3-25-1355/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

19.05.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1355

Haldusasi

X riigi õigusabi taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – X

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

Jätta X riigi õigusabi taotlus halduskohtumenetluses esindamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK

1. X (taotleja) esitas 21.04.2025 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotleja

toob taotluses välja, et Tallinna Vangla on hoidnud taotlejat viis aastat isolatsioonis (lukustatud

kambris) ning valvurid on taotleja suhtes teinud ajavahemikul 2022 – 2025. aastal kokku 32

ettekannet ja viinud läbi distsiplinaarmenetlusi. Taotleja soovib esitada kohtule kaebuse talle

tekitatud 50 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks või mittevaralise kahju

hüvitamiseks kohtu õiglasel äranägemisel. Taotluse kohaselt on Tallinna Vangla taotlejat viis

aastat isolatsioonis hoidmisega olnud õigusrikkumises, luues keskkonna enesevigastusteks,

tervise halvenemiseks ning moraalse ja hingelise kahju tekkimiseks. Seeläbi on vangla

taotlejale tekitanud moraalseid, hingelisi ja materiaalseid kahjustusi. Taotleja märgib, et vangla

on oma tegevusega kohelnud taotlejat ebaseaduslikult ja alandanud tema väärikust täiendavate

julgeolekuabinõude üleliigse kohaldamisega. Taotlejal puuduvad rahalised vahendid ja

juriidiline haridus enda kaitsmiseks.

2. Harju Maakohus edastas 06.05.2025 kirjaga taotleja avalduse Tallinna Halduskohtule.

Harju Maakohus selgitas, et kuigi taotlus on esitatud kriminaalasjas, nähtub taotluse sisust

kokkuvõtvalt, et riigi õigusabi talleväidetavalt Tallinna Vangla poolt tekitatud moraalse kahju

hüvitamiseks riigivastutuse seadusealusel. Kuna Harju Maakohtu pädevuses ei ole avalik-

õigusliku nõuete menetlemine, tuleb taotlus riigi õigusabi seaduse § 10 lg 1 ja 7 alusel edastada

viivitamatult Tallinna Halduskohtule.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus saab taotlusest aru selliselt, et taotleja soovib esitada mittevaralise kahju hüvitamise

nõude seonduvalt vangla tegevusega aastatel 2020–2025.

4. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes

oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku

õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik

seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg-s 1 on

sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti ei anta riigi õigusabi, kui

seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine

tungivat avalikku huvi. Kohus selgitab, et kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi

õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist

ei mõjuta.

5. Kohus leiab, et taotleja on halduskohtumenetluses võimeline ise oma õigusi kaitsma.

Tulenevalt halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest ei ole esmatähtis, et taotlejal

oleksid õigusalased teadmised. Arvestades taotleja märkimisväärset kogemust

halduskohtumenetluses (sh mittevaralist kahju puudutavate kaebuste esitamisel), on kohus

veendunud, et kaebaja suudab esitada üldjoontes nõuetelevastavaid menetlusdokumente.

Kohtule esitatavates avaldustes ei pea viitama õigusnormidele ega asjakohasele

kohtupraktikale. On piisav, kui taotleja toob välja asja lahendamiseks vajalikud faktilised

asjaolud, sealjuures saab taotleja kirjeldada kaebuse aluseks olevaid asjaolusid lihtsalt ja oma

sõnadega kaebuse vormis. Kohus tagab halduskohtumenetluses omal algatusel asja

lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või

tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele (HKMS § 2 lg 4). Kohus tõlgendab

menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg

5 sätestab, et kohus tagab igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide

kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning

avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Seega peab kohus olema

halduskohtumenetluses aktiivsem ja tagama, et menetlusosalise õigused ei jääks kaitseta

üksnes sellepärast, et tal puudub advokaadist esindaja.

6. Kuivõrd taotleja eesmärgiks on saada riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamisega

seotud kohtuvaidluses, jääb taotlus täiendavalt ka RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel rahuldamata.

Tegemist ei ole sellise mittevaralise kahju nõudega, milles võiks esineda tungivat avalikku

huvi.

7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus riigi õigusabi taotlus halduskohtumenetluses

esindamiseks rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

2(2)