3-23-1198/33 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.05.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1198

Haldusasi

G.I kaebus tühistada Maa-ameti 08.03.2023 korraldus

ja 05.05.2023 vaideotsus ning kohustada Maa-ametit

Tiigi ja Vana-Pilgo kinnisasjade vahelist piirilõiku üle

mõõtma Vana-Pilgo kinnisasja omaniku või tema

volitatud isiku juuresolekul

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.07.2024 otsus

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja G.I

Vastustaja Maa- ja Ruumiamet, esindaja Anneliina

Siitan

Kolmas isik X.Q

Menetluse alus ringkonnakohtus

G.I apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada apellatsioonkaebusele lisatud tõendid.

2. Jätta G.I apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 03.07.2024

otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse

põhjendustele.

3. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulu nende endi kanda.

Selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.06.2025 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

3-23-1198

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.Q-le kuulub Mulgi vallas Sudiste külas paiknev Tiigi katastriüksus

(60001:006:0760), mis piirneb G.I-le kuuluva Vana-Pilgo katastriüksusega

(60001:006:0490) ning riigile kuuluva 24195 Sudiste tee katastriüksusega

(60001:006:0025). Tiigi katastriüksus on moodustatud plaani- ja kaardimaterjali alusel

ning Vana-Pilgo katastriüksus on mõõdistatud aerofotogeodeetilisel meetodil.

2. Maamõõtja esitas 12.12.2021 Maa-ametile registreerimiseks Tiigi katastriüksuse

ülemõõdistamise käigus koostatud katastrimõõdistamise dokumendid. Dokumentide

kohaselt tekkis mõõdistustööde käigus vajadus teha kindlaks Tiigi katastriüksuse piirid

24195 Sudiste tee katastriüksusega ja Vana-Pilgo katastriüksusega. Piiride

kindlakstegemise põhjuseks oli asjaolu, et Vana-Pilgo kinnisasja omanikul on erinev

teadmine kinnisasjade vahelise piiri asukohast piiripunktides nr 7, 8 ja 9. Maamõõtja

selgitas, et Tiigi katastriüksuse mõõdistustööde käigus leiti maastikult piiripunktist nr

6 metalltoru, kuid varasemal mõõdistusel paigaldatud piiritähised piiripunktides nr 7, 8

ja 9 olid maastikul hävinenud. Maamõõtja taastas piirimärgid piiripunktides nr 7, 8 ja

9, paigaldades maastikule nõuetekohased metalltorud. 07.12.2021 maastikul toimunud

piiride kindlakstegemise toimingust võtsid osa X.Q ja G.I . Maamõõtja määras

piiride kindlakstegemise tulemusel Tiigi katastriüksuse piiritähisteks piiripunktidesse

nr 7, 8 ja 9 tema poolt varem paigaldatud metalltorud ja piir kulgeb piiripunktide nr 7,

8 ja 9 vahel sirgjooneliselt. X.Q ja riigi esindaja nõustusid piiride kindlakstegemise

tulemustega ning allkirjastasid piiriprotokolli, G.I aga ei nõustunud tulemustega ega

allkirjastanud piiriprotokolli.

3. Maa-amet teostas 15.03.2022 maamõõtja esitatud andmete kontrollimiseks

välimõõdistuse. Teostatud kontrollmõõdistamise ning kameraalse andmete analüüsi

tulemusel selgus mh, et piirimärgid piiripunktides nr 6, 7, 8 ja 9 on koordineeritud

riikliku põhivõrgu suhtes nõutava täpsusega. Tööde teostamise ja tuvastatud tulemuse

kohta koostas Maa-amet 23.03.2022 akti nr 5381/22.

4. Maa-amet selgitas 28.11.2022 kirjas G.I-le piiride kindlakstegemise vajadust ja

palus tema seisukohta piiride kindlakstegemise toimingule. G.I esitas 06.12.2022

kirjaga Maa-ametile vastuväited.

5. Maa-amet otsustas 08.03.2023 korraldusega nr 1-17/23/543 määrata Vana-Pilgo

ja Tiigi katastriüksuste ühisteks piirimärkideks maastikul taastatud ning koordineeritud

metalltorud piiripunktides nr 7 ja 8 ning määrata Vana-Pilgo, 24195 Sudiste tee ja

Tiigi katastriüksuste ühiseks piirimärgiks maastikul taastatud ning koordineeritud

metalltoru piiripunktis nr 9. Piirimärkide asukohad määrati vastavalt Tiigi

katastriüksuse 12.12.2021 mõõdistusandmetele.

Kui puudub kinnistu omaniku nõusolek piiriandmetes muudatuse tegemiseks, otsustab piiri

asukoha maakorraldusseaduse (MaaKS) § 15 lg 5 ja maakatastriseaduse (MaaKatS) § 8 lg 3¹

ja § 17 lg 4 kohaselt katastripidaja ehk Maa-amet. MaaKS § 15 lg 3 kohaselt tuleb piiri

asukoha kindlakstegemisel lähtuda esmajoones kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või

asjakohases registris leiduvatest andmetest ning piirimärkidest. Kui eelnimetatud andmete

alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha, tuleb see määrata asjaõigusseaduse (AÕS)

§ 129 lg-te 2 ja 3 kohaselt.

2(9)

3-23-1198

Vana-Pilgo katastriüksuse abrissil oli kujutatud piirilõiku piiripunktide 1-2-3-4 vahel

sirgjooneliselt. Tiigi katastriüksuse plaanil on need piiripunktid 9-8-7-6. Maastikult leiti Mulgi

katastriüksuse (60001:006:0701) piirimärgid nr 19 ja 20, mis kattuvad Tiigi katastriüksuse

piiripunktidega nr 6 ja 7. Tiigi katastriüksuse piiripunktid nr 6 ja 7 ja Mulgi katastriüksuse

piiripunktid nr 19 ja 20 asuvad Vana-Pilgo katastriüksuse piiripunktide 3-4 vahelisel lõigul.

Kuna Mulgi katastriüksuse piirimärkide nr 19 ja 20 mõõdistusandmed on kooskõlas

maakatastris registreeritud andmetega, võttis maamõõtja nende piirimärkide vahelise

piirilõigu pikenduse aluseks kindlaks tehtavate Tiigi piiripunktide nr 7, 8 ja 9 asukohtade

määramisel. Maastikule taastatud piirimärgi nr 7 ja maastikult leitud Vana-Pilgo

katastriüksuse piiripunkti nr 4 vaheline joonepikkus on 157,95 m, erinevus Vana-Pilgo

katastriüksuse maakatastris registreeritud andmetest 0,05 m. Piiripunkti nr 9 asukoha

määramiseks võttis maamõõtja aluseks Vana-Pilgo katastriüksuse piirilõigu 22-1 vahelise

kauguse piki teed ning Tiigi ja 24195 Sudiste tee katastriüksuste piiriprotokollid, mille

kohaselt kulgeb piir Sudiste tee telgjoonest 7,5 m kaugusel. Maamõõtja hinnangul on Vana-

Pilgo katastriüksuse tähistamata piiripunkti nr 1 asukoha ja tõenäolise piiripunkti nr 22

asukoha vaheline joonepikkus 55,92 m, erinevus võrreldes Vana-Pilgo katastriüksuse abrissi

andmetest on 0,08 m. Kindlaks tehtav piirimärk nr 9 asub 24195 Sudiste tee telgjoonest 7,5 m

kaugusel. Kindlaks tehtav piirimärk nr 8 asub piiripunktist nr 9 86,01 m kaugusel ja on

piirimärkide 9-7 vahelisel sirgel.

G.I hinnangul tuleb Tiigi katastriüksuse piiri asukoha määramisel aluseks võtta Vana-Pilgo

katastriüksuse Sudiste tee äärne piirilõik nr 22-1 joonepikkusega 88 meetrit. Maa-amet

märgib, et maamõõtja peab piiri kindlakstegemise käigus arvestama kogumis kõigi MaaKS §

15 lg-s 3 nimetatud asjaolude ja dokumentidega ja arvestama ka maastikult leitud piirimärke.

Maakatastris registreeritud Vana-Pilgo katastriüksuse dokumentide kohaselt ei ole kõnealuse

piirilõigu 22-1 vaheline joonepikkus 88 m, vaid 56 m. Maamõõtja ei saa piiri kindlaks

tegemise käigus muuta maaüksuste esmamoodustamisel määratud piiri asukohta.

Seega on maamõõtja määranud Vana-Pilgo, 24195 Sudiste tee ja ülemõõdistatava Tiigi

katastriüksuste ühiste piiripunktide nr 7, 8 ja 9 asukohad kõiki katastriüksuste alusandmeid ja

looduslikku olukorda arvesse võttes õigesti. Maa-amet teostas esitatud andmete

kontrollimiseks välimõõdistuse ja kameraalse andmete analüüsi ning nõustub maamõõtja

esitatud andmetega.

6. G.I esitas 24.03.2023 korralduse nr 543 peale vaide, milles selgitas, et võimalikke

piirimärke ei otsitud piisavalt põhjalikult. Samuti ei ole arvestatud kasvava metsaga,

mis on istutatud Tiigi kinnisasjale kuni piirini. Maa-ameti 2018. a katastri aluskaardil

jääb Tiigi ja Vana-Pilgo vaheline piirilõik piiripunktides nr 7, 8 ja 9 Vana-Pilgo

katastriüksuse sisse.

7. Maa-amet jättis 05.05.2023 korraldusega nr 1-17/23/1019 (vaideotsus) vaide

rahuldamata.

Vana-Pilgo katastriüksus moodustati aerofotogeodeetilisel meetodil, mis on maareformi

käigus kasutatud mõõdistusviisidest kõige ebatäpsem. Katastriüksuse plaani koostamiseks

kasutati aerofotoplaane, millele kanti piiripunktid situatsioonielementide abil. Katastriüksuse

plaani graafilist osa mõjutavad mh alusplaani (aerofotoplaani) ebatäpsus ning piiripunktide

plaanile kandmise ebatäpsus. Seepärast omavad piiri kindlakstegemisel suuremat tähtsust

maastikul säilinud esialgsed piirimärgid. Maastikul piirijooni ja sidemeid mõõtes koostas

maamõõtja abrissi, kuhu kandis mõõtmisel saadud tulemused. Abrissile kantud mõõtude järgi

koostas maamõõtja katastriüksuse plaani, mille alusel näidati piir maastikul kätte ja tehti

teatavaks piirimärkide alalhoiukohustus. Abriss on piiride kindlakstegemise seisukohalt

3(9)

3-23-1198

oluline abistav dokument, mille abil on võimalik kindlaks teha piiripunktide asukohta ning

seda ei allkirjastata.

Tiigi katastriüksuse piiripunktid nr 7, 8 ja 9 on ühised Vana-Pilgo katastriplaanil märgitud

piiripunktidega nr 3, 2 ja 1. Hiljem on Mulgi katastriüksuse mõõdistamisel tekkinud veel üks

piiripunkt (Mulgi piiripunkt nr 20, mis on ühine Tiigi katastriüksuse piiripunktiga nr 6). Maa-

amet on korralduses nr 543 põhjendanud, kuidas nende piiripunktide andmete alusel on

võimalik taastada Tiigi katastriüksuse piiripunktid nr 7, 8 ja 9.

Maakatastris registreeritud Vana-Pilgo katastriüksuse dokumentide kohaselt on piiripunktide

nr 1 ja 22 vahelise piirilõigu joonepikkus 56 m. Neid andmeid ei saa muuta, sest see muudaks

omandi ulatust, mis ei ole piiride kindlakstegemise kui lihtsa maakorraldustoimingu käigus

kinnistuomanike kokkuleppeta lubatud. AÕS § 129 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb

kinnisasja piiri kindlakstegemisel võtta aluseks valduse ulatus, kui piiri ei saa kindlaks teha

muul viisil. Riigikohtu tsiviilkolleegium on asjas nr 3-2-1-143-12 (p 15) selgitanud, et kuigi

katastrikannete õigsust eeldatakse, siis on pooltel võimalik see ümber lükata, tuginedes mh ka

sellele, et piirid on valesti kaardistatud. Piiride kaardistamise õigsuse kahtluse korral tuleb

AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi hinnata kõiki piiriandmeid kogumis. Praegusel juhul oli võimalik

teha otsus MaaKS § 15 lg 3 alusel, kuna olid olemas vajalikud dokumendid ja andmed

piiripunktide määramiseks ja piirimärkide taastamiseks.

8. G.I esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Maa-ameti 08.03.2023

korraldus ja 05.05.2023 vaideotsus ning kohustada Maa-ametit Tiigi ja Vana-Pilgo

kinnisasjade vahelist piirilõiku üle mõõtma Vana-Pilgo kinnisasja omaniku või tema volitatud

isiku juuresolekul.

Tiigi katastriüksuse omaniku tellitud katastrimõõdistamise tulemusena tuuakse piiripunktid nr

7, 8 ja 9 kaebajale kuuluvale maale. Kaebaja arvab, et varasemad piirimärgid on eemaldanud

Tiigi kinnistu omanik. Kadunud on just 3 kaebaja kinnistu ja Tiigi kinnistu vahelist piirimärki,

ülejäänutega probleeme ei ole. Maa-ameti 2018. a kaardil on näha kaebaja katastriüksuse

tegelik piir. Uute piiripunktide järgi jooksevad piiripunktid 1, 2 ja 3 piiripunktide 4 ja 5 suhtes

samal sirgel, aga varasemate metsamajanduskavade kohaselt muudab piir alates piiripunktist

nr 3 suunda Tiigi kinnistu suunas. Kaebajal oleval 25.01.1999 maaüksuse plaanil nr 23

puudub piiripunktide nr 1 ja 22 vaheline kaugus ja piiripunktide nr 9 ja 10 vaheline kaugus on

märgitud kolme punktiga. Jääb selgusetuks, kuidas Maa-amet sellist dokumenti aktsepteeris.

Maa-amet otsis maastikul metallidetektoriga piirimärke nende tegelikust asukohast kümnete

meetrite kaugusel ja seega neil ei olnudki võimalik piirimärke leida. Arvestada tuleb ka Tiigi

kinnistule istutatud metsaga, mille piiriks on katastripiir, ning Tiigi kinnistu omaniku rajatud

aiaga, mis asub Tiigi kinnistu ja Vana-Pilgo kinnistu piiril.

9. Maa-amet palus jätta kaebuse rahuldamata.

Piirimärkide säilimise tagamine on omanike kohustus. Maa-amet ei pea põhjendatuks minna

uuesti metallidetektoriga piirimärke otsima kaebaja viidatud asukohast, kuna kaebaja sõnade

kohaselt olid kõik piirimärgid ühesugused ja kaebuses viidatud piirimärkide fotodele

tuginedes võib eeldada, et nii suured metalltorud on maastikul leitavad ka ilma

otsimistehnikata, juhul kui need on säilinud. Maamõõtja ega Maa-ameti mõõdistajad ei ole

maastikult piiripunktides nr 7, 8, 9 metalltorusid piiripunktide eeldatavast asukohast leidnud.

Kaebaja on taotlenud, et Tiigi ja Vana-Pilgo vaheline piirilõik tuleks üle mõõdistada kaebaja

või tema volitatud isiku juuresolekul. Ka piiride uuel kindlakstegemisel tuleb lähtuda

samadest algandmetest ning piiride kindlakstegemise tulemus oleks seega sama. Kaebaja on

4(9)

3-23-1198

07.12.2021 toimunud piiri ja piirimärkide maastikul kindlakstegemisel ja kättenäitamisel

osalenud, seega jääb arusaamatuks, millist kaebaja soovitud eesmärki ülemõõdistamine

täidaks.

Metsamajanduskaval märgitud piirid ei ole asjakohased, kuna metsamajanduskava

koostatakse katastriüksuse kaardil olevate andmete järgi, mitte vastupidi. Metsamajanduskava

koostamisel katastriüksuse piiride õigsust looduses ei hinnata.

Kaebaja on soovinud, et piiri määramisel arvestataks Tiigi kinnistule istutatud metsaga, mis

väidetavalt on istutatud katastripiirile, ja naabri rajatud aiaga. Valduse ulatuse arvestamine

võib MaaKS § 15 lg 3 teise lause kohaselt olla asjakohane vaid juhul, kui MaaKS § 15 lg 3

esimeses lauses nimetatud dokumentide alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha.

Maa-amet on haldusaktides põhjalikult selgitanud, kuidas on piirimärkide asukohad

tuvastatud. Arvesse on võetud nii piirnevate katastriüksuste piiriandmeid kui ka piirimärkide

vahelisi joonepikkusi. Maa-ameti hinnangul on piirimärkide asukohad piisava täpsusega

tuvastatud. Maa-amet ei tuvastanud välikontrolli käigus kaebaja viidatud aia olemasolu piiril

ega piiri läheduses. Tiigi ja Vana-Pilgo katastriüksuste moodustamise dokumentides

puuduvad viited piiril asuvale aiale, seega ei määraks aia asukoht ka aia olemasolul piiri

asukohta.

10. Tallinna Halduskohus jättis 03.07.2024 otsusega kaebuse rahuldamata.

Kohus nõustus vaidlustatud korraldustes toodud põhjendustega ega korranud neid. Kaebaja

kuulati menetluses ära ja järgiti ka muid menetlusnorme. Korraldustes on toodud õiged ning

asjakohased põhjendused. Kaebaja ei ole esitanud kohtule veenvaid tõendeid selle kohta, et

Tiigi ja Vana-Pilgo katastriüksuste vaheline piirilõik on nüüd toodud Vana-Pilgo maale.

Kaebuses mainitud aeda välikontrolli kontrolltoimingute ajal ei tuvastatud ja sellele puuduvad

viited ka Vana-Pilgo katastriüksuse moodustamise dokumentides. Aia asukoht ei saa seetõttu

kuidagi määrata katastriüksuse piiri asukohta.

Kaebaja nõudmine otsida kadunud piirimärke veelkord metallidetektoriga ei ole põhjendatud.

Kaebajal oli võimalik tema väidetud piirimärkide õiged asukohad kätte näidata, sest oma

väitel ta teab, kust neid tuleks otsida. Kaebaja need väited on vastuolus tema väljendatud

seisukohaga, et piirimärgid on ilmselt kõrvaldatud tiigi puhastamisele järgnenud

tasandustööde käigus või teehoiu tööde käigus ehk neid ikkagi looduses ei eksisteeri.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

11. G.I palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega

rahuldada kaebus.

Kohus ja vastustaja jätsid tähelepanuta kaebaja kinnituse, et Tiigi kinnistu varasem omanik

ehitas keset tiiki moodustatud kõrgendikule mööda kinnistute piiri aia. Tegemist on

võrkaiaga, mitte vana kiviaiaga, mida Maa-amet ilmselt otsis.

Kohus märkis, et kaebaja pole vaidlustanud vastustaja esitatud 23.03.2022 akti nr 5381/22.

Kohus ei saatnud vastustaja esitatud materjale kaebajale posti teel. Kaebajal ei ole arvutit ja

tal on e-toimikusse pääsemine piiratud. Kaebaja ei vaidlusta Maa-ameti mõõtmiste õigsust.

Samas seavad need kahtluse alla kogu 1999. a-l tehtud kaebaja kinnistu piiride mõõtmise,

piiripunktide märkimise ja piiriprotokollide õigsuse. Akti nr 5381/22 järgi on ilmselged vead

5(9)

3-23-1198

piiripunktide vahelistes kaugustes ning nende asukohtades. Aktis on märgitud, et Vana-Pilgo

katastriüksuse piiripunktide nr 22 ja 1 vahelise kauguse (55,88 m) õigsusele ei saa hinnangut

anda. Tekib küsimus, kas suurema kaaluga on maamõõtja poolt kirjalikult abrissile märgitud

andmed või paigaldatud piirimärgid. Vastustaja rõhutab, et piiripunktide nr 1 ja 22 vaheline

kaugus on abrissile märgitud 56 m. Kaebaja juhib tähelepanu sellele, et abriss on maamõõtjal

abimaterjal, sealsed kaugused on märgitud hariliku pliiatsiga ning on seega hiljem

muudetavad. Maaüksuse plaanil on piiripunktide nr 1 ja 22 vahelise kauguse asemel kolm

punkti, meetrid puuduvad. Kaebaja jääb kindlaks seisukohale, et piirimärk nr 1 ei olnud

paigaldatud sellesse kohta, kus ta on praegu, vaid asus tunduvalt üleval pool, praeguseks

maha langenud haava all. Kaebajal on tunnistaja, kes saab kinnitada, et piirimärk nr 2 asus

praegusest asukohast tükk maad Tiigi kinnistu poole põllu ääres. Maa-ameti

täppismõõdistamised ja uued kaardirakendused näitavad piire hoopis teistes kohtades, kui

need on tegelikkuses maastikul, ja kaebaja soovib uut mõõdistamist.

12. Maa- ja Ruumiamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Väär on kaebaja väide, et Maa-amet otsis üksnes vana kiviaeda. Maa-amet kontrollis kogumis

kõikvõimalikke andmeid ja dokumente, mis võiks kinnitada kaebaja väidetud aia olemasolu.

Maa-ametil puuduvad mistahes andmed, et selline aed tähistas piiri või et aed oli ehitatud

piirimärkide järgi tuvastatud piirile. On väheusutav, et aed rajati läbi (üle) tiigi. Isegi juhul,

kui selline aed seal mingil perioodil on olnud, ei ole see piiri asukoha otsustamisel asjakohane

fakt, kui ükski aiapost ei ole piiriprotokolli kohaselt olnud piiri tähiseks. Piiri asukohta ei saa

otsustada kinnisasja omaniku mälul või ütlustel põhinevatele asjaoludele tuginedes, kui nende

kohta puuduvad tõendid.

Väide, et abrissil olevad andmed on hiljem muudetavad, on asjakohatu ja sisutu. Maamõõtja

vastutab esitatud andmete õigsuse eest. Abrissile kantud andmete alusel koostati Vana-Pilgo

katastriüksuse plaan, mille graafilise osa joonestamisel arvestati mõõdetud joonepikkuseid.

Kui võrrelda plaanil joonepikkuseid 21-22 (77 m) ja 22-1 (56 m), siis viimane joonepikkus on

eelnevast lühem. Kui seda joonepikkust oleks pärast plaani koostamist muudetud 88 meetrilt

56 meetrile, ei kajastuks seda katastriüksuse plaanil ning joonepikkus 22-1 oleks plaanil

joonepikkusest 21-22 pikem. Järelikult ei ole joonepikkus abrissil olnud 88 m, nagu väidab

kaebaja, vaid see on algusest peale olnud maamõõtja kirjutatud 56 m, mida kinnitavad ka

proportsioonis joonepikkused katastriüksuse plaani graafilises osas.

Aerofotogeodeetiline mõõdistusmeetod on maareformi käigus kasutatud mõõdistusviisidest

kõige ebatäpsem. Selle meetodi puhul mõõdeti piirilõikude joonepikkused mõõdulindiga,

piiripunktide koordinaate ega sisenurki ei mõõdetud. Arvestada tuleb, et katastriüksuste piir

määrati mitte plaanidega, vaid piirimärkidega looduses, mis näidati seejärel maaomanikele ja

piirinaabritele kätte.

Kaebaja vaidlustab Maa-ameti korraldusi sisuliselt ütlustega, mille kohta puuduvad tõendid.

Ka apellatsioonkaebusele lisatud tunnistaja kinnituskiri on paljasõnaline. MaaKS § 15 lg 3

kohaselt teeb maakorralduse läbiviija piiri asukoha kindlaks kinnistusraamatus, maakatastris,

arhiivis või asjakohases registris leiduvate andmete ning piirimärkide alusel. Kui aga looduses

on piirimärgid eemaldatud, siis tuleb piir kindlaks teha muude eelnimetatud sättes toodud

andmete ja dokumentide alusel. Kinnisasja omaniku ja piirinaabrite ütlusi saab arvesse võtta

üksnes sedavõrd, et piirimärke saab otsida omanike näidatud kohast või kontrollida ütluste

vastavust dokumentidele.

Vana-Pilgo katastriüksuse piiride ülemõõdistamise või mõõdistuse täiendava kontrollimise

nõue on põhjendamatu. Kaebaja on saanud viibida mõõdistuse juures, anda oma selgitusi ning

6(9)

3-23-1198

maamõõtja töö on üle kontrollinud ka Maa-amet. Menetlust samadel asjaoludel veel üks kord

korraldada on perspektiivitu, sest piiri määramine praegusega võrreldes kuidagi teisiti on

võimatu. Aluseks olevad andmed ja dokumendid on samad ning jõutakse sama tulemuseni.

13. Kolmas isik X.Q ei vastanud apellatsioonkaebusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust tühistada halduskohtu

otsust.

15. Apellatsioonkaebusele lisatud tõendid on esitatud hilinenult. Tõendid oleks tulnud esitada

juba esimese astme kohtu menetluses. Ka Ylt tunnistajana ütluste võtmist saanuks taotleda

juba halduskohtus. Halduskohus andis 30.04.2024 määrusega uute tõendite esitamiseks

tähtaja kuni 27.05.2024. Kaebajale on see määrus allkirja vastu kätte toimetatud 09.05.2024.

HKMS § 182 lg 2 sätestab, et apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamisel või uute

tõendite kogumisel tuleb märkida põhjendused, miks neid ei saanud esitada või nende

hankimist taotleda halduskohtus. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 17.11.2017 otsuses

asjas nr 3-15-2058 (p 12), et HKMS § 198 lg-test 2 ja 3 tulenevalt ei piisa ringkonnakohtusse

uue tõendi esitamiseks üksnes tõendi asjasse puutumisest. Apellatsioonimenetluses on uute

tõendite esitamine lubatud vaid erandjuhtudel. Esinema peab mõjuv põhjus, mis takistas

tõendite esitamist halduskohtus. Samuti on uute tõendite esitamine ringkonnakohtus võimalik

siis, kui tõendite esitamine on olnud takistatud halduskohtupoolse menetlusnormide rikkumise

tõttu (nt selgitamiskohustuse või uurimispõhimõtte ebakohase täitmise või tõendite

esitamiseks võimaluse andmata jätmise tõttu). Selliseid rikkumisi ja takistusi siinses asjas ei

esine. Lisaks märgib ringkonnakohus, et allpool toodud põhjustel ei mõjuta need tõendid ka

praeguse asja lahendust. Ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebusele lisatud tõendid.

16. Vastustaja ja halduskohus on õigesti kindlaks teinud asjas kohalduvad õigusnormid ning

ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4).

17. Vaidlus taandub sisuliselt sellele, kas Tiigi ja Vana-Pilgo katastriüksuste vaheline piir

tuleb kindlaks määrata lähtuvalt sellest, et:

1) Tiigi katastriüksuse piiripunktid 9-8-7-6 ja Vana-Pilgo katastriüksuse piiripunktid 1-2-3-4

(hõlmavad osaliselt ka Mulgi katastriüksuse piiripunkte 20-19) kulgevad sirgjooneliselt; või

2) piir teeb Tiigi katastriüksuse piiripunkti nr 7 (sama mis Vana-Pilgo katastriüksuse

piiripunkt nr 3) juures väikese suunamuutuse põhja poole, nagu see on kantud Vana-Pilgo

katastriüksuse moodustamisel aluskaardile ning nagu kaebaja mäletab paiknevat kahte

piiritähist (piiripunktid nr 9 ja 8 Tiigi ning nr 1 ja 2 Vana-Pilgo katastriüksuste plaanidel),

mida pole praeguseks maastikult enam leitud.

Vastustaja on pidanud põhjendatuks esimest varianti ning kaebaja teist varianti.

18. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 05.12.2012 otsuses asjas nr 3-2-1-143-12 (p 25)

selgitanud, et kui piiri asukoht looduses ei ole teada või on naaberkinnisasjade omanike vahel

vaidluse all, saab piiri kindlakstegemisel lähtuda AÕS § 129 lg 2 esimesest lausest ja MaaKS

§ 15 lg-st 1 tulenevalt esmajoones kaartidest ja plaanidest. Samas saab aga katastriüksuse

piiride õigsuse eelduse ümber lükata mh sellega, et piirid võivad olla kaardistatud valesti.

Kahtluse olemasolul tuleb hinnata piiriandmeid kogumis.

19. Vastustaja on eeltoodust juhindudes õigesti hinnanud kõiki piiriandmeid nende kogumis ja

vastastikuses seoses. Piiri kindlaksmääramise vaidluse lahendamisel on põhjendatud arvestada

7(9)

3-23-1198

kõikide asjaomaste katastriüksuste piiriandmeid kompleksselt ja nende omavahelises

loogilises seoses. Tuleb arvestada, et Tiigi katastriüksus moodustati maareformi käigus

plaanimaterjali alusel ning Vana-Pilgo katastriüksus aerofotogeodeetilisel meetodil, mis on

maareformi käigus kasutatud mõõdistusviisidest kõige ebatäpsemad. Seetõttu on paratamatu,

et esialgsed andmed, mis esitati katastripidajale, võisid sisaldada teatud ebatäpsusi ja

vastuolusid, mis kandusid ka aluskaardile. Sellises olukorras on õige maakatastris, arhiivis või

asjakohases registris leiduvate andmete ja piirimärkide kogumi alusel tuvastada piiri

kulgemise kõige tõenäolisem ja usutavam variant, mille puhul sisaldab alusandmete kogum

enim kokkulangevusi ning võimalikult vähe lahknevusi, kusjuures viimasele leidub mõistlik

selgitus.

20. Maa-ameti 08.03.2023 korralduses on veenvalt ja vastuoludeta selgitatud Tiigi, Vana-

Pilgo, Mulgi ja 24195 Sudiste tee katastriüksuste piiripunktide omavahelise võrdlemise ja

suhestamise teel, et lõik Vana-Tilgo katastriüksuse piiripunktide 1-2-3-4 (Tiigi katastriüksuse

piiripunktide 9-8-7-6) vahel peab kulgema sirgjooneliselt. Maa-ameti poolt halduskohtule

esitatud Tiigi ja Vana-Pilgo katastriüksuste moodustamise toimikutes olevatel kaartidel ning

plaanidel on see piirilõik silma järgi samuti sirge joon. Maa-ameti järeldused tuginevad

kontrollmõõdistatud Tiigi katastriüksuse kontrollimise aktile nr 5381/22, mille tulemusi ei ole

kaebaja kahtluse alla seadnud. Kontrollmõõdistamisel tehti kindlaks, et Vana-Pilgo

katastriüksuse piiripunktis nr 4 oli metalltoru olemas. Kuna Vana-Pilgo katastriüksuse

piiripunkte nr 4 ja 5 tähistavate olemasolevate metalltorude vaheline joonepikkus (239,68 m)

vastab Vana-Pilgo katastriüksuse alusandmetele vastavale joonepikkusele (240 m, s.o

mõõdistamistulemuse järgi alusandmetele vastavast joonepikkusest 0,32 m lühem), siis

piiripunkti nr 4 tähistava metalltoru asukoha õigsuse osas kahtluseid ei ole. Piiripunktis nr 3

(Tiigi katastriüksuse piiripunktis nr 7) ei olnud algne piirimärk (metalltoru) leitav ning see

taastati Mulgi katastriüksuse piiripunktides nr 19 (ühtlasi Vana-Pilgo katastriüksuse piiripunkt

nr 4) ja 20 olemas olnud metalltorude vahelise sirge pikendusele (erinevusega 0,09 m),

arvestades Vana-Pilgo katastriüksuse piirilõigu 3-4 joonepikkust (178 m). Tiigi katastriüksuse

piiripunktis nr 8 on metalltoru taastatud Vana-Pilgo katastriüksuse piiripunktide nr 1 ja 2

vahelist alusandmetele vastavat joonepikkust (87 m) arvestades Vana-Pilgo katastriüksuse

piiripunktide nr 1 ja 4 vahelisele sirgele (Mulgi katastriüksuse piiripunktide nr 19 ja 20 sirge

pikendusele). Mulgi katastriüksuse piiripunktides nr 19 ja 20 olemas olnud metalltorude

vahelise pikenduse kaudu Vana-Pilgo katastriüksuse piiripunkti nr 1 (Tiigi piiripunkt nr 9)

asukoha määramine ei ole Vana-Pilgo katastriüksuse alusandmetega vastuolus. Piiripunkti nr

9 asukoha määramiseks ja piiritähise taastamiseks võttis maamõõtja aluseks Vana-Pilgo

katastriüksuse piirilõigu 22-1 vahelise kauguse piki teed ning varasema Tiigi ja 24195 Sudiste

tee katastriüksuste piiriprotokollid, mille kohaselt kulgeb piir Sudiste tee telgjoonest 7,5 m

kaugusel. Vana-Pilgo katastriüksuse tähistamata piiripunkti nr 1 asukoha ja tõenäolise

piiripunkti nr 22 asukoha vaheline joonepikkus on 55,92 m, erinevus võrreldes Vana-Pilgo

katastriüksuse abrissi andmetest on 0,08 m. Kindlaks tehtav piirimärk nr 9 asub 24195 Sudiste

tee telgjoonest 7,5 m kaugusel.

21. Maa-amet on 08.03.2023 korralduses, vaideotsuses ja kohtumenetluses ammendavalt

ümber lükanud kaebaja arusaama, et Vana-Pilgo piirilõigu 22-1 (s.o tee äär) vaheline

joonepikkus peab olema 88 m, mitte maamõõtjate ja vastustaja tuvastatud 56 m (55,92 m).

Kaebaja arusaam on vastuolus katastriüksuse moodustamise dokumentidega, eeskätt

maamõõtja koostatud abrissiga ning ei haaku üldse teiste tõenditega. Ringkonnakohtul ei ole

alus kahtlustada, et maamõõtja või keegi teine on võltsinud abrissi ja kirjutanud sinna hariliku

pliiatsiga juurde 22-1 pikkuseks 56 m. Maa-amet on samuti sellise spekulatsiooni ümber

lükanud. Maamõõtja vastutab tema esitatud andmete õigsuse eest. Abriss on olnud toimiku

koosseisus Maa-ameti hoida ja sinna ei saa teha kontrollimatult muudatusi. Juhul kui see lõik

8(9)

3-23-1198

oleks 56 m asemel 88 m pikk, muutuksid abrissil toodud andmete proportsioonid täiesti

valeks, nagu vastustaja on apellatsioonkaebusele esitatud vastuses õigesti põhistanud. Nagu

eespool märgitud, tuleb kõiki piiriandmeid hinnata kogumis ja vastastikuses seoses ning

kaebaja versiooni aktsepteerimine tooks kaasa vastuolu muude andmetega.

22. Paigaldatud piiritähiste asukohtade tuvastamine ainuüksi asjaomaste isikute ütluste alusel,

kui see läheb selgesse ja mitteselgitatavasse vastuollu maakatastris leiduvate andmete ja

muude olemasolevate piirimärkide andmete ja omavahelise seosega, ei ole põhjendatud.

Ütlusi võib küll kasutada kogumis muude tõenditega dokumentaalselt tuvastatud asjaolude

täiendavaks kinnitamiseks või ümberlükkamiseks, kuid MaaKS § 15 ei võimalda anda

ütlustele prioriteeti muude tõendite ees. Ringkonnakohus märgib, et MaaKS § 15 lg 1 kolmas

lause nägi kuni 01.07.2018 kehtinud redaktsioonis ette, et kinnistusraamatus, riigi

maakatastris ja arhiivides või teistes registrites leiduvate andmete puudumisel määratakse piiri

asukoht piirimärkide, valduse ulatuse või piirinaabrite, nende puudumisel vähemalt kahe

tunnistaja ütluste alusel. Ka tollal oli võimalik piiri asukoht kindlaks teha teatatud juhtudel

isikute ütluste alusel vaid juhul, kui kinnistusraamatus, riigi maakatastris ja arhiivides või

teistes registrites puudusid andmed. Kehtiv seadus isikute ütlusi piiri kindlaksmääramise

eraldi alusena enam ei maini. Lisaks tuleb märkida, et kui need piiritähised olidki mingil

põhjusel paigutatud mitte piiripunktide 9-8-7-6 (1-2-3-4) sirgjoonele, ei tingi see automaatselt

järeldust, et tegelik piir kulges tollal paigaldatud piiritähiste järgi. Piir pidi olema muu hulgas

kooskõlas maakatastrisse kantud alusandmetega.

23. Mis puutub kaebaja väidetud aeda, mille naaber olevat ehitatud üle (läbi) tiigi, siis ka

selles osas on nii halduskohus kui ka vastustaja esitanud piisavad põhjendused, miks võimalik

aed ei saa anda olulist teavet piiri kulgemise kohta. Katastriüksuse moodustamise toimikutes

pole andmeid aia kohta. Ükski aiapost ei ole piiriprotokolli kohaselt olnud piiri tähiseks. Aiast

pole jälgi ka kohtule esitatud fotodel. Isegi kui aed oli olemas, puudub garantii, et see on

ehitatud täpselt piki piiri, kuna piiri rajamisel pidanuksid siis piiripostid olema silmaga hästi

nähtavad ja aed selle järgi täpselt rihitud, mis näib üsna ebatõenäoline.

24. Eeltoodu alusel tuleb jätta halduskohtu otsus muutmata.

25. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks tehakse kohtuotsus (HKMS § 108 lg 1). Kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ega kolmas isik ei ole menetluskulu

hüvitamise taotlust esitanud, kannavad menetlusosalised oma apellatsiooniastme

menetluskulu ise.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)