3-25-1427/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karolin Soo

Määruse tegemise aeg ja koht

20.05.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1427

Haldusasi

Xi kaebus Kose Vallavalitsuse 13.05.2025 korralduse

nr 140 tühistamiseks ühes kohustamisnõudega

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X

Vastustaja (eeldatav) – Kose vald

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Xi kaebus.

2. Jätta Xi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

3. Kohtumääruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. 02.05.2025 esitas X Kose Vallavalitsusele taotluse toetuse saamiseks eluruumi üürilepingu

sõlmimiseks (registreeritud 05.05.2025 nr. 10-1.4/810) ja 05.05.2025 avalduse sotsiaalkorteri

taotlemiseks (registreeritud 05.05.2025 nr. 9-1.1/795) (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl)

35 ja 48).

2. 13.05.2025 tegi Kose Vallavalitsus korralduse nr 140, millega otsustas: mitte rahuldada Xi

taotlust üürilepingu sõlmimiseks toetuse eraldamiseks (1); eraldada sotsiaalkorter ja sõlmida

üürileping alates 19.05.2025 lisatud tingimusel (2) (dtl 50-51).

3. 14.05.2025 registreeriti Tallinna Halduskohtus Xi taotlus riigi õigusabi saamiseks (dtl 15-

16).

4. 16.05.2025 esitas Kose Vallavalitsus vastuseks 14.05.2025 kohtunõudele informatsiooni

seoses kaebaja taotluste ja nende suhtes tehtud otsustega (dtl 31 jj).

5. 18.05.2025 ja 19.05.2025 esitas kaebaja vastuseks kohtu 14.05.2025 käiguta jätmise

määrusele riigi õigusabi taotluse täpsustuse ühes seisukohaga, mida kohus mõistab kui

3-25-1427

kaebust Kose Vallavalitsuse 13.05.2025 korraldusele nr 14 ühes kohustamisnõudega (dtl 56-

57) ja avaldust riigilõivust vabastamiseks (dtl 151).

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse tagastamine

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib

kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta

jätmiseks.

7. Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale kaebusega kaitstava õiguse riive

on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (HKMS

§ 121 lg 2 p 21). Tegu on diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega, millele tuginemiseks

peavad esinema kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ja kaebuse

rahuldamise vähene tõenäosus (RKHKm nr 3-18-763/15, p 9; RKHKm nr 3-21- 980/24, p

11).

8. Kaebaja taotleb Kose Vallavalitsuse korralduse nr 140 tühistamist ja Kose valla

kohustamist rahuldama tema taotlust vabaturult üürikorteri üürimiseks esmaste kulutuste

katmiseks (HKMS § 37 lg 2 p 1 ja § 37 lg 2 p 2). Kaebuse eesmärgiks on see, et kaebaja saaks

toetust vabaturult korteri üürimiseks.

9. Kohtu hinnangul saab kaebuse rahuldamist pidada vähe tõenäoliseks järgnevatel

põhjendustel:

9.1. Esmalt märgib kohus, et kaebaja on esitanud taotluse nii üüripinna toetuseks kui ka

sotsiaalkorteri taotlemiseks (dtl 35 ja 48). Seega pidigi vastustaja otsustama kaebaja taotluste

üle ühes otsuses lähtudes sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) § 3 lõikes 1 toodud

sotsiaalhoolekandelise abi andmise põhimõtetest ja § 3 lõikes 2 toodud terviklikkuse nõudest.

9.2. Kose vallas reguleerib sotsiaalhoolekandlise abi andmist Kose Vallavolikogu 25.05.2023

määrus nr 39 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ (määrus nr 39). Kose valla poolt

korraldatavad sotisaalteenused on nii eluruumi tagamise teenus kui ka muu täiendav

vajaduspõhine sotsiaalteenus (määrus nr 39 § 9 p 10 ja p 15). Määruse nr 39 § 6 sätestab

abivajaduse hindamise alused. Taotluse läbivaatamisel hinnatakse abivajaja toimetulekut ja

ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega

ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid ja tehakse kindlaks,

milliseid teenuseid ning millises mahus isik vajab (määruse nr 39 § 6 lg 1). Teenusele

suunamise otsuses määratakse teenuse saamise maht, vajadusel periood ning toimingud, mida

teenus sisaldab. Vastavalt abivajaduse hindamisele võib koduteenust, tugiisikuteenust ja

nõustamisteenuseid osutada integreeritult, kombineerides omavahel erinevate teenuste

komponente, mis fikseeritakse teenusele suunamise otsuses (määruse nr 39 § 8 lõiked 1 ja 2).

9.3. Eluruumi tagamise teenuse eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine

isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma

perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama või kellel on puudest tingitud raskusi talle

kuuluvas või tema valduses olevas eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga (määruse nr

39 § 19 lg 1; SHS § 41 lg 1). Sotsiaaltoetusi makstakse Kose vallas elavale vähekindlustatud

isikule või perekonnale tema toimetuleku soodustamiseks ja parandamiseks, kattes osaliselt

hädavajalikke kulusid, mida ei hüvitata teiste riiklike või kohalike toetuste või teenustega.

Sinna alla kuulub ka erakorraline sotisaalabi toetus (määrus nr 39 § 35 lg 1 ja lg 2 p 1).

3-25-1427

9.4. Tuginevalt SHS § 3 lõikele 1 ning § 15 lõigetele 1 ja 2 tuleb sotsiaalhoolekandelise abi

andmisel olukorras, kus inimesel eluruum puudub tagada esmajärjekorras eluruumi

kasutamise võimalus. Oluline kaaluda isiku vajadusi ja seda, et teenused oleksid suunatud

inimese elu võimalikult iseseisvale korraldamisele võttes arvesse ka muid

sotsiaalhoolekandepõhimõtteid.

9.5. Vaidlusalusest otsusest nähtuvalt on Kose Vallavalitsus võtnud arvesse Xi sissetulekuid

ja seda, kas ta oleks võimeline pikemaajaliselt taotletud korteris üüri tasuma (SHS § 3 lg 1 p

1, 4 ja 6; § 15 lg 2). Kohtule ei ole selles osas äratuntavaid asjakohatuid kaalutlusi. Kaebuses

kohtule ei ole kaebaja välja toonud, et Kose Vallavalitsus oleks selles hinnangus eksinud.

Vastupidi, kaebaja rõhutab kaebuses ja sellele lisatud tõendites oma sissetulekute vähesust

(dtl 151-152, 176 jj). Sellega haakub kaebajale koostatud Töötukassa tegevuskavast (dtl 154-

155) nähtuv, mille kohaselt kaebaja soovib täita töövõimetoetusega seoses aktiivsustingimust,

kuid töö leidmine võtab veel aega, samuti ei ole töö leidmine olnud nõustamisel kaebaja ainus

eesmärk.

9.6. Kohus on seisukohal, et kuigi abivajaduse hindamisel on väga oluline arvesse võtta ka

isiku tahet (sotisaalseadustiku üldosa seadus (SÜS) § 4, SHS § 12), puudub inimesel

subjektiivne õigus valida, millist konkreetset teenust inimene eluruumi puudumisel saab.

Sotsiaalkorteri võimaldamise asemel üüriturult korteri üürimiseks toetuse saamine oleks

õigustatud eelkõige juhul, kui on kohalikul omavalitsusel on piisav veendumus, et tulevikus

on üüriturult korteri üürimine muutub suure tõenäosusega inimesele jõukohaseks ja

majanduslikud raskused on ajutised (SHS § 3 lg 1, määrus nr 39 § 6 lg 1), samuti siis kui

kohalikul omavalitsusel ei ole võimalik muul viisil isikule elukohta tagada. Praegusel juhul

nähtub Kose Vallavalitsuse 13.05.2025 otsusest aga piisava selgusega, et need mõlemad

tingimused on täitmata.

9.7. Määruse nr 39 § 19 lõike 6 kohaselt sõlmitakse eluruumi üürileping üldjuhul kuni

kolmeks aastaks. Nimetatud sättest tuleneb kohtu hinnangul kohaliku omavalitsuse

põhjendamiskohustus olukorraks, kus leping sõlmitakse lühemaks perioodiks. Kuigi otsuses

nr 140 ei ole otsuses sõnaselgelt lühema perioodi osas põhjendusi toodud (haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 56 lg 1, § 58), on Kose vald hinnanud kaebaja majanduslikku seisu ja

võimekust kõrvutades seda taotletava üüripinna tasudega. Olukorras, kus isik on ise esitanud

kaks taotlust korraga – nii sotsiaalkorteri kui ka üüripinna toetuse osas – on põhjendatud

eeldada inimese valmisolekut üüripinna üürimiseks lühema ajaperioodi möödudes kui 3

aastast isiku majandusliku seisukorra paranedes. See on kooskõlas ka omavastutuse

põhimõttega (SÜS § 5), mille kohaselt on esmane vastutus sotsiaalsete riskidega, sh

puudusega toimetulekul isikul endal, seejärel tema perekonnal ning avalikul võimul ehk riigil

ja kohalikul omavalitsusel. Kuivõrd esmane vastutus sotsiaalsete riskidega, sh puudusega

toimetulekul on isikul endal, siis tuleb isikul teha kõik mõistlikult võimalik oma pere

majandusliku olukorra parandamiseks (vt nt TlnRnKo 11.09.2024 nr 3-24-214/46, p 18).

Isikul on kohustus aidata kaasa asjaolude muutumisel hüvitise kohandamisele (SÜS § 5 lg 2).

Sealjuures on ka kaebaja ise kinnitanud valmisolekut üüriturult korteri üürimiseks. Kui

kaebajal ei ole siiski võimalik oma majanduslikku seisu ettenähtavalt 6 kuu vaates parandada,

saab kaebaja juba praegu kohalikule omavalitsusele esitada taotluse seoses üürilepingu

pikendamisega ja taotleda uuesti abivajaduse hindamist.

9.8. Kaebaja ei ole kaebuses tuginenud kordagi sellele, et tagatud eluruum (sotsiaalkorter, dtl

51) ei vastaks SHS § 43 nõuetele.

9.9. Kose vald on otsustamisel tuginenud ka sellele, et antud üürilepingu puhul on üürisumma

Kose vallas hetkel üürimisel olevate teiste korteritega võrreldes väga kõrge. Arvestades, et

sotsiaalkaitse süsteem toimib avalike vahendite säästlikul ja otstarbekal kasutamisel (SÜS §

3-25-1427

10 lg 1) ning isikule on tagatud eluruumi olemasolu (SHS § 3 lg 1 p 6), on tegemist lubatava

kaalutlusega.

10. Praegusel juhul saab kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks. Kohus selgitab,

et üldjuhul ei saa Põhiseaduse (PS) § 28 lõike 2 kaitsealaga seotud kaebuste puhul

väheintensiivsele riivele toetuda. Teisalt on kaebaja nõue praegu suunatud konkreetselt

sellele, et kaebaja soovib ise valida, millist konkreetset teenust talle abina pakutakse (PS §

19). Intensiivseks saaks pidada eluruumi tagamise taotluse täielikku rahuldamata jätmist, kuid

praegusel juhul on kaebajale eluase tagatud. Riive intensiivsust vähendab seegi, et kaebajal

enesel võimalik astuda samme selleks, et pakutud üürilepingu lõppemise eelselt esitada uuesti

üüriturult korteri üürimise toetuse taotlus võttes arvesse, et kohalik omavalitsus hindab

muuhulgas seda, kas inimesele konkreetse teenuse pakkumine on isiku abivajadust ja profiili

arvesse võttes jätkusuutlik (SHS § 3 lg 1 p-d 1, 2, 4 ja 6).

11. Kokkuvõttes tuleb kaebus kaebajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 2¹ alusel tagastada, kuna

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

12. HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

13. Kohus mõistab kaebaja taotlust selliselt, et kaebaja taotleb riigi õigusabi korras advokaadi

määramist käesolevas haldusasjas esindamiseks. Taotlusest nähtub, et riigi õigusabi taotluse

aluseks on see, et kaebaja on osaliselt töövõimeta ja töötu.

14. HKMS § 110 lõike 1 punkti 3 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude

kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea

maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema

kohe või täies ulatuses.

15. Kaebaja kohtumenetluses esitatud andmeid arvestades puudub põhjus kahelda, et kaebaja

vastab riigi õigusabi saamise majanduslikele tingimustele. Kaebaja majanduslik seis ei ole

riigi õigusabi andmise aluseks, kui esinevad riigi õigusabi andmist välistavad asjaolud. Riigi

õigusabi välistavaks asjaoluks on praegusel juhul see, et taotleja on ise võimeline kaitsma

oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 punkt 1).

16. Halduskohtusse pöördumine ei eelda taotlejal juriidiliste teadmiste olemasolu. Kaebaja ei

pea õiguslikult täpselt piiritlema HKMS § 37 lõikes 2 toodud nõudeid ega esitama õiguslikke

põhjendusi selle kohta, millistele õigusnormidele tema kaebus tugineb. Kaebuses võib oma

sõnadega selgitada, millise haldusorgani millist tegevust ja millistel argumentidel kaebaja

vaidlustada soovib. Kaebaja seda praegusel juhul teinud on ning kaebuse põhjendused on

kohtule arusaadavad.

17. Kohtu jaoks ei ole äratuntav, et kaebaja ei suudaks oma õigusi kohtumenetluses kaitsta ja

vajadusel ka kohtumenetluses menetlusdokumente koostada ning ise menetluses osaleda.

Seejuures arvestab kohus, et halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse

õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Kohus tagab omal algatusel asja

lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes tõendeid vajaduse korral ise või

tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste

avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus tagab igas

menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega

tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad

vormivead kõrvaldatakse (HKMS § 2 lõiked 2, 5 ja 6).

3-25-1427

18. Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse

haldusasja keerukusest ning samuti isiku senisest käitumisest protsessis. Kaebajal on

varasem halduskohtumenetluses osalemise kogemus (3-24-976, 3-24-3226), kus kaebaja

seisukohad on samuti olnud arusaadavad. Sealjuures viitab kaebaja praeguses kaebuses

asjakohastele õigusnormidele ning analüüsib vastavalt üürisuhete õiguslikke aluseid (dtl 60

jj). Käesolevat haldusasja ei ole alust pidada keeruliseks – lahendada tuleb küsimus sellest,

kas kaebaja õigus piirab ebaproportsionaalselt see, et kaebajale on määratud küll kohaliku

omavalitsuse eluase (sotsiaalkorter), kuid mitte toetust vabaturult korteri üürimiseks.

19. Arvestades kaebaja senist käitumist selles menetluses, kaebaja kogemust

kohtumenetlustes ja asja sisu, tuleb riigi õigusabi taotlus rahuldamata jätta.

Täiendavad selgitused

20. Kaebus on riigilõivuseaduse § 22 lõike 2 punkti 2 alusel riigilõivust vabastatud, kuna

kaebus on seotud mitterahalise hüvitisega SÜS § 14 lõike 2 tähenduses.

21. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus füüsiliste isikute nimed tähemärgiga (HKMS §

175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)