Legislator Case Law & Legislation
3-24-1977/17 AI generated

3-24-1977/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-24-1977/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

04.06.2024 kell 10:16 aadressil Wismari tn 13 vastas koostati AS Ühisteenused poolt Tallinna Halduskohtule saabus 04.07.2024 (täpsustatud 05.07.2024, 09.07.2024,

Legislator headnote

AI generated

3-24-1977/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 04.06.2024 kell 10:16 aadressil Wismari tn 13 vastas koostati AS Ühisteenused poolt Tallinna Halduskohtule saabus 04.07.2024 (täpsustatud 05.07.2024, 09.07.2024,

Keywords

AI generated
reimbursement of transport costs sufficient access right-of-way violation parking violation land transport transport insurance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mai 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1977

Haldusasi

B.L kaebus AS Ühisteenused viivistasu otsuse nr

0275004378 ning Tallinna Transpordiameti 10.06.2024

vaideotsuse nr 250496 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – B.L

Vastustaja 1 – AS Ühisteenused

Vastustaja 2 – Tallinna Transpordiamet

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 19.06.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine

menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel

korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p

9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 04.06.2024 kell 10:16 aadressil Wismari tn 13 vastas koostati AS Ühisteenused poolt

viivistasu otsus (VTO) nr 0275004378 sõiduki BMW registreerimismärgiga XXX avalikul

tasulisel parkimiskohal parkimisnõuete rikkumise eest.

B.L esitas VTO-le vaide, mis jäeti Tallinna Transpordiameti 10.06.2024 käskkirjaga nr

250495 rahuldamata.

2. Tallinna Halduskohtule saabus 04.07.2024 (täpsustatud 05.07.2024, 09.07.2024,

10.07.2024 ja 23.07.2024) B.L kaebus AS Ühisteenused 04.06.2024 viivistasu otsuse (VTO)

nr 0275004378 ning Tallinna Transpordiameti 10.06.2024 vaideotsuse nr 250496

tühistamiseks.

3. 02.08.2024 määrusega võttis Tallinna Halduskohus kaebuse menetlusse ning 14.04.2025

määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBAJA SEISUKOHAD

4. Kaebaja palub tühistada AS Ühisteenused viivistasu otsuse nr 0275004378 ning Tallinna

Transpordiameti 10.06.2024 vaideotsuse nr 250496 alljärgmistel põhjustel.

4.1. Kaebaja parkis oma sõiduki numbrimärgiga XXX 04.06.24 kell 09.56 Tallinnas Wismari

tn 13 juures ja läks hambaarstile. Juures olevalt tabeli kohaselt maksis kaebaja eelnevalt e-

parkimisega vastavalt juhendile ja saatis sõnumi nr 1902 parkimisalal EP202 parkimise

alustamise kohta (dtl 4). Tagasi tulles oli auto aknal VTO nr 0275004378.

Kaebaja leiab, et on parkinud ja selle eest ka maksnud, millest tulenevalt ei ole kaebaja VTO-

ga nõus. Parkimisalale sisse sõites on selge tähis kuidas parkida ja nii kaebaja ka tegi. Kaebaja

ei ole enda silmis ühtegi seadust antud alal parkimisega rikkunud ja soovib antud otsuse

tühistamist. Seoses mitte sihiliku sooviga valesti parkida ja või ebaselge parkimisala

tähistamisega palub kaebaja tühistada antud trahviotsuse ja selle suhtes tehtud vaideotsuse.

4.2. Kaebaja leiab, et alale parkides on ebaselgelt määratud parkimistsoonid. Nimelt liikus

kaebaja tsooni ning seal on määratud ala (paremale noolega, kaebaja sooritas vastavalt

juhisele parkimise eest tasu maksmise). Tallinna Transpordiamet aga väidab et on piisav kui

tsoon on märgitud ühest suunast alale liikumisel, see on aga väär. Nimelt peaks kaebaja silmis

olema üheti mõistetavad parkimistingimused, mitte eksitavad.

4.3. Kaebaja esitab kohtule ka fotod (dtl 30 ja 32) parkimisalast, kus on selgelt aru saada et

Tõnismäe suunast parkimisalale sõites on näha ainult EP 202 parkimisala tähist, mida kaebaja

ka parkimiseks kasutas. Tähist, mis aga märgib Tallinna linna parkimisala on näha ainult siis

kui sõita parkimisalale Wismari tänava suunast. Teisest suunast ei ole antud tähist võimalik

tähele panna ka juba märgise ees olevate puude pärast. Veel soovib kaebaja lisada, et kui käis

antud pilte tegemas olid seal ka turistid, kes samuti ei saanud aru, kus on mis parkimisala, mis

osa kellele kuulub. Tegemist on eksitava märgistusega.

4.4. Kaebaja rõhutab kokkuvõtvalt, et tegemist ei olnud sihiliku tegevusega korda rikkuda,

vaid eksitusega, kuivõrd parkimiskorraldus ei ole antud kohas piisavalt selge.

VASTUSTAJATE SEISUKOHAD

5. Vastustaja I vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

5.1. Tallinna linnas kehtib üldine tasuline parkimine, mis on tähistatud liiklusmärkidega.

Tasulise parkimise ala jaguneb kolmeks tsooniks - kesklinn, südalinn ja vanalinn. Ka nende

tsoonide algused on tähistatud vastavate märgistega. Tasulise parkimise alade sees on

eraparklad, millel ei kehti linna tasulise parkimisala regulatsioon (linna voli ei ulatu

eramaale). Tasulised eraparklad peavad olema sõidukijuhile arusaadavalt tähistatud ja juhil

peab olema loodud võimalus tutvuda parkimistingimustega.

5.2. Aadressil Wismari tn 13, Tallinn asuvad EuroPark Estonia OÜ poolt hallatav eraparkla

(eraparkla) ja Tallinna linna avalik tasuline parkla.

Eraparkla parkimiskohad on eraldatud piirdega, mille külge on paigaldatud liiklusmärgid

575a “Parkla“, 578a „Tasuline parkimine“, 831 „Mõjusuund“. Liiklusmärk 831 näitab

mõjupiirkonda märgist paremale. Loetletud liikluskorraldusvahenditega on igale sõidukijuhile

üheselt ja selgelt arusaadav eraparkla parkimiskorraldus. Täiendavalt on

liikluskorraldusvahenditel kirjas parkla tsoonitähis EP202 ning tekst „EUROPARK“.

Kaebajale kuuluv sõiduk ei asunud VTO koostamise hetkel eraparkla

parklas/parkimiskohtadel. Sõiduk oli pargitud Wismari tn 13 hoone vastas asuval

parkimisalal, mis kuulub Tallinna linna avalikul tasulisel parkimisala hulka mitte ei kuulu

Europark Estonia OÜ-le.

5.3. Lisaks eraparklale asuvad aadressil Wismari tn 13 ka Tallinna linna avalikud tasulised

parkimiskohad, kus parkimise korral tuleb tasuda parkimistasu Tallinna linnale linna

õigusaktidega sätestatud määras. Liiklusmärk on märk, millega kehtestatakse teatav

liikluskord, teavitatakse liiklejat liiklusohust või aidatakse liikluses orienteeruda (LS § 2 p

30). Antud parkimisalale on kolm juurdepääsuteed ehk sissesõitu: üks Toompuiestee tänavalt

ja kaks Wismari tänavalt. Kõikide parklasse sissesõiduteede alguses ja ka parklas sees on

olemas liiklusmärgid 575a „Parkla“, 578a „Tasuline parkimine“ koos tekstiga E-R 07.00-

19.00; L 08.00-15.00; 0,025e/min ja tsoonitähis KESKLINN.

Eeltoodust lähtuvalt on Wismari tn 13 parklas olemas liikluskorraldusvahendid, mis annavad

parkijale täieliku informatsiooni parkimiskorraldusest parklas.

5.4. Kuivõrd sõiduk oli pargitud viivistasuotsuse määramise ajal kesklinna tsoonis, tuli

maksta sõiduki parkimisel iga parkimisminuti eest parkimistasu. Viivistasuotsus on määratud

põhjusel, et sõiduki parkimisel kesklinna tsoonis oli parkimistasu maksmata (LS § 188 lg 1 p

1).

5.5. Vastustaja I toob välja, et kaebaja väidab oma kaebuses: „…Nimelt liikusin mina tsooni

ning seal on määratud ala (paremale noolega, sooritasin vastavalt juhisele parkimise eest

tasu). Tallinna Transpordiamet aga väidab et on piisav kui tsoon on märgitud ühest suunast

alale liikumisel, see on aga väär….“

Seega kinnitab kaebaja, et nägi eraparkla mõjupiirkonna liiklusmärki noolega paremale.

Sõidukijuht peab tundma ja teadma liiklusmärkide tähendusi ning liiklemisel juhinduma

liiklusmärkide nõuetest. Kaebaja pidi üheselt aru saama, et antud eraparklat tähistavad

liiklusmärgid (s.h mõjusuuna liiklusmärk noolega paremale) ei kohaldunud ega saanud

kohalduda alal, kus kaebaja reaalselt oma sõiduki parkis.

Vastustaja I ei saa vastutada kaebaja liiklusmärkide mittetundmise eest ega selle eest, kas

kaebaja märkab liiklusmärke või mitte. Antud parkimisalal on kolm juurdepääsu: üks

Toompuiestee tänavalt ja kaks Wismari tänavalt. Vastustaja I poolt lisatud fotodelt nähtub, et

Tallinna linna parkimisala tähistavad liiklusmärgid on kõikide sissesõitude alguses. Kaebaja

nägi ja pidi nägema parklasse sisenedes vastavaid liiklusmärke ning nende tähendusest aru

saama. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et Tallinna linna tasulist parkimise ala tähistavad

märgid on näha ainult Wismari tänava suunast. Asjaolu, et sõidukijuht parklasse sõites ei

märka liikluskorraldusvahendit ei muuda selle mõju.

Kui sõidukijuht sõidab tasulise parkimise alale või tasulisse parklasse, peab ta välja selgitama

parkimistingimused, tsoonitähised, tasu suurused jm olulised asjaolud ning olema hoolas ja

tähelepanelik omapoolsete kohustuste täitmisel, kuna eelkõige vastutab parkija parkimistsooni

andmetega eksimise eest.

5.6. AS Ühisteenused parkimiskorraldaja 04.06.2024 viivistasu otsus nr 0275004378 on

õiguspärane ja kaebuse väited (liiklusmärkide mittenägemine, ebaõige tõlgendamine, inimlik

eksimus jms) ei anna alust selle tühistamiseks. Viivistasu määrati põhjusel, et kõnealuse

mootorsõiduk oli pargitud kesklinna avalikul tasulisel parkimisalal ja parkimistasu oli

maksmata (mittevaieldavad asjaolud). Viivistasu otsuse tegemine ei ole kaalutlusotsus,

millisel juhul saaks kaaluda näiteks õigluse argumenti ning proportsionaalsuse ja kohasuse

põhimõtteid.

Vastustaja I on seisukohal, et Tallinna avalikku tasulist parklat (Wismari 13) tähistavad

liiklusmärgid on sõidukijuhtidele nähtavad, selged ja paigaldatud nõuetekohaselt.

Eeltoodust tulenevalt on viivistasu otsus nr 0275004378 väljastatud õiguspäraselt, seadusega

kooskõlas ning alus selle tühistamiseks puudub.

6. Vastustaja II palub jätta kaebuse tervikuna rahuldamata.

6.1.

Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal paiknevad lisaks tasulistele

parklatele/parkimiskohtadele ka eraparklad/parkimiskohad, mida opereerivad parklaomanikud

või operaatorid. Avalikud tasulised parklad/parkimiskohad peavad olema tähistatud

liikluskorraldusvahenditega, nagu ka eraparklad. Parklas aadressil Wismari 13 on avalikud

tasulised parkimiskohad ning ka Europark Eesti OÜ (Europark) opereerimisel olevad

tasulised parkimiskohad. Europarkla parkimiskohad on piiratud piirdega, piirdele paigaldatud

liikluskorraldusvahend, liikluskorraldusvahendil osutusmärgid 575a“Parka“, 578a „Tasuline

parkimine“, parkla tähis EP202, tekst „EUROPARK“ ja 831 „Mõjusuund“.

Liikluskorraldusvahend annab parkijale selge juhendi Europarkla parkimiskorraldusest

paigaldatud piirdest paremale. Sõiduk ei asunud VTO koostamise ajal Europark opereerimisel

olevas parklas/parkimiskohtadel (foto 1, dtl 55).

Parklas Wismari 13 asub ka Tallinna linna avalikud tasulised parkimiskohad, kus parkimise

korral tuleb tasuda parkimistasu Tallinna linnale linna õigusaktidega sätestatud määras.

Parklasse on paigaldatud liikluskorraldusvahend, millel osutusmärgid 575a „Parkla“, 578a

„Tasuline parkimine“ koos tekstiga E-R 07.00-19.00; L 08.00-15.00; 0,025e/min ja tsoon

KESKLINN. VTO koostamise ajal tehtud fotolt (vt dtl 67) on näha, et sõiduk asub

liikluskorraldusvahendi juures, mis annab parkijale üheselt mõistetava informatsiooni, et

sõiduk on pargitud Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal kesklinna tsoonis ja parkimistasu

tuleb tasuda Tallinna linnale.

Arvestades eeltoodut on parklas Wismari 13 paigaldatud liikluskorraldusvahendid, mis

annavad parkijale täieliku informatsiooni parkimiskorraldusest parklas. Parkijal on

hoolsuskohustus käituda parkimisel vastavalt parkimiskorraldusele parklas ning ka tasuda

parkimise eest.

6.2. Vastustaja II on kokkuvõtvalt seisukohal - tõendatud on, et kaebaja parkis sõiduki

Tallinna avalikus tasulises parklas Wismari tn 13, aga parkimistasu maksis eraõiguslikule

parkimisoperaatorile Europark parkimise eest tsoonis EP202. Parkimistasu maksmine

parkimise eest tsoonis EP202 on tõendatud kaebusele lisatud ekraanikuva tõmmisega. Kõikki

tõendeid kogumis hinnates saab järeldada, et kaebaja ei ole sõiduki parkimise eest avalikus

tasulise parklas Wismari tn 13 Tallinna linnale parkimistasu maksnud ning VTO koostamine

parkimistasu maksmata jätmise eest on põhjendatud ja õiguspärane.

6.3. Vastustaja II seisukoht vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamise nõude osas.

Vastustaja II on seisukohal, et puuduvad alused seadusliku ja põhjendatud vaideotsuse

tühistamiseks. Vaideotsus vastab seaduses sätestatud nõuetele ning vaide läbi vaatamisel ei

ole rikutud seadust. Vaide menetleja on käsitlenud vaideotsuses kõiki vaide aluseks olevaid

asjaolusid, neid analüüsinud ning jõudnud järelduseni, mille kohaselt puudub alus vaide

rahuldamiseks.

Kuivõrd VTO on määratud õiguslikul alusel, siis on ka vaideotsus õiguspärane ning puudub

alus selle tühistamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid

kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused

on alljärgnevad.

Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). Kohus leiab, et vaidlustatud AS

Ühisteenused viivistasu otsus nr 0275004378 vastab eeltoodud nõuetele.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus

jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või

tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta

tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda

põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul

kohus nõustub nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud viivistasu

otsuses (dtl 67-68) ja selle suhtes tehtud vaideotsuses (dtl 5-7), kui ka nende vastustajate

vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele.

Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust

piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid toodud selgituste ja põhjendustega. Kohus peab

vajalikuks täiendavalt märkida lühidalt üksnes alljärgnevat.

8. Liiklusseaduse (LS) § 187 lg 1 kohaselt võib kohalik omavalitsus oma avalikul

parkimisalal kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõidukijuht

maksma parkimistasu mootorsõiduki ja selle haagise eest. Tallinna linn on vastava korra

kehtestanud Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määrusega nr 30 „Tallinna avalik tasuline

parkimisala ja parkimistasu“ (Määrus nr 30).

LS § 187 lg 4 kohaselt mootorsõiduki ja selle haagise juht peab parkimistasu maksma enne

või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja

kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15

minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole

kehtestanud pikemat tähtaega. LS § 187 lg 5 sätestab, et parkimise õigust tõendav dokument

peab olema paigaldatud mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt

mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. LS §

188 lg 1 kohaselt parkimisjärelevalvet teostav ametiisik teeb viivistasu määramise otsuse kui:

1) parkimistasu on maksmata või tasutud väiksema määra järgi; 2) tasutud parkimisaega on

ületatud; 3) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või 4)

tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole LS § 187 lõikes 5 sätestatu kohaselt.

Viivistasu otsuse näol ei ole tegemist karistusõigusliku trahvi määramisega. Tegemist on

kohaliku maksu (parkimistasu) maksmata jätmise eest kindlas summas määratud viivisega,

mille puhul kohus kontrollib vaid seda, kas viivistasu määramiseks esines õigusaktist tulenev

alus. Sellest tulenevalt ei saa kohus hinnata ka kaebaja süü küsimust ega seda, et tegemist ei

olnud tahtliku tegevusega. Inimlikult saab kohus kaebaja eksimusest aru, kuid seadusest

tulenevalt ei ole võimalik kohtul antud vaidluse lahendamisel nende asjaoludega arvestada

ega sellest tulenevalt viivistasu otsust tühistada.

9. Vaidlust ei ole antud juhul selles, et kaebaja parkis viivistasu otsuses näidatud kohas so

Tallinna avalikus tasulises parklas Wismari tn 13 vastas (dtl 67), aga parkimistasu maksis

eraõiguslikule parkimisoperaatorile Europark parkimise eest tsoonis EP202 (dtl 4). Kohus

märgib siinkohas, et põhimõtteliselt on kaekaebajal võimalik tulenevalt sellest asjaolust

esitada tsiviilnõue maakohtusse eksimuse tõttu tasutud parkimistasu tagasi saamiseks

Europark Eesti OÜ-lt alusetu rikastumise sätete alusel hiljemalt 3 aasta jooksul alates

rikkumisest teadasaamisest (alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg TSÜS § 151).

Seejuures ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt mingit tähtsust, millistel

põhjustel tasus kaebuse esitaja parkimise eest eraparklale (märkides parkimise eest tasumisel

vale tsooni). Antud piirkonnas on vastavad liiklusmärgid olemas ja need on piisavalt selged

(vt dtl 64-66).

Eeltoodut ei lükka ümber ka kaebaja poolt kohtule esitatud fotod (dtl 30 ja 32) parkimisalast.

Kohus leiab, et ka esitatud fotodelt nähtub selgelt, et EUROPARK-i parkimisala jääb samal

märgil näidatust paremale (märgil on selge nool paremale) ja see ala on ka eraldi piiratud.

Tähised, mis aga märgivad Tallinna linna parkimisala, on näha alale sissesõidul ja mitte ainult

siis kui sõita parkimisalale Wismari tänava suunast (dtl 64-66).

Kohus märgib veel, et Tallinna avalikku tasulisse parkimisalasse sisenemisest ja sealt

väljumisest teavitamiseks on üles pandud mõjualamärgid 38 ja 39 koos osutusmärgiga 578a

(tasuline parkimine – vt ka Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrus nr 12

„Liiklusmärkide ja teemärgiste tähenduses ning nõuded fooridele“). Kaebaja ei ole väitnud, et

ta ei möödunud vastavast märgist või et ta ei oleks sisenenud märgi mõjualasse. Nende

märkide jälgimine ja täitmine liiklemisel kuulub mootorsõidukijuhi hoolsuskohustuse hulka.

Kuivõrd mõjualamärk kehtib kogu piirkonna kohta, siis ei olnud selle mõjuala sees iga üksiku

tänava või koha tähistamine tasulist parkimist lubava liiklusmärgiga vajalik ja nõutav. Isikul

lasub hoolsuskohustus selgitada välja, millisesse parkimistsooni ta auto pargib.

Viivistasu otsus on koostatud, kuna kaebaja ei tasunud sõiduki parkimisel Tallinna tasulise

parkimise alal parkimistasu. Vaidluse lahendamise seisukohtalt omab tähtsust üksnes see, kas

kaebajal oli viivistasu otsuse koostamise ajal õigus parkida parkimistasu maksmata. Antud

juhul kaebusest ega sellele lisatud tõenditest selliseid asjaolusid ei nähtu. Kuivõrd kaebuse

kohaselt parkis kaebaja viivistasu otsusel näidatud kohas, kaebaja parkimistasu (Tallinna linna

tasulisel parkimisalal vanalinna tsoonis parkimise eest) ei olnud maksnud ning kaebajal ei

olnud ka mingit muud õiguslikku alust parkida tänaval tasu maksmata, siis sellest tulenevalt

oli AS-l Ühisteenused liiklusseadusest ja Määrusest nr 30 tulenevalt õigus viivistasu otsuse

tegemiseks ning selle tühistamiseks puuduvad mistahes seaduses tulenevad alused.

10. Arvestades eeltoodut ja seda, et vaidlustatud viivistasu otsuse tühistamiseks puudavad

seaduses sätestatud alused ning viivistasu otsus on õiguspärane, siis puuduvad alused ka selle

suhtes tehtud vaideotsuse tühistamiseks. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebus on tervikuna

põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

11. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustajad ei ole esitanud taotlust

menetluskulude väljamõistmiseks. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik