2-23-17317/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

20.05.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-17317

Tsiviilasi

XX-i hagi YY vastu kaasomandi lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 31.01.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX-i ja YY määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XX (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Meelis Masso

Kostja YY (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Lennart Oja

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu kostja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 31.01.2025 määrus osas, millega maakohus jättis

menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 2). Teha tühistatud osas uus

määrus, millega jätta menetluskulud XX-i kanda. Muus osas jätta maakohtu

määrus muutmata.

3. Jätta XX-i määruskaebus rahuldamata ning rahuldada YY määruskaebus.

4. Jätta määruskaebuste menetlemisega seonduvad menetluskulud XX-i kanda.

5. Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

5.1. Jätta XX-i hagi YY vastu kaasomandi lõpetamiseks läbi vaatamata ning

lõpetada tsiviilasja menetlus.

5.2. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus XX-i kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja

jooksul pärast määruse jõustumist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. XX (hageja) esitas 07.12.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse YY (kostja) vastu

kaasomandi lõpetamiseks. Hagi asjaolude kohaselt kuulub poolte kaasomandisse XXX asuv

kinnistu. 15.03.2006 kohtumäärusega kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromiss, millega

jagati poolte ühisvaraks olnud kinnistu võrdsetes osades poolte kaasomandisse

korteriomanditeks jagamise teel. Ühtlasi leppisid osapooled kokku kinnistu kasutamise korras.

Kuna kohus ei asendanud kompromissimäärusega poolte tahteavaldusi kinnistusraamatu

kannete muutmiseks ja osapooled ei ole kokkuleppel saanud korteriomandeid moodustada, on

kaasomand faktiliselt lõpetamata. Pooled ei ole võimelised konfliktsete suhete tõttu ühel

kinnistul elama ning kokkulepitud kinnistu kasutamise kord ei toimi osaliselt. Hageja taotleb

kaasomandi lõpetamist kinnistu müügiga avalikul enampakkumisel.

2. Maakohus võttis hagiavalduse 09.01.2024 määrusega menetlusse.

3. Kostja palus menetluse asjas TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada, kuna

kompromissimäärusega lahendati samade poolte samal alusel sama hagieseme suhtes esitatud

vaidlus. Korteriomandeid ei ole moodustatud, kuna hageja on jätnud täitmata enda

kohustused. Kostja tegutseb selle nimel, et korteriomandid moodustada ning kompromissis

kokku lepitud tingimused täita. 15.03.2006 määruses ei olnudki vajalik poolte tahteavaldusi

kohtulahendiga asendada, kuna pooltel ei olnud kaasomandi lõpetamise viisi osas

erimeelsuseid. Samuti ei ole hageja väitnud, et ta on kompormissist taganenud. Järelikult

kompromissimäärus kehtib ja seda tuleb täita.

4. Hageja kostja seisukohaga menetluse lõpetamise osas ei nõustunud. Kui määruses oleks

sundtäidetavuse küsimused lahendatud, siis oleks saanud kohtutäitur algatada menetluse, mis

näeb ette tahteavalduse tegemisele kohustava kohtuotsuse täitmise. Samuti ei ole

kompromissimäärusel enam õigusjõudu, kuna poolte vastastikused nõuded teineteise vastu on

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg-st 1 tulenevalt aegunud.

Maakohtu määrus

5. Maakohus jättis hagi TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata ja lõpetas menetluse, sest

leidis, et samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on olemas jõustunud

menetluse lõpetanud kohtulahend. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, välja

arvatud riigilõivu, mille tagastamist saab hageja nõuda.

5.1. Pärnu Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-06-2573 – YY hagi XX vastu kaasomandi

lõpetamiseks ja korteriomandite moodustamiseks ja XX vastuhagi YY vastu kaasomandi

lõpetamiseks ja reaalosadeks jagamiseks. Nimetatud menetluses sõlmisid pooled

kompromissi, kohus on selle 15.03.2006 määrusega kinnitanud ja määrus on jõustunud. Antud

kompromiss hõlmab käesoleva tsiviilasja nõuet ning seetõttu tuleb käesoleva tsiviilasja

menetlus lõpetada. Kostja on kinnitanud, et on nõus ka tänasel päeval lõpetama kaasomandi

selliselt nagu pooled eelpool toodud kompromissis kokku leppisid. Vastavad nõusolekud

saavad pooled anda vaatamata sellele, et neid kompromissimääruse punktina kirja pandud ei

ole.

Kohtuotsus ei asendaks ettenähtud korteriomandite kinnistamiseks vajalikke riikliku

hooneregistri pidaja või ehitus- või kasutusloa andnud ametiasutuse väljastatud koopiaid

korteriomanditeks jagatava hoone plaanist või ehitatava hoone projektist ega muid

kinnistamise eeldusena seadusega ettenähtud dokumente.

5.2. Kuigi üldreeglina kannab hageja menetluskulud, kui kohus jätab hagi läbi vaatamata

(TsMS § 168 lg 2), tuleb praegu jätta poolte menetluskulud nende endi kanda analoogia

korras TsMS § 163 lg 1 alusel. Kaasomandi jagamine toimub mõlema poole huvides ning

vastav kohtulahend on olemas, kuid kumbki pool pole selle täitmiseni seni jõudnud. Puudub

mõistlik põhjus jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Tegemist on vaidlusega, mis on

tekitatud menetlusosaliste endi poolt. Õiguslikult ei ole olnud takistusi kompromissi

täitmiseks, vaid toimingud on tänaseks lõpule viimata poole endi käitumisest tingituna. Antud

vaidluseseme oleks saanud lahendada kokkuleppel kohtuväliselt menetluskulusid kandmata.

Hageja määruskaebus

6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi

maakohtule asja uueks läbivaatamiseks eelmenetluses.

Kompromiss ei hõlma käesoleva tsiviilasja nõuet, kuna käesolevas asjas esitas hageja nõude

müüa kinnistu avalikul enamapakkumisel. Kohus ei saa otsusega lõpetada kaasomandit, vaid

kohtulahendi toime saab seisneda selles, et kohtulahendiga üksnes asendatakse kaasomandi

lõpetamisele vastu vaielnud kaasomaniku tahteavaldused. Kuna kompromissimäärusega ei

asendanud kohus TsÜS § 68 lg 5 kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavaldusi, ei

lahendanud kohus poolte jaoks siduvalt vaidluse eset ning hagejal on õigus nõuda

kaasomandis oleva asja müümist avalikul enampakkumisel.

Kompromissimääruse täitmine on TsÜS § 157 lg 1 kohaselt aegunud. Isegi kui hageja esitaks

kohtusse tahteavalduse asendamise nõude, ei oleks kompromissimäärust võimalik enam

maksma panna.

Kostja määruskaebus

7. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude

jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud hageja kanda.

Maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 168 lg-t 2. Kui kohus jätab hagi läbi vaatamata

varasema jõustunud lahendi tõttu, ei saa kohus teha menetluskulude osas muud otsustust kui

jätta kulud hageja kanda. Antud juhul ei saa lähtuda ka kaasomandi lõpetamisel

rakendatavatest menetluskulude jaotamise põhimõtetest, kuna kohtul ei tulnud lahendada

kaasomandi lõpetamise hagi, vaid hinnata, kas selline hagi tuleb jätta läbi vaatamata

varasemalt olemasoleva lahendi tõttu. See, mis põhjusel on määrus täitmata jäänud, ei oma

menetluskulude jaotamisel tähtsust.

Isegi kui seadus võimaldaks praegusel juhul jätta menetluskulud poolte endi kanda, ei annaks

maakohtu põhjendused selleks alust. Maakohtu hinnangud sellele, et mõlemad pooled on

kompromissi täitmata jätmises süüdi, ei tugine ühelegi tõendile. Kostja on läbivalt menetluses

väitnud, et tema on olnud valmis kogu aeg kompromissi täitma.

Menetluse edasine käik

8. Hageja vaidles kostja määruskaebusele vastu palus selle rahuldamata jätta. Kostja vaidles

hageja määruskaebusele vastu palus selle rahuldamata jätta.

9. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 2). Tühistatud osas

teeb ringkonnakohus uue määruse, millega jätab menetluskulud hageja kanda. Muus osas jääb

maakohtu määrus muutmata. Hageja määruskaebus jääb rahuldamata ning kostja

määruskaebus kuulub rahuldamisele.

11. TsMS § 662 lg 3 alusel võtab ringkonnakohus vastu kostja poolt määruskaebemenetluses

esitatud tõendid.

12. Maakohus jättis õigesti hagi TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.

12.1. Poolte vahel oli tsiviilasjas nr 2-06-2573 menetluses sama kinnisasja osas kaasomandi

lõpetamise nõue. Asjaolu, et hageja taotleb käesolevas asjas kaasomandi lõpetamist teisel

viisil, ei tähenda, et tegemist oleks uue nõudega uuel alusel. Kuigi AÕS § 76 lg 1 kohaselt on

kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, ei anna see alust pöörduda igal

ajal sama kinnisasja osas kaasomandi lõpetamise nõudega kohtusse, kui kohus on vastava

nõude osas varasemalt juba lahendi teinud ning kaasomandi lõpetamise viisi kindlaks

määranud.

12.2. Õige on hageja määruskaebuse väide, et kui kohus lahendab kaasomandi lõpetamise

nõude kinnisasja korteriomanditeks jagamise teel, siis saab kohus kohustada puudutatud isikut

(kostjat) andma TsÜS § 68 lg 5 tähenduses tahteavalduse kinnistu jagamiseks (vt ka RKTKo

29.05.2012, 3-2-1-61-12, p 13). Siiski peavad pooled enne korteriomandite moodustamist

läbima nõutava haldusmenetluse. Kui kõik vajalikud toimingud on tehtud (sh kinnisasja

reaalosadeks jagamine on võimalik), saab kande tegemiseks vajalikku nõusolekut

(tahteavaldust) asendada kohtulahend.

Praegusel juhul maakohtu poolt kinnitatud kompromissimääruses tahteavalduste andmise

kohustamist puudutav osa puudub. See aga ei tähenda, et kompromissimäärus ei kehtiks.

Kompromissis sisalduv kaasomandi lõpetamise kokkulepe on käsitatav pooltevahelise

asjaõiguslepinguna AÕS § 641 tähenduses ning see kokkulepe on kehtiv. Kui hagejal (või

kostjal) on vaja kande tegemiseks vastaspoole tahteavaldust KRS § 341 lg 1 alusel, on tal

õigus esitada selle andmise kohustamiseks vastavasisuline hagi. Kui kostja muid nõusolekuid

haldusmenetluses ei anna, on neid võimalik hageda kohtus.

12.3. Kompromissimääruses sisalduv pooltevaheline asjaõigusleping on kehtiv ning see ei

aegu TsÜS § 157 lg 1 alusel. Viidatud säte kohaldub lahenditele, millest tuleneb

täitemenetluse alustamiseks sobiv nõue (TsÜS komm (2023), § 157, p 3.2.2.1). Kaasomandi

lõpetamise osas ei ole võimalik kompromissimäärust sundtäita. Praegusel juhul saavad olla

TsÜS § 157 lg 1 alusel aegunud üksnes määruses sisalduvad kohustamisnõuded (kohustada

kostjat ehitama trepp ja sein hiljemalt 01.10.2006; kohustada kostjat 01.05.2006 teisaldama

hageja poolt kasutatavalt maatükilt vundament, kaevama hagejale uue peenra praeguse

peenramaaga samades mõõtmetes ning istutama neli marjapõõsast ja ploomipuu; kohustada

hagejat võimaldama kostjal sidekaabli kasutamist, veetrassiga liitumist (kui kostja on tasunud

hagejale eelnevalt 5000 krooni) ning kanalisatsiooni kasutamist, kui kostja katab settekaevu

tühjendamisega kaasnevad kulud kuni tsentraalkanalisatsioonitrassiga liitumisvõimaluste

tekkimiseni). Nende nõuete aegumine mõjuta kaasomandi lõpetamise nõuet. Kaasomandi

lõpetamise osas on määrust jätkuvalt kehtiv.

13. Maakohus jättis menetluskulud põhjendamatult poolte endi kanda viidates analoogia

korras TsMS § 163 lg-le 1.

Menetluskulude jaotuse üldreegli kohaselt tuleb hagi läbivaatamata jätmise korral jätta

menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda, kui lg-test 3–5 ei tulene teisiti. Praegusel

juhul lg-tes 3–5 sätestatud aluseid ei esine.

TsMS § 168 lg-s 2 sätestatud üldreeglist annaks võimaluse kõrvale kalduda üksnes TsMS §

162 lg 4, mis ütleb, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Viidatud sätte kohaldamine eeldab erandlike asjaolude

olemasolu ning sellisel juhul ei piisa üldisest märkusest, et pooltel oli võimalik küsimus

lahendada kohtuvälises korras (TsMS I komm (2017), § 162, p 3.4.2).

Praegusel juhul ei ole asjas esile toodud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse

TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 2 alusel hageja

kanda.

14. Seoses hageja määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad hageja määruskaebuse

menetlemisega seonduvad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Seoses kostja

määruskaebuse rahuldamisega jäävad kostja määruskaebuse menetlemisega seonduvad

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 ja §-ga 659 hageja kanda.

Kuna ringkonnakohus muudab esimese astme menetluskulude jaotust ning jätab

menetluskulud hageja kanda, tuleb kindlaks määrata kostja menetluskulude rahaline suurus.

TsMS § 177 lg 2 järgi määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude

suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates määruse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)