2-25-110453/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Määruse tegemise aeg ja koht

19. mai 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-110453

Tsiviilasi

Osaühing Elpis PMP hagi A4 mööbel OÜ vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja osaühing Elpis PMP (registrikood 10291240),

seaduslik esindaja A.P.

Kostja A4 mööbel OÜ (registrikood 14588511), seaduslik

esindaja T.M.

RESOLUTSIOON

1. Võtta Tartu Maakohtu menetlusse Osaühing Elpis PMP hagi A4 mööbel OÜ vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Kinnitada Osaühing Elpis PMP hagi A4 mööbel OÜ vahel sõlmitud kompromiss

alljärgnevas:

„1. Osaühing Elpis PMP (üürileandja) ja A4 mööbel OÜ (üürnik) kinnitavad, et

üürnikul on üürileandjaga sõlmitud üürilepingust 01.01.2021 tulenev võlgnevus

üürileandja ees, mille suurus on väljendatud käesoleva kompromissilepingu punktis

1.2. Kompromissilepingu eesmärk on võimaldada üürnikul olemasoleva võlgnevuse

ositi tasumine käesoleva lepingu punktis 1.2 sätestatud tingimuste alusel.

1.2. Üürnik kohustub tasuma üürileandjale 913,42 eurot. Põhinõue 936,89 eurot,

10.04.2025. a seisuga arvestatud viivis 140,53 eurot, millest arvestatakse maha 164

eurot tagatisraha jäägist peale ruumide koristuse arve tasumist Miri Grupp OÜ-le.

Tagatisraha 340 eurot + KM 20% (2021 aastal kehtinud määr) = 408 eurot –

koristusarve nr 49 summas koos käibemaksuga 244 eurot.

Üürnik kohustub võla tasuma maksimaalselt 3 osana 3 kuu jooksul. Alates aprillist

2025 (k.a) igakuise maksetähtpäevaga 30. kuupäeval vähemalt 305 eurot (v.a viimane

osamakse, mille suurus on 303,42 eurot).

1.3. Kui üürnik viivitab kompromissis sätestatud osamakse tasumisega osaliselt või

täielikult rohkem kui kolm (3) päeva, muutub käesoleva kompromissilepingu

punktis 1.2. nimetatud kompromissisumma tasumata osas täies ulatuses koheselt

sissenõutavaks (s.t punktis 1.2. toodud maksegraafik muutub kehtetuks) ning

üürileandjal on õigus pöörduda koguvõlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole

täitemenetluse alustamiseks üürniku suhtes. Viivitamise tõttu sissenõutavaks

muutunud summale lisandub viivis 0,5% päevas põhinõude jäägilt kuni põhinõude

täieliku tasumiseni.

2-25-110453

1.4. Kui üürnik ei tasu kohustust õigeaegselt, võib üürileandja üürnikul sellekohase

taotluse saamisel lubada kohustuse hilisemat tasumist, et vältida täitemenetluse

algatamist üürniku suhtes. Üürileandjalt sellise nõusoleku saamine ei mõjuta

kompromissisumma sissenõutavaks muutumist, s.t viivitamisel enam kui kolm (3)

päeva muutub kompromissisumma siiski terves ulatuses sissenõutavaks.

1.5. Üürnik kohustub teostama makseid punktides 1.2 ja 1.3 nimetatud võlgnevuse

tasumiseks osaühing Elpis PMP arveldusarvele EE764204278620885404.

1.6. Üürnikult laekunud summadega kaetakse tulenevalt VÕS § 88 lg-s 8 esimeses

järjekorras asjakohasel juhul lisandunud p-s 1.3 nimetatud viivis ja üürilepingust

tulenev põhinõue summas 913,42 eurot.

1.7. Üürileandja teeb punktis 1.2 nimetatud koguvõlgnevuse tasumise korral punkti

1.3 teises lauses nimetatud täiendava viivise arvestuse, kui see on asjakohane ja

esitab selle üürnikule täitmiseks. Üürnik on kohustatud hiljemalt 30 päeva jooksul

arvestuse kättesaamisest tasuma üürileandjale täiendava viivise.

1.8. Üürnik kohustub hüvitama osaühing Elpis PMP´le tasutud riigilõivu summas 65

eurot ja menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, kokku 85 eurot.

Nimetatud summa kohustuvad võlgnikud tasuma osaühing Elpis PMP

arveldusarvele nr EE764204278620885404 5 kalendripäeva jooksul alates kohtu

poolt kompromissi kinnitamisest. Tasumisega viivitamisel on osaühing Elpis PMP´l

õigus nõuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Pooled märgivad, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse

lõpetamise tagajärgedest.

3. Tulenevalt TsMS § 661 lg-st 4 välistavad pooled määruskaebuse esitamise õiguse.

4. Pooled paluvad kohtul kompromissi kinnitamisega lõpetada menetlus tsiviilasjas

nr 2-25-110453.“

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-110453.

3. Jätta kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud poolte endi kanda.

4. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

5. Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Osaühing Elpis PMP esitas 7. aprillil 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse A4 mööbel OÜ vastu 1063 euro 37 sendi saamiseks. Kohus koostas 8. aprillil 2025

makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega lõpetas

kohtunikuabi 25. aprillil 2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus jättis 20. märtsil 2025

esitatud avalduse käiguta ja kohustas hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse.

Hageja esitas 16. mail 2025 poolte vahel allkirjastatud kompromisslepingu, milles pooled

palusid kinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja nr 2-25-110453 menetlus. Pooled

kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest

tagajärgedest.

2. Kohus leiab, et kuivõrd Pärnu Maakohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldust saab

käsitleda hagiavaldusena ja pooled on käesolevas tsiviilasjas esitanud kohtule kinnitamsieks

kompromisslepingu, siis on põhjendatud tsiviilasi menetluse võtta tsiviilkohtumentluse

seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 kohaselt.

2-25-110453

3. TsMS 486 lg 1 kohaselt jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist

hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse

avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab

õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi

vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada (p 1); samuti kui makseettepanekut ei ole

õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saa avalikult kätte

toimetada ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral

menetlus lõpetada (p 2). TsMS § 486 lg 3 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut

TsMS § 430 ja § 431 sätestatu kohaselt.

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab

menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

4. Kohus asub seisukohale, et poolte kokkulepitu vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning

ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus

lõpetada. Pooled kinnitasid, et mõistavad kompromissi kinnitamise õiguslikke tagajärgi.

5. TsMS § 432 sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi

saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või

selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole

täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti,

jätkub.

6. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Praegusel juhul on

menetlusosalised määruskaebuse esitamise välistanud.

7. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik