2-25-5615/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Tsiviilasja nr 2-25-5615

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-25-5615

Määruse tegemise aeg ja koht

19.05.2025, Narva

Kohtunik

Mari-Liis Avikson

Kohtuasi

M G hagi L G vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2715, 66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja M G (isikukood XXX), tema seaduslik esindaja M G

(ik XXX)

Kostja L G (isikukood XXX), tema lepinguline esindaja

vandeadvokaat Ilja Zuev

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kostja 06.05.2025 vastuväide kohtu tegevuse peale.

2. Hagi rahuldada.

3. Mõista L G (isikukood XXX) M G (isikukood XXX) kasuks alates 01.05.2025 kuni M G

täisealiseks saamiseni (XXX) välja igakuine elatis 301,74 eurot (282,31 (baassumma) +

59,43 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 (50% lapsetoetusest)), mis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma

indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-

tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse

muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Mõista L G M G kasuks välja tagasiulatuvalt sissenõutavaks muutunud elatise

võlgnevus 2025. a aprilli kuu eest summas 9, 74 eurot.

5. Elatis tuleb tasuda M G ema M G (isikukood XXX) nimetatud pangakontole (otsuse

tegemise ajal XXX) selgitusega „M G elatis”. Igakuine elatis tuleb tasuda eelmises

lauses nimetatud pangakontole iga kuu 15. päevaks järgmise kuu eest ette.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei

ole.

7. Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostja lepingulisele esindajale.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

2-25-5615

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu menetluses on M G (hageja) hagi L G (kostja) vastu elatise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on L G maksnud elatist vabatahtlikult 292 eurot kuus. Alates

01.04.2025 on Eesti Vabariigis minimaalse elatise määr ühe lapse kohta 301, 71 eurot.

Hageja palus kohustada kostjat maksma elatist alates 01.05.2025 vähemalt seaduses

kehtestatud minimaalses elatissummas 301, 71 eurot kuus koos iga-aastase indekatsiooniga

vastavalt seadusele. Samuti palus kostja välja mõista võla aprillikuu eest 2025 summas 9, 71

eurot, kuna uus miinimum elatis on summas 301, 71 eurot alates 01.04.2025, kuid kostja tasus

10.04.2025 elatist vaid 292 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldada osaliselt, s. o summas 211, 71 eurot

kuus, arvestades riiklikke toetusi. Kostja palus jätta aprilli 2025 võlanõue (9,71 eurot)

rahuldamata kui formaalne eksimus maksegraafikus, kuivõrd kostja tasus senise tava alusel

vabatahtlikult 292 eurot. Kostjal on teine alaealine laps – A G (XXX), kellele maksab ta

elatist kohtuotsuse alusel 292 eurot kuus (vt tsiviilasja 2-17-8989 otsus). Kostjal puudub

kinnis- või muu väärtuslik vara. Samas on tal mitmeid igakuiseid finantskohustusi erinevate

krediidiasutuste ja teenusepakkujate ees, mis mõjutavad oluliselt tema maksevõimet

kogusummas 1 067,98 eurot kuus.

3. 30.04.2025 Viru Maakohus määras lahendada tsiviilasi nr 2-25-5615 kirjalikus menetluses,

andes pooltele tähtaja lõplike seisukohtade, tõendite ja taotluste esitamiseks. Mh selgitas

kohus, et M G määratud toetus 138, 08 eurot on sihtotstarbeline seoses lapse puudega ja seda

ei saa vanemate elatise maksmise kohustuse määramisel arvestada (vt Pärnu Maakohtu

17.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-22-1074, p 11.5). Nii tuleneb ka PKS § 101 lg-st 5, et vanem

ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse

arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi

laste vahel. Samuti selgitas kohus, et jätab TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel rahuldamata kostja

taotluse koguda andmed TsMS § 230 lg 3 alusel hageja seadusliku esindaja varalise seisundi

kohta, kuna hageja taotleb elatise väljamõistmist miinimumsummas.

4. 30.04.2025 saabus kohtusse hageja avaldus, millest nähtub, et summa 301,71 eurot märkis

hageja ekslikult. Õige minimaalne elatise summa on 301,74 eurot kuus.

2(7)

2-25-5615

5. 06.05.2025 saabus kohtusse L G ning tema lepingulise esindaja Ilya Zuevi seisukoht,

millest nähtub mh ka see, et kostja ei saa lapse suhtes kanda suuremat ülalpidamiskohustust

kui võimaldab tema finantsseis, ilma et see kahjustaks tema enda ja teise lapse elementaarset

elatustaset. Kostjal on veel üks alaealine laps – A G, kelle ülalpidamiseks maksab kostja

elatist kohtuotsuse alusel summas 200 eurot kuus (tsiviilasja nr 2-17-8989 alusel). Kostja

esitab vastuväite kohtu 30.04.2025 määruse punktile 2, mille kohaselt jäeti rahuldamata

taotlus koguda andmed hageja seadusliku esindaja varalise seisundi kohta TsMS § 230 lõike 3

alusel.

6. 06.05.2025 saabus kohtusse hageja avaldus, mille kohaselt leiab hageja, et kostja varaline

seis on tugevalt moonutatud. Kostja esitas kohtule vana kohtuotsuse, mille alusel maksab ta

elatist 200 eurot, kuid hiljem tehti veel üks kohtuotsus nr 2-19-15471. Selle otsuse alusel oli

elatis algselt 270 eurot kuus, hiljem tõusis see 292 euroni ja see summa fikseeriti. Lisaks

soovis kostja näidata sissetulekuid tegelikkusest väiksematena. 2020. aasta auto liising ei ole

inimese elementaarne vajadus ja kindlasti ei ole see vältimatu suhtlemiseks lapsega. Samuti

ostis kostja hiljuti endale suvila, mida on võimalik realiseerida tulu saamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja hagejate ning kostja täiendavate

seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid kogumis

leiab, et kostja vastuväide kohtu tegevuse peale tuleb jätta rahuldamata, hagiavaldus on aga

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada

vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte

rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite

lahendab kohus määrusega. Kostja esitas 06.05.2025 lõplikus seisukohas ka vastuväite kohtu

tegevuse peale, nimelt ei ole kostja nõus sellega, et kohus jättis rahuldamata kostja taotluse

täiendavate tõendite kogumiseks. Kohus jääb enda varasema seisukoha juurde, mille kohaselt,

arvestades seda, et hageja taotleb elatise väljamõistmist miinimumsummas, ei ole põhjendatud

koguda tõendeid hageja seadusliku esindaja varalise seisundi kohta.

9. TsMS § 403 lg 1 järgi võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil

arutamata. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja

seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide

ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse,

kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

3(7)

2-25-5615

10. Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg

1 kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et

hagi tuleb rahuldada, põhjendades seda alljärgnevalt.

11. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud

oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt nt RKTKo nr 3-2-1-165-13, p

12; RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 18). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku

ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 13;

RKTKo nr 3-2-1-35- 17, p 18). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused

eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist

rahalist elatist makstes (vt RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 19).

12. Kohus tuvastab järgnevad asjaolud, mis tulenevad kohtule esitatud tõenditest ja

kohtute infosüsteemi (KIS) või rahvastikuregistri andmetest:

-

M G on alaealise lapse M G (hageja), seaduslik esindaja. Lapse isa on L G (kostja).

-

hageja on esitanud kostja vastu hagi elatise väljamõistmiseks miinimumsummas koos iga-

aastase indekseerimisega.

-

kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, kellele kostja peab vastavalt Viru

Maakohtu 19.11.2019 otsusele nr 2-19-15471 tasuma igakuise elatise miinimumsummas koos

iga-aastase indekseerimisega.

-

tsiviilasjas puudub vaidlus nõude olemasolu ja eelduste üle. Kostja on tunnistanud, et ta ei

ela hagejaga igapäevaselt koos ja tal tuleb seega tasuda igakuiselt elatist (st puudub vaidlus

ülalpidamiskohustuse osas). Samuti puudub vaidlus selles, et kostja on ülalpidamiskohustust

regulaarselt täitnud hageja esindajaga kokkuleppe alusel summas 292 eurot (viimane tasumine

toimus 10.04.2025).

-

pooled on nõus sellega, et puude toetus (138, 08 eurot kuus) on sihtotstarbeline.

13. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on hetkel 282, 31 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast

indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise

tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm

protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele

iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses,

milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse,

et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel. Alates 01.01.2023 on lapsetoetus

esimese ja teise lapse kohta 80 eurot.

14. PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud elatise summa on seega järgmine:

alates 01.04.2025 on elatise summa arvutamisel aluseks baassumma 282, 31 eurot kuus.

Seadusjärgne miinimumelatis arvutatakse Eesti keskmise brutokuupalga alusel, milleks on

käesoleval ajal 1981 eurot, seega 3% on 59,43 eurot. Elatise summa kindlaksmääramisel

võetakse arvesse lapsetoetust (80 eurot), mida arvestatakse omakorda mõlema lapsevanema

kasuks ja jagatakse võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada toetuse arvel (40 eurot). Seega

vastab PKS § 101 sätestatud miinimumelatise määrale elatis summas 301,74 eurot kuus (282,

31eurot + 59, 43 eurot – 40 eurot), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprill

4(7)

2-25-5615

2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101

lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest

alates lapsetoetuse suuruse muutmisele järgnevast kuust.

15. Hagiavaldus oli esitatud 11.04.2025. 01.04.2025 toimus iga-aastane elatise

summa indekseerimine ning enne seda tasus kostja kokkuleppeliselt elatist summas 292

eurot. PKS § 108 võimaldab ülalpidamiskohustuse täitmist nõuda kuni ühe aasta eest

enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda

elatise väljamõistmise üldsätetest. Üldjuhul eeldab tagasiulatuva elatise väljamõistmine,

et õigustatud isikud on kohustatud isikult järjepidevalt ülalpidamist nõudnud.

Järjepidevalt elatise nõudmata jätmine ei välista siiski selle väljamõistmist. Küll saab

sellega arvestada nõude ulatuse määramisel vanemate varandusliku seisundi ja laste

vajaduste

kõrval

(vt

RKTKo

27.10.2021,

2-19-18082, p 13; 25.05.2016, 3-2-1-35-16, p 20).

16.

30.04.2025 saabus kohtusse hageja avaldus, millest nähtub, et summa 301,71 eurot

märkis hageja ekslikult hagiavalduses. Õige minimaalse elatise summa on 301,74 eurot kuus.

Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja tagasiulatuva elatise nõude. Kohus mõistab

kostjalt välja perioodil aprill 2025 sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse M G kasuks

summas 9, 74 eurot (301,74 – 292). Tagasiulatuv elatis tuleb kostjal tasuda lisaks esimesele

igakuisele elatise maksele ühekordse maksena, kui hageja esindaja ja kostja ei lepi kokku

teisiti.

17. PKS § 102 lg 2 kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva

seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui

elatist saav laps. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-118651 tehtud otsuse p 12 leidnud, et PKS

§ 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu ning kohus saab iga üksikjuhtumi

asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema

elatise väljamõistmiseks või mitte.

18. Kohus, olles tutvunud kostja poolt esitatud tõenditega, leiab, et kostja ei ole

välja toonud ühtegi asjaolu, mis võiks kujutada endast mõjuvat põhjust

ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla PKS § 101 sätestatud ulatuse. Hagiavalduse

kohaselt viitas kostja teise lapse olemasolule ning oma püsikuludele, millest olulise

osa moodustavad võlgnevused erinevate laenuandjate ees.

19. Kohtu hinnangul ei ole mõjuvaks põhjuseks ülalpidamiskohustuse

vähendamisel käesoleval juhul teise lapse olemasolu. Viru Maakohtu 19.11.2019

otsuse nr 2-19-15471 kohaselt peab kostja L G tasuma A G kasuks igakuise elatise

miinimumsummas koos iga-aastase indekseerimisega. Seega kostjal olev teine laps A

G ei osutu elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses

varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja kui kohus mõistab tema kasuks välja elatise

miinimumsummas.

20. Kostja poolt esitatud tõenditest ei nähtu see, et tema materiaalne olukord on

selline, et esineb seaduslik alus elatise vähendamiseks tulenevalt PKS § 102 lg-st 2.

Nii on kostja töövõimeline ja käesoleval ajal töötab alates 28.03.2025 1D OÜ-s

5(7)

2-25-5615

keevitajana. Enne sada töötas alates 10.02.2025 keevitajana T OÜ-s ning töötamine oli

peatatud 28.03.2025 seoses tasustamata puhkusele minekuga. Kohtule esitatud

andmetest nähtub, et kostaja igakuine sissetulek on oluliselt suurem kui

miinimumpalk, mis nähtub kostja SEB panga kontoväljavõttest XXX perioodi

01.11.2024-17.04.2025 kohta (vt dtl 31-32). Nii on tema sissetulekuks uue tööandja

juures 2842, 34 eurot märtsis 2025 ja 1769 eurot veebruaris 2025. Ka on ta saanud

veebruaris 2025 ka eelmiselt tööandjalt 1361, 35 eurot nii lõpparvena kui ka jaanuari

2025 töötasuna (vt dtl 31). Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist

üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

Kostja kasutuses on liisinguauto Kia Sportage MY21, tema sissetulekuks on

miinimumist oluliselt suurem töötasu. Kohus, olles analüüsinud kostja teisi igakuiseid

finantskohustusi erinevate krediidiasutuste ja teenusepakkujate ees, leiab, et ei saa

asuda seisukohale, et kõikide nende laenukohustuste võtmine on olnud hädavajalik.

21. Kostja on seega võimeline oma majanduslikust seisundist tulenevalt tasuma

lastele elatist miinimummääras. Seoses mõjuva põhjuse puudumisega on kostjal

kohustus anda hagejale ülalpidamist hageja poolt taotletud ulatuses. Riigikohus on

7.02.2018 tsiviilasjas 2-16-118651 tehtud otsuse p 13 selgitanud, et: „ainuüksi ühe

vanema parem majanduslik seisund ei anna alust vähendada väljamõistetavat elatist

alla miinimummäära.“ Arvestades hageja kulusid, mis on tavapärasest suuremad

seoses hageja erivajadustega, siis on põhjendatud asuda seisukohale, et hageja ema

peab hagejat üleval sama suures ulatuses, kui mitte enamas, sest riigipoolne

puudetoetus summas 138, 08 eurot (dtl 99-100) ei pruugi ära katta kõiki vajalikke

täiendavaid kulutusi. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma

sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Üksnes

palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest

(vt ka Riigikohtu 13. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13 koos selles

viidatud praktikaga). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite

saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid

esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (RKTKo 3-2-

1-118-12, p 14).

22. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt välja toodut, mille kohaselt on ta hiljuti

ostnud suvila, mille olemasolu ei ole hädavajalik ning mida on võimalik vajadusel

müüja laste ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks. Ka hüpoteeklaenu maksmine

kinnitab seda, et kostja on soetanud kinnisvara. Riigikohus on ka leidnud, et

kohustatud vanema varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja

miinimumelatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning

seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne

(Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 13). Eelneva pinnalt saab järeldada, et

elatise väljamõistmine seadusega kehtestatud miinimumsummas vastab hageja

huvidele, kostja ei ole suutnud esile tuua asjaolusid, mis õigustaks elatise

vähendamist. Kostja makstes miinimumelatist enda alaealistele lastele ei lange

absoluutsesse vaesusesse.

23. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus

määrab, et elatis tuleb tasuda järgmise kuu eest ette hageja ema pangakontole hiljemalt

iga kuu 15. kuupäevaks. Elatise tasumisel tuleb makse selgituses märkida „M G elatis“

ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

6(7)

2-25-5615

24. Kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel

TsMS § 459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist.

25. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas

kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi

kanda.

26. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, puuduvad

pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)