2-24-18813/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Fred Fisker

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. mai 2025.a Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-18813

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

D. P. hagi D. P. vastu elatise nõudes

2030,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Ärakuulamine

Hageja: D. P. (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja: O. V.-K.

Hageja seaduslik esindaja: M. P. (isikukood XXX)

Kostja: D. P. (isikukood XXX)

29. aprill 2025 toimunud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista D. P.`ilt elatis 200,00 (kakssada) eurot kuus alates 11.12.2024 kuni

D. P.`i täisealiseks saamiseni (XXX). Elatis kanda iga kuu 10. kuupäevaks M. P.`i

pangakontole, selgitusse kirjutada: D. P. elatis.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi asjaolud ja nõue

1. Hageja ja kostja elasid koos kuni 2018. aastani. Pärast kostja lahkumist perest maksis

kostja korrapäraselt elatist kuni märtsini 2024. 12. aprillil 2024 esitas hageja seaduslik

esindaja Haapsalu Maakohtu maksekäsuosakonda hagiavalduse (2-24-114155). Kostja

vastas, et tema majanduslik olukord ei võimalda elatist maksta, ning palus hagejal mitte

esitada edasisi nõudeid, lubades maksta elatist vabatahtlikult. Hoolimata kostja

lubadusest hakata elatist maksma, tegi kostja 28. novembril 2024 hagejale vaid ühe

ülekande summas 200 eurot. Seetõttu ei jää hagejal muud valikut, kui pöörduda kohtusse

ja esitada hagi kostjalt elatise sissenõudmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis

alates 11.12.2024 a , 287.72 eurot kuus ja alates 01.04.2025 PKS § 101 lg 3, lg 4

seadusjärgne miinimumelatis.

Kostja vastus

2. Kostja ei ole hagiga nõus, kuna kostjal oli trauma 08.06.2024, mille käigus tehti raske

operatsioon jalale. Kostja võib esitada arstide väljavõtted, kostja läbib rehabilitatsiooni,

kuid vaatamata sellele jalg ei liigu. Kostja liikumine on väga piiratud ja see takistab tal

praegu töötamast. Kostja palub arvestada ka sellega, et kostja uues peres elavad abikaasa

K. P. lapsed eelmisest abielust E. M. (sündinud XXX) ja C. R. M. (sündinud XXX).

Lisaks kostja ülalpidamisel on ühine tütart A. P. (sündinud XXX) ja selle aasta juulis

2025 sünnib perre veel üks tütar.

Kohtu põhjendused

3. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et

hagiavaldus tuleb osaliselt rahuldada.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6

tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS

§ 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

5. Rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud andmete kohaselt on hageja isaks

kostja D. P.. Selles osas pooltel vaidlus puudub.

6. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud

saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul

raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 2 kohaselt

võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette

kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise

elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot,

mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud

eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel

aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS §

101 lg 4 kohaselt lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01. aprillil.

PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6

sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni

viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga.

7. Alates 01.04.2024 on elatis 287,72 eurot - elatise baassumma (272,76 eurot) + 3%

brutokuupalgast (54,96 eurot) - 50% lapsetoetusest (40 eurot).

8. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks

vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10.

2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta

lapse vajadused eeldatavasti vahetult.

9. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1

ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist

elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). PKS

§ 100 lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on

peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu

praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema

vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse

vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab

ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (vt Riigikohtu 12.05.2021.a lahend

tsiviilasjas nr 2-18-6491/96). Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus

kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist

lähtudes.

10. Kõigepealt kontrollib kohus, kas hageja nõutav elatise suurus on põhjendatud ja

tõendatud. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-37-11 punktis 12 asunud seisukohale, et

kohus peab kindlaks tegema lapse põhjendatud kulutused kuus, juhul kui hagetav elatis

on suurem kui seaduses sätestatud miinimummäär.

11. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles

ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses

tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12,

22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-165-13, p 15). Kuna käesoleval asjas nõuab hageja elatist miinimumsuuruses, siis

võttes arvesse Riigikohtu eespoolviidatud seisukohta, ei ole lapse vajaduste tõendamine

vajalik.

12. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema

kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist

tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb

ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist

seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese

tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1

kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud

olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS §

101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav

laps.

13. Asjaolusid, et kostja on PKS § 102 olukorras (st olukorras, mis õigustab elatise tasumist

alla miinimummäära), tuleb tõendada kostjal. Kostjalt välja mõistetava elatise

vähendamiseks ei anna automaatselt alust kostja väited selle kohta, et tema sissetulekutest

elatise maksmiseks ei piisa.

14. Kohus peab seega hindama, kas kostja varaline seisund, sh sissetulek võimaldab hagejale

vajalikus suuruses elatist maksta nii, et ka kostjale endale oleks tagatud minimaalselt

vajalik inimväärne seisund, arvestades seejuures kostja PKS § 102 lg-st 2 tulenevat

kohustust kasutada tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks

ühetaoliselt. Kui mitte, tuleb hinnata, kas kostjal on võimalik hankida enda ja lapse

vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või selle

puudumisel muu vara arvel. Samuti tuleb hinnata kostja võimalusi sissetulekut saada, st

tööle minna.

15. Kostja märgib ärakuulamisel, et on nõus tasuma elatist 200 eurot kuus, kuna ta on

jalatrauma tõttu osaliselt töövõimetu. Kostja palub arvestada ka sellega, tema

ülalpidamisel on peale hageja veel üks laps ning juulis sünnib kolmas laps. Töötukassa

15.04.2025.a. töövõime hindamise otsusega TVH/25/014044 (dtl 35 jj) on D. P.le

määratud osaline töövõime ja töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest perioodil

18.03.2025 - 17.03.2026 on 11,7249 eurot (dtl 48). Rahvastikuregistri elektroonilisest

andmebaasist saadud andmete kohaselt on kostjal lisaks hagejale laps A.P. ja selle aasta

juulis 2025.a sünnib kostjale kolmas laps (dtl 45).

16. Kohus nõudis D. P.lt ja M. P.lt andmeid sissetulekute kohta. D. P.le määrati töötukassa

poolt peale teistkordset taotlust 371 eurot, millest ta on nõus maksma elatist kuni 200

eurot. Pere peamine ülalpidaja on K. P., kes omab kahte kõrgharidust ja töötab

Sotsiaalkindlustusametis. K. P. maksab kõik arved, kommunaalkulud, söögi, trennid,

lasteaiamaksud, krediidid, järelmaksud jne. Kohus tuvastas kinnistusraamatuandmetele,

et kostjale ei kuulu kinnisvara. Pere elab Kohtla-Järvel korteris. Kostja abikaasale K. P.le

kuulub suvila XXX, mis on koormatud hüpoteekidega. Kinnistu on müügis. Pere

kasutuses on sõiduauto.

17. Arvestades kohtu käsutuses olevaid andmeid kostja varalise seisundi kohta, ei ole kohtu

hinnangul kostja suuteline tasuma hageja ülalpidamiseks elatist hagiavalduses nõutud

määras (st PKS § 101 sätestatud määras) ning kostja on PKS § 102 lg 2 kirjeldatud

olukorras.

18. Tõendatud on, et kostja ülalpidamisel on kaks last ja juulis sünnib kolmas laps, lisaks

elab kostja peres naise varasemast abielust kaks last. Kostjal on osaline töövõime ning

tema igakuise sissetuleku moodustab töövõimetoetus. Kohus nõustub, et kostja

võimalused sissetulekut teenida on talle määratud puude ja töövõime kaotuse tõttu

piiratud. K. P. omandis oleva suvila müügist laekuv raha kulub sh tema varasemast

abielust kahe lapse ülalpidamisele E. M. (sünd xxx) ja C. R. M.(sünd xxx).

19. M. P. töötab X OÜ-s töötasuga novembris 2024 summas 741, 61 eurot (dtl 95). Lapse

emale laekub igakuine peretoetus 80, 00 eurot. Hageja elab koos emaga

munitsipaalkorteris. Hageja seaduslikule esindajale kuulub 2010. aasta sõiduauto.

20. Kohtu hinnangul on kostja PKS § 102 lg 2 kirjeldatud olukorras, mis õigustab elatise

kohustuse täitmist alla PKS § 101 järgi arvestatud miinimummäära ning kostja pakutud

200 eurot kuus on mõistlik arvestades kõigi asjaomaste isikute õiguslikku huvi.

21. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus rahuldab hageja taotluse

ja määrab TsMS § 445 lg 1 kohaselt kindlaks täitmiskorra. PKS § 100 lg 4 järgi elatist

makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab, et kostja kohustub tasuma hagejale

väljamõistetud elatis M. P. pangakontole EEXXX. Väljamõistetud elatis tuleb kostjal

tasuda hagejale igakuiselt 10. kuupäevaks.

22. Kohus selgitab, et asjaolude muutmisel on nii elatist saama õigustatud isikul kui ka elatist

maksma kohustatud isikul õigus nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1

alusel. Kohtupraktika järgi on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused

ja/või vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud

asjaoludega oluliselt muutunud.

23. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt

on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest

tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate

maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest

saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 1800 eurot (9 x 200=2250

eurot).

Menetluskulud

24. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,

kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. Ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (TsMS

§ 164 lg 1; RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21). TsMS § 164 lg 1 tulenevalt jäävad

menetluskulud poolte endi kanda. Asjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid TsMS § 164 lg-

s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumise või annaksid alust

järeldada, et kulude poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane või esineksid TsMS § 164

lg-s 3 sätestatud asjaolud. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei ole

vajalik menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

25. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker

Kohtunik