Legislator Case Law & Legislation
2-23-12155/20 AI generated

2-23-12155/20 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-23-12155/20
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Käthlin Tanner (avaldaja) esitas 25. augustil 2023 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus Avaldaja esitas 3. aprillil 2024 alternatiivse nõude mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks

Legislator headnote

AI generated

2-23-12155/20 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: augustil 2023 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus Avaldaja esitas 3. aprillil 2024 alternatiivse nõude mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks

Keywords

AI generated
revocation of pension third-party claim procedure in attachment withdrawal of divorce action commuter allowance withdrawal of legal aid widow's pension
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Margit Jäätma, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 21. mai 2025

Tsiviilasja number

2-23-12155

Tsiviilasi

Käthlin Tanneri avaldus kaasomandi osale

juurdepääsu võimaldamise kohustamiseks või

alternatiivselt kaasomandi osa eseme kaotamise eest

hüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. veebruari 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Pille Pärna määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Pille Pärna

(isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

Mihkel Eikner

Vastustaja (avaldaja): Käthlin Tanner (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Marge Juur

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 10. veebruari 2025. a määrus

muutmata.

2. Jätta Pille Pärna määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta

määruskaebusele

lisatud

OÜ

KINNISVARABÜROO UUS MAA arve asja

materjalide juurde võtmata.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud Pille Pärna kanda.

5. Määrata Käthlin Tanneri menetluskulude rahaliseks

suuruseks 549 eurot.

6. Mõista Pille Pärnalt Käthlin Tanneri kasuks välja

menetluskulud 549 eurot.

7. Mõista Pille Pärnalt Käthlin Tanneri kasuks välja

viivis menetluskuludelt 549 eurolt alates kohtumääruse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Käthlin Tanner (avaldaja) esitas 25. augustil 2023 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus

kohustada Pille Pärnat (puudutatud isik) lõpetama X linnas XXXXXX elamu kaasomandis

oleva mõttelise osa kaaskasutamisel takistuste tegemine ja võimaldama avaldajale püsivalt

juurdepääsu X linnas XXXX elamu pööning-katusealusele.

Avaldaja esitas 3. aprillil 2024 alternatiivse nõude mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks

välja hüvitis 21 851 eurot kaasomandi osa eseme kasutuse kaotamise eest, kui kohus peaks

jätma avaldajale juurdepääsu pööningule määramata.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele täies ulatuses vastu ning palus jätta selle avaldaja

taotletud kujul rahuldamata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus rahuldas 10. veebruari 2025. a määrusega avalduse osaliselt ning kohustas

puudutatud isikut võimaldama avaldajal üks kord aastas vähemalt 10-päevase

etteteatamisajaga ligipääs XXXX X linn asuvale pööningukorrusele läbi puudutatud isiku

eriomandi korterelamu kaasomandis olevate osade, kandekonstruktsioonide ja pööningul

paiknevate tehnorajatistele ja -võrkudele remondi, kontrolli või muu analoogsel eesmärgil.

Maakohus jättis muus osas avalduse juurdepääsuks rahuldamata.

Maakohus jättis avaldaja alternatiivse nõude rahuldamata.

Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu hinnangul oli nõuete

rahuldamise ulatust silmas pidades mõistlik ja põhjendatud jätta poolte menetluskulud TsMS

§ 172 lg 1 alusel nende endi kanda.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Puudutatud isik palub

tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda,

ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud

isik palub jätta määruskaebusmenetluse menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohus on määruse tegemisel rikkunud menetlusõiguse normi. Maakohus oleks pidanud

jätma menetluskulud nii TsMS § 172 lg-st 1 kui ka lg-st 7 lähtuvalt avaldaja kanda. Menetlus

toimus avaldaja huvides. Avaldaja soovis saavutada olukorra, kus tal oleks püsiv ja piiramatu

juurdepääs puudutatud isiku eluruumile, et pääseda pööningule.

Avaldaja nõudel puudus õiguslik alus. Avalduse täielik rahuldamine ning avaldaja soovitud

viisil avaldajale juurdepääsu võimaldamine oleks kahjustanud ebamõistlikult puudutatud isiku

huve, rikkudes puudutatud isiku omandiõiguse puutumatust. Avaldaja ei teostanud avalduse

esitamisega omandit heas usus, vaid viisil, mis rikub oluliselt puudutatud isiku õiguseid.

Avalduse rahuldamine avaldaja taotletud viisil ei oleks olnud võimalik. Avaldaja ei

saavutanud menetlusega soovitud tulemust, vaid tulemuse, mille ta oleks saavutanud ka ilma

kohtumenetluseta. Puudutatud isik tõi 3. oktoobri 2023. a menetlusdokumendis välja, et

avaldaja ei soovinud avaldusega saada tegelikult juurdepääsu pööningule, vaid avaldaja

huviks oli survestada puudutatud isikut loobuma tema kasutuses olevatest keldriruumidest

avaldaja kasuks.

Avaldaja on tekitanud puudutatud isikule kulusid, mida ei oleks avaldaja tegevuseta tekkinud.

Asjaolusid arvestades oleks olnud õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Avaldaja alternatiivne nõue hüvitise saamiseks oli põhjendamatu ja kohus jättis selle

rahuldamata. Igal juhul oleks pidanud jätma avaldaja kanda kõik kulud, mis seonduvad

avaldaja alternatiivse nõude menetlemisega.

Puudutatud isik kandis alternatiivse nõudega seonduvalt arvestatava suurusega kulusid. Lisaks

õigusabikulule oli puudutatud isik sunnitud tellima ekspertarvamuse OÜ-lt

KINNISVARABÜROO UUS MAA, millega seoses kandis kulusid 350 eurot. Puudutatud isik

esitab selle tõendamiseks OÜ KINNISVARABÜROO UUS MAA arve.

Puudutatud isik pakkus ärakuulamisel avaldajale kompromissi, millest avaldaja keeldus.

Maakohus on lahendi p-s 43 leidnud, et igal juhul ei ole avaldaja soov terve keldrikorruse

enda valdusesse saamiseks põhjendatud, kuivõrd omandi proportsioonidest lähtuvalt oleks

õiglane ühe ca 8 m2 ruumikasutuse loovutamine avaldajale. Selline olukord oleks olnud

saavutatav, kui avaldaja oleks nõustunud puudutatud isiku kompromissiga.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

TsMS § 172 eesmärgiks on hagita menetluses menetluskulude piiratum hüvitamine, sest

kohtul on suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus ning suuresti ei lahendata

keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust. Tihti ei ole

hagimenetluse kulujaotuse reeglite ülekandmine hagita menetlusele võimalik või otstarbekas

ainuüksi põhjusel, et puuduvad pooltega võrreldavad menetlusosalised ja pole võimalik

sedavõrd selgelt eristada võitjat ja kaotajat. Kohtul on lai kaalutlusõigus menetluskulude

jaotamisel.

Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud TsMS §

172 lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Praegu tehti lahend

puudutatud isiku kahjuks, mistõttu oleks kohus saanud jätta menetluskulud tema kanda, kuid

rahuldamise ulatust silmas pidades otsustas kohus jätta need poolte endi kanda. Õigustatud ei

olnud jätta puudutatud isiku menetluskulusid avaldaja kanda, sest avaldaja nõue sai osaliselt

rahuldatud.

Menetlust iseloomustas sisuline vaidlusmenetlus menetlusosaliste vahel. Puudutatud isiku uus

väide, et puudutatud isik oleks kokkuleppel üks kord aastas võimaldanud avaldajale

juurdepääsu pööningule tehnosüsteemide, kandekonstruktsioonide jms kontrolliks ka ilma

kohtumenetluseta, on meelevaldne ja tõendamata. Puudutatud isik vastas kohtueelselt

korduvalt, et mingit ligipääsu ta ei võimalda ja ühegi kompromissiga ta ei nõustunud.

Puudutatud isik ei teinud ühtegi juurdepääsu võimaldavat ettepanekut ka kohtumenetluses – ta

oli pigem valmis maksma raha omandi kaotuse eest.

Kohus tuvastas asjas üheselt, et pööning on avaldaja ja puudutatud isiku kui korteriomanike

kaasomandis, avaldajal puudub hetkel pööningu kasutusõigus ja puudutatud isik on ehitanud

pööningule välja toad, st sisuliselt laiendanud enda elamispinda (määruse p 41). Selline

tegevus on ebaseaduslik. Avaldaja sooviks oli kasutada pööningut, mis on tema kaasomandi

osaks ja mille kasutamiseks on tal seadusest tulenev õigus. Nendel asjaoludel on äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik jätta puudutatud isiku menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud

isik põhjustas need ise.

Kuna kohus rahuldas avalduse osaliselt, ei saa väita, et avaldaja nõudel puudus õiguslik alus.

Avaldaja saavutas menetlusega osaliselt soovitud tulemuse.

Ei ole oluline, kas või millises ulatuses arutasid pooled kohtus ühiskasutuses olevate

keldripindade jaotamist. See ei olnud vaidluse esemeks ja pooled ei saavutanud selles

kokkulepet.

Alternatiivsete nõuetega avaldust tuleb käsitleda ühtse tervikuna. Avaldajal ei olnud kahte

eraldi nõuet, vaid üks nõue alternatiiviga, mille kohus osaliselt rahuldas. Kuna avaldus ei

jäänud rahuldamata, siis ei saanud jätta ka menetluskulusid avaldaja kanda. Puudutatud isik

põhjustas ise alternatiivse nõude esitamise, sest ta oli juurdepääsu nõudele täielikult vastu

vaielnud.

Määruskaebemenetluses uute väidete ja tõendite esitamisel peab põhjendama nende esimese

astme kohtus esitamata jätmist. Puudutatud isik ei ole seda teinud, seega tuleb jätta need

arvestamata.

TsMS § 172 lg 7 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Avaldaja ei selgita, millist selles sättes

nimetatud olukorda ta antud normile viidates silmas peab.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks ega

tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel

rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohus jätab määruskaebusele lisatud OÜ KINNISVARABÜROO UUS MAA arve

TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel asja materjalide juurde võtmata. Tegemist on puudutatud isiku

menetluskulude suurust tõendava dokumendiga. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu

määratud menetluskulude jaotuse muutmata, ei ole puudutatud isiku menetluskulude suurust

vaja rahaliselt kindlaks määrata.

7. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ning põhjendatust TsMS §

651 lg 1 ja § 659 järgi üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Puudutatud isik on

vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Maakohtu määrus on vaidlustamata osas

TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 kohaselt jõustunud.

8. Maakohus lähtus menetluskulude jaotamisel TsMS §-st 172. TsMS § 172 lg 1 esimese

lause üldpõhimõtte järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus TsMS § 172 lg 1 teise lause

kohaselt otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui

see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas

põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus teeb TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel

diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni

piire on ületatud (RKTKm 13.05.2020, 2-16-5794/201, p 12).

Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus avalduse osalist rahuldamist arvestades

põhjendatult menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus ei ole diskretsiooni piire

ületanud. Maakohus ei pidanud jätma puudutatud isiku menetluskulusid täielikult või osaliselt

avaldaja kanda. Kuigi maakohus jättis avaldaja alternatiivse nõude rahuldamata, on maakohus

kokkuvõttes avalduse osaliselt rahuldanud. Avaldaja ei pöördunud kohtusse põhjendamatult.

Maakohus ei määranud juurdepääsu küll avaldaja taotletud viisil, kuid avaldaja saavutas

kohtusse pöördumisega osaliselt oma eesmärgi. Avaldaja pöördus juurdepääsu võimaldamise

nõudega kohtusse muuhulgas seetõttu, et avaldajal puudus võimalus kontrollida ühises

omandis ja kasutuses oleva pööningu ja ehitise osade (korsten, katus) seisukorda, korrashoiu-

või remondivajadust ning täita seadusejärgset omaniku kohustust tagada korterelamu ohutus,

sh küttesüsteemide tuleohutus (avalduse p-d 2.9–2.11). Asja materjalid ei kinnita puudutatud

isiku väidet, et puudutatud isik oleks kord aastas võimaldanud avaldajale juurdepääsu

pööningule tehnosüsteemide, kandekonstruktsioonide jms kontrolliks ka ilma

kohtumenetluseta. Puudutatud isik vaidles avaldusele täies ulatuses vastu.

Avaldaja pöördus enne kohtule avalduse esitamist puudutatud isiku poole pööningule

juurdepääsu saamiseks. Avaldaja palus võimaldada juurdepääs selleks, et fikseerida olukorda,

kas avaldajal on võimalik pööningule pääseda. Puudutatud isik keeldus avaldajale selleks

juurdepääsu võimaldamast. (dtl 27) Avaldajale ei saa ette heita seda, et ta keeldus puudutatud

isiku pakutud tingimustel kompromissi sõlmimisest. Tegemist ei olnud olukorraga, kus kohus

oleks rahuldanud avalduse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses

kompromissina pakkunud üks pool (TsMS § 163 lg 2).

9. Puudutatud isik viitab TsMS § 172 lg-le 7, mis sätestab, et kui kohus algatab hagita

menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse

põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või

raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb

rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetlus ei olnud põhjendamatu ja maakohus on avalduse osaliselt rahuldanud, mistõttu

puudub alus kohaldada TsMS § 172 lg-t 7.

10. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

Avaldaja menetluskuluks on määruskaebemenetluses lepingulise esindaja kulu 549 eurot

(koos käibemaksuga). Avaldaja esindajal kulus määruskaebuse läbitöötamisele, sellele

vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamisele kokku 3 tundi 45 minutit, avaldaja esindaja

tunnitasu oli 120 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja esindaja

tunnitasu mõistlik ning ajakulu põhjendatud ja vajalik (TsMS § 175 lg 1). Seega määrab

ringkonnakohus avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks määruskaebemenetluses ja

mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulu 549 eurot (koos

käibemaksuga).

Ringkonnakohus rahuldab avaldaja taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS

§ 177 lg 4 alusel ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja ringkonnakohtus

kantud menetluskuludelt viivise kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)