3-25-1058/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

19.05.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1058

Haldusasi

X kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti vastu kahju

hüvitamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X

Võimalik vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet

Menetlustoiming

Kaebetähtaja ennistamata jätmine, menetluse

lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta X taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.

2. Jätta kaebus läbi vaatamata ja lõpetada X kaebuse menetlus.

3. Jätta X riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtusse saabus X kaebus, millega ta soovib varalise ja

mittevaralise kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse alusel. Kaebaja sõnul saabusid

11.08.2021 tema tallu PTA töötaja, Pärnu Koerte Varjupaiga juhataja koos kahe

töötajaga ning loomaarst. Väidetavalt viidi pärast külaskäiku talust minema osa

kaebaja loomi (21 koera) ja osadele tuldi veel hiljem järele. Kaebaja sõnul öeldi talle

et äravõetud koerad pandi väga kehva tervisliku seisundi tõttu magama, kuid

tegelikult hakkas varjupaik neid hoopis müüma. Varjupaigas ei hoolitsetud ära

võetud koerte eest korralikult, neil lasti paarituda ja saadud kutsikad müüdi maha.

Loomad jäeti varjupaigas abitusse seisundisse. Loomad polnud varjupaika viimise

ajal temalt ametlikult võõrandatud ning varjupaik ei oleks tohtinud teatud toiminguid

üldse teha. 23.08.2021 viidi kaebaja sõnul ära veel 2 koera ning kõik teised loomad

(36 lammast, 50 lindu, 1 sokk, 3 kitse, 9 küülikut). PTA ei teinud loomade ära

3-25-1058

võtmise kohta ettekirjutust, loomade võõrandamist polnud vormistatud. Kaebajal

tekkis varaline ja mittevaraline kahju. Mittevaraline kahju tekkis väärikuse

alandamise, tervise kahjustamise, au ja hea nime teotamise tõttu. Varalise kahjuna

soovib kaebaja, et talle hüvitatakse loomade maksumus ja neile kulunud toidu

maksumus. Varalise kahju suuruseks hindab kaebaja kokku 61 000 eurot ning

mittevaraliseks kahjuks 10 eurot. Lisaks süüdistab kaebaja piirkonnapolitseinikku

talle kehavigastuse tekitamises - politseinik väänas kaebaja kätt nii, et tekkisid

sinikad. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumisest kuna tal puudub vanglas

olles sissetulek. Kaebaja on pensionär, tal on keskmine puue (liikumispuue) ja ta ei

saa vanglas selle tõttu tööd teha.

2. Kohus jättis kaebuse 29.04.2025 määrusega käiguta ning andis kaebajale võimaluse esitada

kaebetähtaja ennistamise taotlus.

3. Kaebaja esitas 08.05.2025 kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja põhjendab kaebuse

mittetähtaegset esitamist sellega, et 04.03.2024 pidi ta minema Tallinna Vanglasse karistust

kandma (kriminaalasi XXXXX). Juba 11.08.2021 sai kaebaja šoki ja väga tugeva

depressiooni ning 10.11.2021 ta arreteeriti ning viidi Viru Vanglasse, kus ta viibis kuni

10.03.2022. Vanglas olles oli tal suhtlemiskeeld. Vanglas olles ei olnud kaebajal ühtegi

kirjutusvahendit ega paberit ja ta ei suutnud keskenduda, seega ei saanud ta ühtegi kaebust

kirjutada. Kaebaja parandas oma kaebust ja soovib mittevaralise kahju hüvitamist summas 10

000 eurot mitte 10 eurot. Lisaks viitab kaebaja haldusasjas 3-21-2054 tehtud Tallinna

Ringkonnakohtu ja Riigikohtu ostustele.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja

menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval

põhjusel (HKMS) § 71 lg 1). Kaebetähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus ning see on

lubatav erandjuhul õiglase tulemuse saavutamiseks, s.o kui esinesid olulised ja kestvad

takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajavahemiku jooksul. Kaebetähtaja

ennistamise mõjuvad põhjused saavad olla eelkõige objektiivsed, mitte subjektiivsed.

Põhjused, mida lugeda mõjuvateks menetlustähtaja ületamisel, on sätestatud näiteks HKMS §

150 lg-s 1. Viidatud põhjused on eelkõige lühiajalised toimimiskatkestused, nagu

liikluskatkestus, ootamatu haigus, lähedase isiku surm või muud kaebaja tegevusest

sõltumatud takistused. Üldjuhul peab isik olema piisavalt hoolikas, et selgitada välja

menetlustähtajad ja mõistma nende rangust.

5. Kaebaja põhjendab kaebetähtaja ennistamise taotlust sellega, et ta sai seoses kriminaalasja

alustamisega šoki ja langes depressiooni, pidi viibima vanglas ning ta ei saanud

suhtlemiskeelu ning pliiatsi ja paberi puudumise tõttu kaebust tähtaegselt esitada.

6. Leian, et kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus ning kaebus tuleb tagastada.

6.1. Esmalt märgin, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on X esitanud 2021-2025 erinevates

asjades hulgaliselt erinevaid kaebusi. X näol on tegemist aktiivse ja kogenud kaebajaga.

Kaebajaga seotud materjalidest nähtub et X esitati seoses Y tapmisega kahtlustus 01.12.2021.

X oli vahistatud 10.11.2021 - 10.03.2022. Vahistatule olid seatud alates 12.11.2021 kuni

vahistamise lõpuni (s.o. 10.03.2022) suhtlemise piirangud. X süüdimõistev kohtuotsus jõustus

lõplikult 05.02.2024, kui Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kuni

04.03.2024 viibis kaebaja vabaduses.

3-25-1058

6.2. Seega ei saa kaebaja põhjendada kaebetähtaja mööda laskmist sellega, et ta oli vahistatud

ja talle kehtis suhtlemiskeeld. Kaebaja viibis Viru Vanglas vahistatuna 10.11.2021 -

10.03.2022 ning kinnipeetavana Tallinna Vanglasse paigutati ta 04.03.2024. Nende

perioodide vahele jäi ligi 2 aastat, mil kaebaja viibis vabaduses ning sai kaebust kohtule

esitada. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on varasemalt sarnaste kahjunõuetega

pöördunud isiklikult PTA ametnike vastu tsiviilkohtusse. Maakohus on kaebaja suunanud

kaebust esitama Tallinna Halduskohtusse.

6.3. Kaebaja on viidanud sellele, et kaebus esitamist takistas tema tervislik seisud. Seoses

kriminaalmenetluse algatamisega sattus kaebaja šokiseisundisse ja raskesse depressiooni.

Oma väidete kinnituseks ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit. Pealegi nähtub kohtute

infosüsteemist, et kaebaja on hoolimata väidetavast suutmatusest kaebust esitada ometi

algatanud mitmeid kohtuasju, osalenud kohtuvaidlustes ning ka kriminaalmenetluse

läbiviimine ei ole kaebaja tervisliku seisundi tõttu olnud takistatud.

7. Seetõttu ei saa tähtaja ennistamise taotluses esitatud põhjendusi pidada sellisteks

objektiivseteks põhjusteks, mis võiks olla aluseks kaebetähtaja ennistamiseks. Jätan seega X

kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.

8. HKMS § 124 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega

rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse

lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

9. Kuna kaebus jääb läbi vaatamata ja menetlus lõpetatakse, siis jääb kaebaja riigi õigusabi

taotlus läbi vaatamata.

10. Kaebuse läbi vaatamata jätmise korral kannab menetluskulud kaebaja (HKMS § 108

lg 4). Kaebaja ei ole kaebuse esitamisel riigilõivu tasunud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma