4-25-1160/8 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-25-1160

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. mai 2025. a, Jõgeva

Väärteoasja number

4-25-1160

Kohtunik

Kristiina Laas

Väärteoasi

Riho Nahkori kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 10.03.2025. a otsusele väärteoasjas nr

2780,25,001903

Menetlusosalised

Menetlusalune isik: Riho Nahkor

(isikukood:

38304200278; elukoht:XXX ; e-post: XXX ; telefon:

XXX )

Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna

prefektuur Tartu politseijaoskond

(registrikood: 70008747; asukoht: Riia 132, Tartu linn,

Tartu maakond; e-post: louna@politsei.ee)

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusaluse isiku Riho Nahkori kaebus rahuldamata ja Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.03.2025. a otsus väärteoasjas nr 2780,25,001903

muutmata.

2. Riho Nahkorile määratud rahatrahv 15 trahviühikut, mis on 120 eurot, tuleb tasuda

45 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest kohtuvälise menetleja 10.03.2025. a otsuses

väärteoasjas nr 2780,25,001903 märgitud arvelduskontole, kasutades otsuses märgitud

viitenumbrit 10220255017100.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.03.2025. a otsusega väärteoasjas nr

2780,25,001903 määrati Riho Nahkorile LS § 207 lg 1 alusel rahatrahv 15 trahviühiku

ulatuses, s.o 120 eurot.

Otsusest nähtuvalt koostas politseiametnik S.K 09.02.2025. a väärteoprotokolli, mille kohaselt

juhtis Riho Nahkor 09.02.2025. a kell 22.58 aadressil Kivi tn 1, Jõgeva linn, Jõgeva vald,

Jõgeva maakond mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse

kontrolli. 21.02.2025. a esitas menetlusalune isik väärteoprotokollile vastulause. R. Nahkor

leidis, et kuna tema süü ei olnud suur ja menetleja oleks võinud talle määrata suulise hoiatuse.

2. Tartu Maakohtusse saabus 25.03.2025. a menetlusaluse isiku R. Nahkori kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.03.2025. a otsusele väärteoasjas nr 2780,25,001903.

Kaebuses andis menetlusalune isik ülevaate menetluse käigust ja palus kohtuvälise menetleja

otsus tühistada.

3. Kohtuväline menetleja esitas kaebuse kohta kirjaliku seisukoha 04.04.2025. a. Kohtuväline

menetleja olles analüüsinud menetluse raames kogutud materjale ning vaadanud läbi

menetlusaluse isiku kaebuse, asus seisukohale, et väärteoasjas tehtud otsuse tühistamiseks või

muutmiseks alust ei ole. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

4. Menetlusalune isik R. Nahkor saatis 16.04.2025. a kohtule kaebuse täienduse, milles

muuhulgas teatas, et soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kaebaja soovis

kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. R. Nahkor soovib, et kohus kohustaks kohtuvälist

menetlejat tegema menetlusalusele isikule suulise hoiatuse. 25.03.2025. a kohtule edastatud

kaebusest ja 16.04.2025. a esitatud kaebuse täiendusest nähtub, et R. Nahkor ei ole esiteks

rahul sellega, et tema sõidukit kontrolliti. Teiseks jääb kaebajale selgusetuks, millal politsei

võib kasutada või peab kasutama salvestusseadmeid (vormikaamera, alarmsõiduki

pardakaamera jne). Tema arvates on kummaline, et politseiametnikud, kes arvasid, et kaebaja

võib olla joobeseisundis või psühhotroopsete ainete mõju all, ei pannud kontrolli teostamisel

koheselt tööle vormikaamerat. Ametnik tegi seda alles pärast joobeseisundi kontrolli ja

kaebaja vastavasisulist nõudmist. Menetlusalune isik selgitab kaebuses, et kaamerate

kasutamise suhtes selguse saamiseks pöördus ta 21.03.2025. a Politsei- ja Piirivalveameti

poole teabenõudega. 08.04.2025 vastuskirja kohaselt puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil

asutusesisesed reeglid vormi- ja pardakaamera kasutamise kohta. Kaebaja märgib, et

politseiametnik ei teavitanud teda pardakaamera kasutamisest, kuigi selline kohustus on.

Samuti ei ole seda tõendina märgitud. Kolmandaks tundis R. Nahkor, et politseiametnike

tegevus on kummaline, kui talle tutvustati kiirmenetluses asja lahendamise võimalust, millest

ta keeldus. Politseiametnik väidetavalt rõhutas, et väärteo andmed lähevad karistusregistrisse

aga kiirmenetlusega nõustudes nö pääseb puhtalt. Kaebajale jäi sellest mulje justkui tegemist

oleks altkäemaksuga, kus kiirmenetlusega mittenõustumisel ähvardatakse karistusregistrisse

kandmisega ja kurjategijaks tembeldamisega. Neljandaks selgitab R. Nahkor kaebuses, et ta

keeldus väärteoprotokolli allkirjastamisest, sest politseiametnik andis talle tühja blanketi ja tal

ei olnud võimalik aru saada, millele ta allkirja annab. Viienda etteheite teeb menetlusalune

isik seoses tunnistaja S.E ülekuulamisega. Kuuendaks jääb talle selgusetuks, kuidas on

tõendatud, et politsei tema sõiduki kohta päringu tegi. Väärteotoimikus olevad väljatrükid on

tehtud 03.03.2025. a. Kaebaja tegi enda kohta tehtud päringute kohta väljavõtte portaalis

eesti.ee andmejälgija kaudu. Selgus, et politseil on võimalus teostada päringuid ilma, et isik

seda enda kohta näeks. Sama järelduse tegi kaebaja ka karistusregistrisse tehtud päringu

kohta. Seitsmenda puudusena toob menetlusalune isik välja, et Politsei- ja Piirivalveameti

kirjalike tõendite hulgas kajastatud väljavõte Transpordiameti sõiduki taustakontrollist, ei ole

ära märgitud väärteoprotokollis ega otsuse juures. Kaebaja märkis ära asjaolud, mis tema

arvates saavad olla karistust kergendavad. Nimelt on auto kaebaja käes alates 21.10.2020.

Kuigi 09.08.2021. a on märge, et esitada korduvale ülevaatusele, siis paraku käis auto

vahetult ennem seda mainekas kohas remondis ja nende süü oli tagumiste pidurite tõhusus

oluliselt väiksem. 24.08.2021. a olid vead parandatud ja isegi esiklaas välja vahetatud, mis oli

väheoluline viga. 22.08.2022. a läbis auto ülevaatuse korraliselt. Kuna kaebajal on kasutuses

ka teised autod ja antud sõiduki mõte oli see ümber ehitada, jäigi see mõneks ajaks seisma.

Kaebaja maksis igaks juhuks isegi sõiduki kindlustust, juhul, kui sõidukiga töid teostatakse ja

midagi juhtub, siis on kindlustus olemas, seega ei ole kohtuvälise menetleja poolt õige näidata

kaebajat ainult halvas valguses. Lisaks ei olnud 10.03.2025. a seisuga kaebaja kohta

karistusregistris ühtegi kannet. Kaheksandaks märgib menetlusalune isik, et kohtuväline

menetleja ei ole võimaldanud tal tutvuda kõigi asjas kogutud materjalidega, sh

videosalvestistega. Lõpuks leiab R. Nahkor, et isegi kui sõiduk ei ole tehnonõuetele vastavuse

kontrolli läbinud, ei saa teha järeldust, et sellise sõidukiga liigelda on keelatud, kuna selline

säte, mis seda otseselt välja tooks, puudub. Kohtuväline menetleja ei teostanud mingisugust

kontrolli, et tõendada, et see nii ka on- pidurisüsteemi, juhtimisseadme, nähtavuse, tulede

vms kontroll. Pardakaamera salvestusest on tema sõnul näha, et värvkatte puhtus on selline,

millest saab järeldada, et autot ei kasutata igapäevaselt. Kuna politseiametnik ei tuvastanud

visuaalsel kontrollil sõidukil ühtegi viga ning ei otsustanud ka muudmoodi sõidukit

kontrollida, võib eeldada, et politsei pidas sõidukit siiski liiklusele ohutuks.

KOHTU SEISUKOHT

5. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada

kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha

kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei

soovi kohtuistungist osa võtta.

6. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.

Kohus on kohtuvälisele menetlejale Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile saatnud

kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning

mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

8. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning menetlusosaliste kirjalike

seisukohtadega, märgib alljärgnevat.

9. Liiklusseaduse § 14 lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste

õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse,

et vältida ohtu ja kahju tekkimist.

LS § 72 lg 1 sätestab, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja peavad tagama talle kuuluva

või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase

hoidmise.

Vastavalt LS § 73 lg 2 sätestatud nõuetele peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle

haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse

kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja

arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja

selle haagis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri

andmetega. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka

registreerimistunnistusega

või

liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. Majandus- ja kommunikatsiooniministri

(edaspidi MKM) 18.07.2011. a määruses nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele

vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ on §-s 6 reguleeritud ülevaatusele esitamise

tähtajad.

Juht on LS § 33 lg 2 p 2 kohaselt kohustatud enne sõidu alustamist veenduma sõiduki

korrasolekus ja jälgima seda teel olles. LS § 33 lg 2 p 5 juht kohustatud enne sõidu alustamist

veenduma, et tal on kaasas sõiduki juhtimiseks nõutavad dokumendid.

10. Asjas puudub vaidlus selles, et 09.02.2025. a kell 22.58, tuvastas Lõuna prefektuuri Tartu

politseijaoskonna grupijuht S.K aadressil Kivi tn 1, Jõgeva linn, Jõgeva vald, Jõgeva

maakond, et R. Nahkori juhitud N1 kategooria mootorsõidukil Volkswagen Transporter

registreerimismärgiga XXX XXX puudus kehtiv tehnoülevaatus.

11. Vaidlus on põhiliselt selles, kas politseiametnikel oli alust R. Nahkori sõiduk peatada,

temal joobeseisundi esinemist või puudumist ja dokumente kontrollida. Selgitusi peatamise

aluse ja kontrollimise põhjuse kohta küsis R. Nahkor ka vestluses politseiametnikuga, mis on

talletatud politsei vormikaamera salvestisel P18011. Edaspidi viitab kohus salvestisele nr 1,

mis on ajaliselt varem filmitud ja salvestisele nr 2, mis on ajaliselt hiljem filmitud. Mõlemal

salvestisel on kuulda, kuidas kohtuväline menetleja selgitab R. Nahkorile, miks R. Nahkori

sõidukit kontrollida otsustati. Muuhulgas tuvastati, et tema juhitud sõiduk ei ole nõutud ajal

läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

12. Kohus politseiametnike käitumises, mis puudutab sõiduki peatamist ja sellele järgnenud

toiminguid, rikkumist tuvastanud ei ole. Politseiametnikud teostasid liiklusjärelevalvet. Nagu

märgib kohtuväline menetleja vastuses kaebusele, siis on liiklusjärelevalve politsei

korrakaitseline tegevus jalakäijate, sõitjate ja juhtide õigete liiklusharjumuste kujundamisel

liiklusalaste õigusaktide nõuete rikkumiste ja liiklusõnnetuste vähendamiseks ning üldise

liiklusohutuse parandamiseks. Korrakaitseseadus sätestab riikliku järelevalve erimeetmed

KorS § 45 lg 1 (sõiduki peatamine) alusel, mis sätestab, et politseil või seaduses sätestatud

juhul muu korrakaitseorgani ametiisik võib anda sõiduki- või maastikusõidukijuhile (edaspidi

sõidukijuht) käega, sauaga, helkurkettaga või alarmsõiduki valgusseadme või valjuhääldi abil

liiklusseaduses kehtestatud korras märguande sõiduki või maastikusõiduki (edaspidi sõiduk)

peatamiseks, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või

korrarikkumise kõrvaldamiseks. Korrakaitseseadus sätestab riikliku järelevalve erimeetmed

KorS § 37 lg 1 (isiku joobeseisundi kontrollimine ja tuvastamine) alusel, mis sätestab, et

politseil või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib joobeseisundile viitavate

tunnuste korral kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või

muu joovastava aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile

võib allutada 1) sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud

süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholi piirmäära ületamine või

narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamine. KorS § 37 lg 2 järgi

joobeseisundi kontrollimise ja tuvastamise protseduurile võib lisaks käesoleva paragrahvi

lõikes 1 sätestatud isikutele allutada ka sõidukijuhi, kui see on vajalik ohu ennetamiseks

liikluses.

Politseiametnikel oli kahtlus sõiduki Volkawagen Transporter registreerimismärgiga XXX

XXX juhi teostatud manöövri tõttu Jõgeva linnas Kivi tänav maja 1 ja 2 vahel (teostas

tagasipöörde). Kohtu hinnangul ei saa politseiametnikele ette heita seda, et nad otsustasid R.

Nahkori sõiduki peatada. Kohtule esitatud politseisõiduki pardakaamera salvestistelt

(20250209_225715_NF ja 20250209_225742_AF) on näha, et politseiametnikud märkavad

midagi, suunduvad politseisõidukisse ja sõidavad menetlusaluse isiku sõiduki suunas

vilkuvate tuledega. R. Nahkori sõiduk peatub. Menetlusalusele isikule ei heideta väärteo

kirjelduses ette seda, et ta tegi manöövri (tagasipöörde), mis politseiametnike tähelepanu

äratas. Kohus saab aru, et ajal, mil ametnikud lõpetasid teise sõiduki kontrolli, märkasid nad,

et R. Nahkori juhitud sõiduk tegi tagasipöörde ehk et justkui üritaks vältida kokkupuudet

politseiga. Kohtu hinnangul võis selline manööver kahtlust äratada isegi juhul, kui see

manööver oli R. Nahkoril ka tegelikult plaanis. Ajal, mil politseiametnikud suundusid

sõidukit kontrollima, ei saanudki neile olla teada, et R. Nahkor on pannud toime

väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise. Asjaolu, et sõidukil puudus tehnonõuetele vastavuse

kontroll, selgus rutiinse dokumentide kontrollimise käigus.

13. 09.02.2025. a koostatud väärteoprotokolli AB1647717 väärteo kirjelduse kohaselt

heidetakse R. Nahkorile ette seda, et ta juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud

tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Oma tegevusega rikkus R. Nahkor LS § 73 lg 2 ja MKM

18.07.2011. a määruse nr 77 §-i 6 ning pani toime LS § 207 lg 1 sätestatud süüteo.

14. Tunnistaja S.E kinnitab 09.02.2025. a ülekuulamise protokollis, et liiklusregistrisse

tehtud päringu kohaselt puudus R. Nahkori juhitud sõidukil alates 30.06.2023. a

tehnoülevaatus. Isik keeldus lühimenetlusest, oli rikkumisega nõus, kuid ei olnud nõus

sellega, et politsei teda peatas ja sellega, kuidas politsei oma tööd teeb.

15. Menetlusalune isik on viidanud puudustele, mis on seotud tunnistaja S.E ülekuulamisega.

Nimelt leiab R. Nahkor, et tunnistaja ei ole sündmuseid kajastanud õigesti. Küsimusi tekitab

kaebajas ka ülekuulamise protokolli kellaaeg, sest grupijuht S.K viibis suurema osa

ülekuulamise toimingu ajast sõiduki juures, mitte tunnistaja juures teda üle kuulates.

Uurimistoimingu läbiviimise koht on märgitud vaid linna täpsusega. Nõus ei ole

menetlusalune isik ka protokollis maha kriipsutatud lausega. Lisaks puudub tunnistaja

ülekuulamise protokollil viide väärteoasjale.

16. Kohtu hinnangul on tunnistaja ülekuulamise protokoll nõuetekohane. Maha kriipsutatud

lause kohta selgitab kohus, et selles osas on tehtud parandus, mis on allkirjaga kinnitatud ja ei

ole seega asjakohane analüüsida. Kohus nõustub kaebajaga, et tunnistaja ülekuulamise

protokollil puudub viide väärteoasjale. Kohtu hinnangul ei ole samas tegemist

väärteomenetluse olulise rikkumisega VTMS § 150 tähenduses. Protokolli kantud andmete ja

ütluste põhjal on võimalik tuvastada, millise sündmuse kohta need on antud.

17. Rikkumise tuvastamiseks on väärteoprotokolli ja tunnistaja ütluste kohaselt tehtud

riiklikusse registrisse päring. Väljatrükki selle kohta lisatud ei ole. VTMS § 315 sätestab, et

kui väärteo toimepanemine on tõendatud riikliku registri andmetega, millel on õiguslik

tähendus, ning registrisse tehtud päring on korratav, tehakse andmekogust päringu tegemise

kohta märge väärteoprotokolli või kiirmenetluse otsusele. Märkest peab nähtuma päringu

tegemise aeg ja päringu tulemus. Need nõuded on täidetud.

18. 09.02.2025 sündmust kajastavad osaliselt kaks politseiametniku vormikaamera salvestist

P18011 ja juba eelpool märgitud politseisõiduki pardakaamera salvestised. Pardakaamera

salvestised kinnitavad, et väärteoprotokollis kirjeldatud ajal peeti kinni väärteoprotokollis

kirjeldatud sõiduk. Esimesest politsei vormikaamera salvestisest, mis algab kell 23.00.51 ja

lõppeb kell 23.03.22 nähtub, et politseiametnik selgitab, miks R. Nahkori sõidukit kontrollida

otsustati. Videost on aru saada, et isikule ei meeldi, et tema sõidukit kontrolliti ja ta teatab, et

kavatseb selle kohtus vaidlustada. Politseiametnik selgitas, et väärteoasja lahendamisel on

võimalik kohaldada lühimenetlust. Kuna R. Nahkor sellega ei nõustunud, siis lahendati

väärteoasi üldmenetluses. Kohus ei tuvastanud, et politseiametnik survestas teda lahendama

asja lühimenetluses (menetusalune isik mainib kiirmenetlust) või oleks ähvardanud teda

kurjategijaks tembeldamisega nagu märgib menetlusalune isik kaebuses.

19. VTMS § 58 lg 2 kohaselt teatatakse esimest menetlustoimingut tehes menetlusalusele

isikule tema õigused ja kohustused vastavalt VTMS §-le 19. Teisest salvestisest, mis algab

kell 23.04.32, on näha, et politseiametnik selgitab menetlusalusele isikule õigused ja

kohustused menetluses. Menetlusalune isik ei ole jätkuvalt rahul sellega, et teda peatati. Kui

ametnik palub R. Nahkoril allkirjaga kinnitada, et ta on aru saanud oma õigustest ja

kohustustest, ei ole isik nõus seda tegema ja nõuab, et kohtuväline menetleja täidaks enne ära

väärteoprotokolli andmed. Salvestis lõppeb kell 23.11.27. Kaebuses selgitas R. Nahkor, et ei

nõustunud allkirja andma, kuna politseiametnik andis talle allkirjastamiseks tühja blanketi.

Tal ei olnud võimalik aru saada, millele ta allkirja annab.

20. Kaebuses märgib menetlusalune isik, et talle jääb selgusetuks, et miks ei salvestanud

politseiametnik kogu sündmust, vaid lülitas vormikaamera sisse alles siis, kui oli juba

teostatud joobe kontroll. Ka pardakaamera salvestised on sündmust salvestanud vaid osaliselt.

Mis puudutab salvestusseadmeid, siis sellega seoses on menetlusalune isik Politsei- ja

Piirivalveameti poole pöördunud ja viimane on talle vastanud 08.04.2025. a. Kohtul ei ole

midagi täiendavalt lisada. Kohtuväline meneleja on selgitanud, et politsei vormikaamera ei

salvesta koguaeg, vaid salvestamine algab siis, kui see on politseiametniku või

abipolitseiniku poolt sisselülitatud. Kehtivate õigusaktide kohaselt puudub olukordade loetelu,

millal on salvestamine kohustuslik ning millal mitte, seega on tegemist suuresti

politseiametniku või abipolitseiniku kaalutlusõigusega. Küll aga on kaamera kasutamisel

kohustus arusaadavalt ja selgelt teavitada isikuid, kes kaamera vaatevälja jäävad. Mõlemalt

videosalvestiselt on aru saada, et menetlusalune isik on teavitatud, et politsei vormikaamera

salvestab. Pardakaamera salvestise kohta märgib kohus, et kuivõrd isik kaamera vaateväljas ei

viibinud, et ole olnud vajadust ka tema teavitamise järele. Ka rikkumise tuvastamise mõttes

pardakaamera salvestised suurt tähendust ei oma.

21. Lisaks eelpool mainitud väärteoprotokollile ja salvestistele, on otsuse koostamiseks uurija

Kajar Pent teinud 03.03.2025. a päringu politsei andmebaasi APOLLO sõiduki

registreerimistunnistuse kohta, kust nähtub, et järgmine ülevaatus sõidukil Volkswagen

Transporter registreerimisnumbriga XXX XXX pidi olema 30.06.2023. Sõiduki taustainfo

päringust (Transpordiameti väljavõte sõiduki taustakontrollist) on näha sõiduki andmed ja

infona on märgitud, et sõidukil puudub ka 03.03.2025. a seisuga kehtiv tehnoülevaatus. Edasi

on toodud varasemate tehnoülevaatuste andmed. Viimane korraline ülevaatus toimus

22.08.2022. a ja siis leiti, et sõiduk oli tehniliselt korras.

22. Seega Transpordiameti andmetel puudus sõidukil Volkswagen Transporter

registreerimismärgiga XXX XXX seisuga 09.02.2025. a kehtiv tehnoülevaatus. Seega saab

Transpordiameti andmetest teha järelduse, et sõiduk ei ole tehnonõuetele vastavuse kontrolli

läbinud. Viimati läbis sõiduk tehnoülevaatuse 22.08.2022, mis kehtis kuni 30.06.2023. Samuti

ei olnud tegemist üksnes saarel kasutatav mootorsõidukiga, kuna sõidukijuht peeti kinni

Jõgeva linnas Jõgevamaal. Seejuures on tegemist N1 kategooria sõidukiga, milline tuleb

esitada korralisele ülevaatusele hiljemalt 12 kuu möödumisel viimasest ülevaatusest.

23. Kokkuvõttes loeb kohus väärteoprotokolli, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütluste,

registritesse tehtud päringute ning videosalvestiste põhjal tõendatuks, et R. Nahkor pani toime

LS § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo.

24. Mis puudutab R. Nahkori väidet, justkui ei oleks olnud tal võimalik tutvuda kõigi

väärteomenetluses kogutud tõenditega, siis usub kohus kohtuvälist menetlejat, kes kinnitab, et

03.03.2025 on menetlusaluse isiku e-posti aadressile XXX saadetud kaks eraldi kausta läbi

programmi OneDrive (SharePoint Online). Asjaolu, et menetlusalune isik on tutvunud kõigi

asjas kogutud dokumentidega on näha põhjalikust kaebusest, kus ta kõigile dokumentidele ja

nende sisule viitab.

25. Menetlusaluse isiku kaebuses on pikemalt peatutud veel päringutel, mis tema kohta on

registritesse tehtud. Täpsemalt ei ole eesti.ee portaalis andmejälgija kaudu võimalik tuvastada,

et kohtuväline meneleja oleks R. Nahkori kohta teinud 09.02.2025 ja 03.03.2025 päringu

liiklusregistrisse sõiduki andmete kohta või karistusregistrisse karistusandmete

kontrollimiseks. Kohus märgib, et tulenevalt Politsei- ja Piirivalve seadusest on politseil oma

ülesannete täitmiseks võimalik koguda teavet ilma, et isik andmete töötlemisest teada saaks.

26. Lisaks süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka

süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või

ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 tulenevalt on tahtlus kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus. R.

Nahkor pani väärteo toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime

kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see

saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta

kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik

tingimus. R. Nahkor tunnistas kaebuses, et sõiduk on tema käes alates 21.10.2020. Tema

kasutuses on ka teisi autosid. Kõnealuse sõiduki plaanis menetlusalune isik ümber ehitada ja

see jäi mõneks ajaks seisma. Kaebaja maksis igaks juhuks sõiduki kindlustust, juhuks, kui

sõidukiga töid teostatakse ja midagi peaks juhtuma. Seega on kohtule selge, et tegemist oli

menetlusaluse isiku teadliku käitumisega jätta tehnoülevaatus tegemata, mille tõttu on

rikkumine pandud toime kavatsetult.

27. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud kohtu arvates puuduvad. Kohus asub

seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises ja teda tuleb toimepandu

eest karistada.

28. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

29. LS 207 lg 1 sätestab vastutuse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud

mootorsõiduki juhtimise eest. LS § 207 lg 1 kohaselt karistatakse tehnonõuetele vastavuse

kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

30. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü

suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase

süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole

sanktsiooni keskmist määra (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.03.2017. a otsus asjas nr 3-

1-1-6-17, p 9).

31. Kohtuväline menetleja on menetlusalust isikut karistanud rahatrahviga 15 trahviühiku

ulatuses, s.o 120 eurot. Seega on R. Nahkorile määratud rahatrahv oluliselt alla sanktsiooni

keskmise määra.

32. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema

liikluskäitumisega. Isikul ei ole karistusregistri väljavõtte kohaselt kehtivaid karistusi. Kohus

nõustub, et karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. R. Nahkor palus võtta

arvesse, et vaatamata sellele, et sõiduk ei olnud läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli, oli

sõidukil kindlustus juhuks kui sõidukiga on tarvis liiklusesse minna. Karistust kergendava

asjaoluna seda arvestada ei saa. Küll aga märgib kohus, et selline avaldus näitab hoopis

menetlusaluse isiku hoolimatut käitumist teiste liiklejate suhtes. Kohus nõustub kohtuvälise

menetlejaga, et tehnoseisundi kontrollimise eesmärk on sõiduki liiklusele ohutu ja

loodushoidliku tehnoseisundi tagamine. Lisaks sõiduki registreerimistunnistuse andmete

õigsuse tagamine ning liiklusregistri andmete täpsustamine. Oluline on, et sõiduk Volkswagen

Transporter registreerimisnumbriga XXX XXX oleks pidanud tehnokontrolli ära tegema juba

30.06.2023. Viimati läbis eelnimetatud sõiduk tehnokontrolli 22.08.2022. Kohtuväline

menetleja kontrollis veel kirjaliku seisukoha koostamise ajal 04.04.2025 sõiduki

tehnoülevaatuse andmeid ning nentis, et nõutav tehnoülevaatus on sõidukil jätkuvalt läbimata.

Sõidukil puudub tehnoülevaatus nüüdseks pea 2 aastat, tegemist on vanema sõidukiga. Seega

ei ole menetlusaluse isiku rikkumine vähetähtis. Kõigil liikluses osalejatel on õigus viibida

liikluskeskkonnas turvaliselt. Seadusandjapoolt kehtestatud nõuded peavad tagama, et teedel

liiguvad tehniliselt korras ja kontrollitud sõidukid.

33. R. Nahkor ei ole oma rikkumist kuidagi hukka mõistnud, vaid on seda hoopis õigustanud.

Ta leiab, et isegi kui sõiduk ei ole tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud, ei saa sellest

järeldada, et sellise sõidukiga on keelatud liigelda, kuna vastav säte puudub. Kohus ei saa R.

Nahkoriga nõustuda. LS § 73 lg 2, millele ka menetlusalune isik ise viitab, ütleb selgelt, et

liikluses kasutatav mootorsõiduk peab olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse

kontrolli. Järelikult, kui kontroll on läbimata, ei tohi seda sõidukit liikluses kasutada.

Menetlusalune isik viitab MKM 15.12.2011. a määrusele nr 114 „Politseiametniku poolt

liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“ ja

leiab, politseiametnik oleks pidanud sõidukit kontrollima, et veenduda, et see oli ohtlik.

Nimetatud määrus käesolevas asjas ei kohaldu, kuivõrd politseiametnikud ei teostanud

liiklusjärelevalvet sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrollimiseks.

34. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda lisaks süü suurusele veel teistest olulistest teguritest,

milleks on menetlusalust isikut iseloomustavad andmed ja karistuse üld- ning eripreventiivsed

eesmärgid. Karistus peab avaldama mõju isiku seadusekuulekusele, et täita karistuse

eripreventiivset eesmärki. Kaebaja arvates oleks kohtuväline menetleja pidanud piirduma

hoiatusega, kuid käesoleval juhul ei ole teist võimalust kui karistada menetlusalust isikut

rahatrahviga, kuivõrd teisi karistusliike seadus sellise rikkumise eest ette ei näe.

35. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid, karistust kergendavate ja raskendavate

asjaolude puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada

menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et kohtuvälise

menetleja kohaldatud karistuse määr on põhjendatud ja vastab KarS § 56 lg 1 tingimustele.

36. Kokkuvõttes jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.03.2025. a

otsuse väärteoasjas nr 2780,25,001903 muutmata ja R. Nahkori kaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Laas

Kohtunik