2-24-139704/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.05.2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-139704

Tsiviilasi

Menetlusosalised

Swedbank AS-i hagi K.K vastu võla nõudes

Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja Külli

Reinfeld

Kostja K.K (isikukood XXX, elukoht teadmata)

Hagihind

366,94 eurot

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista K.K-lt

Swedbank AS-i kasuks laenulepingust nr xxx tulenev

põhivõlgnevus summas 308,62 eurot.

3. Välja mõista K.K-lt Swedbank AS-i kasuks viivis põhinõudelt (308,62 eurot) VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata Swedbank AS-i hagi K.K vastu edasiulatuva viivise määras 18,9%

aastas väljamõistmiseks.

5. Määrata kindlaks Swedbank AS-i menetluskulud summas 140 eurot (riigilõiv). K.K-l

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

6. Jätta Swedbank AS-i menetluskulud 95% ulatuses K.K kanda ja 5% ulatuses

Swedbank AS-i kanda.

7. Välja mõista K.K-lt Swedbank AS-i kasuks põhjendatud ja vajalik menetluskulu

summas 133 eurot.

8. Välja mõista K.K-lt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

9. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab

vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja

riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega

apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub

ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja

hagiavaldusele ei vastanud.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus,

tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks

muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus

tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel

kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p

18, C-495/19 p 17). Hageja on hagi esitamisel teinud nõude ümberarvestuse ning arvestanud kõik

kostja tasumised põhivõla katteks. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga ja edasiulatuvat viivist

lepingujärgses määras 18,9% aastas. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub

vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.

Hageja poolt taotletud edasiulatuva viivise määr 18,9% aastas on suurem kui seadusjärgne

viivisemäär, mistõttu ei kuulu edasiulatuv viivis määras 18,9% aastas kostjalt väljamõistmisele.

Kuivõrd krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja põhivõlgnevuse ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise protsendile.

10. /allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik