2-23-5810/57 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.05.2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-5810

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

X hagi Osaühing Tõukur vastu kahju nõudes

2303,92 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: X (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Anastassia Rumjantseva (e-

post xxx)

Kostja: Osaühing Tõukur (registrikood 10038185)

Kostja lepinguline esindaja: Talvo Rüütelmaa (e-post xxx)

Kohtuistung 16.04.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta X kanda.

3. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse

jõustumist (TsMS § 174 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

17.04.2023 esitatud hagiavalduse kohaselt tellis X (hageja) 22.12.2020 Osaühingult Tõukur

(kostja) klappide juhtpukside vahetuse ja klappide soveldamise teostamise. Hageja on andnud

kostjale uued klapid ja puksid tehasepakendis, samuti edastas 3 lehekülge ametlikust sõiduauto

Nissan 200SX Model 13 series manuaalist, mis on ametlikuks ja peamiseks juhendiks antud

sõiduauto remontimisel. 08.02.2021 teavitas hageja suuliselt kohapeal kostjat, et töö ei vasta

lepingutingimustele. Kostja on lubanud tööd parandada, kuid kostja ei parandanud oma töid.

29.05.2021 pretensiooniga on tellija vastavalt VÕS § § 646 lg-le 1 nõudnud töövõtjalt töö

parandamist või uue töö tegemist. Ühtlasi teatas kostja, et tööde parandamise keeldumisel

pöördub hageja teise ettevõtte poole tööde parandamiseks ning nõuab kostjalt kahju hüvitist.

Töövõtja keeldus tööd parandamast või uue töö tegemisest.

Vastavalt 19.10.2021 teostatud ekspertiisile ei ole kostja poolt teostatud tööd vastavuses sõiduki

valmistajatehase poolt väljastatud remondijuhendiga. Klapisäärte ristlõtk juhtpuksides ületab

lubatud määra ca 1,5 kordselt. Kostja poolt 13.01.2021 ja 22.02.2021 esitatud arvetel on topelt

kirjeldatud töid vähemalt 144 euro (lisandub KM) ulatuses. Vastavalt mõõteprotokollile BTLL-

23 klappide kõrvalekalded on 0.08mm - 0.25mm, selle juures pool ületab 0,2 mm, mis tähendab

kasutusekõlbmatust. Vähemalt pool olemasolevatest puksidest tuleb vahetada kasutuskõlbmatuse

tõttu. Kuna mitte ükski ettevõtte ei ole nõus kostja poolt teostatud tööd parandama, oli hageja

sunnitud tellima plokikaane. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist summas 2303,92 eurot, mis

koosneb järgnevast: arve K010012 summas 213,8 eurot, arve K010077 summas 430,61 eurot,

ekspertiis summas 200 eurot, plokikaas summas 495,85 eurot, plokikaane tollimaksud summas

119,71 eurot, klappide juhtpuksid summas 239,15 eurot, mootorklappide mõõtmine summas

604,8 eurot.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista kahju summas 2303,92 eurot.

10.11.2023 esitatud dokumendis täpsustas hageja, et valminud töö ei sobinud teatud otstarbeks,

milleks hageja seda vajas ning samuti töö ei olnud seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida

tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud

omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel. Tööl olid

järgnevad puudused: klapipesad on sissevajanud; plokkkaane ühendustasapinda on lihvitud kaks

korda, klapisäärte ja juhtpukside vaheline lõtk ületas lubatud piiri.

Kostja vastus

Kostja oma vastuses hageja nõuet ei tunnistanud ja vaidles sellele täies ulatuses vastu.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja pöördus 22.12.2020 kostja poole palvega teostada

klappide juhtpukside vahetus ja klappide soveldamine. 06.01.2021 selgitas kostja hagejale, et:

enne tööde alustamist teostatud mõõtmiste kohaselt puudub vajadus juhtpukse vahetada; kostja

keeldub juhtpukse vahetamast, sest tehase juhendi kohaseid tulemusi ristlõigete osas ei ole

võimalik kasutatud plokikaane korral võimalik tagada; kostja on nõus üksnes klappe soveldama

ja plokikaant lihvima. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja jäi 06.01.2021 üksnes

klappide soveldamise ja plokikaane lihvimise soovi juurde. Klappe soveldati sellel põhjusel, et

hageja tõi ise uued klapid ning palus need olemasolevasse plokikaande soveldada. Poolte vahel

puudub vaidlus ka selles, et kostja teostas klappide soveldamise ja plokikaane lihvimise ning

hageja sai 13.01.2021 plokikaane kätte ja tööde eest on tasutud.

Hageja pöördus teistkordselt 08.02.2021 kostja poole sooviga juhtpukside vahetuseks. Kostja

selgitas 08.02.2021 hagejale pikalt, põhjalikult ja detailselt, et hageja soovil võidakse küll

juhtpukside vahetus teostada, kuid juhendi kohast tulemust ei pruugita saavutada ja ristlõtkud

võivad jääda suuremad juhendites näidatust. Tegemist oli hagejale nimetatud riskide teistkordse

selgitamisega. Hageja avaldas tunnistajate juuresolekul selgelt soovi, et soovib igal juhul

juhtpukside vahetust ja põhjendas seda sellega, taastab oma hobiautot põhjalikult ning soovib

ikkagi panna uued varuosad, seal hulgas ka plokikaande uued juhtpuksid. Seega sõlmisid hageja

ja kostja juhtpukside vahetamise lepingu tingimustel, et juhtpukside ristlõtkude tolerantsid

võivad jääda suuremad tootja manuaalis näidatust. Kui sellist kokkulepet ei oleks hagejaga

olnud, siis ei oleks kostja neid töid tegema hakanud ning kostja oleks ka 08.02.2021 keeldunud

juhtpukside vahetamisest, nagu kostja oli keeldunud juba korra juhtpukse vahetamast

06.01.2021.

22.02.2021 sai hageja plokikaane kätte. Juhtpukside vahetamine oli teostatud vastavalt hageja

soovile. Töid õnnestus teha selliselt, et poolte juhtpukside ristlõtkud vastavad nõuetele. Poolte

osas oli ristlõtk mõni sajandiku võrra pisut suurem, kuid mis ei mõjuta mitte mingil määral

mootori tööd ning on isegi hea suurtel temperatuuridel ja koormustel, sest väldib juhtpukside ja

klapisäärte kinni kiilumist. Saavutatud juhtpukside lõtkud ei mõjuta mitte kuidagi mootori tööd

ja vastupidavust ning kostja kinnitas hagejale ja kinnitab jätkuvalt, et on nõus antud lõtkude

juures andma oma tööle garantii ja mootori riknemisel juhtpukside suurematest lõtkudest

taastama mootori.

Kuna suuremad ristlõtkud ei mõjuta mitte kuidagi mootori töö kvaliteeti ega ekspluatatsiooni iga,

siis ei ole hageja jäänud ilma mitte millestki, mida eeldas juhtpukiside vahetuse tellimisel, st

puudub riive hageja õigustele. Hageja ei ole näidanud ega tõendanud, et antud ristlõtkud tema

õigusi rikuks või sellest tekiks materiaalne kahju. Hageja väide, et töövõtja õigustamatult keeldus

tööd parandamast või uut tööd tegemast ja ei teinud seda mõistliku aja jooksul pärast talle

lepingutingimustele mittevastavusest teatamist on ainetu, sest tööd olid teostatud vastavalt kokku

lepitule. Hageja väide, et vastavalt 19.10.2021 teostatud ekspertiisile pole kostja poolt teostatud

tööd vastavuses sõiduki valmistajatehase poolt väljastatud remondijuhendiga ei oma antud juhul

tähtsust, sest tööd teostati hageja soovil just selliselt kokkulepitult ja hageja enda riisikol. Samuti

ei oma tähtsust antud juhul asjaolu, et mõne klapi ristlõtk juhtpuksides ületab lubatud määra

mõne sajandiku, sest selliselt teostatud töid soovis hageja ise ning hageja võttis kanda tööde

õnnestumise riisiko.

Hageja väide, et kostja poolt 13.01.2021 ja 22.02.2021 esitatud arvetel on topelt kirjeldatud töid

vähemalt 144 euro (lisandub KM) ulatuses ei vasta tegelikkusele. Kostja on hagejale teostanud

kaks korda klappide soveldamist ning kajastanud need tööd kohaselt arvetel. Teistkordne

soveldus tulenes hageja 08.02.2021 esitatud tööde tellimusest. Hageja väide, et vähemalt pool

olemasolevatest puksidest tuleb vahetada kasutuskõlbmatuse tõttu, ei vasta tegelikkusele.

Metrosert 10.02.2023 mõõteprotokolli p.6 kohaselt ei ületa mitte ühegi sisselaskeklapi

mõõtetulemus tootjatehase soovituslikku tolerantsi (kuni 0,20 mm). Väljalaske klappidest mitte

pooled aga üksnes 7-l on mõõtetulemus väntvõlliga risti sihis üle soovitusliku tolerantsi ning

seda minimaalselt. Mõõtetulemused väntvõlliga paralleelses sihis on lubatud tolerants ületatud

minimaalselt üksnes 6 klapil. Kuna tolerantsid on ületatud minimaalselt ja ei mõjuta mitte

kuidagi mootori tööd, töökindlust või mootori ekspluatatsiooni pikkust, siis puudub vajadus

juhtpukse vahetada. Ekspert RP ja samuti ka Metrosert mitte kumbki ei märgi, et antud plokikaas

või juhtpuksid oleks kasutuskõlbmatud. Hageja väide kasutuskõlbmatusest on paljasõnaline ning

tõendamata.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud

väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

3. Hagimaterjalide kohaselt on hageja tellinud kostjalt 06.01.2021 klappide soveldamise

ning plokikaane pinna lihvimise ning 08.02.2021 täiendavalt klappide juhtpukside

vahetuse. Kuigi oma esialgses vastuses on kostja kinnitanud hageja väidet, et pooled

leppisid kokku klappide soveldamises ja plokikaane lihvimises (15.05.2023 vastuse p 1.4,

dtl 74) ning hiljem juhtpukside vahetuses (15.05.2023 vastuse p 1.11, dtl 76), siis

23.09.2024 seisukohas on kostja leidnud, et tööd on tellinud Dimendo Grupp OÜ, mitte

hageja. Samas ei nähtu poolte esitatud dokumentidest ega ka 16.04.2025 toimunud

kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate ütlustest, et kostja oleks teenust osutanud

äriühingule, s.h et suhtlus oleks toimunud viidatud äriühingu esindajaga. Üksnes arvete

esitamine teostatud tööde eest Dimendo Grupp OÜ-le, ei tõenda lepingu sõlmimist

Dimedo Grupp OÜ-ga. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on antud arved tasunud hageja

(dtl 27, 46, 407, 408) ning kuni 23.09.2024 vastuväite esitamiseni on ka kostja ise hagejat

pidanud tööde tellijaks.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul oli poolte vahel

hagiavalduses väljatoodud asjaolude kohaselt sõlmitud töövõtuleping, millele kohalduvad

ka tarbijatöövõtulepingu sätted. Nimelt sätestab, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1, et

töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või

saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga

maksma selle eest tasu. VÕS § 635 lg 4 kohaselt on tarbijatöövõtuleping oma majandus-

või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille

esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes.

4. Hageja on palunud menetluses kostjalt välja mõista kahju summas 2303,92 eurot. Hageja

on leidnud, et valminud tööd ei vastanud lepingutingimustele, s.o valminud töö ei

sobinud teatud otstarbeks, milleks hageja seda vajas ning samuti töö ei olnud seda liiki

tööle omase kvaliteediga.

VÕS § 641 lg 1 esimese lause kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele ning VÕS §

641 lg 2 sätestab üldised alused, millal töö lepingutingimustele ei vasta. VÕS § 646 lg 1

kohaselt, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö

parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke

kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja

lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha

lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 646 lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab

õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise

parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste

hüvitamist.

Lepingu täitmise nõude esmased eeldused on töö lepingutingimustele mittevastavus

(hinnatakse vastavalt VÕS §-dele 641 ja 77) ning töövõtja vastutus selle eest (VÕS § 642

ning §-d 643-645). Seega tuleb hageja nõude lahendamiseks esmalt kohtul anda oma

hinnang sellele, milles konkreetselt pooled kokku leppisid.

5. Kohtu hinnangul puudub käesoleval juhul vaidlus selles, et hageja on pöördunud

22.12.2020 kostja poole sooviga teostada juhtpukside vahetus ja klappide soveldamine

(hageja pretensioon kostjale dtl 21; kostja kinnitus nimetatud asjaolu kohta 15.05.2023

esitatud vastuses). Kohus loeb tõendatuks, et kostja on hagejale selgitanud, et juhtpukside

vahetamise vajadus puudub ja tehase poolt paigaldatud originaal juhtpuksid on paremad,

kui remondiga paigaldatavad B-osad. Nimelt on tunnistaja W kinnitanud 16.04.2025

toimunud kohtuistungil antud ütlustes, et: „… kliendile sai selgeks tehtud, mis asjad

vajavad vahetust ja selles suhtes sai suheldud. Kuna antud plokikaanel olid kõik

juhtpuksid normi piires ja neid ei olnud vaja vahetada, siis seda sai kliendile öeldud, et

me ei näe põhjust vahetada korrasolevaid varuosi.“ ning et : „Kui vahetust ei vaja, siis

ei ole mõtet originaalasju vahetada B-varuosade vastu, sest A-varuosade kvaliteet on

natuke parem“ ning : „selgitasime kliendile ära, et olemasolevad juhtpuksid ei vaja

vahetust ja kui panna uued juhtpuksid, siis tulemus ei pruugi saada selline nagu ta tuleb

tehasest. Sest see on käsitoo ja võib erineda, iga puks tehakse eraldi sisse (dtl 465).

Nimetatut kinnitas ka samal kohtuistungil tunnistaja Y, kes kinnitas, et klientidele

selgitatakse, kui detaile ei ole vaja vahetada ning mõne detaili vahetamisega võib asja

seisund hullemaks minna (dtl 467). Puudub vaidlus, et hageja tellis pärast kostja selgitusi

06.01.2021 esialgu üksnes klappide soveldamise ja plokikaane lihvimise ning sai

13.01.2021 plokikaane kätte ja tasus tööde eest. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt

pöördus hageja aga seejärel 08.02.2021 uuesti kostja poole sooviga juhtpukse vahetada

vaatamata kostjapoolsetele selgitustele. Viidatud asjaolud ja eelnevalt väljatoodud

tunnistajate ütlused kinnitavad seega, et pooled leppisid 08.02.2021 kokku juhtpukside

vahetamise tingimusel, et tulemused ei pruugi olla tehase kvaliteediga ehk manuaalis

näidatud tolerantsidega. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu hageja poolt väidetu, et

pooled oleksid kokku leppinud juhtpukside vahetuse tehase kvaliteediga ja vastavalt uue

asja seisundile. Samuti on eluliselt usutav, et remontimisega on võimalik muuta kasutatud

plokikaas tehniliselt korrasolevaks ja kasutatavaks, kuid 15 aastat kasutatud ja

remonditud plokikaane seisund ei saa vastata uue plokikaane seisundile (sõiduki

tootmisaasta oli 2005, remont toimus 2021; dtl 19). Ka ekspert TT on oma 11.09.2024 e-

kirjas kohtule juhtinud tähelepanu sellele, et kasutatud plokikaanes vanasid juhtpukse

uute standartsetega asendamisel esineb kõrge risk, et uute asendatud pukside ja klappide

vaheline lõtk ei vasta tehase normidele (dtl 386).

6. Hageja on menetluses asunud seisukohale, et teostatud tööd ei vastanud

lepingutingimustele, s.o tööd pole vastavuses sõiduki valmistajatehase poolt väljastatud

remondijuhendiga, valminud töö ei sobinud teatud otstarbeks, milleks hageja seda vajas

ning samuti töö ei olnud seda liiki tööle omase kvaliteediga. Hageja on m.h viidanud

järgmistele puudustele: klapipesad on sissevajunud, plokkkaane ühendustasapinda on

lihvitud kaks korda ning klapisäärte ja juhtpukside vaheline lõtk ületas lubatud piiri.

6.1 VÕS § 641 lg 2 p 1 ja p 5 kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele kui tööl

ei ole kokkulepitud omadusi või tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki

tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja

arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige

töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli

lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist.

6.2 Hageja on kohtule esitanud RP ekspertiisiarvamuse nr 675/2021 plokikaane remondi

kvaliteedi kohta (dtl 10-20). Kuigi antud arvamuses on RP leidnud, et kostja poolt

teostatud tööd ei olnud vastavuses sõiduki valmistajatehase poolt väljastatud

remondijuhendiga, siis ei oma see käesoleval juhul tähtsust. Käesoleval juhul puuduvad

tõendid, et pooled oleksid kokku leppinud selles, tööd oleksid pidanud olema vastavuses

valmistajatehase poolt väljastatud remondijuhendiga ning seega ei saa valmistajatehase

remondijuhendist kõrvale kaldumist pidada antud juhul lepingu rikkumiseks. Tööd

teostati hageja soovil just selliselt kokkulepitult ja hageja enda riisikol.

6.3 Samuti asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et kostja

poolt teostatud remonttööl ei oleks seda liiki omast kvaliteeti. Mitte ühestki kohtule

esitatud tõendist ei nähtu, et plokikaane remont oleks olnud ebakvaliteetne ja juhtpuksid

kasutuskõlbmatud. Kohus peab eraldi vajalikuks märkida järgmist:

-

Käesoleval juhul on kohtul alus kahelda RP ekspertarvamuse järeldustes. Esmalt ei

ole ekspert teinud vahet soveldamise ja sohveldamise vahel. Teiseks ei ole ekspert

välja toonud mõõtmistingimusi ega ka märkinud, millistelt klappidel väidetavaid

tulemusi ta mõõtis ja milliseid tulemusi sai, et oleks võimalik kontrollida tema

mõõtetulemusi. Samuti on esitatud ekspertarvamus vastuolus Eesti Metroloogia

Keskasutuse (Metrosert) 10.02.2023 mõõteprotokolliga nr BTLL-23/027 (dtl 38-40).

Eesti Metroloogia Keskasutus (Metrosert) on sertifitseeritud ja tunnustatud ning

vastavate seadmetega mõõtja, kelle tulemustes puudub kohtul alus kahelda.

-

Hageja poolt viidatud klapipesade sissevajumise kohta on kostja menetluses

selgitanud, et sissevajumine tähendab plokikaane kahjustumist (dtl 397). Plokikaane

kahjustamise kohta ei ole aga hageja ühtegi tõendit menetluses esitanud. Juhul, kui

hageja on mõelnud sissevajumise osas sisselõikamist ehk soveldamist, siis ei selgu

hageja menetlusdokumentidest, milles konkreetselt soveldamise puudus seisnes.

Soveldamine on teadaolevalt klappide ja klapipesade omavahelise tööpinna

viimistlemine ja sobitamine, et tagada tihe ja ühtlane kontakt. Nimetatu on oluline, et

klapid sulguksid täielikult ega lekiks põlemiskambrisse ega sealt välja. Eelviidatud

probleeme pärast remonti ei ole aga hageja välja toonud ega tõendanud.

-

Hageja poolt viidatud plokikaane ühendustasapinna kahekordse lihvimise osas ei ole

hageja välja toonud, milles antud puudus seisneb. Kostja on menetluses selgitanud, et

plokikaane lihvimine on mootoriremondi imperatiivne toiming alati, kui plokikaas

eemaldatakse ja taaspaigaldatakse ning see toob kaasa plokikaane kasutuskõlblikuse.

Poolte väljatoodust võib küll järeldada, et plokikaanel on minimaalne lubatud kõrgus

ehk liigne lihvimine ei ole hea. Samas puuduvad tõendid, et käesoleval juhul oleks

kostja plokikaant liigselt lihvinud.

-

Samuti puuduvad tõendid, et klapisäärte ja juhtpukside vahelise lõtku lubatud piiri

ületamine mõjutaksid käesoleval juhul mootori tööd ja vastupidavust selliselt, et see

takistaks hagejal auto kasutamist või et selle tulemusel oleks hagejal tekkinud mingi

kahju. Hageja väide, et vähemalt pool olemasolevatest puksidest tuleb vahetada

kasutuskõlbmatuse tõttu, ei ole leidnud tõendamist. Vastupidiselt kinnitab Metrosert

10.02.2023 koostatud mõõteprotokoll (dtl 38-40), et ühegi sisselaskeklapi

mõõtetulemus tootjatehase soovituslikku tolerantsi (kuni 0,20 mm) ei ületa ning

väljalaske klappidest on üksnes 7-l mõõtetulemus üle soovitusliku tolerantsi ning seda

minimaalselt. Ühestki dokumendist ei nähtu, et antud plokikaas või juhtpuksid

oleksid kasutuskõlbmatud.

7. Kuna käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks lepingut rikkunud, m.h et

kostja teostatud töö ei sobinud teatud otstarbeks, milleks hageja seda vajas või et see ei

oleks olnud seda liiki tööle omase kvaliteediga, siis ei ole hageja kahjunõue põhjendatud.

Kohtul puudub vajadus seega anda ka oma hinnangut hageja nõude suurusele.

8. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

9. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulud

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.

11. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik