3-23-2574/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.05.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2839

Haldusasi

X. X kaebus Transpordiameti keeldumise peale

väljastada sõiduautole uus registreerimistunnistus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 01.07.2024 otsus

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja X. X

Vastustaja Transpordiamet, esindaja Ene Lillipuu

Menetluse alus ringkonnakohtus

X. X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X. X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 01.07.2024

otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse

põhjendustele.

2. Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulu nende endi kanda.

Selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.06.2025 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X esitas Transpordiametile taotluse väljastada sõiduautole Opel Manta (reg nr

XXXXXX) uus registreerimistunnistus.

3-23-2574

2. Transpordiamet selgitas 26.09.2023 vastuses, et ametile on teatavaks saanud, et

sõiduki andmed vajavad täpsustamist ning sõiduk tuleks esitada kontrollimiseks.

3. X. X esitas 26.09.2023 kirja peale Transpordiametile vaide, milles selgitas, et

taotleb registreerimistunnistuse kadumise tõttu selle asendamist uuega. Ta ei taotle

registriandmete muutmist. Sõiduki kontrolliks esitamisega kaasneb märkimisväärne

aja- ja rahakulu. Sõiduk on korras ja registreeritud liiklusregistris õigete andmetega.

4. Transpordiamet jättis 19.10.2023 vaideotsusega nr 3.3-6/23/19852-4 vaide

rahuldamata ja keeldus sõiduki registreerimistunnistuse väljastamisest, kuna ametile ei

ole esitatud sõidukit ülevaatamiseks.

Otsuse põhjenduste kohaselt on ametil majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011

määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ (edaspidi

määrus nr 19) § 7 lg 3 alusel õigus nõuda sõiduki esitamist kontrollimiseks. Vastavalt

Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 75 „Liiklusregistri pidamise põhimäärus“

(edaspidi

määrus nr 75) § 3 p-le 2 kuuluvad registriandmete hulka ka

registreerimistunnistusega seotud andmed, mis muutuvad uue registreerimistunnistuse

väljastamise korral. Sõiduki remontija on 05.01.2020 esitanud ametile märgukirja, et sõidukile

on teostatud ümberehitus, mis ei kajastu sõiduki taustakontrollis. Sõiduk on läbinud korralise

tehnoülevaatuse viimati 05.12.2017. Ülevaatuse eesmärgiks on ka tagada

registreerimistunnistuse andmete õigsus ning täpsustada liiklusregistri andmeid. Seetõttu on

vajalik enne sõiduki registreerimistunnistuse asendamist teostada sõiduki kontroll sõiduki

andmete täpsustamiseks.

5. X. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Transpordiameti

19.10.2023 vaideotsus ja kohustada vastustajat väljastama kaebaja sõidukile uus

registreerimistunnistus.

Kaebaja soovib saada sõidukile uut registreerimistunnistust, sest vana tunnistus on kadunud.

Andmed registreerimistunnistusel ei muutu, seega ei ole asjakohane viide määruse nr 19 § 7

lg-le 3. Ükski õigusnorm ei näe ette, et uue registreerimistunnistuse saamiseks peab esitama

sõiduki kontrolli. Kaebajale ei ole teada, milles seisneb tema sõidukile tehtud etteheide.

Sõiduk on korras ja registreeritud õigete andmetega liiklusregistris. Ametil puudub õigus

kaaluda, kas väljastada registreerimistunnistus või mitte.

Transpordiamet tegutseb erapoolikult, sõidukit remontinud Heiman Point OÜ juhatuse liikme

Y huvides. Heiman Point OÜ kaotas tsiviilasjas nr 2-19-11545 sõiduki remondi üle käinud

vaidluse. Vaidluse ajal esitas Heiman Point OÜ ametile teadvalt vale märgukirja kaebaja

mõjutamiseks. Y märgukirjale tuginev ameti etteheide on väär. Ekspert on leidnud, et sõidukil

on VIN-kood. Isegi kui Y väited vastaksid tõele, ei anna need õiguslikku alust alustada

menetlust. Sõiduk on toodetud 1983. a-l ja registreeritud Eestis 29.03.1995. Vastavalt

majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle

haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (edaspidi määrus nr 42) lisale 2 peab VIN-

kood ehk tehasetähis ning kere või raami number olema loetav 30 aasta jooksul. Sõiduki

ohutust, sh vastavust tehnonõuetele kontrollitakse tehnokontrollis. Registreerimistunnistuse

duplikaadi väljastamisel pole Transpordiametil õigust nõuda sõiduki ettenäitamist. Kuna

sõidukil puudub tehnoülevaatus, siis ei saa kaebaja sõidukit kasutada tänavaliikluses, seda

müüa ega utiliseerida. Sõiduki tehnokontrolli või jäätmekäitleja juurde lammutamisele

viimiseks vajab kaebaja registreerimistunnistuse duplikaati.

6. Transpordiamet palus jätta kaebuse rahuldamata.

2(6)

3-23-2574

Vastustajal oli seaduslik alus keelduda registreerimistunnistuse asendamisest, sest tulnud oli

vihje sõiduki ümberehitamise kohta ja omanik keeldus sõidukit ette näitamast. Liiklusregistri

andmetel läbis sõiduk viimati tehnoülevaatuse 2017. a-l. Pärast vihje saabumist ei ole sõiduki

seisukorda ega andmeid kontrollitud. 2020. a-l ülevaatus katkestati. Seega võivad sõiduki

andmed olla muutunud. Vastustaja peab sõiduki registreerimistunnistuse asendamisel olema

veendunud, et sellele kantavad sõiduki andmed ning sellega seoses registriandmed on õiged

ega ole muutunud (liiklusseaduse (edaspidi

LS) § 73 lg 2,

majandus- ja

kommunikatsiooniministri 18.07.2011 määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 77) § 1 lg 4,

määruse nr 75 § 11 lg 2). Vastustajal on õigus nõuda sõidukit läbivaatuseks, et kontrollida

saadud vihjet (LS § 77 lg-d 2–4, määruse nr 19 § 8 lg 1). Kuigi liiklusregistri andmetel ei ole

õiguslikku tähendust (määruse nr 75 § 3), ei tähenda see, et registris olevad andmed tohiksid

olla ebaõiged. Liiklusregistrisse andmete esitajatel on kohustus esitada tõeseid andmeid (LS §

175 lg 3). Vastustaja ei saa kohustada sõiduki omanikku sõidukit ette näitama, samas ei ole

vastustaja kohustatud tegema registritoimingut, kui nõuded on täitmata. Sõiduki kontrolliks

esitamine ei tekitaks kaebajale märkimisväärset aja- ega rahalist kulu. Kui sõiduki

kontrollimisel selgub, et märgukirja esitanud isik on esitanud valeandmed, on kaebajal

võimalik esitada tema vastu nõue. Kaebaja väide, et sõiduk on korras, on subjektiivne. Eriti

arvestades, et viimane tehnoülevaatus toimus 7 aastat tagasi.

7. Tallinna Halduskohus jättis 01.07.2024 otsusega kaebuse rahuldamata.

Määruse nr 19 § 12 lg 3 järgi teostatakse registreerimistunnistuse asendamine sama määruse

4. peatüki nõuete kohaselt, arvestades samas paragrahvis sätestatud erisusi. Määruse nr 19 4.

peatükis asuv § 7 lg 3 sätestab, et vajadusel, eelkõige juhul, kui muutuvad sõiduki andmed või

neid on vajalik täpsustada või kui sõidukil puudub nõuetekohane identifitseerimisnumber, on

Transpordiametil enne registriandmete muutmist õigus nõuda sõiduki esitamist

kontrollimiseks. Ka määruse nr 77 § 3 lg 4 kolmas lause näeb ette, et liiklusregistri andmete

täpsustamiseks tuleb sõiduk esitada Transpordiametisse.

Siinsel juhul esines vajadus täpsustada sõiduki andmeid, sest ametile oli laekunud märgukiri

(VIN-kood on asendatud, mootor on asendatud võimsama vastu), mis andis aluse kahelda

sõiduki registriandmete õigsuses. Neid andmeid oli määruse nr 19 § 12 lg-st 3 tulenevalt

võimalik kontrollida ka registreerimistunnistuse asendamise menetluses, mitte üksnes

registriandmete muutmise menetluses. VIN-kood ja mootori võimsus on andmed, mis

kantakse liiklusregistrisse, s.t tegemist on registriandmetega. Tartu Maakohtu 12.06.2020

otsusest nähtub, et sõidukile tehti ka värvimistöid. Sõiduki värvus on samuti üks

registriandmetest. Üksnes kaebaja väide, et registriandmed ei ole muutunud, ei pidanud

kõrvaldama vastustajal olevat kahtlust registriandmete õigsuses. See, et sõiduki tehnonõuetele

vastavust kontrollitakse tehnoülevaatuse käigus, ei võtnud vastustajalt õigust ise sõidukit üle

vaadata. Seda enam, et tehnoülevaatuse teostaja ei pruugi olla kursis sõidukile tehtud

ümberehitustöödega ja seetõttu ei pruugi ta osata selleks vajalikke asjaolusid kontrollida.

Kaebaja esitas RP arvamuse alles kohtumenetluses, seega ei olnud vastustajal võimalik

sellega vaidlusaluse otsuse tegemisel arvestada. Pealegi käsitleb see arvamus vaid sõiduki

VIN-koodi, mitte sõiduki komplektsust ega tehnilist seisukorda. Ekspert on välja toonud, et

sõiduki valmistajatehase komplektsust ja valmistajatehases paigaldatud varustust pole

võimalik tuvastada, sest sellel ajal valmistatud sõidukite andmed kajastati vaid paberkandjatel

ja mikrofilmidel, mis pole kättesaadavad. Seega ei tõenda see arvamus, et sõiduki

registriandmed pole muutunud.

Vastustaja nõudmine ei olnud ebaproportsionaalne. Mõningase aja- ja rahakulu kaasnemine

kaebajale ei anna alust väita, et tegemist on sedavõrd ebaproportsionaalse tagajärjega, mis

3(6)

3-23-2574

muudab vastustaja nõude õigusvastaseks. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ja millises

suuruses kulud talle tekiksid. Pigem võib kaebaja järjepidevast vastuseisust ning

soovimatusest sõidukit ülevaatamiseks esitada järeldada, et kaebajal on soov vastustaja eest

mingeid asjaolusid varjata. Kaebaja ei vaidlusta, et sõidukile tehti ehitustöid, kuid ta ei ole

täpsustanud, milliseid töid tehti. Kui kaebaja sõidukit ei ole selliselt ümber ehitatud, et sellega

võiks kaasneda registriandmete muutmine või ka muud tagajärjed, nt kindlustussumma

suurenemine, siis ei ole ühtki mõjuvat põhjust, mis võiks õigustada kaebaja soovi jätta

vastustaja nõudmine täitmata. Väited sõiduki lammutamisele viimise kohta on ebausutavad,

arvestades tehtud kulutusi sõiduki remondile.

Kui sõiduki ülevaatusel leiab kinnitust, et sõiduki registriandmed ei ole muutunud ja

märgukirja esitaja oli pahatahtlik, on kaebajal võimalik esitada märgukirja esitaja vastu kahju

hüvitamise nõue, nõudes vastustajalt välja märgukirja esitaja andmed.

Arvestades vastustajal olevat kahtlust sõiduki registriandmete õigsuses, oli tal õigus keelduda

registreerimistunnistuse väljastamisest enne sõiduki registriandmetele vastavuse kontrollimist.

Registreerimistunnistusega tõendatakse sõiduki vastavust tehnonõuetele (LS § 73 lg 2).

Teadmata, kas sõiduk vastab pärast ehitustööde tegemist tehnonõuetele, ei saanud vastustaja

väljastada kaebajale registreerimistunnistust, mis võib osutuda õigusvastaseks tõendiks.

Tõendamiskohustus, et sõiduk vastab tehnonõuetele, on kaebajal, ning vastustaja ei pea seda

oletama.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. X. X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega

rahuldada kaebus.

Kaebaja taotles üksnes uue registreerimistunnistuse väljastamist ning miski liiklusregistrisse

või registreerimistunnistusele kantud andmetest ei muutu. Seda, kas kaebaja sõiduk vastab

registreerimistunnistusele kantud andmetele ning on käitlemiseks ohutu, kontrollitakse

sõiduki tehnoülevaatusel. Määruse nr 19 § 3 lg 8 järgi saab Transpordiamet keelduda

registritoimingu tegemisest, kui esitatud andmed on ebaõiged või pädev isik on tuvastanud, et

esitatud dokument on võltsitud või võltsimistunnustega. Siinsel juhul ei ole need tingimused

täidetud. Juhul kui sõiduki ettenäitamisel tuvastatakski mingi probleem, ei ole vastustajal

pädevust sellega midagi ette võtta. LS § 76 lg 2 ja 7 ning § 77 lg-d 2 ja 4 näevad ette

registritoimingud, mille puhul on vastustajal õigus nõuda sõiduki ettenäitamist. Kui määrus nr

19 laiendab neid aluseid, siis on määrus volitusnormi ületamise tõttu põhiseadusega vastuolus.

Väär on väide, et ettenäitamine pole kaebaja jaoks eriti koormav. Auto ettenäitamiseks tuleb

tellida treiler auto vedamiseks Transpordiameti büroosse, maksta selle eest, kulutada tööaega

ootamiseks. Kohus on alusetult tuvastanud, et sõiduki värv on muutunud. Kohtu oletus, et

kaebajal on midagi varjata, on ülekohtune ja ebaõige. Kaebaja ei pea õiglaseks, et

Transpordiamet koormab kaebajat Y alusetust märgukirjast tingituna.

9. Transpordiamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kuna Transpordiametil oli kahtlus, et sõiduki registriandmed on sõiduki ümberehitamise tõttu

muutunud, oli Transpordiametil tuginedes määruse nr 19 § 12 lg 3 ja § 7 lg 3 järgi õiguslik

alus nõuda sõiduki esitamist kontrollimiseks. Tehnoülevaatusel kontrollitakse sõiduki

nõuetele vastavust juhul, kui sõidukil on registreerimistunnistus. Kuna kaebaja sõidukil on see

kadunud, siis kontrollib sõiduki registriandmetele vastavust Transpordiamet, kes on ka

liiklusregistri vastutav töötleja, registripidaja (LS § 173 lg 3) ning on õigustatud tegema

4(6)

3-23-2574

registriandmetes muudatusi. Määrus nr 19 on kooskõlas LS § 76 lg-s 13 sätestatud

volitusnormiga. Sõiduki ettenäitamine ei ole liialt koormav. Kaebaja on toimetanud sõiduki

Valka linna Lätis eksperdile ülevaatamiseks, kuid ei leia võimalust tuua seda Transpordiameti

mõnda teenindusbüroosse, mis asuvad üle Eesti. Kas ja millised sõiduki

registreerimistunnistusele kantavad andmed on sõiduki ümberehitamise käigus muutunud,

saab tuvastada vaid sõidukit üle vaadates.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus jättis kaebuse õigesti rahuldamata. Vastuseks

apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.

11. LS § 173 lg 1 sätestab, et liiklusregister on Vabariigi Valitsuse poolt asutatud andmekogu,

mille eesmärk on pidada arvestust muu hulgas sõidukite üle. Usaldusväärse arvestuse

pidamine ei ole võimalik, kui registriandmed ei ole õiged. Riikliku registri andmed peavad

olema õiged, täpsed, ajakohased ja selged (Riigikohtu halduskolleegiumi 26.03.2019 otsus

asjas nr 3-14-52261, p 12). Asjaolu, et kõikidele liiklusregistri andmetele ei ole seadusega

antud õiguslikku tähendust, ei tähenda, et puudub avalik huvi registriandmete õigsuse vastu.

Registriandmete õigsus aitab tagada liiklusohutust ning teisi LS-ga kaitstavaid hüvesid ja

huve. LS § 175 lg 3 sätestab, et LS § 175 lg-s 1 nimetatud andmete esitajatel on kohustus

esitada tõeseid andmeid õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Kui registripidajal

tekib kahtlus andmete esitaja esitatud dokumentide õigsuses, on registripidajal õigus esitatud

dokumendid ära võtta ning edastada need kontrollimiseks pädevale riigiasutusele.

Ringkonnakohus on seisukohal, et osundatud kohustus esitada registrile vaid tõeseid andmeid

muutuks sisutuks, kui puuduks võimalus kontrollida selle nõude täidetust, samuti ei seisne

registrisse tehtav kanne üksnes andmete sisestamises, vaid ka nende õigsuse kontrollimises

(vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2022 määrus asjas nr 3-21-2230, p-d 11.2 ja 12.2).

Kui registripidajale saab teatavaks teave, mis tekitab põhjendatud kahtluse, et registrisse

kantud andmed võivad olla ebaõiged, peab ta andmete õigsust kontrollima. Seejuures võivad

tõenditeks olla kõik haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg-s 2 nimetatud tõendid ning

kehtib tõendite vaba hindamise põhimõte. Isikul ei saa olla õigust ega õigustatud ootust

riiklikus registris ebaõigete andmete kajastamiseks (samas, p 12.3). Kande muutmine ei pea

toimuma ainult LS § 175 lg-s 1 nimetatud andmete esitajate initsiatiivil. Määruse nr 19 § 8 lg

1 sätestab, et kui Transpordiamet saab teada registrisse kantud andmete muutusest või nende

ebaõigsusest, on tal õigus kanda puuduolevad andmed registrisse või parandada või kustutada

ebaõiged andmed omaalgatuslikult kooskõlas määrusega nr 75.

12. LS § 77 lg 4 sätestab, et registriandmete muutmiseks tuleb mootorsõiduk või selle haagis

esitada Transpordiametile läbivaatuseks, kui muutuvad mootorsõiduki või selle haagise

andmed või sõidukil puudub nõuetekohane identifitseerimisnumber. See säte näeb ette

vahetult seadusest tuleneva kohustuse taotluse esitajale esitada sõiduk ülevaatuseks juhtumil,

kui taotlus näeb ette liiklusregistri andmete muutmist selles sättes märgitud viisil. Selle sätte

mõtteks ei ole välistada Transpordiameti õigust nõuda sõiduki läbivaatuseks (ettenäitamiseks)

toomist muudel juhtudel, kui see tuleneb haldusmenetluse üldsätetest või LS ja selle alusel

kehtestatud määruse nõuetest.

13. Kuna Transpordiametile oli laekunud märgukiri, et sõiduki kohta liiklusregistrisse kantud

andmed on muutunud ebaõigeks, korraline tehnoülevaatus läbiti viimati 05.12.2017 ja 2020.

a-l ülevaatus katkestati, oli ametil piisavalt alust kontrollida sõidukiga seotud asjaolusid, et

tagada registrisse kantud andmete õigsus. Kooskõlas LS § 1 lg-ga 5, HMS § 5 lg-ga 1 ja § 38

lg-ga 2 ja määruse nr 77 § 3 lg 4 kolmanda lausega võis Transpordiamet nõuda sõiduki kui

5(6)

3-23-2574

asitõendi vahetut uurimist oma teenindusbüroos, et teha kindlaks, mis on sõiduki VIN-kood ja

kas mootor on asendatud võimsamaga. Asitõendi uurimine vastustaja teenindusbüroos on

põhjendatud, kuna seal on asjaomased töötajad ja seadmed. Haldusorganil on HMS § 38 lg 1

kohaselt õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt nende käsutuses olevate

tõendite esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised

asjaolud. Menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle

teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata

jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata (HMS

§ 38 lg 3).

14. Halduskohus on õigesti leidnud, et lisaks eeltoodule võis vastustaja

registreerimistunnistuse asendamise taotluse läbivaatamisel nõuda sõiduki läbivaatust

(ettenäitamist teenindusbüroos) ka määruse nr 19 § 7 lg 3 ja § 12 lg 3 alusel. Määruse nr 19 §

12 lg 3 näeb selge sõnaga ette, et registreerimistunnistuse asendamine teostatakse

registriandmete muutmise nõuete kohaselt. Järelikult kohaldusid kaebaja taotluse puhul

registriandmete muutmise kohta käivad sätted sõltumata sellest, et kaebaja ei olnud ise

liiklusregistri andmete muutmist taotlenud ja peab seal olevaid andmeid õigeteks.

15. Ringkonnakohus järeldab Transpordiameti 26.09.2023 vastusest koosmõjus 19.10.2023

vaideotsusega, et kaebaja taotlus registreerimistunnistuse asendamiseks on sisuliselt jäetud

läbi vaatamata. Vaatamata sõna keelduma kasutamisest vaideotsuse põhjendavas osas ei

nähtu, et amet oleks otsustanud anda keelduva haldusakti, sh seda sellisena vormistanud ja

varustanud vaidlustamisviitega. Haldusorgani seisukohtadest järeldub, et ta ei saa otsustada

tunnistuse asendamise üle enne, kui sõiduk on läbivaatamiseks (ettenäitamiseks) toodud.

Tegemist on menetlustoiminguga, millega lõppes haldusmenetlus (HMS § 38 lg 3, § 43 lg 4 p

4). Kaebajal on õigus taotleda Transpordiametilt tasutud riigilõivu tagastamist

(riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 5).

16. Halduskohtu otsuse põhjendavast osast tuleb jätta välja motiiv, et kaebaja sõiduki värv on

muutunud. Transpordiamet ei ole sellele tuginenud ja sõiduki värvimine remonditöökojas ei

tähenda tingimata, et värv on muutunud. Teiseks tuleb kohtuotsusest jätta välja põhjendus, et

kaebaja vaidlustab sõiduki ettenäitamise nõudmise seetõttu, et tal on midagi varjata. Säärase

oletuse tegemiseks ei ole asjas vajadust ega alust, kuna sellest ei sõltu kohtuasja lahendus.

17. Eeltoodu alusel tuleb jätta kohtuotsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta selle

põhjendusi eelmises punktis näidatud ulatuses.

18. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks tehakse kohtuotsus (HKMS § 108 lg 1). Kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole menetluskulu hüvitamise taotlust

esitanud, kannavad pooled oma menetluskulu ise.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)