsitatakse tagakiusamisena mh süüdimõistmist või karistamist

sõjaväekohustuse täitmisest keeldumise eest olukorras, mis toob kaasa kuritegude või VRKS §-s

22 sätestatud tegude toimepanemise (vt Riigikohtu 15.02.2023 otsus nr 3-20-1115, punkt 26

ning Euroopa Kohtu otsused C - 280/21

, punkt 35; C-238/19, ja C-472/13). Kaebaja hirm

mobilisatsiooni ning Ukrainasse rindele saatmise ees ei ole objektiivsete asjaoludega

põhjendatud. Ei ajal, mil kaebaja Venemaalt lahkus, ega ka täna ning PPA otsuse tegemise ajal,

ei toimu Venemaal mobilisatsiooni (sh osalist mobilisatsiooni). Uue mobilisatsiooni

väljakuulutamine ei ole ka asjaolusid arvestades kuigivõrd tõenäoline, kuna Euroopa ja

Ameerika Ühendriigid survestavad Venemaad sõda Ukrainas lõpetama. Ent isegi kui Venemaa

peaks vaatamata survele otsustama sõjategevust intensiivistada või avada uusi ründelõike,

mistõttu oleks vajalik mobilisatsiooni väljakuulutamine, siis ei saa küll kohus lõpuni väita, et

kaebajat ei mobiliseerita (kaebaja on sõjaväekohustuslane, kes läbis ajateenistuse 1997–1999

aastal allveelaeva madrusena), kuid selline tõenäosus ei ole rahvusvahelise kaitse andmise

aluseks. Ning isegi kui kaebajat mobiliseeritaks, siis arvestades tema väljaõpet ei ole tõenäoline,

et teda rakendataks sellises rollis, milles ta peaks panema toime kuritegusid või ÜRO

eesmärkide ja põhimõtetega vastuolus olevaid tegusid. Mobiliseerimise tõenäosust vähendab ka

asjaolu, et kui kaebaja keeldus kohtutäituri büroos Venemaa relvajõudude teenistusse asumiseks

lepingu sõlmimisest, siis ei järgnenud sellele tagakiusu või muid meetmeid5.

Sotsiaalmeedias avaldatud postitused

5 Kaebaja kirjelduse kohaselt kutsuti ta kohtutäituri büroos kõrvalkabinetti, kus sõjaväevormis ametiisik pakkus

talle võimalust sõlmida leping Venemaa relvajõududega, millest kaebaja keeldus.

6 (10)

12. Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja hirm tagakiusu ees ei ole põhjendatud ka seoses tema

opositsiooniliste vaadetega ning nende avaldamisega. Kaebaja poliitilise meelsuse avaldamine

ei ole Venemaalt lahkumise järgselt intensiivistunud, st kaebajale ei ole omane Venemaa

riigivõimu suhtes kriitiliste vaadete avaldamine. Kaebaja tegevust enda poliitilise meelsuse

avaldamisel Venemaal võib pidada vaoshoituks ning kohtu hinnangul ei ole alust arvata, et

kaebaja võiks olla isikuks, kelle tegevus poliitiliste vaadete avaldamise tõttu võiks Venemaa

ametiasutustele huvi pakkuda.

13. Vaidlust ei ole, et kaebaja on osalenud ühel meeleavaldusel kas 2020. aastal või 2021.

aastal6 ning probleeme sellest kaebajale ei tekkinud. Lisaks on kaebaja kommenteerinud

postitusi YouTube’s. Et kaebaja oleks olnud ise sisutootja, seda kaebaja tõendanud ei ole. Ehkki

kaebaja avaldatud kommentaarid YouTube’s on poliitilise sisuga7 ning on ilmne, et kaebajal on

Venemaa valitseva režiimiga vastanduvad vaated, mõistes sõjategevuse Ukrainas hukka, siis

tuleb nõustuda PPA-ga, et kaebaja vaateid ja selle alusel tehtud kommentaare ei saa pidada

sellisteks, et kaebaja teiste võimuvastaste isikute hulgast kuidagi eriliselt silma torkaks.

Seejuures ei ole kaebaja konto YouTube’s kaebajaga seostatav. Kaebaja võttis osa ühest

meeleavaldusest, kuid vaidlust ei saa olla, et pärast aastat 2020 või 2021 on Venemaal toimunud

arvukalt meeleavaldusi. Seega ei saa pidada miitingutel poliitilise meelsuse väljendamist

kaebajale tavapäraseks tegevuseks. Ka üksikud kommentaarid YouTube’s (2 kommentaari) ei

ole sellised, et neid võiks pidada regulaarseteks ning kaebaja igapäevakäitumisele omaseks.

Kuna kaebaja tehtud kommentaarid ei ole esitatud oma nime alt, neid ei ole märgitud

meeldivaks või jagatud, siis puudub ka igasugune alus arvata, et isegi kui Venemaa

ametivõimudele oleks need kaks kommentaari mingil põhjusel silma jäänud, et neid suudetaks

viia kokku kaebaja isikuga.

14. Nagu PPA kohtupraktikale viidates asjakohaselt märkis, siis ei ole rahvusvahelise kaitse

andmise eesmärk tagada sisserändeõigus kõigile autoritaarsetest riikidest pärit isikutele.

Kaebaja ei ole olnud Eestis viibides oma meelsuse avaldamisel aktiivne ning kohtule ei nähtu, et

kaebaja oleks jätkanud kommenteerimist Eestis. Seega ei ole kohtule mõistetav ja ka usutav, et

kaebaja sotsiaalmeedia postitused omandavad tähenduse kaebaja Venemaale naasmisel.

15. Päritoluriigi teabe kohaselt võidakse Venemaal haldus- või kriminaalkorras karistada

sisuliselt igasuguse tegevuse eest, mida saab käsitada Venemaa riigivõimu kritiseerimisena ja

eriti sõjas Ukraina toetamisena. Samas elab Venemaal ca 140 miljonit inimest, kellest paljud on

riigivõimu suhtes kriitilised ja Ukrainas toimuva sõja vastu. Kõigi selliste vaadetega inimeste

tegevuse jälgimine ja karistamine ei ole Venemaa ametiasutustele ilmselt jõukohane. Raportites

on leitud, et sotsiaalmeedias avaldatud kommentaaridele reageerimine näib suuresti

meelevaldne, kuid olulises osas kasutab Venemaa nn hirmutamistaktikat, mille puhul dikteerib

isikute vastutusele võtmist eelkõige see, millist mõju soovitakse saavutada (nt tõsta elanikkonna

teadlikkust uute piirangute kehtestamisest või saata hoiatav sõnum teistele sarnase profiiliga

inimestele). Lisaks võivad süüdimõistmised olla motiveeritud n-ö statistiliselt ja selles osas on

kindlasti oma roll ka nn pealekaebamiskultuuri laiemal levikul, kuid puudub põhjus arvata, et

see võiks tingida just kaebaja karistamise. Päritoluriigi andmed ei kinnita kõigi V. Putini režiimi

või Ukraina sõjaga rahulolematust väljendanud isikute valimatut karistamist.

16. Kuigi kohus ei vaidlusta kaebaja väidet, et erinevad raportid kinnitavad, et Venemaal on

alustatud kriminaalasju inimeste suhtes seoses Ukraina sõja vastase tegevusega, kuid kaebaja

isikulist profiili arvestades ei esine piisavalt suurt tõenäosust, et teda võidakse karistada

Venemaa riigivõimu või relvajõudude kritiseerimise eest viisil, mis ületab VRKS § 4 lg-s 1

6 Esimesel vestlusel väitis kaebaja, et osales 2020. aastal meeleavaldusel ning teisel vestlusel väitis kaebaja, et

osales meeleavaldusel 2021. aastal.

7 Dtl 88–94.

7 (10)

toodud tagakiusamise künnise. Kaebaja tagakiusamise hirm ei ole järelikult objektiivsete

asjaoludega põhjendatud. Seda hoolimata asjaolust, et süüteokoosseisude sisustamisel on palju

ebaselgust ja riigivõimu suhtes kriitilise tegevuse eest pole karistatud üksnes kõrge poliitilise

profiiliga opositsionääre, vaid mõnikord ka n-ö tavalisi inimesi ja üsna tühiste tegude eest.

Pelgalt kinnipidamine, ülekuulamine või rahaline karistus ei oleks käsitatav tagakiusamisena

VRKS § 4 lg 1 tähenduses.

Ebaseaduslik piiriületus

17. Ka kaebaja ebaseaduslik piiriületus Eestisse ning hirm saada selle eest Venemaal karistada

ei ole rahvusvahelise kaitse andmise aluseks. Seejuures märgib kohus, et kaebaja püüdis ka enne

2024. aasta augustit ebaseaduslikult piiri ületada, kuid probleeme kaebajale sellega ei tekkinud8.

See viitab, et kaebaja isik ei paku Venemaa ametivõimudele huvi. Ehkki kohus ei välista, et

kaebaja ebaseaduslik piiriületus võib Venemaale naastes saada tähelepanu ning teda võidakse

Venemaa piiril põhjalikumalt küsitleda, sh uurida tema Venemaalt eemal viibimise põhjuseid ja

vaateid sõjategevusele Ukrainas, ei saa pelgalt küsitlemist ja sellega kaasnevat võimalikku

kinnipidamist käsitada tagakiusamisena (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2023 otsus nr 3-23-

365, punkt 26). Ka kaebaja võimalik karistamine ebaseadusliku piiriületuse eest ei ole käsitletav

kaebaja tagakiusamisena riigivõimu poolt. Riigipiiri režiimi rikkumine on Venemaal kodanikele

karistatav haldustrahviga summas kaks tuhat kuni viis tuhat rubla. Ka Eestis on selline tegu

karistatav nii väärteokorras kui teatud juhul ka suisa kriminaalkorras. Seega ei saa pidada

kaebaja võimalikku karistamist Venemaal kuidagi ebaproportsionaalseks, et jaatada kaebaja

tagakiusamist.

Elatisvõlglaseks olemine

18. Ka elatisvõlglaseks olemine ei ole selline asjaolu, mis annaks aluse arvata, et sel põhjusel

võiks Venemaa ametivõimudel olla kaebaja suhtes eriline huvi. Nagu PPA 23.04.2025

seisukohas asjakohaselt välja tõi, siis pidi kaebaja elatisvõlgnikuna käima plaaniliselt kord iga 3

kuu tagant kohtutäituri juures ning tema elatisvõla suurus ulatus üle 1 miljoni rubla9. Arvestades

elatisvõla suurust, siis on tõenäoline, et enne 2024. aasta augustit on kaebaja pidanud korduvalt

täituri juures käima ning keegi ei survestanud teda enne seda lepingulisse teenistusse asuma.

Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi põhjust, miks Venemaale naastes see peaks muutuma.

Kohustus last ülal pidada ja osaleda tema kasvatamises on igal lapsevanemal ning kohtule ei

nähtu, et kaebajat oleks kohustusest kõrvalehoidmisest soovitud karistada. Nagu kaebaja välja

tõi, siis oli tal 2 korterit, mille kirjutas ema nimele, et elatise maksmisest kõrvale hoida10. Seega

oleks kaebajal võimalik vähemalt üks nendest maha müüa, et võlgnevusest vabaneda.

Täiendava kaitse andmata jätmine

19. Kaebaja ei vaja ka täiendavat kaitset ning kohus ei pea vajalikuks selles osas PPA otsuste

põhjendusi korrata. Täiendava kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava raskuse

künnise, mis reeglina eeldab tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja

psüühilisi kannatusi (vrd nt Euroopa Kohtu 24.04.2018 otsus MP (varasema piinamise ohvri

täiendav kaitse), C-353/16, punktid 38–43 ja seal viidatud kohtupraktika). Euroopa Kohtu

praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt Euroopa Kohtu otsused

C - 465/07

, C-285/12 ja C-542/13). Riigisisene kord Venemaal ei ole selline, et ainuüksi riiki

naasmine ohustaks kaebaja elu. Riigis ei toimu sõjategevust ning iga Venemaa territooriumil

elav Venemaa kodanik ei ole ohus. Hüpoteetiline oht ei ole täiendava kaitse andmise aluseks.

8 Kaebaja 04.10.2024 intervjuu, küsimus 10 (dtl 74).

9 Veebilehe xe.com kohaselt on seisuga 21.05.2025 üks miljon rubla 10 974 eurot.

10 Kaebaja 04.10.2024 intervjuu, küsimus 11 (dtl 75).

8 (10)

Kokkuvõte rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise õiguspärasuse osas

20. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebajat ei ole alust tunnistada pagulasena ning seda

asjaolu ei muuda ka kaebaja viide Tartu Ringkonnakohtu 13.09.2024 määrusele 1-22-2696.

Viidatud määruses ei ole sisuliselt hinnatud, kas isik võiks kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse

saajaks. Samuti ei nähtu viidatud määrusest, et ringkonnakohtu hinnang põhineks mõnel

konkreetsel päritoluriigi infol ning oleks seotud konkreetsete asjaoludega. Nagu kohus eelnevalt

välja tõi, siis rahvusvahelise kaitse andmise aluseks ei ole pelk tõenäosus, et isik võidakse

mobiliseerida.

Lahkumisettekirjutus

21. Kuna vastustaja lükkas kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi, tuli talle VSS § 7 lg 1

kohaselt teha ettekirjutus Eestis lahkumiseks. PPA otsustas teha kaebajale VSS § 7² lg 2

punktide 1 ja 2 alusel sundtäidetava lahkumisettekirjutuse lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni.

Vastustaja hindas lahkumisettekirjutuse tegemisel individuaalselt kaebajaga seotud asjaolusid

ning leidis, et selle tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Kohus nõustub selle hinnanguga.

Samuti nõustub kohus PPA hinnanguga kaebaja põgenemisohule ning kuna kaebaja kinnitas

vestlusel, et ta ei ole nõus vabatahtlikult lahkuma, siis ei olnud PPA-l alust teha kaebajale

vabatahtliku lahkumistähtajaga lahkumisettekirjutust. Kohtu hinnangul on reaalne, et kui PPA

oleks kaebajale andnud võimaluse täita lahkumisettekirjutus vabatahtlikult, siis ei liiguks

kaebaja mitte päritoluriiki, vaid asuks end varjama kas Eestis või liiguks edasi mõnda teise

Schengeni riiki.

Sissesõidukeelu kehtestamine

22. Ka kaebajale vaidlustatud otsusega kehtestatud sissesõidukeeld on õiguspärane. Riigikohus

selgitas 15.05.2025 otsuses nr 3-23-1317 sissesõidukeelu kehtestamist isikule, kelle

varjupaigataotlus osutus edutuks (punktid 25–37). Riigikohus tõi välja, et rahvusvahelise kaitse

andmisest keeldumisel tuleb kaaluda, kas kohaldada lisatõkendina sissesõidukeeldu, ning

seejärel määrata asjaolusid arvestades proportsionaalse pikkusega sissesõidukeeld. See

tõlgendus on kooskõlas direktiivi 2008/115/EÜ11 artikliga 11 ja VSS § 7 lg-ga 2 (välismaalase

suhtes kohaldatakse sissesõidukeeldu vajaduse korral). Samuti arvestab selline tõlgendus VSS §

6 lg-s 1 sätestatud sissesõidukeelu eesmärki vältida vaid ebasoovitava välismaalase Eestisse

saabumist ja Eestis viibimist (punkt 35). Sissesõidukeelu pikkuse määramisel (direktiivi

2008/115/EÜ artikkel 11 lg 2) tuleb igal üksikul juhul hoolikalt kaaluda kõiki olulisi asjaolusid.

Euroopa Kohus on selgitanud, et see tähendab muu hulgas liikmesriikide kohustust iga

sissesõidukeelu ajalist mõju piirata (C-297/12, punktid 27 ja 34). Arvestatakse isikuga seotud

asjaolusid ja riske avalikule korrale või riigi julgeolekule, sealhulgas tuleb prognoosida, kui

kaua isikust tulenev põhjus neid ohustab (punkt 33).

23. VSS § 7⁴ lg-s 2 on sätestatud, et kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega,

kohaldatakse lahkumisettekirjutuses sissesõidukeeldu viieks aastaks. Kaebajal puudub Eestiga

igasugune seos nii inimsuhete kui ka majanduslikul tasandil, ta pole siin integreerunud ning tal

ei ole ka terviseprobleeme, mis tingiksid vajaduse käia Eestis näiteks ravil. Päritoluriigis on ta

aga elanud sisuliselt kogu oma elu. Arvestades lisaks kaebaja Eestisse saabumise asjaolusid

(ebaseaduslik piiriületus ja alusetu varjupaigataotlus), samuti seda, et kaebaja on Venemaal

elatisvõlgnik, kes sel põhjusel võib uuesti üritada Schengeni viisaruumi (ebaseaduslikult)

siseneda, ei ole alust pidada viieaastast sissesõidukeeldu ebaproportsionaalseks.

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.12.2008 direktiiv 2008/115/EÜ, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides

ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel

9 (10)

Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused

24. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks, mistõttu kaebaja menetluskulud jäävad tema

enda kanda. Vastustaja menetluskulud jäävad vastustaja kanda (HKMS § 109 lg 1 kolmas

lause).

25. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi ja sünniaeg, tema Eestisse saabumise aeg (viidatud

kohtuotsuse punktides 1, 6, 17 ja 18) ning rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise aeg (viidatud

kohtuotsuse punktis 2) asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

26. Halduskohtu otsus, millega kaebus jäetakse rahuldamata on lõplik otsus (VRKS § 31 lg 1

punkt 2). Kuna kaebaja ei ole esitanud kohtule taotlust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

selliselt, et kaebajal oleks võimalik viibida kohtumenetluse lõpuni Eestis ning kohus ei pea

asjaolusid arvestades põhjendatuks kohaldada õiguskaitset ka omal algatusel, siis tähendab see

seda, et kaebaja ei ole enam rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses ning talle ei laiene sellest

staatusest tulenevad õigused, sh ei ole tal enam viibimisõigust. Õiguskaitsevajaduse korral tuleb

kaebajal esitada taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

10 (10)