3-23-96/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.05.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-96

Haldusasi

OSAÜHINGU

SILVANUS-METSATÖÖSTUS

kaebus Maksu- ja Tolliameti 06.01.2023 otsuse nr 8-

8/000633-1 ja 11.01.2023 vaideotsuse 6-1/5272-2

tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja

‒

OSAÜHING

SILVANUS-

METSATÖÖSTUS, esindajad vandeadvokaadid

Gerly Kask ja Vahur Kivistik

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Tiia Pukk

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24.08.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna

Halduskohtu 24.08.2023 otsus haldusasjas nr 3-23-96.

2. Teha haldusasjas nr 3-23-96 uus otsus, millega jätta OSAÜHINGU SILVANUS-

METSATÖÖSTUS kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste esimese ja teise kohtuastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 20.06.2025 (HKMS §

212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

3-23-96

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OSAÜHING SILVANUS-METSATÖÖSTUS (OÜ Silvanus-Metsatööstus) esitas

04.01.2023 Maksu- ja Tolliametile (MTA) taotluse tõendi väljastamiseks selle kohta, et ta on

kolm viimast aastat tegelenud Eestis põllumajandustoodete tootmisega (kinnisasja

omandamise kitsendamise seaduse (KAOKS) § 9 lg 3).

2. MTA 06.01.2023 otsusega nr 8-8/000633-1 jäeti OÜ Silvanus-Metsatööstus taotlus

tõendi väljastamiseks rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on KAOKS-s sätestatud

piirangute eesmärk tagada, et enam kui kümne hektari suurune põllumaa ei satuks juriidiliste

isikute kätte, kellel ei ole pädevust maad sihtotstarbeliselt ja jätkusuutlikult kasutada. Seetõttu

peab Eestis asutatud juriidilisel isikul olema vähemalt kolmeaastane valdkonnapõhine

kogemus (KAOKS § 4 lg-d 3‒5) või tuleb konkreetse kinnisasja omandamiseks taotleda luba

kohalikult omavalitsuselt (KAOKS § 4 lg 6). Taotleja on kolme viimase majandusaasta

jooksul saanud põllumajandustoodete müügitulu kokku 262 eurot. Sedavõrd väikeses mahus

põllukultuuride müümist ei saa pidada põllumajandustoodete tootmiseks KAOKS-i eesmärki

silmas pidades. Minimaalne tegevus ei tõenda taotleja tegelikku tegutsemist

põllumajandustoodete tootmisega ega taga taotleja valdkonnapõhist pädevust. Taotlejal on

võimalus põllu- ja metsamaa soetamiseks, milleks tuleb taotleda luba omandatava kinnisasja

asukohajärgse kohaliku omavalitsuse volikogult vastavalt KAOKS § 4 lg-le 6 ning § 6 lg-tele

1 ja 3‒6.

3. OÜ Silvanus-Metsatööstus esitas 09.01.2023 MTA 06.01.2023 otsuse nr 8-8/000633-1

peale vaide, mille MTA jättis 11.01.2023 vaideotsusega 6-1/5272-2 rahuldamata. KAOKS §

4 lg-test 3‒5 ei saa teha järeldust, et MTA peab igal juhul, kui taotleja näitab majandusaasta

aruannetes mõningast põllumajandustoodete müüki kolmel eelneval aastal, väljastama vastava

tõendi. Sellise tõlgenduse korral muutuks piirangu mõte – tagada, et maa soetaja on

põllumajandustoodete tootmise kogemusega – sisutuks. Ettevõtet, kes kolme aasta jooksul

kokku turustab põllumajandustooteid väga väikeses mahus (müügitulu kokku 262 + 120 = 382

eurot), ei saa pidada põllumajandustoodete tootmise kogemusega isikuks ja seega ka tõendi

saamise eeldustele vastavaks. Arvestades, et 2022. a kohta esitatud dokumendid kajastavad

üksnes 175 kg kartuli müüki ning vaide kohaselt on lisaks kasvatatud kurki, tomatit ja

maitsetaimi, on ilmne, et tegemist on olnud väga väikeste mahtudega, mis ei tekita

veendumust, et äriühingul on piisavad kogemused, et ta oskab soetatavat maad suurusega üle

10 ha otstarbekalt põllumajanduslikult kasutada. Tõendi väljastamisel on arvestatud

põhjendatult seaduse eesmärgiga, milleks on tõendi andmine üksnes isikutele, kellel on

olemas põllumajandustoodete tootmise kogemus. Põllumajandustoodete tootmise kogemus

saab ettevõttel tekkida alles teatud mahus põllumajandustoodete tootmisega tegelemisel.

Asjaolu, et seadusandja on normi tekstis viidanud üksnes ajalisele parameetrile, ei tähenda, et

vastav kogemus saavutataks juhul, kui kolme aasta jooksul on põllumajandustooteid toodetud

üksnes väga väikeses mahus.

2(8)

3-23-96

4. OÜ Silvanus-Metsatööstus esitas 16.01.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles

palus MTA 06.01.2023 otsuse nr 8-8/000633-1 tühistada ja kohustada vastustajat väljastama

kaebajale KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud tõend.

Vastustajal ei olnud seaduslikku alust jätta KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud tõend väljastamata.

KAOKS § 4 lg-st 3 tuleneb, et juriidiline isik peab olema tegelenud põllumajandustoodete

tootmisega. Ühtegi täiendavat nõuet selle kohta, kui palju isik peab põllumajandustooteid

tootma või kui suure protsendi tema käibest põllumajandustoodete tootmine peab

moodustama, seadus ei sätesta. Kui seadusandja ei ole õigusnormis määranud konkreetseid

parameetreid, kui palju põllumajandustooteid juriidiline isik kolme aasta jooksul tootma

peaks, ei ole ka MTA ametnik pädev otsustama, millal juriidilist isikut saab lugeda piisava

põllumajandustoodete tootmise kogemusega isikuks.

Kaebaja omab juba 20 aastat taimlat Järva maakonnas Türi vallas Aasuvälja külas ja on

tegelenud aastaid, sh kolme viimase majandusaasta jooksul, põllumajandustoodete tootmisega

KAOKS § 4 lg 3 mõistes, tootes kartulit, tomatit, kurki ja maitsetaimi.

5. MTA palus jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustaja jäi vaideotsuse põhjenduste juurde. Seaduseelnõu seletuskiri KAOKS § 4 osas

märgib, et põllumajandusmaa omandamisel saab KAOKS-i eesmärki täita eelkõige

tingimusel, et seda maad hakatakse kohe jätkusuutlikult kasutama, vältides maa sattumist

isikute kätte, kes ei oska seda maad põllumajanduslikult sihipäraselt kasutada. Eelkõige annab

selle garantii põllumajandustoodete tootmise kogemus. Enne KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud

tõendi väljastamist tuleb kontrollida, kas taotlejal on sisuline põllumajandustoodete tootmise

kogemus.

Vastustaja väljastas kaebajale KAOKS-st tuleneva tõendi aastatel 2020, 2021 ja 2022 nii

põllumajandusliku tootmisega kui ka metsamajandamisega tegelemise kohta. Vastustaja on

korrigeerinud tõendite väljastamise põhimõtteid vastavalt KAOKS-s sätestatud eesmärkidele.

Tõend väljastatakse üksnes juhul, kui vastustaja on veendunud, et Eestis registreeritud

äriühing tegeleb KAOKS § 4 lg-tes 3‒5 sätestatud nõuete kohaselt Eestis

põllumajandustoodete tootmisega või metsa majandamisega. Juhul kui vastustajal sellist

veendumust esitatud taotluse ja faktiliste asjaolude pinnalt ei teki, siis tõendit ei väljastata.

Vastustaja ei kontrolli üksnes seaduses sätestatud tingimuste formaalset täitmist, vaid hindab

sisuliselt, kas juriidiline isik ka tegelikkuses tegeleb põllumajandustoodete tootmise või metsa

majandamisega mahus, mida saab objektiivselt pidada valdkonnapõhiseks äritegevuseks.

Seega ei tähenda üksnes asjaolu, et varem on taotlejale väljastatud tõend

põllumajandustoodete tootmise kohta, et taotlejale peaks seda tõendit väljastama jätkuvalt.

Taotluse menetluse ja vaidemenetluse käigus on vastustaja analüüsinud kaebaja eelnevate

perioodide majandusaasta aruandeid. Äriregistrile edastatud majandusaasta aruannete alusel

on kaebaja põhitegevusalaks olnud metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad ning

puidutöötlemissaaduste tootmine (hakkepuit). Kaebaja on kolme majandusaasta peale kokku

deklareerinud/saanud müügitulu põllumajanduslikust tootmisest 416 eurot. Kaebaja

kogukäibest moodustas köögivilja (sh kõrvitsaliste), juurvilja ja mugulvilja kasvatusega

seotud müügitulu 2020. a-l 102 eurot, s.o 0,01% ja 2021. a-l 85 eurot, s.o 0,01%. Kuna 2022.

a majandusaasta aruanne on käeoleval hetkel veel esitamata, ei ole võimalik

põllumajandusliku tootmise protsentuaalset mahtu võrreldes kogutuluga välja tuua. Vastavalt

vaidele lisatud arvetele on kolme sularahaarve alusel müüdud 2022. a-l kartulit Laura

kogusummas 219 eurot. Sedavõrd väikeses mahus põllumajandustoodete müümist ei saa

pidada põllumajandustoodete tootmiseks, pidades silmas KAOKS-i eesmärki. Minimaalne

3(8)

3-23-96

tegevus ei tõenda taotleja tegelikku tegutsemist põllumajandustoodete tootmisega ega taga

taotleja valdkonnapõhist pädevust.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 28.08.2023 otsusega kaebuse, tühistas MTA 04.01.2023

otsuse 8-8/000633-1 ja 11.01.2023 vaideotsuse 6-1/5272-2, kohustas vastustajat väljastama

kaebajale KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud tõend ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja

menetluskulud 20 eurot.

Maksukorralduse seadus (MKS) ei loetle maksuhalduri ülesannete ega põhikohustuste all

MTA poolt KAOKS-s toodud tõendite väljastamist. Samuti ei reguleeri MKS muul moel

MTA poolt väljastavate tõendite andmise põhimõtteid või nende andmisest keeldumise

aluseid. MTA pädevus tõendi väljastamiseks tuleneb vaid KAOKS § 9 lg-st 3. Seadusandja on

paraku jätnud täpsemalt reguleerimata nii tõendi andmise tingimused kui selle väljastamisest

keeldumise alused. Seadus seab tõendi väljastamise eelduseks vaid selle, et taotlejast

põllumajandustoodete tootja on tegelenud tootmisega kinnisasja omandamise tehingu

tegemisele vahetult eelnenud kolmel aastal ning tegemist ei tohi olla kalatoodete ja puuvilla

tootmisega. Kuna tõendi väljastamise tingimused on seaduses täpsemalt reguleerimata, on

MTA ise asunud tõendi väljastamise põhimõtteid asutuse kodulehel sisustama.

MTA väljastataval tõendil ei ole pelgalt deklaratiivne toime, vaid see on eelduseks notari

juures kinnisasja müügitehingu tehingu tegemiseks, sest vastava tõendi puudumisel keeldub

notar tehingu tegemisest. KAOKS § 3 lg 1 järgi on samas seaduses sätestatud kinnisasja

omandamise kitsendusi rikkuv tehing tühine. Vastustaja viitab küll võimalusele, et MTA poolt

tõendi väljastamisest keeldumise järel on luba kinnisasja omandamiseks võimalik saada

kinnisasja asukoha kohaliku omavalitsus volikogult, kuid volikogu otsuse langetamine võtab

aega ning kohalikul tasandil võib see sõltuda paljuski kohalikust poliitikast ja kohalike

huvigruppide vastandlikest huvidest. Erinevalt taotluse esitamisest MTA-le on KAOKS-s

küllaltki detailselt reguleeritud loataotluse menetlemine kohaliku omavalitsuse poolt,

sätestades ka konkreetsed sisulised kriteeriumid, mida võib ja peab kohaliku omavalitsuse

üksus loataotluse menetlemisel hindama (KAOKS §-d 6 ja 7).

Eelnevast tulenevalt ei ole MTA poolt tõendi väljastamise puhul tegemist hindamis-, vaid

kaalutlusotsusega ehk haldusorganile on antud pädevus otsustada, kas tõend (luba) põllumaad

sisaldava kinnisasja omandamiseks väljastada või mitte. Sealjuures on MTA kaalutlusruum

otsuse väljastamiseks või väljastamata jätmiseks küllaltki piiratud. Kui täidetud on seaduses

toodud kriteeriumid, tuleb luba väljastada. Seaduse kohaselt on kriteeriumiks see, et loa

taotleja on kinnisasja omandamise tehingu tegemise aastale vahetult eelnenud kolm aastat

tegelenud Eestis Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete,

välja arvatud kalatoodete ja puuvilla (edaspidi põllumajandustoode), tootmisega. MTA peab

kontrollima ajalise nõude täitmist ja seda, kas tootmine on toimunud. MTA saab tugineda talle

kättesaadavatele andmetele (juriidiliste isikute majandusaasta aruanded) ning taotleja enda

poolt esitatud tõenditele. MTA-l puudub kõnealuses menetluses MKS-s sätestatud

maksuhalduri uurimispädevus. Seadusandja ei ole andnud MTA-le pädevust hinnata, milline

ettevõte/juriidiline isik kvalifitseerub põllumajandustootjaks ja milline mitte. KAOKS

eesmärgist tulenevalt võiks MTA küll selleks kohane organ olla, samuti võiks sellise

hindamise puhul olla kohaseks kriteeriumiks MTA poolt viidatud taotleja põllumajandusliku

tootmise käibe suhe taotleja kogukäibega jms, kuid praegu kehtivast seadusest sellist

volitusnormi MTA-le ei tulene. Seega ei ole kehtiva regulatsiooni kohaselt MTA-l pädevust

asuda sisustama kriteeriume, millele peaks ettevõtja tegevus vastama, et teda lugeda

põllumajandustootjaks.

4(8)

3-23-96

Käesolevas asjas ei ole täidetud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalvekolleegiumi

06.04.2021 otsuse nr 5-20-12 p-des 56, 61 ja 62 toodud nõuded. KAOKS ei anna seaduse

tasandil volitust ja alust, mis tingimustel MTA võib loa väljastamisest keelduda.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus rahuldada ja MTA otsus tühistada. Kuivõrd KAOKS § 9

lg-s 3 nimetatud loa väljastamiseks vajalike andmete osas vaidlust ei ole ning MTA-l ei ole

volitusi asuda loa väljastamisel kaebaja tegevust täiendavalt hindama, saab rahuldada kaebaja

kohustamisnõude, kohustades MTA-d väljastama kaebajale KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud

tõend.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. MTA palub 21.09.2023 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 24.08.2023

otsus.

Vastustaja jääb vaidlustatud otsuses toodud järelduste juurde. Sedavõrd väikeses koguses

toodangu müümist ei saa pidada põllumajandustoodete tootmiseks KAOKS-i eesmärki silmas

pidades.

Vaidlus on selles, kas maksuhalduril on õigus ja kohustus kaebaja poolt esitatud tõendeid

hinnata ja kontrollida, et tuvastada, kas taotleja on KAOKS § 4 lg-tes 3‒5 või § 5 lg-s 1 või

lg-tes 3‒5 sätestatud nõuete kohaselt tegelenud Eestis põllumajandustoodete tootmisega või

metsa majandamisega. Halduskohus on viidanud maksuhalduri pädevuse olemasolule

KAOKS § 9 lg 3 alusel eelnimetatud toimingu sooritamiseks, kuid ei ole täiendavalt

selgitanud, kuidas peab MTA tõendi väljastamisel tuvastama, kas taotleja on tegutsenud

nõuetekohaselt või kas taotleja esitatud tõendid haakuvad tema majandustegevusega.

Halduskohus on sisuliselt välistanud tõendite sisu hindamise maksuhalduri poolt.

MTA lähtub KAOKS § 9 lg-s 3 sätestatud tõendi väljastamisel taotleja esitatud tõenditest.

Kaebaja esitas taotluse tõendi saamiseks 04.01.2023. Selleks ajas ei olnud tal tekkinud veel

kohustust esitada majandusaasta aruannet 2022. a eest ning maksuhaldur sai vaadata vaid

varasemaid majandusaasta aruandeid. Hetkel on võimalik vaadata taotleja majandusaasta

aruannet ka 2022. a eest ning kolmel taotluse esitamisele eelneval aastal majandusaasta

aruanded põllumajandustegevust ei peegelda.

Vastustaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et maksuhalduril on õigus vaadelda taotleja

esitatud tõendeid ja ärihingu majandusaasta aruandeid, kuid puudub pädevus neid analüüsida

ja nende põhjal järeldusi teha. Maksuhalduril on võimalik tõendi väljastamiseks analüüsida ka

nt töötamise registrit, et leida kinnitust metsa- või põllumajandustegevusele, või muid ametis

kättesaadavaid andmebaase. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et maksuhalduri analüüs ja

täiendav tegevus saab olla aluseks ka tõendi väljastamisele, mis oleks taotleja jaoks positiivne

lahendus. Maksuhaldur on püüdnud tõendi väljastamise menetlemist metsa- ja

põllumajandustoodete tootmise kohta ühtlustada KAOKS-st ja selle seletuskirjast lähtuvalt.

Halduskohtu otsus on vastuolus halduskohtu varasema praktikaga (haldusasjad nr 3-23-700,

3-23-902). Asjas nr 3-23-902 on halduskohus praegusest asjast erineval seisukohal nii MTA

pädevuse osas tõendite hindamisel kui ka selles osas, kas tegemist on maksuhalduri hindamis-

või kaalutlusotsusega. Seetõttu on olukord KAOKS § 9 lg-s 3 sätestatud loataotluste

menetlemistel segadusttekitav nii maksuhaldurile kui loataotlejatele.

8. OÜ Silvanus-Metsatööstus palub 24.10.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda.

5(8)

3-23-96

Seadus seab tõendi väljastamise eelduseks vaid selle, et taotlejast põllumajandustoodete tootja

on tegelenud tootmisega kinnisasja omandamise tehingu tegemisele vahetult eelnenud kolmel

aastal ning tegemist ei tohi olla kalatoodete ja puuvilla tootmisega. KAOKS § 9 lg 3 ei

reguleeri täpsemalt tõendi andmise tingimusi ega sellest keeldumise aluseid, samuti ei tulene

sättest MTA-le õigus hinnata tootmismahte. Seda, kui suures mahus peab olema

põllumajanduslik tootmistegevus, ei ole seadusandja pidanud vajalikuks määratleda. See ei

tähenda aga, et täitevvõimule oleks antud hindamisruum tootmistegevuse mastaabi

sisustamiseks. Pelgalt mahtudepõhine hindamine ei pruugi igakordselt olla asjakohane, sest

põllumajandusega tegelemisel sõltub tootmisväljund suuresti ka looduslikest teguritest, sh

ilmastikust. Mõningate põllumajanduslike toodete tootmine on sõltumata järjepidevusest

aeganõudev (nt puuviljakasvatus, teatud marjakasvatus), mis avaldub ka tootmismahtudes.

KAOKS-i seletuskirja 108 SE kohaselt on seadusandja pidanud oluliseks vaid põllumajanduse

kogemust, s.o tegevust asjaomases valdkonnas. Kaebaja on tegutsenud üle 20 aasta, tema

põhitegevusalaks on metsakasvatus jm metsamajanduse tegevusalad ning lisategevusalaks

muu hulgas köögivilja (sh kõrvitsaliste), juurvilja ja mugulvilja kasvatus, k.a seenekasvatus.

Ettevõtte 2023. a II kvartali maksustatav käive oli 666 319,90 eurot ja töötajate arv 2. Nende

näitajate alusel ei saa asuda seisukohale, et kaebaja puhul eksisteeriks kahtlus, et ta pole

suuteline enam kui 10 hektarilist põllumajandusmaad oskuslikult ja jätkusuutlikult kasutama.

Sõltumata sellest, kas vaidlusaluse normi sisu on ebapiisav või mitte, ei saa täitevvõim või

kohus asuda seda laiendama uute tingimustega. Ka ei saa nõustuda, et KAOKS § 9 lg-s 3

tõendi väljastamiseks kaks kriteeriumi – ajaline ja majandustegevusest tulenev – on liiga

formaalsed. Kui pidada oluliseks vaid tootmismahte, tõrjutaks sellega automaatselt antud

valdkonnas jätkavaid ettevõtjaid.

Kuna KAOKS § 9 lg 3 ei sätesta täpsemaid kriteeriume tõendi väljastamise menetlusele, siis

ei saa pidada põhjendatuks olukorda, kus maksuhaldur „üllatab“ taotlejat tõendist

keeldumisega, andmata taotlejale eelnevalt teada, et on muutnud oma senist praktikat.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. MTA apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

10. KAOKS § 4 lg 3 sätestab, et lepinguriigi (s.o Eesti või teise Euroopa Majanduspiirkonna

lepinguriigi või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigi) juriidilisel

isikul on õigus omandada põllumajandusmaad kümme hektarit või rohkem sisaldav kinnisasi,

kui ta on kinnisasja omandamise tehingu tegemise aastale vahetult eelnenud kolm aastat

tegelenud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete, välja

arvatud kalatoodete ja puuvilla tootmisega. Vaidluse põhituum seisneb küsimuses, kuidas

sisustada mõistet põllumajandustoodete tootmine. Määratlemata õigusmõiste peab sisustama

haldusorgan ning selle sisustamine ja rakendamine on halduskohtus täies mahus kontrollitav

(Riigikohtu 17.05.1999 määrus nr 3-3-1-21-99, p 2). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole MTA

siinsel juhul eksinud KAOKS § 4 lg-s 3 toodud piirangute tõlgendamisel, sh määratlemata

õigusmõiste sisustamisel.

11. Ringkonnakohus on 31.01.2024 otsuses haldusasjas nr 3-23-902 (jõustus 14.05.2024, kui

Riigikohus keeldus kaebaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest) leidnud, et KAOKS-i

mõttega on kooskõlas tõlgendus, et tõend väljastatakse juriidilisele isikule, kes on tehingu

tegemise aastale eelneval kolmel aastal omandanud sisulise kogemuse põllumajandustoodete

tootmisel. Tõendi väljastamisel peab MTA sisustama määratlemata õigusmõiste

põllumajandustoodete tootmine ning tegema hindamisotsuse, kas kaebaja vastab sellele

6(8)

3-23-96

määratlusele. Maa omandamisel on KAOKS-i eesmärk täidetud tingimusel, et maad

hakatakse jätkusuutlikult ja oskuslikult kasutama. Sellise garantii annab eeskätt

põllumajandustoodete tootmise kogemus (108 SE seletuskirja lk 4, 12). Seega võib järeldada,

et põllumajandustoodete tootmine eeldab teatavat mastaapi, järjepidevust, oskusi ja

vahendeid, et oleks võimalik veenduda, et maad kasutatakse jätkusuutlikult. Ringkonnakohus

jääb nende seisukohtade juurde.

12. Õigusnorme tõlgendatakse koos õigusakti teiste sätetega, lähtudes õigusakti sõnastusest,

mõttest ja eesmärgist (Riigikohtu 18.03.2019 otsus nr 3-14-52793, p 21).

Põllumajandustoodete tootmise mõistet tuleb seega sisustada muu hulgas kooskõlas

seletuskirjas 108 SE selgitatud seaduse eesmärkidega. KAOKS § 1 lg 1 sätestab, et see seadus

sätestab avalikust huvist tulenevad maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja ning riigi

julgeoleku kaalutlustest lähtuvad kinnisasja omandamise kitsendused, kusjuures avalik huvi

selle seaduse tähenduses on eelkõige põllumajandus- ja metsamaad sisaldava

maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise

edendamine. Kinnisasja omandamise kitsendused on seega ette nähtud selleks, et vältida maa

sattumist isikute kätte, kes ei oska või ei soovi maad vastavalt sihtotstarbele majandada, ja

maa sihtotstarbe muutmist. Euroopa Kohus on 23.09.2003 otsuses asjas nr C-452/01 Ospelt ja

Schlössle Weissenberg asunud seisukohale, et maakasutuse planeerimise kaalutluste

seisukohalt on jätkusuutliku ja areneva põllumajanduse eesmärgiks kasutada

põllumajandusmaad sihtotstarbeliselt, hoides seda eesmärgipärases ja jätkusuutlikus

kasutamises; selles kontekstis on maa ostu-müügi tehingu eelnev kontrollimine pädeva

asutuse poolt (loamenetluses) asjakohane veendumaks, et põllumajandusmaa võõrandamise

korral ei läheks see maa põllumajanduslikust kasutusest välja (p-d 41–45).

13. KAOKS-is ette nähtud piirangute eesmärk on aidata kaasa maapiirkonnas elujõulise

põllumajandusega tegelevate ettevõtjate loomisele, säilitamisele ja tugevdamisele.

Põllumajandusmaa omandamisel saab KAOKS-i eesmärke täita eeskätt tingimusel, et maad

hakatakse kohe jätkusuutlikult ja oskuslikult kasutama. Sellest tulenevalt tuleb KAOKS § 4

lg-s 3 ettenähtud piirangut mõista nii, et Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas loetletud

põllumajandustoodete (välja arvatud kalatoodete ja puuvilla) tootmisega tegelemine peab

olema toimunud kolme aasta jooksul mahus, mis võimaldab järeldada, et juriidiline isik, kes

põllumajandusmaa omandab, oskab seda maad jätkusuutlikult kasutada. Säärast asjaolu

hindab KAOKS § 9 lg 3 kohaselt MTA.

14. KAOKS § 4 lg 3 ei ole ringkonnakohtu hinnangul vastuolus õigusselguse põhimõttega (PS

§ 13 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et õigusselgusetu olukorraga on tegemist üksnes juhul,

kui normide tõlgendamisel tekkinud küsimusi ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada ka

normide eesmärki ja kujunemislugu, teisi õigusakte, õiguse üldpõhimõtteid jms arvesse võttes

ning selline selgusetus takistab seadusest tulenevate kohustuste kindlakstegemist ja täitmist

(Riigikohtu 19.12.2019 otsus asjas nr 5-19-38, p 68 ja seal viidatud kohtupraktika). Praegusel

juhul pole tegemist sellise olukorraga.

15. Asjaoludest nähtuvalt oli kaebaja taotluse esitamise hetke (04.01.2023) eelneva 3 aasta

põllumajandustoodete tootmise müügitulu järgnev: 2020. a-l 102 eurot, 2021. a-l 85 eurot ja

2022. a-l 75 eurot, kokku 262 eurot. Vaidemenetluses esitas kaebaja lisaks 01.12.2022

sularaha arve 120 eurole (dtl 10). Kaebaja ei ole väitnud, et ta on tegelenud

põllumajandustoodete tootmisega oluliselt suuremas mahus kui toodete minimaalses koguses

müük. MTA tuvastatud ja vaidlustatud otsustes kajastatud faktiliste asjaolude üle puudub

vaidlus. Kaebaja põllumajandustoodete tootmise kogemus piirdub väga väikeses mahus

köögivilja ja seenekasvatusega, hoolimata aastatest, mil seda väidetavalt on viljeletud.

Kaebuses toodud asjaoludel pole kaebaja senisest kogemusest mõistlikult võimalik järeldada,

7(8)

3-23-96

et kaebajal oleksid olemas oskused hoida enam kui kümne hektari suurust

põllumajandusmaad sihtotstarbelises ja jätkusuutlikus kasutuses.

16. Olukorras, kus juriidiline isik ei vasta KAOKS § 4 lg-s 3 sätestatud tingimustele, näeb

sama seaduse § 4 lg 6 ette isiku võimaluse omandada põllumajandusmaad, metsamaad või

põllumajandus- ja metsamaad kokku kümme hektarit või rohkem sisaldava kinnisasja

omandatava kinnisasja asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu loal. Sellise loa

taotlemiseks tuleb isikul esitada kohaliku omavalitsuse üksusele taotlus ja kinnisasja

sihtotstarbelise kasutamise tegevuskava (KAOKS § 6 lg 1). Piirang täidab eesmärki tagada, et

enam kui kümne hektari suurust põllumajandusmaad hoitaks sihtotstarbelises ja jätkusuutlikus

kasutuses. Kaebajal on seega võimalus taotleda kohaliku omavalitsuse üksuse volikogult luba

kinnisasja ostmiseks, koostades ja esitades kinnisasja sihtotstarbelise kasutamise tegevuskava

ja taotluse.

17. Praegusel juhul ei ole MTA-l kaalutlusõigust. Kaalutlusõigus on haldusorganile antud

volitus valida õigusnormi rakendamisel erinevate õiguslike tagajärgede vahel (HMS § 4 lg 1).

Kaalutlusõiguse teostamist tuleb eristada määratlemata õigusmõiste sisustamisest ning

hinnangu andmisest sellele, kas konkreetne olukord vastab selliselt sisustatud mõistele. MTA

on määratlemata õigusmõiste „põllumajandustoodete tootmine“ sisustanud õigesti, järgides

asjaomase õigusnormi eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid ning andnud kõiki kaebaja tegevust

puudutavaid asjaolusid kohaselt arvesse võttes õige ja põhjendatud hinnangu, et kaebaja

tegevus sellele mõistele ei vasta.

18. Isikul puudub õiguspärane ootus ebaõige halduspraktika jätkumisele. Õiguspärase ootuse

põhimõtte rikkumisega pole tegemist, kui haldusorgan ei korda isiku kasuks viga, mille ta on

isiku kasuks varem teinud (vrd Riigikohtu 06.05.2004 otsus asjas nr 3-3-1-19-04, p 18). PS §

3 lg-st 1 tulenevalt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate

seaduste alusel.

19. Apellatsioonkaebus tuleb eespool märgitu tõttu rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada.

Ringkonnakohus teeb ise asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata.

20. HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1 ja § 109 lg 4 alusel jäävad menetlusosaliste esimese ja teise

kohtuastme menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)