2-24-17075/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

21.05.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-17075

Kohtuasi

Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse taotlus eksperdi

määramiseks Osaühingule BJ TOOTMISE kuuluvate

kinnisasjade hindamise korraldamiseks täiteasjas nr

022/2024/6664

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.03.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu BJ TOOTMISE määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus, seaduslik

esindaja kohtutäituri abi Sergei Volf

Puudutatud isik Osaühing BJ TOOTMISE (registrikood

10871546), seaduslik esindaja K.P

Puudutatud isik Scandagra Eesti Aktsiaselts (registrikood

10188677), lepinguline esindaja Oliver Insler

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Osaühingu BJ TOOTMISE määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 11.03.2025 määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud Osaühingu BJ TOOTMISE

kanda. Tallinna kohtutäituril Elin Vilippusel ja Scandagra Eesti Aktsiaseltsil ei ole

määruskaebemenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-24-17075

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (avaldaja, kohtutäitur) esitas 11.11.2024 Harju

Maakohtule avalduse, milles palus määrata eksperdi Osaühingule BJ TOOTMISE

(puudutatud isik, võlgnik) kuuluvate kinnisasjade uue hindamise korraldamiseks.

Avalduse kohaselt arestis kohtutäitur 30.10.2024 viis Anija vallas Lookülas, Parila külas ja

Vikipalu külas asuvat võlgnikule kuuluvat kinnisasja (Vistermäe, Väljaotsa, Põllu, Põlluvahe

ja Metsavahe kinnisasjad (registriosade nr-d 13166202, 14178702, 14195602, 14196002 ja

14201602) (kinnistud)). Kohtutäitur määras nende hindadeks vastavalt 54 000 eurot, 35 000

eurot, 13 000 eurot, 10 000 eurot ja 11 000 eurot. Kuivõrd võlgnik vaidlustas määratud

hinnad, taotleb kohtutäitur täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg-st 8 juhindudes kohtult

uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist.

2. Maakohus edastas 18.11.2024 kirja viiele registreeritud kinnisvara hindamise eraeksperdile,

s.o AAle, MEle, VLle, MMle ja PVle, milles palus neil hiljemalt 29.11.2024 teatada, kas nad

on nõus tegema kinnistute hindamiseks ekspertiisi, ning märkida ekspertiisi kogumaksumus.

3. Maakohtu 18.11.2024 kirjale vastasid neli eraeksperti. ME loobus pakkumise esitamisest

ning VL, PV ja AA nõustusid ekspertiisi tegema. VL märkis ekspertiisi maksumuseks 5800

eurot (käibemaksuga), PV 1900 eurot (käibemaksu ei lisandu) ning AA 3500 eurot (lisandub

käibemaks), millele lisandub kasvava metsa hindamise tasu metsahindaja poolt maksumusega

754 eurot (lisandub käibemaks).

4. Maakohus võttis 11.12.2024 määrusega avalduse menetlusse ning kohustas võlgnikku

tasuma ekspertiisitasu 1900 eurot hiljemalt 23.12.2024.

5. Võlgnik esitas 22.12.2024 maakohtu 11.12.2024 määruse peale määruskaebuse, milles

palus määrata ekspertiisitasuks 1500 eurot. Võlgnik leidis, et arvestades, et kinnistud on

põllumaad, piisab nende hindamiseks Maa-ameti kodulehelt eelmises kvartalis põllumaadega

toimunud tehingute müügihindade ja maa viljakuse andmete kogumisest. Samuti leidis ta, et

maakohtul tulnuks hindajatelt küsida nende eeldatavat ajakulu ja tunnitasu.

6. Võlgnik tasus ekspertiisitasu 24.12.2024 ning palus ennistada ekspertiisitasu tasumise

tähtaja. Võlgnik arvas, et ei pea määruskaebuse esitamise tõttu ekspertiisitasu kohtu määratud

tähtajaks tasuma.

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 10.03.2025 määrusega võlgniku 22.12.2024 määruskaebuse

rahuldamata ja maakohtu 11.12.2024 määruse muutmata.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus rahuldas 11.03.2025 määrusega avalduse, määras kinnistute uue

hindamise korraldamiseks eksperdi PV ja kohustas võlgnikku tagama ekspertiisi läbiviimiseks

eksperdile kinnistutele juurdepääsu. Maakohus jättis võlgniku tähtaja ennistamise taotluse

tähelepanuta või rahuldamata ning lõpetas asja menetluse. Menetluskulud jättis maakohus

võlgniku kanda, määrates, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole tekkinud.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb ekspertiisi läbiviijaks määrata registreeritud

eraekspert kinnisvara hindamise alal PV, kes on andnud ekspertiisi tegemiseks nõusoleku ja

teinud soodsaima pakkumise, ning sellega tuleb menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

2-24-17075

(TsMS) § 428 lg 2 alusel lõpetada. Võlgniku tähtaja ennistamise taotlus jääb tähelepanuta või

rahuldamata, sest ennistada saab üksnes seaduses sätestatud tähtaegu.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

9. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub saata asja tagasi maakohtule teise isiku

eksperdiks määramiseks ja jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Määruskaebuse väidete kohaselt jättis maakohus määruses põhjendamata võimalikud

soodsamad võimalused kinnistute hindamiseks ja see on viinud ebaõige lahendini. Võlgnik

vaidlustas maakohtu 11.12.2024 määrust, millega maakohus kohustas võlgnikku tasuma

ekspertiisitasu 1900 eurot, sest leidis, et mõni muu isik saaks hindamise läbi viia 1500 euro

eest ehk enam kui 20% soodsamalt. Äriseadustiku kohaselt on juhatus pädev hindama

mitterahalise sissemakse väärtust ning analoogia alusel peaks ka võlgniku juhatuse liige

saama kohtutäiturile nimetada kinnistute väärtuse, olles muuks isikuks TsMS § 294 lg 1

mõttes. Maakohus sellega ei arvestanud, kuigi soodsam hind on mõjuv põhjus muu isiku

eksperdiks määramiseks TsMS § 294 lg 2 mõttes.

10. Scandagra Eesti Aktsiaselts (sissenõudja) vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta

selle rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.

Määruskaebus on alusetu ja võlgniku eesmärk on takistada täitemenetluse läbiviimist.

Võlgniku juhatuse liige ei ole registreeritud eraekspert ning võlgnik ei ole hindamise

läbiviijana välja pakkunud ühtegi registreeritud eraeksperti.

Menetluse edasine käik

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei

anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus

nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse

põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

13. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksperdi määramisel menetlusõiguse normide

vastu eksinud ning võlgnik ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust määrata

eksperdiks kedagi teist.

13.1. Kui täitemenetluses on kohtutäitur määranud arestitud asjale TMS § 74 lg-d 4-6 järgides

hinna, võivad võlgnik ja sissenõudja TMS § 74 lg 7 järgi selle hinna vaidlustada. Sellisel

juhul taotleb kohtutäitur TMS § 74 lg-t 8 järgides uue hindamise korraldamiseks eksperdi

määramist kohtult. See tähendab, et tegemist ei ole mitte ekspertiisi, vaid eksperdi

määramisega. Eksperdi määramisele saab kohaldada TsMS §-s 294 sätestatut. Kohtutäituri

taotlusel eksperdi määramise menetluses piirdub kohtu roll üksnes eksperdi määramisega ega

hõlma ekspertiisi tegemist ega ekspertiisiakti hindamist. Tegu on hagita menetlusega, mis

lõpeb määrusega, millega kohus määrab eksperdi. Kuivõrd eksperdi määramise menetluses ei

2-24-17075

hinda kohus eksperdi töö tulemust (eksperdiarvamust), vaid määrab üksnes eksperdi, saab

maakohtu määruse peale esitatavas määruskaebuses tugineda üldjuhul vaid eksperdi

määramisega seotud asjaoludele. Kohus peab küsima eelduslikult mitmelt eksperdilt

eksperdiarvamuse koostamiseks hinnapakkumist. Eksperdiks võib kohus TsMS § 294 lg-t 1

järgides määrata isiku, kel on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused,

arvestades ka avaldaja ja hinna vaidlustanud isiku arvamust. Mitme samaväärse eksperdiks

sobiva isiku korral on põhjendatud lähtuda mh madalamast hinnast (RKTKm 07.06.2023, 2-

21-15711, p-d 17, 18 ja 20).

Kohus saab seega TsMS § 294 lg 1 alusel eksperdiks määrata ainult sellise isiku, kellel on

arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused, sh võib selliseks isikuks olla muu

eriteadmistega isik. Eksperdi määramisel tuleb arvestada ka sellega, et eksperdil on oma

ametiülesannetest tulenevalt kohustus olla erapooletu ja sõltumatu. Seetõttu peab ekspert

TsMS § 31 lg 1 esimese lause järgi taanduma TsMS §-s 23 nimetatud alustel, st samadel

alustel nagu kohtunik (TsMS I komm (2017), § 31, p 3.1). TsMS § 23 p 1 järgi peab kohtunik

ennast taandama mh asjas, milles ta on ise menetlusosaline. Kui ekspertiisi tegemiseks on

olemas registreeritud eraekspert, saab TsMS § 294 lg 2 järgi muu isiku eksperdiks määrata

üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib põhimõtteliselt olla ka asjaolu, et

riiklikult tunnustatud eksperdi teenused on muu isiku omadest oluliselt kallimad, kuid lisaks

hinnale tuleb kohtul arvesse võtta ka alternatiivsete kandidaatide kvalifikatsiooni (TsMS I

komm (2017), § 294, p 3.2.c).

13.2. Kolleegiumi hinnangul on maakohus toiminud vastavuses menetlusõiguse normidega,

kui ta küsis hinnapakkumisi viielt eraeksperdilt ning määras eksperdiks neist madalaima

hinnapakkumise teinud eraeksperdi. Maakohtul ei tulnud eksperdina kaaluda võlgniku

juhatuse liiget, sest teda ei saaks ka juhul, kui tal oleks kinnisvara hindamiseks vajalikud

teadmised ja kogemused (millele võlgnik küll tuginenud ei ole), pidada erapooletuks ja

sõltumatuks isikuks ning tal oleks eksperdiks määramise korral TsMS § 31 lg 1 esimese lause

ja § 23 p 1 koostoimes taandumise kohustus. Võlgnik ei ole esile toonud ühtegi muud

eriteadmistega isikut, kes võiks hindamise soodsamalt läbi viia, ega ole piisavalt põhistanud

ka mõjuvat põhjust muu isiku eksperdiks määramiseks TsMS § 294 lg 2 mõttes, kuivõrd

mõjuva põhjusena ei ole käsitatav ainuüksi hindamise mõnevõrra soodsam läbiviimine.

14. Ülaltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

15. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Arvestades seda, et teistel

menetlusosalistel ei ole toimiku materjalidest nähtuvalt määruskaebemenetluses

menetluskulusid tekkinud, ei ole vaja määrata kindlaks neile hüvitatavate menetluskulude

suurust.

16. Määruse peale, millega ringkonnakohus lahendab maakohtu hagita menetlust lõpetava

määruse peale esitatud määruskaebuse, saab TsMS § 696 lg 3 järgi koosmõjus TsMS § 660 lg

3 esimese lausega esitada Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate

menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)