3-25-443/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-443

Määruse kuupäev

19. mai 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla 13. jaanuari 2025. a

käskkirja nr 2-25/1-3/9 ja 13. veebruari 2025. a vaideotsuse

nr 1-8/2-25/11-4 tühistamiseks

RESOLUTSIOON

Tagastada Siim Grossbergi kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja §

204 lg 1.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla tunnistas 13. jaanuari 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-3/9 Siim Grossbergi

(kaebaja) süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 4 nõuete rikkumises ning määras talle

distsiplinaarkaristuseks kartseri 5 ööpäeva. Tartu Vangla valvuri 12. detsembri 2024. a

ettekande nr 2-24-3850 kohaselt ei olnud kaebaja 12. detsembri 2024. a õhtul nõus enda

paigutusega, mistõttu lõhkus ta ära kambri 103 aknaluugi ja tõstis akna eest. Kaebaja osutas

passiivset vastupanu ning ta paigutati teise kambrisse. Valvuri 12. detsembri 2024. a

ettekande nr 2-24-3851 järgi toimus pool tundi hiljem kaebaja võimalike vigastuste

fikseerimine, mille käigus tõi kaebaja välja, et ta lõhkus kambri akna, kuna on nõus olema

kambris ainult kas üksi või kindlate kinnipeetavatega. VangS § 67 p 4 kohaselt on julgeoleku

tagamiseks vanglas kinnipeetav kohustatud suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud

esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. Kambri aken ning

aknaluuk on lahutamatud osad kinnipeetavate elukambrist, mille tahtlikku kahjustamist ei saa

lugeda heaperemehelikuks käitumiseks nende kasutusse antud elu- ja olmeruumide suhtes.

2. Kaebaja esitas 15. jaanuaril 2025 Tartu Vanglale hiljem täiendatud vaide eelnimetatud

käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Vangla jättis 13. veebruari 2025. a vaideotsusega

nr 1-8/2-25/11-4 kaebaja vaide rahuldamata.

3-25-443

3. Kaebaja esitas 21. veebruaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada

õigusvastaseks ja tühistada Tartu Vangla 13. jaanuari 2025. a käskkiri nr 2-25/1-3/9 ja 13.

veebruari 2025. a vaideotsus nr 1-8/2-25/11-4. Samuti palub kaebaja tunnistada

õigusvastaseks ja tühistada kõik edasised ja pooleliolevad distsiplinaarmenetlused ja

-karistused. Kaebaja leiab, et käskkiri ja vaideotsus on õigusvastased, sest käskkirja alusel

määrati kaebajale 5 ööpäeva kartserit, mis koos varasema 10-ööpäevase kandmata karistusega

moodustas kokku 15 ööpäeva kartserit. Kaebaja kandis karistuse ära järjest, kuigi VangS § 63

lg 1 p 4 näeb maksimaalse järjestikuse kartserikaristuse määrana ette 14 ööpäeva. Kaebaja

peab karistust ebaproportsionaalseks, märkides ära nii ebainimlikud tingimused kartseris kui

ka erinevad lisapiirangud. Puudub alus distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks, kuna vangla vara

lõhkumine kvalifitseerub väärteoks. Karistuse reaalne negatiivne mõju kestab VangS § 65 lg 5

alusel tegelikult veel 12 kuud. Kaebaja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi

õigusabi.

4. Tartu Vangla esitas kohtule 27. veebruaril 2025 vastusena kohtunõudele kaebuse

asjaoludega seonduvad dokumendid.

5. Tartu Halduskohus jättis 12. märtsi 2025. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja andis tähtaja riigilõivu

summas 20 eurot tasumiseks. Riigilõiv tuli tasuda 7 päeva jooksul määruse resolutsiooni p 2

jõustumisest (resolutsiooni p 3). Ühtlasi jättis kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 5) ja taotluse menetlusdokumentidest koopiate saamiseks läbi

vaatamata (resolutsiooni p 6).

6. Kaebaja esitas 13. märtsil 2025 eelnimetatud määruse resolutsiooni p-de 2 ja 5 peale

määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus 9. mai 2025. a määrusega tagastas. Nimetatud

määruse sai kaebaja samal päeval kätte.

KOHTU SEISUKOHT

7. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus

ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja

jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

8. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise

ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja

2). Tartu Halduskohus jättis 12. märtsi 2025. a määrusega Siim Grossbergi kaebuse käiguta ja

andis kaebajale riigilõivu summas 20 eurot tasumiseks tähtaja 7 päeva määruse resolutsiooni

p 2 jõustumisest arvates. Tartu Halduskohtu 12. märtsi 2025. a määruse resolutsiooni p 2

jõustus pärast määruskaebemenetlust 9. mail 2025, mil ringkonnakohtu määrus toimetati

kaebajale kätte (HKMS § 119 lg 1 ja § 179 lg 3). Seega hakkas kaebuselt riigilõivu tasumise

tähtaeg kulgema 10. mail 2025 ja möödus 16. mail 2025. Käesoleva määruse tegemise seisuga

ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega

riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse

selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.

9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Siim Grossbergi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda

uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

2

3-25-443

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider

3