1-11-12016/71-11-12016/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-11-12016

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. novembril 2011.a, Narva kohtumaja

Kriminaalasja arutati 23.11.2011.a avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides. Kriminaalasja number 1-11-12016 (11240103799) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Irina Kuzmina Kriminaalasi

A.R-i süüdistuses KarS § 121, § 264 lg 1 p 3 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Sofja Hristoforova Süüdistatav A.R

Elukoht Xxx, asukoht Viru Vangla, isikukood xxx, ilma kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta.

Varasem karistatus: - Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 04.04.2011.a 121, § 200 lg 2 p 7 järgi KarS § 74 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta 11 kuud 23 päeva katseajaga 2 aastat. Tõkend - vahistamine alates 01.08.2011.a. Kaitsja Vandeadvokaat Sergei Politšev RESOLUTSIOON

Tunnistada A.R süüdi KarS § 121 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Tunnistada A.R süüdi KarS § 264 lg 1 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 64 lg 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista A.R-ile liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

1-11-12016

2

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada A.R vangistusega 6 (kuus) kuud.

Suurendada KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 04.04.2011.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (1 aasta 11 kuud 23 päeva) ning mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust

Karistuse kandmise alguseks lugeda 01.08.2011.a

A.R-ile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata.

Mõista A.R-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti, kaitsja Sergei Politševi eeluurimisel osutatud õigusabi eest 330 (kolmsada kolmkümmend) eurot 56 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 4 (neli) eurot 15 senti, kaitsja Sergei Politševi 23.11.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 122 (ükssada kakskümmend kaks) eurot 97 (üheksakümmend seitse) senti.

Menetluskulud

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB

pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „A.R, 1-11-12016, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule

Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva

jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 16.12.2011.a

A.R süüdistatakse selles, et tema 31.07.2011.a kella 20.30 paiku, olles alkoholijoobes, xxx, viiendal korrusel asuva korteri rõduaknast viskas välja korteris elava kassipoja, mille tagajärjel kassipoeg kukkus maja ees olevatele kõnniplaatidele ja suri kukkumisel saadud vigastustesse, seega pani ta toime looma julma kohtlemise - lubamatu teo looma suhtes julmal viisil, s.o. KarS §264

lg 1 p 3 järgi ettenähtud kuriteo.

Samuti tema 31.07.2011.a. kella 21.00 paiku, olles alkoholijoobes Narvas, Kangelaste 36 maja

hoovis, Xxx´ga surnud kassipoja pärast tekkinud tülis, lõi kannatanut mitu korda rusikaga vastu nägu, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha, oma teoga tekitas A.R kannatanule füüsilist valu ja vasaku põse paistetuse, seega pani ta toime kehalise väärkohtlemise - teisele inimesele füüsilise valu tekitamise, s.o. KarS §121 järgi ettenähtud kuriteod.

1-11-12016

3

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav A.R oma süüd täielikult, enda ülekuulamist ei taotlenud.

Kohus avaldas kohtuistungil järgmised toimiku materjalid:

Kannatanu Xxx ütlused (lk 1–5, 8 - 10),

millest nähtub, et 31.07.2011.a viskas A.R viiendal korrusel asuva korteri aknast välja kassi, mille tagajärjel kass suri ja kui kannatanu hakkas

politseipatrulli välja kutsuma, lõi A.R teda rusikaga näkku, tekitades füüsilist valu ja kehavigastuse.

Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabelid selle juurde (lk 14 - 17), millest nähtub, et 31.07.2011.a Narvas, Kangelaste 36 maja juures (kõnniteel) oli avastatud kassipoja laip, mis asub maja seinast 8.2 meetri kaugusel.

Tunnistaja Xxx´i ütlused (lk 57–60),

millest nähtub, et 31.07.2011.a tuli ta politseipatrulli koosseisus väljakutsele Narvas, Kangelaste 36, kus kannatanu Valerija Timofejava selgitas, et A.R viskas korteri aknast välja kassi ja lõi kannatanut. Maja ees maas nägi ta kassi laipa. Tunnistaja Xxx´i ütlused (lk 62–65),

millest nähtub, et 31.07.2011.a ta oli külas Xxx ja A.R-i juures. Tema juuresolekul viskas A.R korteri aknast välja kassipoja ja hiljem, tänaval, lõi A.R kaks korda rusikaga näkku Xxx´t, löökidest kukkus kannatanu põõsastesse. Kahtlustatava A.R-i enda ütlused (lk 26-29), millest nähtub, et korteris aadressil Xxx ta

hakkas elama koos Xxxga alates 31.07.2011. Selle päeva õhtul tarvitas ta koos Xxx ning kolme

meesterahvaga alkoholi. Sel ajal kass ronis köögis laua peale ja hakkas sööma. Haaras kassi ja viskas aknast välja, arvates, et ta kukub rohule ja temaga ei juhtu midagi. Ei mõelnud, et kass kukub jalgrajale. Xxx jooksis korterist välja. Tuli tema järele tänavale. Xxx hakkas tema peale karjuma ja et teda rahustada, lõi peopesaga talle vastu põske, pärast tõukas käega vastu pead ja Xxx kukkus maha. Pärast seda andis temale peopesaga kaks kõrvakiilu. Rusikatega ta Xxxt ei löönud.

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 02.08.2011.a määrus (lk 33 – 34)

SA Narva Haigla poolt väljaantud õiend (lk 38), selle kohta, et 27.06.2009 A.R oli ravil psühhiaatria osakonnast diagnoosiga „alkoholisõltuvus“.

Karistusregistri väljavõte (lk 39-41), millest nähtub, et A.R-i on varem karistatud väärtegude eest 8 korda ning kuriteo eest – 1 kord.

04.04.2011 Liivalaia kohtumaja kohtuotsus (jõustus 12.04.2011) (lk 42,43), millest nähtub, et A.R-i karistati KarS § 121, § 200 lg 2 p 7 järgi KarS § 74 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta 11 kuud 23 päeva katseajaga 2 aastat.

Kriminaalhooldusametniku poolt väljaantud iseloomustus (lk 45), millest nähtub, et A.R-i iseloomustatakse positiivselt.

Tõend isikule tehtud väljamaksete kohta (lk 52, 71), millest nähtub, et 2010.aastal puudus A.R legaalne sissetulek.

1-11-12016

4

Kohtuliku arutamise käigus jõudis kohus arvamusele, et kohtualune A.R väljendas lühimenetluse kohaldamiseks loa andmisega oma tõelist tahet.

Uuritud tõendite alusel jõudis kohus arvamusele, et A.R-i süü on tõendatud ja tema poolt toimepandud süüteod KarS §§ 121 ja 264 lg 1 p 3 järgi on kvalifitseeritud õigesti.

Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende

kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.

KarS §264 lg 1 p 3 järgi ettenähtud kuritegu

Antud kuriteo toimepanemine A.R-i poolt on tõendatud nii kannatanu Xxx (lk 1-5, 8-10), kui ka tunnistajate xxxi (lk 57-60) ja xxxi (lk 62-65) poolt. Xxx ja Xxx nägid ise, et A.R viskas kassi korteri aknast välja. Tunnistaja Všivtsev nägi kassi laipa maja juures. Kassi laiba olemus ning asukoht on fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis (lk 14-17). Süüdistatav A.R (lk 26-29) ise ka ei eita, et ta viskas kassi aknast välja, kuid eitab, et tal oli

tahtlus looma julmalt kohtlemiseks. Seletab, et arvas, et kass kukub rohule ja temaga midagi ei juhtu. Ülalnimetatud tõenditega on tõendatud, et kassi surma põhjustas just A.R . A.R-i tegevuse ja kassi surma vahel on otsene põhjuslik seos. Kohus on seisukohal, et selline tegevus, mil loom visatakse viiendalt korruselt välja tänavale, on lubamatu ja julm. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Siinkohal pöörab kohus tähelepanu sellele, et kass oli visatud aknast välja suure jõuga kuna kassi laip oli avastatud 8.2 m kaugusel maja seinast. See asjaolu lükkab ümber A.R-i väite selle kohta, et, visates kassi aknast välja, ta ei soovinud tekitada kassi kehavigastusi või surma.

Samas, visates looma viiendalt korruselt tänavale välja, arvestas A.R sellega, et selline käitumine võib tekitada loomale nii rasked tervisekahjustused, kui ka surma, kuid ta möönas seda.

Ülalnimetatu alusel on kohus seisukohal, et A.R pani antud kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Vastavalt KarS § 16 lg 4, isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

KarS §121 järgi ettenähtud kuritegu

1-11-12016

Xxx ütlused selle kohta, et A.R lõi teda mitu korda rusikaga vastu nägu, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha, on kinnitatud tunnistaja Xxxi poolt, kes seda ise nägi. Tunnistaja Všivtsev sai pärast saabumist sündmuskohale Xxxlt koheselt teada, et teda lõi just A.R .

Süüdistatav A.R (lk 26-29) ise ka ei eita, et ta lõi Xxxt peopesaga vastu põske, pärast tõukas käega vastu pead ja Xxx kukkus maha ning pärast seda andis ta Xxxle peopesaga kaks kõrvakiilu. A.R eitab vaid seda, et ta lõi kannatanut rusikatega.

See on aga tõendatud nii kannatanu Xxx, kui ka tunnistaja Xxxi ütlustega. Nende tõenditega on see A.R-i väide ümber lükatud.

Ühtlasi peab kohus märkima, et KarS §121 kuriteokoosseisu täitmiseks pole oluline, mis moel

inimesele valu ja kehavigastused tekitatakse. Seoses sellega pole tegelikult oluline, kas A.R tekitas Xxxle valu ja kehavigastusi lüües teda rusikatega või mingil muul viisil.

Ülalnimetatud tõenditega on tõendatud, et kannatanu Xxxle valu ja vasaku põse paistetuse

põhjustas just A.R . A.R-i tegevuse ja ülalnimetatud tagajärgede vahel on otsene põhjuslik seos. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Kohus on seisukohal, et, lüües inimese näkku mistahes moel või viisil, arvestas A.R sellega, et

selline käitumine võib tekitada inimesele nii valu, kui ka kehavigastusi ning tahtis või vähemalt möönas seda. Ülalnimetatu alusel on kohus seisukohal, et A.R pani antud kuriteo toime otsese tahtlusega.

Vastavalt KarS § 16 lg 3, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus samuti süüdistatava süüastet kuriteo toimepanemisel.

A.R-i karistust kergendavaks asjaoluks KarS §57 mõttes on oma süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

A.R pani toime kaks II raskusastme kuriteoepisoodi. Teda on varem kohtu poolt karistatud tingimisi vangistusega. Ta pani toime temale inkrimineeritud kuriteod katseaja jooksul.

Tingimisi täitmisele pööramata jäetud vangistus ei suutnud A.R mõjutada edaspidi kuritegude

1-11-12016

6

toimepanemisest hoiduma. Seoses sellega ei ole otstarbekohane mõista A.R-ile leebemat

karistust (st KarS §§394 ja 121 sanktsioonidega ettenähtud rahalist karistust) või asendada

määratud vangistust üldkasuliku tööga. Kohus on seisukohal, et karistus uue, katseaja jooksul toimepandud tahtliku kuriteo eest, ei saa olla eelnevast karistusest leebem.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et A.R on võimalik mõjutada edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma üksnes reaalse vangistusega, mis - võttes arvesse karistust kergendavat

asjaolu ning seda, et ta iseloomustatakse positiivselt kriminaalhooldusametniku poolt - võib olla alla KarS §§ 394 ja 121 järgi ettenähtud vangistuse keskmist määra.

Kuna kuritegu on toimepandud katseaja jooksul, kohaldab kohus KarS § 65 lg 2 sätteid ning

suurendab käesoleva otsusega mõistetavat karistust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 04.04.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 238, 310, 311, 313, 315.

Innokenti Menšikov Kohtunik