Legislator Case Law & Legislation
2-23-2794/22 AI generated

2-23-2794/22 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-23-2794/22
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada OSAÜHINGU FORSS (registrikood 10283967) ja H.R-i (isikukood XXX) jooksul käesolevat kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Kompromissi

Legislator headnote

AI generated

2-23-2794/22 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kompromissi

Keywords

AI generated
repair costs motor vehicle expenses new replacement value maintenance contract deduction for property maintenance costs reimbursement credit
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

19. mai 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-2794

Kohtuasi

OSAÜHINGU FORSS hagi H.R-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja tsiviilasja menetluse

lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OSAÜHING FORSS (registrikood 10283967),

seaduslik esindaja P.M ja lepinguline esindaja

vandeadvokaat Rene Hallemaa

Kostja H.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tarvo Lindma

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada OSAÜHINGU FORSS (registrikood 10283967) ja H.R-i (isikukood XXX)

vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1.

H.R tasub OSAÜHINGULE FORSS kompromissisummana 2900 eurot 5 päeva

jooksul käesolevat kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Kompromissi

sõlmimine ei tähenda, et H.R oleks OSAÜHINGU FORSS poolt hagis esitatud

nõudeid tunnistanud.

1.2.

Pooled loobuvad teineteise suhtes kõigist käesoleva tsiviilasja esemeks olevatest

asjaoludest tulenevatest nõuetest ja pretensioonidest. Pooled kinnitavad, et ei ole

käesoleva tsiviilasja esemeks olevatest asjaoludest tulenevaid nõudeid loovutanud.

1.3.

Pooled on kokku leppinud, et kumbki pool ei ole kohustatud hüvitama teisele

poolele menetluskulusid.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-2794.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

4. Tühistada kohtuistungi toimumise aeg 3. juulil 2025.

1 (4)

5. Rahuldada OSAÜHINGU FORSS taotlus riigilõivu tagastamiseks ning tagastada

OSAÜHINGULE FORSS pärast kohtumääruse jõustumist menetluses 20.02.2023

tasutud riigilõivust 297,50 eurot.

6. Rahuldada OSAÜHINGU FORSS taotlus asja läbivaatamise kulu (tunnistajatasu

ja kulude) ettemaksu tagastamiseks ja tagastada OSAÜHINGULE FORSS 10.03.2025

tasutud ettemaks summas 142,10 eurot.

7. Rahuldada H.R-i taotlus asja läbivaatamise kulu (tunnistajatasu ja kulude)

ettemaksu tagastamiseks ja tagastada H.R-ile 10.03.2025 tasutud ettemaks summas

142,10 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 2 tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5

kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. OSAÜHING FORSS (hageja) esitas 17. veebruaril 2023 hagiavalduse H.R-i (kostja) vastu.

Tartu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 22. veebruaril 2023. Kohtumenetluses on

järgmised hageja nõuded: välja mõista kostjalt hageja kasuks põhinõue 4179,83 eurot; viivis

perioodi 02.04.2020–17.02.2023 eest 976,82 eurot ja viivis põhinõudelt (4179,83 eurolt) alates

17.02.2023 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt tõi kostja 17.02.2020 hageja juurde remonti temale kuuluva sõiduki

Audi Q7 (reg märk xxxxxx). Probleemiks oli jahutusvedeliku leke ~1 liiter 1000 km kohta.

Hageja ja kostja allkirjastasid töökäsu nr 9420 summas 3111,83 eurot ning leppisid kokku, et

soodustuse ja soodsamate varuosade saamiseks väljastatakse teostatud tööde eest arve

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-. Töökäsu sisuks oli auto mootori jahutusvedeliku lekke põhjuse

otsing ja likvideerimine. Hageja tegi kostjale ettepaneku, et mõistlik oleks selle töö käigus

vahetada lisaks ka mootori ketid. Kostja nõustus selle ettepanekuga. Hageja teostas

kokkulepitud tööd ajavahemikus 17.02.2020 kuni 10.03.2020. Selles ajavahemikus teostati nii

töökäsus nr 9420 nimetatud tööd, kui ka töö käigus avastatud ja kokku lepitud vajalikud

täiendavad tööd. Pärast tööde teostamist kujunes arve lõplikuks summaks algselt tehtud

pakkumise asemel 4265,83 eurot. Kostja ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx keeldusid

töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmisest ja arve tasumisest. Läbirääkimiste järgselt

tehti hageja poolt kompromissettepanek ning 06.05.2020 esitati xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-le

arve 724966 maksetähtajaga 13.05.2020 summas 2132,29 eurot. Hageja ei loobunud nõuetest,

osapooled kompormissi ei sõlminud ning teostatud tööde eest on käesoleva hetkeni tasumata.

Hageja vormistas sõidukile teostatud tööde ja varuosade eest 13.02.2023 arve nr 770094

summas 4179,83 eurot tööd tellinud kostjale. Kostja ega kostja juhendamisel algse arve saanud

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ei ole täitnud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi. Tasumata on

arve nr 770094. Hageja leiab, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping kostja

omandis olnud sõiduki Audi Q7 remontimiseks. Pärast remonti ilmnes sõidukil kõrvaline heli

2 (4)

ning tuvastati mootoririke ka mootori alumises osas, mida teostatud remont ei hõlmanud.

Sellest tulenevalt tekkis hageja, kostja ja sõiduki uue omaniku xxxxxxxxxxxxx vahel vaidlus.

Tekkinud vaidlus ei mõjutanud aga hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevate

kohustuste täitmist. Hageja täitis töövõtulepingust tulenevad kohustused ning kostja oli

kohustatud teostatud tööde eest tasuma.

2. Pooled esitasid kohtule 19. mail 2025 allkirjastatud kompromissilepingu, mis sisaldas

järgmisi tingimusi:

1) Kostja tasub hagejale kompromissisummana 2900 eurot 5 päeva jooksul käesolevat

kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Kompromissi sõlmimine ei tähenda, et

kostja oleks hageja poolt hagis esitatud nõudeid tunnistanud.

2) Pooled loobuvad teineteise suhtes kõigist käesoleva tsiviilasja esemeks olevatest

asjaoludest tulenevatest nõuetest ja pretensioonidest. Pooled kinnitavad, et ei ole

käesoleva tsiviilasja esemeks olevatest asjaoludest tulenevaid nõudeid loovutanud.

3) Pooled on kokku leppinud, et kumbki pool ei ole kohustatud hüvitama teisele poolele

menetluskulusid.

Pooled märkisid, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooltel on

menetluses vandeadvokaatidest esindajad. Pooled lühendasid tulenevalt TsMS § 661 lg-st 4

määruskaebuse esitamise tähtaega kahe tööpäevani.

Kompromissiga samas

menetlusdokumendis sisaldub hageja taotlus hagilt tasutud poole riigilõivu, s.o 297,50 eurot

tagastamiseks. Hageja ja kostja esitasid kohtule taotluse tunnistajatasu tagastamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4

alusel lõpetada. Kohus tühistab 3. juuliks 2025 määratud kohtuistungi.

4. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause

kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega

või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi

kinnitamist. Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega seadusega ning

ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita.

Pooled kinnitasid kompromissi esitamisel, et nad on menetluse kompromissiga lõpetamise

õiguslikest tagajärgedest teadlikud. Pooltel on menetluses vandeadvokaatidest esindajad.

5. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

3 (4)

mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal

alusel ja sama haginõude üle. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine

kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab

vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle

üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist saab nõuda

täitemenetluse korras.

6. Kompromissist nähtuvalt jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab poolte

menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. Asjas ei ole menetluskulusid, mida

kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

7. Hagilt hinnaga 5635,73 eurot tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu

595 eurot. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 595 eurot. Hageja taotleb TsMS § 150 lg 2 p

1 alusel poole hagilt tasutud riigilõivu tagastamist, s.o 297,50 eurot. Kohus rahuldab hageja

taotluse riigilõivu 297,50 eurot tagastamiseks.

8. TsMS § 150 lg 7 sätestab, et kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja

läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud

ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Tasutu tagastatakse

käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 sätestatud korras. TsMS § 150 lg 4 näeb ette, et riigilõivu

tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel,

kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

Nii hageja kui ka kostja tasusid tunnistajatasu ettemakse 142,10 eurot. Kohus kinnitab poolte

kompromissi ja tühistab kohtuistungi aja. Kohus ei kuula käesolevas asjas üle tunnistajat.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja ja kostja taotlused asja läbivaatamise kulu

(tunnistajatasu ja kulude) ettemaksu tagastamiseks ja tagastab hagejale ja kostjale tasutud

ettemaksed.

9. Pooled on lühendanud tulenevalt TsMS § 661 lg-st 4 käesoleva kohtumääruse peale

määruskaebuse esitamise tähtaega kahe tööpäevani alates määruse kättetoimetamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

4 (4)