2-25-2150/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 19.05.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-25-2150 Kohtuasi A.G hagi F.J-i vastu kahju hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 21.03.2025 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik F.J-i määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Hageja A.G (isikukood XXX), lepinguline esindaja Ardi Šuvalov Kostja F.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja Alik Karajev Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu kostja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid. 2. Tühistada Harju Maakohtu 21.03.2025 määrus osas, millega maakohus jättis menetluskulud F.J-i kanda (resolutsiooni p 2), mõistis välja F.J-ilt A.G kasuks menetluskulud 475 eurot (resolutsiooni p 3) ning märkis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (resolutsiooni p 4). 3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. 4. Rahuldada F.J-i määruskaebus. 5. Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud A.G kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 1. A.G (hageja) esitas 09.02.2025 Harju Maakohtule hagi F.J-i (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes, milles palus kostjalt välja mõista põhinõude 629,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 14 eurot ning viivise põhinõudelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt lõhkus kostja hageja prügikonteineri ning sõiduauto küljepeegli. Samaväärse prügikonteineri maksumus on 89 eurot ning küljepeegli lõhkumisega tekkis hagejale kahju 540,90 eurot. Hageja saatis kostjale e-kirja kahjunõudega, kuid kostja sellele ei reageerinud. 2. Maakohus võttis hagiavalduse 11.02.2025 määrusega menetlusse. 3. Kostja esitas 14.02.2025 vastuse, milles teatas, et tunnistab hagi ja võtab selle õigeks. Kostja märkis, et on 14.02.2025 hagis nõutava summa hagejale tasunud. Kostja sõnul ei ole hageja pöördunud kostja poole oma nõudega kohtuväliselt viisil, mis oleks andnud võimaluse kahju hüvitamiseks. E-kirjaga ei edastatud kostjale volikirja ega mistahes nõude aluseks olevaid dokumente. Hagis nõuab hageja kokku 629,90 eurot nii sõiduauto peegli kui ka prügikonteineri eest, kohtueelses kirjas nõuti aga 700 euro tasumist ainult peegli eest. Seega oli kirjas nõutav summa alusetu ja põhjendamatu. Samuti puudus nõudes kontonumber ning summa ei vastanud hagis nõutavale summale. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. 4. Hageja esitas 21.02.2025 taotluse hagist loobumiseks, milles palus menetluse lõpetada põhjusel, et kostja on pärast hagi esitamist nõude tasunud. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 625 eurot. 2

5. Maakohus tegi 28.02.2025 määruse, millega lõpetas menetluse, jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda ning jättis menetluskulude puudumise tõttu nende rahalise suuruse kindlaks määramata. 6. Hageja esitas 16.03.2025 määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas tühistada ning teha uus määrus, millega jätta menetluskulud kostja kanda. Puudub vaidlus, et kostja sai nõudekirja kätte. Kui kostjale jäi midagi ebaselgeks, oli tal võimalus selgitusi küsida, kuid kostja kirjale ei reageerinud. Väärteootsuses hinnati tekitatud kahju suuruseks 800 eurot. Kostja on väärteomaterjalidega tuttav. Nõudekirja summa 700 eurot on väiksem, sest hageja kulud olid muutunud väiksemaks. Maakohtu määrus ja põhjendused 7. Maakohus rahuldas hageja määruskaebuse ning tühistas 28.02.2025 määruse resolutsiooni p-i 2 ning tegi selle osas uue määruse, millega jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 475 eurot ning märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus leidis, et määruskaebus on põhjendatud ning esineb alus määruskaebuse TsMS § 663 lg 4 alusel rahuldamiseks. Arvestades määruskaebuses väljatoodut, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda. Maakohus pidas hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõivu 175 eurot ning lepingulise esindaja kulu 300 eurot (ajakulu 2 tundi lepingulise esindaja tunnitasu suurusega 150 eurot). Määruskaebus 8. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis temalt välja menetluskulude hüvitise. Kostja palub teha uus määrus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostjale ei pidanud olema selge, et Ardi Šuvalov oli jätkuvalt hageja esindaja. Volitus võib olla tähtajatu, tähtajaline või olla seotud mingi teatud kindla tehingu tegemisega. Hageja on varasemalt korduvalt volitanud Ardi Šuvalovit esindama end üksnes üheks aastaks. Kostja ei pidanud eeldama, et hageja varasem pangakonto on siiani kehtiv. Ebaõige ülekandega edastatud raha tagasi saamine on aeganõudev ja kulukas. Menetluse edasine käik 9. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. 10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (resolutsiooni p 2), mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 475 eurot (resolutsiooni p 3) ning märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist 3

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (resolutsiooni p 4). Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kostja määruskaebus kuulub rahuldamisele. 12. TsMS § 662 lg 3 alusel võtab ringkonnakohus vastu kostja määruskaebemenetluses esitatud tõendid. 13. Siinsel juhul on põhjendatud menetluskulude poolte endi kanda jätmine. Kuigi menetluskulude jaotuse üldreegli kohaselt kohaldub käesolevas asjas TsMS § 168 lg 5, sest kostja on pärast hagi esitamist hagejale hagis nõutud rahasumma tasunud, esinevad siiski alused TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (RKTKm 04.04.2012, 3-2-1-28-12, p 15). Hageja nõudis hagis, et kostja hüvitaks talle sõiduki küljepeegli lõhkumisega tekitatud kahju 540,90 eurot ning prügikonteineri lõhkumisega tekitatud kahju 89 eurot. Nõudesumma 540,90 euro tõendamiseks on hagejale 31.01.2025 tehtud hinnapakkumine sõiduki parandamise kohta (dtl 38) ning 89 eurot on uue samaväärse prügikonteineri maksumus (dtl 38). Hageja esindaja poolt 11.12.2024 kostjale saadetud kohtueelses nõudekirjas nõudis hageja kostjalt sõiduki küljepeegli lõhkumisega tekitatud varalist kahju 700 eurot (dtl 39). Eeltoodust järeldub, et hageja ei pöördunud kohtueelselt kostja poole sama suuruse nõudega, mida ta käesoleva asja hagiavalduses nõudis. Kohtueelsest kirjast ei nähtunud nõutava summa kujunemine ning haginõude aluseks olev hinnapakkumine on tehtud hagejale alles pärast nõudekirja saatmist. Samuti ei nõudnud hageja kostjalt kohtueelselt prügikonteineri lõhkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Neil põhjustel on hageja menetluskulude kostja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane ning menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. 14. Seoses kostja määruskaebuse rahuldamisega jäävad määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 ja §-ga 659 hageja kanda. Kostja teatas, et ei esita menetluskulude nimekirja, mistõttu rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 4