2-25-2823/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-25-2823

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. mai 2025. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

G. M. hagi D. M. vastu abielu lahutamise nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev

20. mai 2025. a

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

G. M. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-

post: XXX )

D. M. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-

post: XXX )

RESOLUTSIOON

1. Lahutada G. M. ja D. M. abielu, mis on sõlmitud 15. juunil 2022. a Jõhvi

Vallavalitsuses (abielu tõend nr 181-2022/1649).

2. Taastada G. M. abielueelne perekonnanimi „V“.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on

ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUS KOHTUS

1. G. M. (enne abiellumist V) ja D. M. abiellusid 15.06.2022. a. 21.02.2025. a esitas G. M.

kohtusse hagi D. M. vastu abielu lahutamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt on lahutamise põhjuseks mitmeid aastaid kestev vägivaldne suhe,

mis on tekitanud hirmu ja usaldamatust. Hageja kardab enda ja laste vaimse ja füüsilise

tervise pärast. Kostja on korduvalt kasutanud hageja suhtes vägivalda ja seda ka laste

juuresolekul. Politsei ja kiirabi on olukorra fikseerinud.

3. Kostja kirjalikku vastust hagile ei esitanud.

4. Kohtuistungil 20.05.2025. a hageja selgitas, et ta soovib abielu kostjast lahutada. Kostja on

vägivaldne. Hageja ei soovinud menetluse peatamist poolte leppimiseks ning ei soovinud

abielusuhteid taastada.

5. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtunik kuulas kostja ära telefoni teel 20.05.2025. a.

Kostja teatas, et ta ei soovi abielu lahutada. Hageja hagiavalduses toodud väited kostja

vägivaldsusest on valed. Kostja on hagejat vaid ühel korral lükanud. Hageja on kohtusse

pöördunud ennatlikult, abielusuhteid võib taastada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja poolte abielu lahutada.

7. Kohus tuvastas, et poolte abielu on sõlmitud 15.06.2022. a Jõhvi Vallavalitsuses. Hageja ei

soovi abielulisi suhteid säilitada kostja vägivaldsuse (vaimne ja füüsiline vägivald) tõttu.

Kostja abielu lahutamisega ei nõustunud ning eitas enda poolset vägivaldset käitumist.

8. Kohtute infosüsteemi andmetel (KIS) on D. M.le koostatud süüdistusakt 30.04.2025. a

lühimenetluses, selle kohta, et D. M. süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, m.h kannatanu G. M.ga seonduvalt:

1) 08.09.2024. a kella 17:08 paiku Ida-Virumaal, Jõhvi linnas, korteris aadressil XXX

kasutas omavahelise konflikti käigus füüsilist vägivalda oma abikaasa G. M. suhtes,

nimelt tõukas naise vastu seina ning seejärel väänas kannatanu paremat kätt,

põhjustades sellega füüsilist valu ja parema käe peale punetuse;

2) 18.02.2025. a kella 16:00 paiku Ida-Virumaal, Jõhvi linnas, korteris aadressil XXX

omavahelise konflikti käigus lõi ühe korra enda abikaasat G. M.t rusikaga näkku ja

seejärel tõukas kaks korda naist, millega põhjustas viimasele füüsilist valu ning

nähtavad kehavigastused – pindmise peavigastuse, nina pindmise vigastuse.

9. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted

on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu

enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohtul puudub alus arvata, et

abikaasad kooselu taastavad, sest selleks puudub ühe abikaasa (hageja) tahe, mida viimane on

nii hagiavalduses kui ka kohtus kinnitanud. Abielu on abikaasade vabatahtlik liit, mille

toimimiseks ja säilitamiseks on vajalik mõlema abikaasa soov ja tahe. Kui ühel abikaasal

selline tahe puudub, ei ole perekonda võimalik vaid ühe abikaasa soovi toel koos hoida.

10. Nimeseaduse § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus või

perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime,

muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lõige 2 punkt 1

sätestab, et taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud

perekonnanimi.

11. Poolte kantud menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1, mis sätestab, et hagilises abieluasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik