2-20-4207/91 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Dina Tali

Määruse tegemise aeg ja koht

21.05.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-4207

Kohtuasi

X.H (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupi

(Krupp) hagi J.M-i (J.M) vastu X.H ja J.M-i ühisvara

jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.01.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X.H (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi 13.02.2023

apellatsioonkaebus

J.M-i 26.05.2023 vastuapellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X.H (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp

(isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kärol

Kibena

Kostja J.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja

advokaat Hannes Olli

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 14.05.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 12.01.2023 otsus ja kinnitada X.H (pankrotis)

pankrotihalduri Martin Krupi ja J.M-i kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Lõpetada X.H (pankrotis) ja J.M-i ühisomand Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXXX kantud korteriomandile

aadressiga (asukoha aadress XXX; endine aadress XXX (edaspidi:

korteriomand) järgmistel tingimustel:

1.1.1. Korteriomand jääb J.M-i ainuomandisse.

1.1.2. J.M kohustub tasuma X.H (ik XXX, pankrotis) ühisomandi osa eest 10

800 € (kompromissi summa) X.H (pankrotis) arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is alates 15.06.2025

osamaksetega 900 eurot iga kuu 15.-ndaks kuupäevaks kuni kohustuse

täitmiseni.

1.1.3. Pooled teevad kompromissi osana järgmised tahteavaldused, mille

paluvad kohtul kanda kompromissi kinnitavasse kohtumäärusesse:

2-20-4207

1.1.4. X.H (pankrotis) ja J.M on kokku leppinud omandi üleandmises selliselt,

et X.H (pankrotis) annab oma osa ühisomandis korteriomandis, mis on

kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXXX

(asukoha aadress XXX) J.M-ile, kes võtab selle vastu;

1.1.5. J.M palub kustutada kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXXX teisest

jaost kanne senise omaniku J.M-i (J.M) kohta ning kanda samasse jakku

J.M korteriomandi ainuomanikuna;

1.1.6. X.H (pankrotis) kohustub andma nõusoleku (kinnistusraamatuseaduse

§ 34¹ lg 1 tähenduses) kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXXX teise

jao omanikukande tegemiseks, millega kustutatakse teisest jaost kanne

senise omaniku J.M-i kohta ja kantakse ainuomanikuna sisse J.M.

1.2. Pooled on kokku leppinud, et kinnistusraamatu kande muutmise eest tasub

riigilõivu J.M, kes palub kinnistusosakonnal määrata lõivu tasumiseks

tähtaeg.

1.3. X.H (pankrotis) pankrotihaldur kohustub esitama avalduse Harju Maakohtu

18.03.2020 määruse tsiviilasjas nr 2-20-4207 alusel kinnistusregistri registriosa

nr XXXXXXXX kolmandasse jakku sisse kantud keelumärke kustutamiseks

hiljemalt nädala jooksul pärast p-is 1.1.2 nimetatud kohustuse täitmist.

1.4. Pooled avaldavad, et neil ei ole vaidluse eseme suhtes ega teineteise vastu muid

nõudeid, kui kompromissis kokku lepitu ning pooled loevad ühisvara

jagatuks.

1.5. Pooled kannavad ise oma menetluskulud.

2. Tsiviilasja nr 2-20-4207 menetlus lõpetada.

3. Tagastada X.H (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupile apellatsioonkaebuse

esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 210 eurot OÜ CAVERE ÕIGUSBÜROO

arvelduskontole nr EE162200221030071024.

4. Tagastada J.M-ile vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o

210 eurot J.M-i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX.

5. Kompromissiga hõlmamata menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta

menetlusosaliste endi kanda, v.a tagastatav riigilõiv. Menetluskulusid pole vaja

rahaliselt kindlaks määrata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesolevale kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.H (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp (hageja) esitas 17.03.2020 Harju Maakohtule

J.M-i (kostja) vastu hagi, milles palus jagada X.H (pankrotis) ja kostja ühisvara, milleks on

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXXXXXXX all kantud

korteriomand selliselt, et korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel, millest saadav

tulu jagatakse hageja ja kostja vahel võrdsetes osades. Alternatiivselt, kui kohus ei rahulda

eelnevalt nimetatud nõuet, jagada korteriomand selliselt, et korteriomand antakse kostja

ainuomandisse, kuid kostjale pannakse peale kohustus maksta hagejale välja X.H (pankrotis)

osa ühisvarast, s.o pool korteriomandi turuhinnast. TsMS § 445 alusel määrata kostjale

maksekohustuse täitmiseks tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva. Sealhulgas

palus hageja hagi tagamiseks kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr

XXXXXXXX III jakku käsutamise keelumärke ning edastada hagi tagamist rahuldav

2-20-4207

kohtumäärus otse täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

2. Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3. Harju Maakohus rahuldas 12.01.2023 otsusega hagiavalduse ja jagas X.H (pankrotis) ja

J.M-i ühisvara, milleks on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa

nr XXXXXXXX all kantud korteriomand. Maakohus jättis korteriomandi kostja

ainuomandisse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja X.H (pankrotis) osa hüvitise

ühisvarast, s.o 10 901,15 eurot. Maakohus tegi Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistri registriosas nr XXXXXXXX vajalikud kandemuudatused järgmiselt:

kustutada senine kanne omaniku kohta ning kanda kinnistusraamatu II jakku omanikuna J.M.

Maakohus kohustas hagejat ja kostjat andma kinnistusraamatus eelnimetatud

kandemuudatuste tegemiseks vajaliku tahteavalduse ning asendas selle tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel kohtuotsusega. Lisaks jättis maakohus hageja taotluse

kohtuotsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramiseks rahuldamata. Menetluskulud jäeti poolte

endi kanda.

4. Hageja esitas 13.02.2023 apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas,

millega kohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata hüvitise ühisvarast 23 598,85 euro

ulatuses ning teha asjas uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis ½

ühisvarast, s.o 34 500 eurot. Juhul, kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks lahendi tegemist,

saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kõik menetluskulud palus hageja jätta

kostja kanda.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

6. Kostja esitas 26.05.2023 vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse

ja teha uue otsuse, millega jätta hagiavaldus rahuldamata või alternatiivselt saata asi esimese

astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

7. Hageja vaidles vastuapellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

8. Hageja ja kostja sõlmisid 14.05.2025 kohtuistungil kompromissi, milles palusid selle kohtul

kinnitada ja tsiviilasja nr 2-20-4207 menetluse lõpetada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et 14.05.2025 kohtuistungil sõlmitud kompromissileping tuleb kinnitada.

Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.

10. Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluses kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega.

Seejuures peab ka kohus, kui see on kohtu hinnangul mõistlik, tegema kogu menetluse vältel

TsMS § 4 lg 4 I lause järgi kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse

kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppega.

2-20-4207

Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab

kohus jätma TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita.

11. Arvestades kohtuvaidluse asjaolusid, on kolleegiumi hinnangul mõistlik lahendada poolte

vaidlus kokkuleppel ning asjas ei esine kolleegiumi hinnangul kompromissi kinnitamist

takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega

riku avalikku huvi. Kompromissis on pooled kokku leppinud 14.05.2025 kohtuistungil.

12. Pooled kinnitasid, et mõistavad kompromissist tulenevaid õigusi ja kohustusi ning on

nendega nõus. Pooled avaldasid, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse

lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 430 ja § 432 sisust ning soovivad, et

ringkonnakohus kinnitaks kompromissi ja lõpetaks asja menetluse.

13. Hageja palus kompromissi sõlmimise tõttu tagastada talle TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt

poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust. Kohtute Infosüsteemi kohaselt tasus

hageja 17.05.2023 apellatsioonkaebuselt riigilõivu 420 eurot. Seega tuleb hagejale tagastada

210 eurot kandes selle summa kompromissis nimetatud arvelduskontole.

14. Kostja palus kompromissi sõlmimise tõttu tagastada talle TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt

poole vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust. Kohtute Infosüsteemi kohaselt

tasus kostja 25.05.2023 vastuapellatsioonkaebuselt riigilõivu 420 eurot. Seega tuleb kostjale

tagastada 210 eurot kandes selle summa kompromissis nimetatud arvelduskontole.

15. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on kokku lepitud, et

pooled kannavad oma menetluskulud ise.

16. Pooled välistasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise

õiguse, mistõttu ei saa käesolevat määrust vaidlustada – see on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga

4. (allkirjastatud digitaalselt)