3-25-1105/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHT UM ÄÄ RUS

Kohtuasja number

3-25-1105

Määruse kuupäev

20.05.2025

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tagastama

kaebajale 13.01.2025 ära võetud nõudepesuvahendi dosaatoriga

pudel

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Siim Grossbergi kaebus.

2. Jätta Siim Grossbergi taotlus kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta Siim Grossbergi riigi õigusabi taotlus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte ja edastatakse

teadmiseks Tartu Vanglale.

ASJAOLUD

1. Siim Grossberg (edaspidi ka kaebaja) esitas 10.02.2025 Tartu Vanglale taotluse, milles

avaldas soovi saada tagasi temalt 13.01.2025 ära võetud nõudepesuvahend selle pudeli ja

dosaatoriga.

1.1. Tartu Vangla andis 18.02.2025. a vastusega nr 6-7/2-25/616-2 S. Grossbergile tähtaja

taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning selgituste esitamiseks, mis

nõudepesuvahendiga oli väidetavalt tegemist ning kust S. Grossberg selle enda valdusesse sai.

Vangla selgitas, et kaebajalt ära võetud pudel koos nõudepesuvahendiga vastab vangla

kasutuses olevale seebidosaatorile.

1.2. S. Grossberg esitas 28.02.2025 avalduse, milles märkis, et vangla ei ole suutnud tõendada

enda väiteid, et kaebajalt ära võetud nõudepesuvahendi pudel on Tartu Vanglas kasutusel olev

vahend. Vanglas ei ole kasutuses sellist dosaatoriga nõudepesuvahendi pudelit. Kuna vangla

võttis ära kaebajale kuuluva nõudepesuvahendi pudeli, siis vanglal lasub kohustus enda

väiteid tõendada. Kaebajal oli selliseid pudeleid kokku 3, kuid ära võetud pudel oli viimane.

Kaks pudelit ostis kaebaja Viru Vangla kauplusest ja üks oli kaasas vanglasse tulles. Ära

võetud pudel ei ole vanglas keelatud, kuna dosaatoriga hügieenitarbed on olnud koguaeg

kaupluses kättesaadavad.

3-25-1105

1.3. Tartu Vangla jättis 10.03.2025. a otsusega nr 6-7/2-25/616-4 taotluse rahuldamata. Otsuse

kohaselt lasub vanglal üksnes kohustus põhjendada, millest tulenevalt ei saanud ära võetud

ese kuuluda S. Grossbergile. Vangla valduses olevatest S. Grossbergi poolt vanglas tehtud

poetellimuste lehtedelt ei nähtu ühegi samalaadse eseme ostmist. Sellise pudeliga

nõudepesuvahendit ei olnud vangla kaupluses ka sortimendis. S. Grossberg ei tulnud

iseseisvalt vanglasse, vaid ta peeti 20.04.2020 kell 00:09 kinni kahtlustatavana

karistusseadustiku § 184 lg 2 p-des 1, 2 sätestatud kuriteos. Kinnipidamise hetkel oli S.

Grossberg sõiduki Audi A6 registrimärgiga 905BDR tagaistmel. Kinnipidamise hetkel ei

olnud S. Grossbergil kaasas nõudepesuvahendit ning sellest tulenevalt ei saanud ta tulla

sellega ka vanglasse. Kinnipeetav ise ei ole suutnud vanglale adekvaatselt välja tuua, kuidas ta

nõudepesuvahendi omandas. Eeldatavasti oli vangla hinnangul tegemist vangla poolt

eluosakonna koristamiseks koristamise ajaks kinnipeetavatele ajutiselt väljastatava

klaasipuhastusvedeliku pudeliga, millele on pandud külge seebipudeli (metallist vedruga)

dosaator. Sellised dosaatorid on vanglas kinnipeetavatele keelatud.

1.4. S. Grossberg esitas 21.03.2025 vaide vangla otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Tartu

Vangla jättis 16.04.2025 vaideotsusega nr 1-8/2-25/65-2 vaide rahuldamata. Vangla selgitas,

et vaidemenetluse käigus on eraldiseisvalt üle vaadatud kõik S. Grossbergi vangistuse jooksul

20.04.2020–10.02.2025 koostatud poe tellimuslehed ning arestimajades saadud pakilehed.

Kirjeldusele vastava eseme saamist arestimajades või vangla kaupluse vahendusel nendelt ei

nähtu. Vaidlusalust eset ei olnud lubatud S. Grossbergi arestimajades viibimiste ajal kehtinud

siseministri 27.09.2011. a määruse nr 21 ,,Arestimaja sisekorraeeskiri’“ § 36 alusel pakiga S.

Grossbergile arestimajja tuua. Kinnipeetava valdusest ära võetud liitrisele pudelile lisatud

dosaator sisaldab endas seejuures metallist vedru, mis on olnud erinevates vangla kodukorra

redaktsioonides püsivalt keelatud ja on ka endiselt keelatud Tartu Vangla direktori 16.09.2024

kinnitatud käskkirja nr 1-1/24/47 „Tartu Vangla kodukord“ p-ga 7.1.3, mis keelab

keraamilise, klaasist või metallist eseme või eseme, mis neid elemente sisaldab.

2. S. Grossberg esitas 20.04.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks

tagastama kaebajale 13.01.2025 ära võetud nõudepesuvahend koos pudeli ja dosaatoriga. Kaebaja

leiab, et vangla tegevus nõudepesuvahendi äravõtmisel oli õigusvastane. Vangla ei ole suutnud

tõendada, et ära võetud ese ei kuulunud kaebajale või et ta hankis selle ebaseaduslikult. Kaebaja ei

nõustu ka sellega, et dosaatoriga pudelid või dosaator on vanglas keelatud, kuna sellist keeldu ei tulene

ühestki aktist ja samasuguse dosaatoriga pudeleid müüakse vangla kaupluses. Kaebaja on soetanud

esemeid nii Tartu kui ka Viru Vangla kauplusest ning talle on toodud pakke arestimajas viibimise ajal.

Kaebajal on hulgaliselt asju, mis on saadud arestimajades viibimise ajal ja mille omandamist nii palju

aastaid hiljem tõendada ei ole võimalik. Kaebaja laonimekirjas on arestimaja aegadest nt elektriline

hambahari ja pardel. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest ning määrata

talle riigi õigusabi korras esindaja. Kaebaja kaebuste hulk on niivõrd suur ja kaebajal on raske

adekvaatselt materjalides orienteeruda. Kaebaja esitas kohtule 2024. aastal ligemale 100 kaebust ja

tänaseks on menetlusse võetud 8–10. Seega ei ole oluline, kui mitu korda on kaebaja ise kohtu poole

pöördunud, vaid see, kui palju kaebusi on menetlusse võetud. Kaebajale esindaja määramine on

põhjendatud ka seetõttu, et vangla piirab kaebaja ligipääsu tema menetlustele sellega, et keelab

kaebajal tahvelarvuti kasutamise. Kaebaja saab kasutada arvutiruumi kaks tundi päevas, kuid

arvestades kaebaja menetluste hulka, ei ole see piisav ning takistab kaebajal enda õigusi kaitsmast.

KOHTU SEISUKOHT

3. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle

lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p

2 alusel Tartu Vangla kohustamist tagastama kaebajale 13.01.2025 ära võetud

nõudepesuvahend (sh pudel ja dosaator). Kohus märgib, et kohustamisnõude lahendamisel

3-25-1105

hindab kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust, mistõttu eraldiseisva tuvastusnõude esitamine

ei ole vajalik.

4. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib

kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

4.1. Kaebaja soovib saada Tartu Vanglalt tagasi temalt ära võetud nõudepesuvahendi selle

pudeli ja dosaatoriga. Asjaolu, et kaebajalt on nõudepesuvahend ära võetud ning ta ei saa seda

pudelit kasutada, ei saa kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Dosaatoriga pudeli näol ei ole

tegemist esemega, mille kasutamine oleks kaebaja jaoks vältimatult vajalik. Kaebaja saab

nõudepesuvahendit kasutada ka tavalise pudeliga või sellises pudelis, mis on vangla kaupluses

müügil. Kohus mõistab, et kaebaja võib soovida dosaatoriga pudelit tagasi, kuid vangla

keeldumine saab põhjustada kaebajale üksnes väheseid ebamugavusi.

4.2. Samuti nähtub haldusasja materjalidest, et ei esine aluseid nõudepesuvahendi pudeli

kaebajale tagastamiseks. Kaebaja on selgitanud, et ta on vanglas viibimise ajal soetanud nii

Viru kui ka Tartu Vangla kauplusest erinevaid esemeid ja saanud pakke ka arestimajas

viibides. Kaebaja sõnul oli tal 3 sarnast pudelit, millest 2 oli ta soetanud Viru Vangla

kauplusest ja üks pudel oli tal kaasas vanglasse saabumisel. Kohus leiab, et need kaebaja

väited ei kajasta tegelikkust. Vangla märkis 10.03.2025. a otsuses ja ka 21.03.2025. a

vaideotsuses (vt ka määruse punktid 1.3 ja 1.4), et kogu kaebaja vangistuses viibimise aja

jooksul (20.04.2020–10.02.2025) koostatud poe tellimuslehtedelt ning arestimajade

pakilehtedelt ei nähtu vaidlusaluse eseme saamist arestimajades või vangla kaupluse

vahendusel. Samuti ei saanud vaidlusalune pudel olla kaebajal kaasas vanglasse saabudes,

kuivõrd kaebaja peeti kahtlustatavana kinni sõiduauto tagaistmel ning tal ei olnud

kinnipidamise hetkel kaasas nõudepesuvahendi pudelit. Kuigi kaebaja hinnangul ei ole

tegemist vanglas keelatud esemega, sisaldab vaidlusaluse pudeli dosaator vangla sõnul

metallist vedru, mistõttu on see Tartu Vangla kodukorra p 7.1.3 kohaselt kinnipeetavale

keelatud. Haldusasjas esitatud tõendeid arvestades peab kohus usutavaks vangla väidet, et

tõenäoliselt on tegemist vanglale kuuluva esemega (kinnipeetavale eluosakonna koristamiseks

antud pudel). Eeltoodud põhjendustel peab kohus S. Grossbergi kaebuse rahuldamist

ebatõenäoliseks.

4.3. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus S. Grossergi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

5. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

6. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus läbi vaatamata kaebaja menetlusabi

taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

7. Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse talle esindaja määramiseks käesolevas

haldusasjas. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või

suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda

pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5,

et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks

ilmselt vähene. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest

keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.

3-25-1105

8. Kohus leiab, et kaebaja on võimeline ise halduskohtumenetluses osalema. Käesolevas asjas

on kaebaja esitanud iseseisvalt kohtule 7 leheküljel paikneva põhjendustega kaebuse. Kaebaja

ei ole halduskohtumenetluses kogenematu ning on ka varasemalt suutnud kohtule iseseisvalt

kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Kuigi kaebaja märgib taotluses, et oluline ei ole

mitte tema esitatud kaebuste arv üldiselt, vaid see, kui palju on kohus tema kaebusi

menetlusse võtnud (aasta jooksul 8–10), leiab kohus, et see ei kinnita kaebajal esinevat

vajadust riigi õigusabi korras esindaja saamiseks. Kohus ei ole tagastanud kaebaja kaebuseid

seetõttu, et need ei vasta kaebusele esitatavatele nõuetele, mida saaks esindaja määramisega

vältida, vaid enamus kaebuseid on tagastatud seetõttu, et kaebaja jättis nt kaebuselt riigilõivu

tasumata või hindas kohus kaebaja õiguste riivet väheintensiivseks ja pidas kaebuse

rahuldamist ebatõenäoliseks. Seetõttu leiab kohus, et kaebaja on võimeline ise enda õigusi

kaitsma ja talle riigi õigusabi korras esindaja määramine ei ole põhjendatud (RÕS § 7 lg 1 p

1). Kohus märgib täiendavalt, et halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud,

õigusnormid ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste

teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. Lisaks tagastab

kohus käesoleva määrusega kaebuse. Seega esineb ka RÕS § 7 lg 1 p-s 5 sätestatud alus

praeguses asjas riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)