2-25-107631/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Määruse tegemise aeg ja koht

20. mai 2025. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-107631

Kohtuasi

Kohtla-Järve linn, Jaaniku tn 6 korteriühistu avaldus D.

M. vastu võlgnevuse 879,36 euro nõudes

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised

Avaldaja: Kohtla-Järve linn, Jaaniku tn 6 korteriühistu

(registrikood 80274326, aadress: Jaaniku tn 6-X, Kohtla-

Järve linn)

Avaldaja seaduslik esindaja: juhatuse liige J. P., e-post:

XXX

Puudutatud isik: D. M. (isikukood XXX, registrijärgne

elukoht: XXX, e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kohtla-Järve linn, Jaaniku tn 6 korteriühistu avaldus.

2. Välja mõista D. M.lt Kohtla-Järve linn, Jaaniku tn 6 korteriühistu kasuks perdioodi

01.08.2024. a kuni 16.04.2025. a eest majajapidamiskulude/kommunaalkulude ja

kasutatud teenuste võlgnevus 879,36 eurot.

3. Jätta avaldaja menetluskulud nende põhjendatud ulatuses D. M. kanda ja välja

mõista D. M.lt Kohtla-Järve linn, Jaaniku tn 6 korteriühistu kasuks menetluskulud 200

eurot (sh riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 150 eurot).

4. Menetluskulude (riigilõivu) summas 200 eurot osas võib avaldaja esitada kohtule

taotluse riigilõivu tagastamiseks vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 1.

5. Jätta puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda.

6. Toimetada kohtumäärus D. M.le kätte avalikult, avaldades selleks kohtumääruse

resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

AVALDAJA NÕUE

1. Kohtla-Järve linn, Jaaniku tn 6 korteriühistu esitas 11.03.2025. a Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 762,47 euro saamiseks. Kohus tegi

13.03.2025. a makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. Pärnu

Maakohtu 04.04.2025. a määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru

Maakohtule hagimenetlusse.

2. 04.04.2025. a määrusega jättis kohus avalduse käiguta, andes avaldaja tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks.

3. Kohtla-Järve linn, Jaaniku tn 6 korteriühistu esitas 16.04.2025. a kohtule avalduse D. M.

vastu 879,36 euro võlgnevuse nõudes. Esitatud avalduse kohaselt on puudutatud isik jätnud

avaldajale perioodil august 2024. a kuni aprill 2025. a (k.a) hoolduse, vee, soojusenergia,

majapidamiskulude ja remondifondi eest tasumata ning võlgnevus seisuga 16.04.2025. a

avaldaja ees moodustab 879,36 eurot. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista

võlgnevus 879,36 eurot. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista menetluskulud 768

eurot.

4. Kohus võttis 17.04.2025. a määrusega avalduse menetlusse ja kohustas puudutatud isikut

esitama avalduse osas 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjalik vastus. Kohus

toimetas D. M.le dokumendid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

17.04.2025. a. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kätte toimetatuks 15

päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Kohtudokumendid loetakse puudutatud isikule kätte toimetatuks. Kohus kohustas

puudutatud isikut 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohtuteates selgitati materjalide

kättesaamise võimalust ja kohtule vastamise kohustust. Puudutatud isik kirjalikku vastust

ega vastuväidet avaldusele ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita

menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab

kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta

sätestatud erisusi.

6. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isik ei ole

vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus

leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud.

7. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohaga XXX(registriosa nr

XXX). Puudutatud isik on jätnud perioodil 01.08.2024. a kuni 16.04.2025. a tasumata

majanduskulude arved (vesi, soojusenergia, hooldustasu, arvestuse teenus) kokku 879,36

eurot.

8. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik

kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal.

KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise

küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu

põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt

käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks

lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu

majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg

1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt

oma kaasomandi osa suurusele.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule

või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal

võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1

sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist.

10. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud

isikule arvestatud kommunaalteenustest ning laekumistest. Avaldaja palub välja mõista

puudutatud isikult perioodil august 2024. a – aprill 2025. a võlgnevus 879,36 eurot. Avaldaja

on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida puudutatud isik pole korrektselt

tasunud. Puudutatud isik ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud.

11. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse 879,36 eurot.

Menetluskulude jaotus

12. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi.

13 Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu,

et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse,

leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud nende põhjendatud ulatuses

puudutatud isiku kanda.

14. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 250 eurot

(riigilõiv) ja õigusabikulud 523 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja

avalduse koostamine).

15. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt

riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on tasunud kokku riigilõivu 250 eurot. Kohus jätab puudutatud

isiku kanda riigilõivu, mida avaldajal tuli avalduse esitamisel tasuda, s.o 50 eurot. Avaldajal

on õigus esitada taotlus enam tasutud riigilõivu 200 euro tagastamiseks.

Seega kuulub võlgnikult avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu (riigilõiv) summas

50 eurot.

16. Avaldaja on esitanud õigusabi osutamise kohta käsunduslepingud, mille kohaselt

avaldaja maksab käsundiandjale (E. L.) Pärnu Maakohtule avalduse koostamise ja avalduse

esitamise eest 150 eurot. 16.04.2025. a koostatud käsunduslepingu, mille kohaselt avaldaja

maksab käsundisaajale Teenuste nõuetekohase osutamise eest tasub Käsundiandja

Käsundisaaja pangaarvele AS Swedbank EEXXX netosummas 150 EUR (bruto 261.50

eurot s.h. tulumaks, sotsiaalmaks, töötukindlustusmaks, kokku 111.50 eurot).

Kohus juhib avaldaja tähelepanu asjaolule, et 150 eurost sotsiaalmaks moodustab 49,50

eurot, tulumaks 33 eurot ja töötukindlustusmaks (töötaja maksemäär 1,6% ja tööandja

maksemäär 0,8%) kokku 2,4 % on 3,60 eurot (150+49,50+33+3,6 =236,10 eurot).

Avaldaja on märkinud, et seoses sellega, et hagiavalduse koostamine on tasuline teenus on

avaldaja tasunud käenduslepingute alusel kokku 523 eurot. Kohtule esitatud avalduse

koosneb 11 lauseliselt asjaoludest, ülejäänud avaldus koosneb kopeeritud paragrahvidest.

Kohtu hinnangul on, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, sisu ja asja

keerukust on menetluskulud põhjendatud osaliselt. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb

eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus

esindamisega, so. kohtule menetlusdokumentide koostamisega ja kohtuistungitel

osalemisega. Kohus leiab, et arvestades avaldaja poolt koostatud menetlusdokumendi ehk

avalduse sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, on avaldaja

menetluskulud põhjendatud osaliselt.

Kohus peab vajalikuks selgitada, et Riigikohtu senises praktikas on põhjendatud ja

vajalikuks peetud tunnihind 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (RKTKm 3-2-1-39-16 p

13).

Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele

võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1

tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku

positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest

asjaoludest. Kohus märgib, et kohtule esitatud 11 lauselisest asjaoludest koosnevast

avaldusest saab järeldada, et avaldus ei ole koostatud juriidiliste teadmistega isiku poolt.

Lähtudes kohtupraktikast, avalduse sisust loeb kohus põhjendatuks avalduse koostamise

menetluskuluks 130 eurot.

17. Avaldaja palub võlgnikule välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulud 150 eurot.

Kohus märgib, et avaldaja saab TsMS § 484² ja § 172 lg 9 järgi nõuda 20 eurot maksekäsu

kiirmenetluse kuluna.

TsMS § 4842

kohaselt määrab kohus avaldaja menetluskulude katteks maksekäsu

kiirmenetluses 20 eurot, mis tuleb võlgnikult avaldaja kasuks välja mõista.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on õigusabikulud 130 eurot, avalduse

esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu

eeltingimus ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse tasu 20 eurot vastab TsMS §-s 484²

sätestatule.

Seega on põhjendatud menetluskulud koos maksekäsu kiirmenetluse kulu ja riigilõivuga

200 eurot.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik