3-25-189/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

20. mai 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-189

Haldusasi

X.X.-i taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 6. veebruari 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja – X.X. , XXX, Räni alevik,

korteriühistu juhatuse liige

Vastustaja – XXX

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde vastutaja vastus koos lisaga.

2. Jätta määruskaebus Tartu Halduskohtu 6. veebruari 2025. a määruse peale läbi

vaatamata.

3. Tagastada määruskaebuse esitajale määruskaebuse lisadena esitatud dokumendid.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 252 lg

7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXX korraldas 28. novembri 2024. a korraldusega elektroonilise enampakkumise Kambja

vallale kuuluva Xxx kinnisasja (XXX, Räni alevik, Xxx kinnistu, 4105 m2, Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr xxx, katastritunnus xxx) võõrandamiseks. Seejärel kinnitati 9.

jaanuari 2025. a korraldusega nr 24 enampakkumise tulemused ja tunnistati edukaks pakkumine,

millega vastustaja võõrandab Xxx kinnistu.

2. X.X. esitas 21. jaanuaril 2025 vaide korralduse nr 711 ja korralduse nr 24 peale.

3. X.X. esitas 31. jaanuaril 2025 halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse seoses korraldustega

nr 711 ja 24. X.X. selgitas, et esindab garaažiomanikest XXX, Räni alevik, korteriühistu liikmeid

antud korteriühistu juhatuse liikmena. Taotleja palus kohtul rakendada abinõusid, mis on vajalikud

õiguste kaitsmiseks kuni kohtuvaidluse lõpliku lahendamiseni. Väidetavalt kahjustab Xxx

kinnisasja müük otseselt nii korteriühistu liikmete kui ka kohalike elanike ja garaažiomanike

huve, mis väljendub otseses materiaalses kahjus garaažiomanikele, aga samuti selles, et võib

kaduda võimalus viibida elukoha lähedal kõrghaljastuse alal pargis. Müügi tulemusena võib

nurjuda plekk-garaažide omanike algatus taastada Xxx kinnisasjal garaaži-hooneühistu

(mittetulundusühing), mis oli alustatud 1975. a (garaažikooperatiiv xxx) ja 1999. a

sundlikvideeritud. Lisaks on Xxx kinnisasjal park, mis asub kortermaja lähedal. Nii garaažide

omanikele kui ka ülejäänud elanikele on antud kõrghaljastusega park oluline osa heast

elukeskkonnast.

4. Tartu Halduskohtu määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Halduskohtu

põhjendused on järgmised.

4.1. Xxx kinnistu osas on notariaalne ostu-müügileping sõlmitud ning kinnistu on müüdud. Eelnev

aga ei tähenda seda, et taotlejal puuduks esialgse õiguskaitse vajadus. Nimelt sätestab HKMS §

251 lg 1 p 4, et kohus võib esialgse õiguskaitse abinõuna vara arestida, sealhulgas teha registris

vara käsutamise keelumärke või seada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud kohtulik

hüpoteek, samuti teha kohtuvaidluse kohta registris märke. Samas tuleneb HKMS § 5 lg-st 2, et

kui haldusaktis sisaldub või haldusakti alusel on tehtud vastustaja eraõiguslik tahteavaldus, võib

kohus koos haldusakti tühistamisega teha otsuse resolutsioonis kindlaks ka sellise tehingu

tühisuse, mille tegemisele see tahteavaldus oli suunatud. Seega iseenesest ei tähenda kinnisaja

müük haldusakti alusel, mille õiguspärasust kontrollitakse kas vaide- või halduskohtumenetluses,

automaatselt esialgse õiguskaitse vajaduse puudumist.

4.2. Taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus vaid osas, mis puudutab väidet seoses võimaliku

kõrghaljastuse kadumisega korteriühistu lähedalt. Selles osas on kaebajal seadusest tulenev õigus

kaitsta korteriomanike huve, mis on kinnitatud korteriühistu koosoleku protokolliga ja tulenevad

otseselt seadusest. Samas ei välista ka kohus menetlusosaliste väiteid silmas pidades, et väidetav

kõrghaljastus Xxx kinnisasjal võib selle kinnistu müügi tulemusena kaduda. Esialgse õiguskaitse

vajadus aga puudub osas, mis puudutab plekk-garaažide omanike nurjunud algatust taastada Xxx

kinnisasjal garaaži-hooneühistu. Pelgalt väitest, et plekk-garaažide omanikud on korteriühistu

liikmed, ei piisa jaatamiseks omandiõigust olemasolevate garaažide üle. Taotleja ei ole tõendanud

kohtule kas enda või tema poolt teiste esindatavate isikute plekk-garaažide omandiõigust, aga

samuti nende isikute esindusõigust ja tegelikku garaažide kasutamist, mistõttu puudub taotlejal

vastavas osas esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Xxx kinnisasja ostueesõigusega

erastamine ei ole hetkel võimalik sõltumata korraldusest nr 711. Taotleja õiguse riive on antud

juhul olematu.

4.3. Esitatud vaie ole perspektiivikas. Kambja vallale esitatud vaides ei ole taotleja viidanud

sellele, et tema tahteks oleks korteriühistu liikmete esindamine selle lähedal asuva kõrghaljastuse

säilitamise nimel. Taotleja põhjendas vaiet vaid sellega, et soovib taastada garaaži-hooneühistu,

kuid ei ole vaidele lisanud omandiõigust ega esindusõigust kinnitavaid dokumente. Seda ei ole

kaebaja teinud ka halduskohtumenetluses. Üheselt ei ole selge, kas vald ennistab rikutud vaide

esitamise tähtaja.

4.4. Korteriomanike huvi viibida kõrghaljastuse alal ei kaalu üles avalikku huvi, mis esineb seoses

tulu saamisega valla eelarvesse vallaomandi müümisest. Maa- ja Ruumiameti poolt avaldatud

fotodest ei ole näha, et Xxx kinnisasja territooriumil oleks loodud park. Samas ei ole näha, et

müüdud kinnistu oleks jalutamiseks kõlblik. Kinnistul asuvad küll valdavas osas puud ja plekk-

garaažid, mis üldiselt ei kinnita seda, et kinnistut oleks kasutatud näiteks jalutamiseks või muu

kõrghaljastusalana vaba aja veetmiseks ümbritsevate korterühistute elanike poolt jne. Samas on

tegemist suhteliselt väiksese pinnaga kinnisasjaga, mille lähedal on olemas ka teised

kõrghaljastusega kinnistud. Järelikult ei kao Xxx kinnisasja müümisel korteriomanike võimalus

viibida kodu lähedal kõrgehaljastusalal.

4.5. Plekk-garaažid on võimalik omanike poolt eemaldada neid lammutamata ehk tegemist ei ole

kinnisasjale püsivalt paigaldatud konstruktsioonidega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. X.X. esitas 21. veebruaril 2025 halduskohtu määruse peale määruskaebuse. X.X. selgitas, et

esitab kaebuse korteriühistu juhatuse liikmena ning seoses valla tegevusega kohalike elanike

jaoks olulise looduskeskkonna säilitamise eesmärgil. Määruskaebuse põhjendused on järgmised.

5.1. Esialgset õiguskaitse on esitatud seoses pargi säilimisega, selle heakorra ja avalik

kasutamisega.

XXX ei ole põhjendud, miks on loobutud keskkonda säilitavast eesmärgist.

5.2. Xxx kinnistul on alles kohalike elanike jaoks oluline kõrghaljastus ning seal asetsevad ühistu

liikmete omandina garaažid. Erakätesse jõudes pole mingit alust eeldada, et antud kõrghaljastus

säiliks.

5.3. Kinnistu müügiga seotud teemat ei ole vald kunagi korteriühistuga arutatud, hoolimata valla

teadmisest seoses garaažidega.

5.4. Halduskohtu arvamus, et kohalikud elanikud ei kannata kahju, mis oleks suurem kui avalik

huvi krundi müügis, pole põhjendatud.

5.5. Inimestel puudub koht garaažide teisaldamiseks.

5.6. Korteriühistule jõudnud teabe kohaselt kavandatakse eluhoone lähedale, katastriüksustele

28301:001:1761 ja 94901:005:0738 või nende piirkonda, logistikakeskuseid. Juhul kui selline

kava vastab tegelikkusele, siis muutub Xxx kinnistul säilinud kõrghaljastus korterimaja jaoks

eluliselt oluliseks haljasalaks, mis võimaldaks logistikakeskuste müra mingilgi määral

summutada.

6. XXX palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. X.X. on esitanud 21. veebruaril 2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 6. veebruari 2025. a

määrusele, millega jäeti tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

8. HKMS § 203 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele

apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS 19. peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 187 lg 3 p

6 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise

õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada

tema õigusi või kohustusi. HKMS § 190 sätestab, et kui HKMS § 187 lg-s 3 sätestatud asjaolud

ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse

apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg-tes 4–7 sätestatut arvestades läbi vaatamata. Seega HKMS §

187 lg 3 p-st 6 koostoimes §-ga 190 tuleneb ringkonnakohtu õigus jätta määruskaebus läbi

vaatamata, kui selle esitajal ei ole määruskaebuse esitamist õigust.

9. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka

vaidemenetluse ajal. Lähtudes HKMS § 249 lg-st 5 võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks

esitada taotluse pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse

esitamist. Seega on esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eelduseks asjaolu, et kohtule on

esitatud taotlusega seotud kaebus või haldusorganile vaie. X.X. esitas halduskohtule esialgse

õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajal. Kaebaja peab õigusvastaseks Kambja valla korraldatud

elektroonilist enampakkumist Kambja vallale kuuluva Xxx kinnisasja võõrandamisel (korraldus nr

711) ja samuti ka korraldust, millega kinnitati enampakkumise tulemused ja tunnistati edukaks

pakkumine, millega võõrandati Xxx kinnistu (korraldus nr 24). Kaebaja hinnangul rikub XXX

asuva korterelamu elanike õigusi, kuna Xxx kinnistul paiknevad korteriühistu liikmete garaažid ja

Xxx kinnistu müügi tulemusena võib kaduda seal asuv kõrghaljastus, mis on sealsete elanike jaoks

oluline haljasala.

10. Vastutaja seisukohast määruskaebusele selgub, et vastustaja tagastas 21. veebruari 2025. a

korraldusega X.X.-i vaide korraldusele nr 711 ja 24. Ringkonnakohus võtab vastustaja vastuse

koos lisadega asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2). Korralduses leiti, et vaie seoses

korraldusega nr 711 on esitatud hilinenult ja vaide esitaja ei toonud välja mõjuvaid põhjuseid

kaebetähtaja ennistamiseks. Seega jäi kaebetähtaeg ennistamata ning vaie korraldusele nr 711

tagastati. Lisaks tagastati ka vaie korralduse nr 24 peale, kuna see ei riku kaebaja õigusi ja ei piira

vabadusi ning vaide esitajal puudub kaebeõigus. XXX selgitas, et vaide esitaja ei esitanud mitte

ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et mõni plekk-garaaž, mis asub Xxx kinnisasjal, kuuluks vaide

esitajale. Pelgalt väitest, et plekk-garaažide omanikud on osaliselt korteriühistu liikmed, ei piisa

jaatamiseks omandiõigust olemasolevate garaažide üle või õigust antud isikute esindamiseks

haldusmenetluses. Maa erastamine, mis on garaažide all, ei ole enam võimalik.

11. Ringkonnakohtule on esitatud 21. veebruaril 2025 määruskaebus halduskohtu määruse peale,

milles jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata seoses vaidemenetluse ajal esitatud esialgse

õiguskaitse taotlusega. Vaidlust ei ole selles, et halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse

esitamise ja halduskohtus taotluse lahendamise seisuga toimus vaidemenetlus. Kuna vastustaja on

21. veebruaril 2025 vaide tagastanud ja kaebaja pöördus pärast vaidemenetlust kaebusega

halduskohtusse, on seoses korraldustega nr 711 ja 24 toimunud vaidemenetlus lõppenud. Seega

esialgse õiguskaitse taotlus seoses vaidemenetlusega ei ole enam lubatav. Eeltoodut arvestades

jätab ringkonnakohus HKMS § 203 lg 2, § 190 ja § 187 lg 3 p 6 alusel määruskaebuse läbi

vaatamata ega võta määruskaebuse väidete osas seisukohta.

12. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata, tagastab kohus määruskaebuse

esitajale kõik määruskaebuse lisadena esitatud dokumendid.

(allkirjastatud digitaalselt)