2-24-10364/29 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Kohtuotsuse aeg ja koht

19.05.2025, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-10364

Tsiviilasi

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali hagi

Aseri Tööstuspark OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

1889,22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal, rk

12970620, lepinguline esindaja Ahto Järvela

Kostja:

Aseri Tööstuspark OÜ, rk 14176300, seaduslik esindaja G K

Suuline menetlus - viimane istung 09.04.2025

RESOLUTSIOON

1. Mitte rahuldada Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali hagi Aseri

Tööstuspark OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes.

2. Jätta hageja Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kanda tema

enda ja kostja Aseri Tööstuspark OÜ menetluskulud. Kostjal puudub rahaliselt

kindlaksmääratavate menetluskulude nõue.

Edasikaebamise kord

Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtu-

otsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. 08.07.2024 esitas Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal Viru Maakohtule

hagi Aseri Tööstuspark OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kindlustusandja, kes on kindlustanud sõiduki Mercedes-Benz

registreerimismärgiga xxx . Kindlustusvõtjaks on J E .

12.12.2022 kell 11:30 tuli Mere tn 2, Aseri alevik, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond

katuse räästaplekk hoone küljest lahti ja lendas vastu sõidukit Mercedes-Benz

registreerimismärgiga xxx , mille tagajärjel vigastas sõiduki paremat külge. Hagejale esitas J E

kahjuteate ja kahjustatud sõiduki pildid (dtl 7-8; dtl 9-16). Sõiduki taastamiseks vajalikud tööd

olid tehtud A.K. A OÜ poolt ning on detailselt kirjeldatud A.K. A OÜ 27.01.2023 arvel nr. xxx

(dtl 17) summas 1989,58 eurot.

Mere tn 2, Aseri alevik, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond hoone omanik on Aseri

Tööstuspark OÜ. Kahjustatud sõiduk oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud hageja poolt ning hageja

hüvitas kahjukannatanule 1467,98 eurot (remondikulutused ilma käibemaksuta, arve nr xxx

1657,98 eurot miinus omavastutus 190 eurot). Kostja oli kahjujuhtumi ajal kinnistu omanik.

Hageja saatis kostjale 31.01.2023 tagasinõude tasumise tähtajaga 14 päeva (dtl 18-19). Kostja ei

ole kahju hagejale hüvitanud. Seega võlgneb kostja hagejale põhisumma 1467,98 eurot.

Hageja hinnangul on katuse räästapleki hoonelt kukkumise tagajärjel realiseerunud VÕS § 1059

kirjeldatud suurema ohu allika valitsemisega kaasnev risk. VÕS § 492 lg 1 järgi läheb

kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud

isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kohustuse rikkumise ja kahju

tekitamise vahel peab olema põhjuslik seos. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100

tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina

kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Hageja arvestab viiviseid VÕS § 113 lg 1

alusel alates nõudekirja tasumise tähtajale järgnevast päevast 15.02.2023 kuni hagiavalduse

esitamiseni 08.07.2024 põhinõudelt 1467,98 eurolt seadusejärgse viivisemääraga summas 241,41

eurot.

04.09.2024 seisukohas kostja vastusele märgib hageja, et on esitanud hagiavalduse lisana

sõidukikahju hüvitamise teate, kus J E kinnitab, et „12.12.2022 tormi ajal parkisin auto Mere 2,

Aseri, tööstushoone ukse ette. Auto juurde tagasi tulles avastasin, et katuse räästaplekk oli

lennanud vastu autot ja vigastanud auto paremat külge“. Eeltoodud teatest nähtub, et sõiduk sai

kahjustada 12.12.2022 Mere 2, Aseri, tööstushoone küljest kukkunud räästapleki tagajärjel.

Seega on täidetud kõik VÕS § 1059 kohased kostja riskivastutuse alused. Millise ukse ette

täpselt auto pargiti, milline konkreetne räästaplekk kukkus (mis värvi see plekk oli jms), ei ole

hageja arvates oluline. Juhul, kui kostja väidab, et sõiduk sai ajavahemikul 12.12.2022-

16.12.2022 veel kahjustada, siis tuleb kostjal esitada vastavad tõendid. Kostja seda teinud ei ole.

Kui kostja leiab, et remondi hind ei ole põhjendatud, siis on selle asjaolu tõendamise kohustus

kostjal. Kostja ei ole esitanud või tõendanud väidet, et hind oleks põhjendamatult kõrge. J E

kinnituse kohaselt teavitati kostja esindajat koheselt toimunud kindlustusjuhtumist.

KOSTJA SEISUKOHT

2. 08.08.2024 vastuses ei võta kostja hagi õigeks ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid.

Kostja leiab, et hageja peab kohtule nimetama ning tõendama hagiavalduse aluseks olevad

asjaolud ja kohus ei pea ise asjaolusid tõenditest otsima. Kostja leidis, et üksnes arve esitamine,

remondiettevõtte A.K. A OÜ tehtud fotod ja sõidukikasutaja poolt esitatud hüvitise taotlus

16.12.2022 ei anna alust esitada tagasinõuet, mille alusel läheb nõue üle kinnistuomanikule ehk

kostjale. Kahjukannataja peab tõendama, et kahju juhtus selles kohas ja sellel ajal, mis asjaoludel

õnnetus juhtus, millised olid ilmastikuolud, millise ukse juures auto seisis, milline räästaplekk on

autot kahjustanud ning kas on erapooletuid tunnistajaid. Kostja juhib tähelepanu ka asjaolule, et

tagasinõudes on juhtumi kuupäevaks märgitud 12.12.2022, kuid avaldus kindlustusfirmale on

tehtud 16.12.2022. Üldjuhul teavitatakse kindlustust koheselt kui juhtum fikseeritakse ja

esitatakse ka sellekohane avaldus. Järelikult on olnud võimalik et ajavahemikul 12.12.2022-

16.12.2022 on võinud sõiduk saada veel kahjustada ja siis on mindud alles kindlustusakti

remondiettevõtte juurde vormistama. Kostjale ei ole esitatud hageja poolt kindlustusakti koos

koostamise kuupäevaga ja võrreldavaid hinnapakkumisi vähemalt kolmelt erinevalt

remondiettevõttelt.

Hageja sisuliselt on esitanud kahjunõude tõendamiseks üksnes tagasinõude, kuid on jätnud

esitamata vastused kostja poolt esitatud alljärgnevatele küsimustele nõude kohta:

-

Kahjukannataja ei ole kinnisvara omanikule midagi teavitanud juhtumist;

-

Kinnisvara omaniku või esindajat ei ole kohale kutsutud olukorraga tutvuma ning ei ole

teada mis kuupäeval on kahju tekkinud ja kuidas on tekkinud;

-

Kas kindlustusandja esindaja kahjukäsitleja käis kohapeal olukorraga tutvumas.

Kostja hinnangul ei ole nimetatud tõenditega hageja võimalik tõendada kahju tekkimise

asukohta, kahju tekkimise kuupäeva ja kahju suurust. See asjaolu, et hageja on teinud väljamakse

summas 1467,98 eurot ning esitanud tagasinõude kostjale, ei tähenda, et nimetatud summa ongi

automaatselt kahju suurus ning hagejal polegi enam midagi vaja kohtule tõendada ega nimetada.

Hageja ei teavitanud ajavahemikul 12.12.2022-30.01.2023 Aseri Tööstuspark OÜ-d kahju

tekitamisest. Hoone on kindlustatud Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaalis.

Kostjat teavitati juhtumist koos kahjusummadega Aseri Tööstuspark OÜ-le kirja saatmisega

koos tagasinõude avalduse esitamisega. Kiri oli saadetud, kui kõik remonditööd oli teostatud,

ilma, et kostjat oleks sellest varasemalt informeeritud.

12.07.2024 saatis hageja kompromissettepaneku vähendada põhinõuet 20%, kuid kostja ei

nõustunud sellega. Kostja hinnangul pole hagiavalduses kirjeldatud juhtumit toimunud ning

hagiavalduses esitatud toimunu kohta puuduvad tõendusmaterjalid. Kostja kontrollis üle kõik

hooneküljes olevad räästaplekid ja ühtegi räästaplekki ei ole puudu, mis peavad seal olema.

Kostjal menetluskulud puuduvad.

23.09.2024 vastuväites hageja 04.09.2024 seisukohale, märgib kostja, et hageja ei tõendanud, et

sõiduk sai kahju 12.12.2022 Mere tn 2, Aseri alevik, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond

Aseri Tööstuspark OÜ tööstushoone küljest kukkunud räästapleki tagajärjel.

Hageja ei esitanud tõendeid alljärgnevate asjaolude osas:

-

Millised olid ilmastiku olud ja mis kellaajal see toimus;

-

Kes on tunnistajad millise ukse juures auto seisis ja milline räästaplekk kukkus auto

peale;

-

Foto räästaplekkist mis vigastas autot;

-

Foto, et vigastada saanud auto oli sellel kellaajal Mere tn 2, Aseri alevik, Viru-Nigula

vald, Lääne-Viru maakond Aseri Tööstuspark OÜ territooriumil;

-

Puudub tõestusmaterjal millise tööstushoone räästaplekkiga on tegemist, sest

territooriumil on 3 tööstushoonet.

Kostja hinnangul ei ole tal vajalik esitada tõendeid selle kohta, et ajavahemikul 12.12.2022-

16.12.2022 on võinud sõiduk saada veel kahjustada ja siis on mindud alles kindlustusakti

remondiettevõtte juurde vormistama, kuna ta ei ole kellegi vastu nõuet esitanud.

Kahjukannataja ei ole kordagi kostja poole pöördunud, et teatada oma sõiduki kahjustamisest.

Hageja poolt saadetud kinnitus, et ta on teavitanut kostja koheselt toimunud kindlustusjuhtumist,

ei vasta tõele.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause

kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise

esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte

faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg

4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 438 lg 1

esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud,

millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

4. VÕS § 1059 järgi vastutab ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille

alusel ehitis on püstitatud, ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või

muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta

tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus.

5. Kohus leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele kuna hageja ei ole tõendanud kindlustusjuhtumi

toimumist ehk 22.12.2022 väidetava plekitüki kukkumist kostja tootmishoonelt kindlustusvõtja

auto peale.

6. Sõiduautot juhtinud J E on 09.04.2025 istungil tunnistajana ütlusi andes märkinud (dtl 126),

et ilm oli väga tuuline ja et ta kaevas autotki tund aega välja. Hageja ei ole soovinud ilmastikuga

seonduvalt täiendavaid asjaolusid esile tuua ja tõendada.

7. Tunnistaja selgituse (dtl 126) kohaselt viibis ta tol päeval hoones sees umbes tund aega ja sealt

väljudes auto ümber ta tiiru ei teinud, samas kinnitab, et nägi maas plekitükki.

Kohtu jaoks jääb kaheldavaks sündmuse toimumine. Kahjustused on auto kõrvalistuja poolsel

küljel. J. E väitel nägi ta majast väljumisel maas umbes 2 m pikkust, täisnurkset plekitükki. On

kummastav, et kui isik territooriumile sisenedes ja autot parkides plekki ei näinud ja lahkudes

nägi, et tal ei tekkinud vähimatki mõtet või muret, et kas ja mis asjaoludel see auto läheduses on

ja et kas auto ikka on terve.

8. Kostja väitel on tema hoone katus terve. Hageja, väites järjekindlalt, et plekitükk kukkus

katuselt, ei ole soovinud kahjujuhtumist teada saades seda asjaolu kontrollida, pidades

kahjujuhtumi kirjeldust usaldusväärseks.

9. Fotosid sündmuskohal, selle kohta, et kuskil oleks maas plekitükk, mis tormiga oleks võinud

lennelda kas katuselt või maapinnal, tehtud ei ole. Puuduvad fotod hoone katuselt, tõendamaks

väidet, et kui katuselt langes osa kattest, et siis eeldatavalt mingis osas on katuse kate auklik.

Puudub ka foto plekitüki asetusest auto suhtes. Ainus selge foto tootmishoonest (dtl 14) ei

võimalda järeldada, et kuskil oleks maas olnud tükk plekki. Kostja poolt antud selgituse kohaselt

on territoorium suur ja seal oli ladustatud ka materjale, sh plekki. Hageja esitatud fotost ei ole

võimalik ukse lähistelt materjalide ladustatust tuvastada.

10. Kui auto oli pargitud kõrvalistuja poolse küljega tootmishoone ukse poole ja oletades, et

katuselt kukkus tükk plekki, siis selleks, et saaks tekkida kahju kogu parema külje pikkuses, pidi

plekk langema maha tootmishoone seina ja auto vahele ja sel juhul pidi hoonest väljunud sõitja

juhiukseni jõudmiseks seda kahjustust kohe (mitte alles kodus) nägema.

Kui auto oli pargitud hoone ukse juurde juhipoolse küljega, siis pidi juht, kes väitis, et ta ümber

auto ei käinud, nägema seda plekki kas kõrvalpeeglist või sõltuvalt sellest, kas ta liikus

territooriumilt välja edaspidi sõites või tagurdades, tahavaatepeeglist.

Puudub alus arvata, et 2 meetrine plekitükk, mis auto kogu küljeulatuses kahjustab, lendleks veel

autost sedavõrd kaugele, et juhil ei teki küsimust, miks ja kuidas see plekitükk sinna sattus.

11. Kohtu jaoks muudab kahju tekkimise ebaveenvaks vastuolu kahjujuhtumi kirjelduses (dtl 7)

ja sama isiku poolt tunnistajana antud ütlustes selles osas, millal ta kahju avastas. Kahjuteates on

selgelt öeldud, et ta avastas kahju tekkimise tööstushoone juurde pargitud „auto juurde tagasi

tulles“. Sama isiku poolt 09.04.2025 tunnistajana antud ütluste kohaselt ta kohapeal aga ümber

auto ei käinud ja avastas kahju õhtul kodus garaažis (dtl 127, 128). Tegemist on

märkimisväärselt erinevate asukohtade ja selgitustega.

12. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et pole oluline, millise ukse ees sündmus toimus, milline

oli see plekitükk jne.

Kui sündmuskohana presenteeritud ukse juures/kohal pole sellist katust, kust võiks plekk üldse

lahti tulla, siis on konkreetne koht siiski oluline. Kui fikseeritud ei ole, fotomaterjali näol,

mistahes suuruses ja asukohas plekkitükki, siis on põhjendamatu väita, et see on tulnud selle

konkreetse tootmishoone katuselt.

13. On mõnevõrra üllatav, et hageja, olles samal ajal ka kostja hoone kindlustaja, ei pidanud

väidetavast objekti kahjustumisest (lagunev katus) teavitada kindlustusvõtjat koheselt kahjuteate

saamisel.

14. Ebaveenvaks jäi tunnistaja J E selgitus selles osas, kas ja millal ta hoone omanikku teavitas

(dtl 127). Hageja esitatud tõendi (dtl 51) kohaselt on J E kinnitanud, et ta teavitas hoone

omanikku koheselt.

Tunnistajana ülekuulamisel kinnitas J E , et tegi seda telefoni teel „palju hiljem“, „peale

kahjuteate tegemist“, „auto oli juba korda tehtud, kui temaga rääkisin“ (dtl 129). Auto korda

tegemise ajana nimetas tunnistaja omakorda „tavaliselt kuu aega“.

Hageja on 05.12.2024 istungil olnud veendunud, et „kindlasti läks ta /E / hoonesse, aga kellega

täpselt rääkis, ei oska öelda. Ma eeldan, et hoone omanik oli ettevõtte esindaja.“

J E ei väitnud ülekuulamisel et ta oleks hoones sees käinud kostja esindajaga vestlemas, vaid et

ta helistas talle.

Eeltoodu alusel ei saa lähtuda hageja väitest, et tunnistaja teavitas kostjat koheselt sündmuse

toimumise päeval hoones sees kostjaga vestlemisena.

Kostja väitel (dtl 86) J E ei saanudki sündmuse toimumise järgselt kohe hoone omaniku juurde

tulla, kuna tema seal kohapeal ei käi/viibi, kuna vajadust ei ole. Sel ajal J. E ettevõte rentis ise

ühte tootmispinda seal.

15. Kui lugeda tõeseks J.E väide, et ta avastas kahjustuse alles kodus, siis on õige kostja

seisukoht, et Eskor ei ole käinud hoones sees temaga vestlemas.

Kui lugeda tõeseks kahjuteates J.E poolt omakäeliselt väidetu, et ta avastas kahju

sündmuskohal, siis on ta tunnistajana andnud valeütlusi nii kahju avastamise aja kui ka sellest

kostja teavitamise osas.

16. Kogumis ei ole hagi asjaolud kooskõlas hageja esitatud tõenditega - tunnistaja ütlused ja

kahjuteade.

17. Kostja väitel pöördus hageja kostja poole alles siis, kui tulid esimesed dokumendid, et

hakkavad välja nõudma. Selle teate sai ta kevadel 2023. M L kostja kirjutas, et saatke

materjalid, kus ja mida juhtus. Siis jäi asi seisma ja siis 2023 sügisel kästi M K ühendust võtta.

M K kostja vastas 16.10.2023 (dtl 42), et kahjukannataja pole temaga ühendust võtnud.

18. Eeltoodut aluseks võttes tuleb leida, et kostja sai kahjujuhtumist teada mitte koheselt Eskori

käest, aga ka mitte kevadel 2023 nagu mäletab kostja, vaid hiljemalt 31.01.2023 (dtl 18), mil

hageja esitas tagasinõude.

19. Hageja väitel ei ole pildid sündmuspaigalt (kahjustatud sõidukist ja räästaplekist ) säilinud

(dtl 91, 102), J. E väitel ta pilte ei teinudki.

Vastuolulisust ainuüksi fotode osas suurendab hageja väide 06.12.2024 istungil, et pildid on

kannatanu enda poolt kohapeal tehtud ja et viimane ei tulnud selle peale, et teha neid koos

plekitükiga (dtl 87). Olukorras, kus kannatanu kinnitab, et ta pilte kohapeal ei teinudki, mis on ka

loogiline kui pidada tõeseks vande all antud ütlust, et ta avastas kahju alles kodus, on

meelevaldne väita, et kannatanu neid kohapeal siiski tegi ja et need üksnes pole säilinud.

20. Eeltoodu kogumis ei veena kohut selles, et näidatud ajal hagis esitatud asjaoludel oleks hagis

kirjeldatud kindlustusjuhtum toimunud. Kuna kohtu hinnagul ei ole kahju tekkimine tõendatud,

siis asjaolusid, vastuväiteid ja tõendeid kahju arvutusliku suuruse osas kohus hindama ja

analüüsima ei hakka.

Menetluskulud

21. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti.

22. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad hageja kanda tema ja kostja kulud. Puudub vajadus

analüüsida hageja poolt esitatud menetluskulude suurust. Kostja ei ole menetluskulude

hüvitamist taotlenud.

23. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik