2-21-17117/122 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Rajar Miller

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. mai 2025, Kuressaare

Kohtuasja number

2-21-17117

Tsiviilasi

W.Z ja N.D hagi U.V vastu kompromisslepingu

rikkumisest tuleneva leppetrahvi 8400 eurot ja viivise

nõudes

U.V vastuhagid leppetrahvi, kahjuhüvitise ja viivise

nõudes, tehingu osalise või alternatiivselt tervikuna

kehtetuse tuvastamise nõudes ning sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades 000/2022/3414,

000/2023/129,

000/2023/1821,

000/2024/1252,

000/2024/1296

Tsiviilasja hind

Hagihind 9074,09 eurot.

Vastuhagi hind 23 495,05 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: W.Z, isikukood XXX

Hageja II: N.D, isikukood XXX

Hagejate lepinguline esindaja Katrin Paulus

Kostja: U.V, isikukood XXX

RESOLUTSIOON

Jätta läbi vaatamata W.Z ja N.D hagi U.V vastu kompromisslepingu rikkumisest

tuleneva leppetrahvi 8400 eurot ja viivise nõudes.

Jätta rahuldamata U.V vastuhagid leppetrahvi, kahjuhüvitise ja viivise nõudes, tehingu

osalise või alternatiivselt tervikuna kehtetuse tuvastamise nõudes ning sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades 000/2022/3414, 000/2023/129, 000/2023/1821,

000/2024/1252, 000/2024/1296.

Kohtuotsuse jõustumisel tühistada 5. novembri 2021 määrusega seatud hagi tagamise

abinõu, millega kohus seadis tsiviilasjas nr 2-21-17117 U.V vastu esitatud nõude

tagamiseks kohtuliku hüpoteegi summas 12 000 eurot U.V-le kuuluvale kinnisasjale

registriosa numbriga xxxxx esimesele vabale järjekohale W.Z ja N.D kasuks.

Jätta hagi menetlemisega seotud menetluskulud hagejate kanda ja vastuhagide

menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda.

Menetluskulud määrab kohus rahaliselt kindlaks pärast otsuse jõustumist.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale on menetlusosalisel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1. Kohtu menetluses on ühendatud tsiviilasi numbriga 2-21-17117 W.Z ja N.D (hagejad I ja

II) hagi U.V (kostja) vastu tsiviilasjas X-XX-XXXX 20. novembri 2020

kompromissimäärusega kinnitatud 7. jaanuari 2020 kompromisslepingu rikkumisest

tuleneva leppetrahvi 8400 eurot ja viivise nõudes ning U.V vastuhagid leppetrahvi 2400

eurot, kahjuhüvitise 3150 eurot ja viivise nõudes, tehingu osalise või alternatiivselt

tervikuna kehtetuse tuvastamise nõudes ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

täiteasjades 000/2022/3414, 000/2023/129, 000/2023/1821, 000/2024/1252,

000/2024/1296.

Hagejate nõue ja põhjendused

2. W.Z ja N.D nõuavad U.V-lt 8400 euro suurust leppetrahvi ja sellelt summalt viivist

alates hagi esitamisest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. 1. novembril 2021 esitatud hagis nõudsid 9000 eurot leppetrahvi, hagejad

vähendasid 26. veebruaril 2025 nõuet 600 euro võrra.

3. Hagi põhjenduste kohasel esitasid hagejad kostja vastu 10. märtsil 2020 hagi laimuga

tekitatud mainekahju hüvitamise nõudes, mille tulemusel sõlmisid pooled tsiviilasjas nr

X-XX-XXXX kompromissi. Muuhulgas sätestasid kompromisskokkuleppe punktid 6 ja

7 järgmist:

‐

„[U.V on kohustatud] mitte avaldama W.Z, N.D, nende isa N.D, Va N.D, SSe, ND

või LVe, samuti nende lähikondsete kohta mistahes faktiväiteid või hinnanguid,

olenemata sealjuures sellest, kas sellised väited või hinnangud on loetletud isikute au

teotavad.“

‐

„Pooltevaheliste vaidluste tekkimise vältimiseks kinnitavad pooled, et igakordse

kohustuse rikkumise korral kohustub võlgnik tasuma klientidele leppetrahvi summas

600 eurot. Vastutus rikkumise eest ei sõltu süü olemasolust või vormist.“

4. Hagejate ja kostja vahel sõlmitud kompromiss sisaldab leppetrahvikokkulepet VÕS §

158 tähenduses.

5. Hagejad esitasid 24. septembril 2021 kostjale kohtuväliselt leppetrahvinõude, sest kostja

rikkus korduvalt kompromisskokkuleppe punkti 6 oma järgmiste e-kirjadega (hageja

joonis alla lõigud, mis kokkulepet rikuvad):

5.1.

18. septembril 2021 kell 09.05 edastas kostja e-postile „xxxx@xxxx.xx“ järgmise

kirja: „N.D perekonna probleemidest on saarlased väga hästi juba teadlikud.

Peksmised, vägistamised, valesüüdistused, laim, väljapressimine, alusetu

rikastumine, äritavade ja kompromisside rikkumine“.

5.2.

19. septembril 2021 kell 10.31 edastas kostja e-postile „xxxx@xxxx.xx“ järgmise

kirja: „Vaadake süüteoteadet, mis esitati pärast järjekordset psühoosi viimist N.D

poolt. 17 august 2021. Võrrelge 2014 ja 2017. N.D on see mees kes probleemw

teeb“.

5.3.

13. septembril 2021 kell 02.46 edastas kostja e-postile „xxxx@xxxx.xx“ järgmise

kirja: „Vaatasime koos mersu välja. Elan L hetkel. Tehke kompromiss vöi kaotate

maine ja saate tingimisi, W.Z ja N.D. Kompromiss on väga väike summa seoses

kahjudega. N.D ei saanud tantsustuudioga hakkama oma viga“.

5.4.

11. septembril 2021 kell 15.32 edastas kostja e-postile „xxxx@xxxx.xx“ järgmise

kirja: „Tunnistaja nägi W.Z-i ja N.D peksmisi pealt. Nimi on ju teada“.

5.5.

10. septembril 2021 kell 18.06 edastas kostja e-postile „xxxx@xxxx.xx“ järgmise

kirja: „N.D perekond on U.V suurim laimaja. Summad: 10 tuhat laimu eest N.D-lt,

23 tuhat peksmiste ja töövõimetuse eest, 3600 kompromissi rikkumise eest. Tdel ja

N.D-l on neli krim asja. Peksmised, valesüüdistused, kohtus valetamine,

väljapressimine 5500 eur, valeväljakutse. Sinna hulka N.D korduvad

vägistamised /.../“

5.6.

2. septembril 2021 kell 10.43 edastas kostja e-postile „xxxx@xxxx.xx“ järgmise

kirja: „Teeme kompromissi või saadan uue pildimaterjali koos pöördumisega

CCCCile ja motokommuunile. Uus kohtuasi ootab N.D ja W.Z-i. Kompromiss on

23 tuhat. Valesüüdistus, peksmine väljapressimine, laim. Kui N.D ja W.Z tahavad

pildil olla minuga, siis maineparandus 30 tuhat“.

5.7.

26. augustil 2021 kell 19.58 edastas kostja e-postile „xxxx@xxxx.xx“ järgmise

kirja: „Hakkan uuest aastast CCCCeid müüma. Olen CCCCi tehasega tuttav. Teie

valik. N.D perekonna tegelik kahju mulle on sadades tuhandetes. Ve saate näha

ih.ees WWWWW. Saate kalli raha eest teenust“.

5.8.

25. augustil 2021 kell 15.51 edastas kostja e-postile „xxxx@xxxx.xx“ järgmise

kirja: „Kuna W.Z mulle CCCC 70s varuosi ei müünud, plaanin osta uue masina.

W.Z võlgneb mulle 23 tuhat. Lahutame sealt maha. W.Z ja N.D ootab

vanglakaristus, see on teine teema, peksmised ja vägistamised. Laimust rääkimata.

Pakun kompromissi“ .

6. Lisaks jätkas kostja järjekindlalt ja sihilikult kompromisskokkuleppe punkti 6 rikkumist,

seda järgmiste kirjadega:

6.1.

20. oktoobril 2021 kell 07.20 edastas kostja e-postile „xxxx@xxxx.xx“ järgmise

kirja: „Juhul kui N.D vähemalt ühe naise vägistas, siis iga vägistatud naine ja tema

pere hakkab saama kompensatsiooni, teie perekonna arvelt. Kuna N.D-l ja W.Z-il

vanglakaristused ootavad, on see teie ainus pääsetee. Rahaga valud mida

pöhjustasite kinni maksta. Saan mölemad vangi saata. W.Z-il on ilmselt parem

mälu oma krim asjadest /…/“ .

6.2.

17. oktoobril 2021 kell 21.27 edastas kostja e-postile „xxxx@xxxx.xx“ järgmise

kirja: „Palun hoidke N.D niikaua naisest eemal kui ta vangi pannakse. Vaadake

kuupäeva, iga päev on online. Püüdin teda aidata kuid N.D on naise vaimse poole

täiesti ära rikkunud, seksides, pekstes, hirmutades. /…/ Oleme Vega

ülispirituaalsed inimesed“ .

6.3.

17. oktoobril 2021 kell 15.08 edastas kostja e-postile „xxxx@xxxx.xx“ järgmise

kirja: „Ilmselt W.Z ja N.D valisid vanglakarisutused. Viimane väljapressimine

näitas töesti taset, sh RR. Edu!“.

6.4.

16. oktoober 2021 kell 03.12 edastas kostja e-postile „xxxx@xxxx.xx“ järgmise

kirja: „/…/ N.D juhtimisstiil ja möju naistele on hämmastav /…/“ .

6.5.

6. oktoobril 2021 kell 12.16 edastas kostja e-postile „xxxx@xxxx.xx“ järgmise

kirja: „Kompromiss on 23 tuhat. Pakume Mmmmmm ärimaja eest 4 miljonit,

umbkaudne turuväärtus. Teie valik. Kompromiss vöi pikad vanglakaristused ja

mainekahjud. Oleme vöimelised ärimaja ära ostma, saate välismaale elama minna

4 miljoni eest“.

6.6.

27. septembril 2021 kell 20.50 edastas kostja e-postile „xxxx@xxxx.xx“ järgmise

kirja: „/…/ Soovitan kompromissi muidu saame kohtus kokku. Tean teie pere

kohta liiga palju“.

6.7.

24. septembril 2021 kell 21.45 edastas kostja e-postile „xxxx@xxxx.xx“ järgmise

kirja: „Ma ei taha ropp olla, kuid V rääkis asja ära. N.D tegi tantsijatega

grupiseksi, anaali ja palju muud huvitavat vahepealsetel aastatel. N.D-d püüavad

asja iga hinna eest kinni mätsida, raha eest muidugi. W.Z seksis sama moodi,

korda mõõda kasutati inimest ära mitme aasta jooksul“.

7. Kostja on seeläbi rikkunud poolte vahel sõlmitud kompromisskokkulepet ja kostja on

kohustatud maksma leppetrahvi.

8. Hagejad on püüdnud leida mõistlikku kohtuvälist lahendust. Hagejad edastasid 24.

septembril 2021 kostjale leppetrahvinõude, milles muuhulgas tegid ettepaneku tasuda

leppetrahv 10 päeva jooksul nõudekirja kättesaamisest. Vaatamata leppetrahvinõude

kättesaamisele kostja leppetrahvi tähtajaks ei tasunud, vaid jätkas enda käitumismustrile

iseloomulikku tegevust.

9. Hagejad ja kostja leppisid kompromisskokkuleppe punktis 7 kokku selles, et

„Pooltevaheliste vaidluste tekkimise vältimiseks kinnitavad pooled, et igakordse

kohustuse rikkumise korral kohustub võlgnik tasuma klientidele leppetrahvi summas 600

eurot. Vastutus rikkumise eest ei sõltu süü olemasolust või vormist.“

10. Hagejatel on õigus leppetrahvi nõuda. Kostja on kompromisskokkulepet korduvalt

rikkunud. Leppetrahvi eesmärk on kostja kohustamine hagejate kohta eeskätt au teotavate

väidete avaldamine kolmandatele isikutele (sh hagejate ettevõtte töötajatele). Hagejad on

leppetrahvi nõudnud mõistliku aja jooksul. Kostja on rikkunud hagis välja toodud

alusetute ja põhjendamatute väidete esiletoomisega tema ja hagejate vahelist kokkulepet

kokku 15 eraldiseisval korral. Hagejad ja kostja on kokku leppinud, et igakordse

kohustuse rikkumise eest on leppetrahv 600 eurot, siis on hagejatel kostja vastu nõue (15

x 600 = 9000 eurot).

11. 26. veebruaril 2025 täpsustasid hagejad, et nad ei soovi tugineda kostja 17. oktoobri 2021

kell 21.27 rikkumisele, kuna tuginesid samale rikkumisele 4. augusti 2023

täitmisavalduses täiteajas nr 000/2023/1821. Hagejad vähendasid hagis esitatud

põhinõuet 600 euro võrra ning nõuavad kostjalt leppetrahvi tasumist kogusummas 8400

eurot.

12. Praegusel juhul on ilmselge, et kostja alusetud väited teotavad hagejate au, siis on kostjal

kohustus leppetrahvi tasuda isegi kui ta asub vastupidisele seisukohale. VÕS § 161 lg 1

sätestab, et lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi

tegelikust kahjust sõltumata. Hagejatel pole kohustust tõendada kahju suurust ning

väidete sisu ei oma tähtsust (kuigi need on selgelt au teotavad, sh intiimse sisuga piltide

edastamine kahjustab L. Ve isikuõiguseid).

13. Poolte 7. jaanuari 2020 sõlmitud kompromissikokkulepet tuleb käsitada 19. novembri

2020 kohtumäärusega kinnitatud kohtuliku kompromissi ning sellest tuleneva

täitedokumendi lahutamatu osana. Hagejad üritasid enne hagi esitamist algatada

täitemenetluse, kuid see ei viinud tulemuseni, mistõttu ei jäänud hagejatel muud üle kui

pöörduda kohtusse. Kuna kostja ei lõpetanud oma rikkumisi ning need jätkusid ka

kohtumenetluse ajal, samal ajal läks asja lahendamisega aega, üritasid hagejad uuesti

täitemenetlusi algatada, mis ka õnnestus.

14. Seda, et 7. jaanuari 2020 kompromissileping on kohtuliku kompromissi lahutamatu osa

kinnitab üheselt kohtuliku kompromissi resolutsioon:

1. Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevalt:

[…]

5) Kostja kohustub täitma 7.01.2020 kompromissilepingus sätestatud kokkuleppeid (lisa

1) ning need kokkulepped on kohtumääruse kinnitamisel kostjale täitedokumendi

tähenduses kohustuslikud.

[…]

2. Käesoleva kohtumääruse lahutamatu osa on kompromisslepingu lisa 1, s.o 7. jaanuari

2020 kompromissikokkulepe.“

15. Kohus on menetluses rõhutanud, et ei ole lubatav kujundada nn „hübriidolukorda“, kus

kompromissilepingut käsitletakse osaliselt täitedokumendina ja osaliselt tavapärase

lepinguna. Selle asemel tuleb pooltel selgelt järgida ühtset lähenemist – kas kompromiss

on täitedokumendi osa, ning nõuded kuuluvad täitemenetlusse, või kompromiss on

eraldiseisev leping, mille täitmise tagamiseks on ainuvõimalik tee kohtusse pöördumine

hagimenetluses. Kohus on võtnud menetluses seisukoha, et tegemist on teise variandiga,

mis justkui välistab kompromissi sundtäidetavuse ja kinnitab hageja õigust pöörduda

kohtusse uue iseseisva nõudega kompromissilepingu rikkumise alusel. Hageja ei nõustu

kohtu seisukohaga ja jäävad kindlaks, et 7. jaanuari 2020 kompromissileping on

käsitletav kohtuliku kompromissi lahutamatu osana ning sellest tulenevad nõuded, sh

leppetrahvinõue, on täidetavad täitemenetluses.

Kostja seisukoht

16. U.V vaidleb hagile vastu. Ta ei tunnista hagejate nõudeid. Ta ei ole rikkunud mitte ühtegi

kompromisslepingu punkti ega nõustu tasuma ühtegi summat. Talle jääb selgusetuks,

miks ei vastatud tema kirjadele ning miks küsitakse ühe kompromissi rikkumise eest

mitmekordseid summasid. Sisuliselt pole U.V ühtegi punkti rikkunud. Oleks W.Z talle

vastanud, oleks U.V kirjutamise kohe lõpetanud. Tegemist on ettevõtte postkastiga, mitte

isiklikuga. U.V selgitab tülitamise põhjuseid. U.V poolne kompromiss on 50 000 eurot.

17. Hagi tuleb jätta läbi vaatamata, sest samades nõuetes on hagejad tsiviilasjas X-XX-

XXXX juba kohtusse pöördunud ja pooled on sõlminud kompromissi ja menetlus on

lõpetatud. Hagejatel tulnuks uuesti kohtusse pöördumise asemel pöörduda kohtutäituri

poole kui nad leiavad, et U.V on kompromissikokkulepet rikkunud. Kohtu poolt

kinnitatud kompromiss on täidetav dokument.

Kostja vastuhagid

Kompromisslepingu kehtetuks kuulutamise nõue

18. U.V esitas 10. detsembril 2021 (täiendatud 13. juulil 2022) vastuhagi, milles nõuab U.V

nõuab kompromissilepingu punktide 1-7 (N.D poolsete punktide) või kogu lepingu

kehtetuks kuulutamist põhjusel, et tegemist on valehagiga ja valekompromissiga,

hagejatelt solidaarselt 5550 eurot ja sellelt summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivist alates hagi esitamisest (10. detsembrist 2021).

19. U.V põhjendab, et oli sunnitud eelnevas kohtuasjas X-XX-XXXX ümber lükkama N.D

kohta esitatud väited, mis siiski vastavad tõele. U.V-le esitati valehagid, eelistung lõppes

kohtumäärusega. 19. novembri 2020 kohtumääruse punkti 4 kohaselt pidi ta ümber

lükkama järgmised väited. N.D ei ole kedagi vägistanud. N.D ei ole mind peksnud. N.D

ei ole mind peksnud. W.Z ei ole mind peksnud. W.Z ja N.D ei ole mind alandanud ega

mõnitanud. W.Z ei ole minu vastu valesüüdistust esitanud. W.Z ja N.D ei ole mind

milleski süüdi lavastanud.

20. Tsiviilasja X-XX-XXXX 19. novembri 2020 määrus ja kompromissleping tuleb

tunnistada kehtetuks ja jätkata W.Z ja N.D hagi U.V vastu menetlusega, seda TsÜS § 94

pettuse, asitõendite eiramise tõttu istungil ja täitemenetluse hagide tõttu, lepingu

rikkumise tõttu ning viia läbi vanade asitõendite uus ülevaatamine kriminaalasja nr

171231701302 menetluses. Maakohtul tuleb esitada W.Z-ile riiklik kriminaalsüüdistus §

319 ja § 320 alusel. Lugeda U.V väited X-XX-XXXX hagis õigeks. Seda põhjustel, et

ebaõigeid väiteid esitab politseis ja kohtus hoopis N.D. U.V on kannatanu ning laimatav,

laimajaks on pigem N.D.

21. W.Z ja N.D viisid tsiviilasjas X-XX-XXXX hagis läbi pettuse, kuna asitõendid on

vastupidised enne ja ka nüüdses hagimenetluses. U.V nõustus tsiviilasja X-XX-XXXX

istungil tõe ümber väitma pettuse tõttu, kuid ei nõustunud W.Z ja N.D nõuete tõesusega

kordagi ja teiseks seisukohaks on 7. jaanuaril 2020 koostatud kompromisslepingu

rikkumine ehk N.D poolt vastastikuste kohustuste täitmata jätmine ehk seega lepingu

tühistamine VÕS § 101 lg 4 järgi.

22. U.V tõi 17. jaanuari 2024 menetlusdokumendis välja, et 19. novembri 2020 määrus ja

kompromissleping tuleb kehtetuks tunnistada neljal põhjusel:

22.1. Esimene põhjus. U.V esitas täitemenetlustes 000/2023/1821, 000/2022/3414 ja

000/2023/129 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ja need liideti üheks

tsiviilasjaks nr. 2-21-17117. Kuna N.D rikub vastastikuseid kohustusi, tuleb

nõuded lubamatuks tunnistada 7. jaanuar 2020 allkirjastatud leping punkt 10 tõttu-

N.D on raske tervisekahju tõttu lepingus võlgnik ja U.V poe Mmmmmm poe

klient, kus toimus peksmine (TMS § 21). Seega ka rahalised kohustused U.V-l

puuduvad. Kriminaalasjad olid käimasolevad - eelnevalt edastatud kiri võlgnikule

12. detsembril 2019, kus N.D kohustus tegema koostööd kriminaalmenetluses nr

XXXXXXXXXXX. Samuti olid kriminaalasjad käimasolevad X-XX-XXXX

eelistungil 19. novembril 2020. N.D keeldus lepinguga võetud kohustustes

läbirääkimisi tegemast, igal korral ja viisil. Sealhulgas keeldus vande all ütlustest

(tsiviilasjas X-XX-CCCCC). Seega vastastikused kohustused tuleb enne täita.

22.2. Teine põhjus. Osapooled sõlmisid kompromissilepingu eksimuse (TsÜS § 92),

pettuse (TsÜS § 94) tõttu või ähvarduse või vägivalla (TsÜS § 96) mõjul. Eksimus

oli kohtupoolne eksimus, kus kohtunik Q oli istungil ilmselgelt ette valmistamata,

analüüsis U.V vastuseid ca 1 tund enne vastuvõtmist (esitati laupäeval, võeti

toimiku vastu esmaspäeva varahommikul) See väljendus ka ebaseadusliku

hüpoteegi seadmisel, mille alus olid N.D valesüüdistused tema poes toimunud

peksmisjuhtumi osas. Istungil Q ei tunnistanud X-XX-XXXX eelistungil

asitõendeid (töövõimetuskaart ehk tõend sama kuupäevaga) ega võtnud vastu.

Ähvardati suurte kohtukuludega. 6. jaanuar 2020 kompromisslepingus poe klient

U.V oli kohustatud X-XX-XXXX eelistungil kohtuliku kompromissi sõlmima,

mida tervisekahju võlgnik N.D ei täitnud ning ise hiljem rikkus (TMS §21

rikkumine). Seda sisu, vormi kui lepingu struktuuri järgi. Kaupluses toimus

füüsiline konflikt, kus U.V-le põhjustati pekstes tervisekahjustus.

22.3. Kolmas põhjus: Kompromissil põhinev täitedokument on juba hetkel alates 4. nov

2021 maakohtus 2-21-17117 menetlusess ja on esitatud sama kohtuistungi ajal 4

korda täitemenetlusse valesti, ilmselt sihilikult pahatahtlikus. N.D on lepingus

võlgnik, kes jätab kohustused täitmata ja vastamata. Täitenõuetes väljatoodud

punktid ehk U.V kirjad on N.D lepingu punktid, mida võlgnik rikub.

22.4. Neljas põhjus: L. ta oli sunnitud eelnevas kohtuasjas X-XX-XXXX ümber

lükkama N.D kohta esitatud väited, mis siiski vastavad tõele. U.V-le esitati alusetu

hagi. Eelistung lõppes kohumäärusega. Kuna hiljem N.D lepingut ei täitnud ja

sellega seoses tuli ilmselgelt ilmseks, et N.D valetas kohtus ja jaoskonnas ehk siis

tegu on pettusega TsÜS § 94 kohaselt, sealhulgas keeldust vande all ütlustest

peksmise ja süüdilavastamisega seoses (dtl 2176-2182).

Leppetrahvi ja kahjuhüvitise nõuded

23. U.V nõuab hagejatelt kompromisslepingu rikkumise tõttu solidaarselt leppetrahvi

summas 2400 eurot ja kahju hüvitamist 3150 eurot, kokku 5550 eurot ja viivist alates

hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

24. Vastuhagi asjaolude kohaselt U.V ja W.Z ning N.D sõlmisid 7. jaanuaril 2020

kompromissikokkuleppe, mille kohus kinnitas 19. novembril 2020 kohtumäärusega

tsiviilasjas X-XX-XXXX. Kokkuleppe punkti 7 kohaselt kohustusid pooled tasuma iga

kompromissis nimetatud kokkuleppe rikkumise puhul leppetrahvi 600 eurot. W.Z ja N.D

rikkusid punkte 13, 12, 10, 8, millega panid toime 4 rikkumist ning on kohustatud tasuma

U.V-le 2400 eurot (4*600).

25. Hagejad pidid täitma häid ettevõtlustavasid (p 13). W.Z on FFFFF OÜ omanik ja

juhataja. U.V kirjad olid suunatud ainult temale, tema ettevõtte postkasti. Pealkiri oli

„uue CCCCi päring“ ja U.V esimese kirja soov oli omanikuna CCCC 70s varuosade

hankimine või uue halumasina soetamine. Ühtegi vastust talle ei tulnud, sellega W.Z

rikkus ise kompromissi. Punkti 13 ei täidetud ja majandusliku kahju tekitamine jätkus.

U.V ei saanud küttepuid mitu aastat, masin seisab siiamaani. Kuna U.V-l oli

küttepuudega tegelev ettevõte ja W.Z müüs küttepuude masinat ja varuosi, siis

müügimees ei täitnud head ettevõtlustava. U.V oli nõus ka uue masina ostma. Ta pakkus

kümneid ja kümneid variante. Talle ei vastatud ja kompromissi asemel pöörduti kohtusse.

26. Kompromissi punkt 12 sisaldas kõigi U.V-ga seotud kirjavahetuse ja lindistuste

kustutamist. Seda ei tehtud, isegi isikuandmeid ei kustutatud, neid kasutataks siiamaani:

ID -kaardi koopiat ja töövõimetustunnistust. N.D-d ei tohiks omada ühtegi U.V kirja ja

kohe oleks tulnud vastata halumasina päringule. W.Z ja N.D esitasid isikuandmed ja

kirjad kõik kohtule. Punkt 10 sisaldas koostööd kõigis kriminaalasjades. Ühtegi vastust

ega seletust ei tulnud. U.V süüdistab N.D-d mitmes kriminaalasjas ja soovib

kompromissi. Kirjade sisu sisaldabki sarnast infot. Valesüüdistus ja kriminaalasjad

aegusid 4. juulil 2022. Seega pakkus U.V korduvalt kompromissi.

27. Kompromissi punkt 8. on kokkuvõtlik punkt. U.V-le põhjustati tahtlikult olukord

kompromisslepingu rikkumiseks eelpool olevate punktide läbi. CCCCit ei müüdud,

kriminaalasju ei arutatud, isikuandmeid ei kustutatud. Ve pilte maha ei võetud.

28. U.V, sh Andrus U.V on lepingus Mmmmmm klient, sh lähtudes vastuhagi nõudest ja

kompromisslepingu lepingu punktist 13. Leping lähtub 12. dets 2019 kirjast (VÕS § 14

lõike 1 lepingueelsed läbirääkimised sisu järgi). W.Z on tervisekahju võlgnik. Lepingut

tõlgendatakse VÕS § 29 järgi.

29. W.Z jäi esindaja vahendusel 6. märtsi 2025 eelistungil oma hagi X-XX-XXXX väidete

juurde: W.Z ei ole mind (U.V-d) peksnud, W.Z ei ole minu (U.V) vastu valesüüdistust

esitanud, W.Z ja N.D ei ole mind (U.V-d) milleski süüdi lavastanud.

30. Lepingu punktide täitmisest keelduti (põhiline punkt kompromissleping punkt 10, mis

põhineb 12. detsembri 2019 e-kirjal sh e-toimikus), vande all ütlustest keelduti pärast

kohtulikku esitatud nõuet seoses W.Z (kriminaalasi nr XXXXXXXXXXX) süüdistusega,

mis lõppes aluse puudumise tõttu ja U.V tervisekahjuga peksmise läbi, mille asitõendit

isegi esitati hagide hüpoteegi seadmisel, ilmselgelt oldi teadlik kuupäevadest. U.V

tervisekahjusi oli kolm erinevat kahju, maaslamaja näkku peksmise tõttu W.Z-i poolt.

31. U.V kordab üle VÕS lepinguga seotud mõisted/õiguslikud alused, et ei tekiks

eriarvamusi lepingu pooltega ja sõlmimise ajal käimasolevatest asjaoludest, ehk

lepingule eelnevast 12. dets 2019 kirjast, mille põhjal leping koostati (ehk lepingueelsest

läbirääkimisest), mille U.V poolsed väited ei muutunud ja muudest eripäradest: VÕS § 8,

§ 578, § 14, § 29, § 101 ja § 111.

32. Iga U.V kiri N.D-le on tema enda kohustute täitmise avaldus, ehk hagejad nõuavad enda

rikkumistest alusetuid kahjurahasi. VÕS § 111 järgi võib U.V vastastikuse lepingu puhul

kohustuse täitmisest keelduda.

33. Lisaks tekitasid hagejad kompromisskokkuleppe punkti 13 rikkudes U.V-le kahju. W.Z

ja N.D kohustusid täitma häid ettevõtlustavasid, kuid ei võimaldanud piirkonnas ainsa

halumasina varuosi müüva ettevõtte omanikena U.V-l varuosi osta. U.V pidi ise

halumasinaga puude tegemise asemel neid ostma ja sellega tekkis talle ostukulude näol

kahju 3150 eurot. Nõude õigusliku alusena tugineb U.V VÕS § 115 lg-le 1 mille

kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või

selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja

arvatud juhul kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu

seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hagejad on kostjale kahju tekitamise

eest vastutavad.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagid täiteasjades 000/2022/3401, 000/2023/129,

000/2023/1821,000/2024/1296 ja nr 000/2024/1252

34. U.V esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise täiteasjades järgmiselt. 31. jaanuaril

2023 (täiendatud 20. veebruaril 2023) täiteasjades numbritega 000/2022/3401 ja

000/2023/129, 10. septembril 2023 täiteasjas 000/2023/1821 ja 11. juunil 2024

täiteasjades nr 000/2024/1296 ja nr 000/2024/1252. 11. juunil 2024 esitas U.V koos

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega ka nõuded tagastada hagiavalduse

riigilõiv ja nõuetega seotud summad U.V-le.

35. U.V sundtäitmiste lubamatuks tunnistamise nõuete põhjendused on järgnevad.

36. Kohtutäitur GG koostas 27. detsembril 2022 täitmisteate täiteasjas nr 000/2022/3414,

mille kohaselt on sissenõudjad hagejad I ja II ning täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu

Kuressaare kohtumaja 19. novembri 2020 otsus tsiviilasjas nr X-XX-XXXX. Nõude sisu

on leppetrahv ning täitmisteate kohaselt täitedokumendi täitmisel vabatahtlikuks

täitmiseks antud tähtaja jooksul tasub võlgnik koos täitemenetluse alustamistasuga

vastavalt kas 11 394 eurot või 11 412 eurot ning peale vabatahtliku täitmise tähtaja

möödumist suureneb võlgnevus 576 euro võrra.

37. Kohtutäitur GG koostas 13. jaanuaril 2023 täitmisteate täiteasjas nr 000/2023/129, mille

kohaselt on sissenõudjad hagejad I ja II ning nõude suurus on 2400 eurot. Täitedokument

on Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 19. novembri 2020 otsus tsiviilasjas nr X-XX-

XXXX. 13. jaanuari 2023 täitmisteates ei ole märgitud täitmisavalduse kuupäeva, kuid

U.V eeldab, et tegemist on 9. septembri 2022 avaldusega. Talle heidetakse taaskord ette

19. novembri 2020 määruse nr X-XX-XXXX lahutamatuks osaks oleva 7. jaanuari 2020

kompromisskokkuleppe punktide 5 ja 6 rikkumist. Hagejad nõuavad täitmisavalduse

kohaselt temalt 1200 euro tasumist tuginedes 7. jaanuari 2020 kokkuleppe punktile 7.

Hagejad on täitmisavalduses välja toonud 2 väidetavat U.V rikkumist, millest igaühele

kohaldatakse 7. jaanuari 2020 kokkuleppe punkti 7 alusel leppetrahvi summas 600 eurot,

st kokku 2x600=1200 eurot.

38. 10. augustil 2023 esitasid hagejad kohtutäitur GG kaudu järgmise sama täitedokumendi

täiteasjas numbriga 000/2023/1821, seekord olid nn rikkumised enne täiteasjas nr

000/2023/129 loetletuid. Täiteasjas nr 000/2023/1821 10. augustil 2023 esitatud

täitmisavalduse leppetrahvi summa on 15 678 eurot

39. 13. mail 2024 esitatud täimisavalduses täiteasjas 000/2024/1296 on leppetrahvi nõude

summa 3323,30 eurot ja 10. mail 2024 täiteasjas nr 000/2024/1252 nõutud leppetrahvi

summa on 1401,30 eurot.

40. Hagejad on esitanud kohtutäituritele täitmisavaldused sama tsiviilasjas nr X-XX-XXXX

sõlmitud kompromissi alusel ehk samades nõuetes, mida nad juba nõuavad kohtu teel.

Sellega on hagejad esitanud kostja vastu tsiviilasjast nr X-XX-XXXX tulenevad samad

leppetrahvi nõuded nii kohtumenetluses kui täitemenetluses. Kompromissil põhinev

täitedokument on juba alates 4. novembrist 2021 maakohtus menetluses ja hagejad on

esitanud nõuded täiturile valesti, ilmselt sihilikult. Kohtulahend tsiviilasi nr 2-06-11613,

kohaselt peetakse pahatahtlikuks topeltmenetlust. Kostja on esitanud kehtetuks

kuulutamise ja vastunõude ning topeltmenetluse tekkimisel pole võimalik kohtus

vastunõude puhul menetleda.

41. U.V ei ole lepingut rikkunud. U.V on kohtumääruse punkti 2 summa (5500 eurot)

tasunud.

42. Sissenõudja pole mitte ühelegi kirjale vastanud ning nõuet saab lugeda juba tasutuks,

kuigi U.V on lepingu (kompromissi) punkti 7 järgi halumasina klient ja N.D raske tervise

kahju tõttu peksmise läbi võlgnik. Võlgnik N.D väldib vastamist ning püüab nõuetega

klienti U.V-d vaikima sundida. Sissenõudjal ehk lepingu järgi võlgnikul on kohustus

vastata. Üks rikkumine on 600 eurot ja mitte kordagi pole vastatud. Loogika järgi on

lepingu rikkuja sissenõudja ja võlgneb U.V-le sama summa ehk TMS § 21 eeldused U.V-

lt leppetrahvi nõudmiseks on täitmata. U.V on esitanud vastuhagi ja tema nõue sama

dokumendi alusel on rahuldamata (TMS § 21 eeldused on täitmata).

43. Täitedokumendis on summad mitmekordistatud, asitõendid valed ning mitte ühtegi

punkti pole rikutud. Täiteasjades 000/2024/1296 ja nr 000/2024/1252 on N.D

asitõenditeks U.V päringud läbirääkimisteks (e-kirjad). Lepingus võlgnik N.D poolne

rahaline kohustus on kompromisslepingus punkt 10 ehk tervisekahjude tasumine/koostöö

käimasolevate kriminaalasjadega seoses - N.D mittetäitmine on 600 eurot igakordse

rikkumise korral.

44. Asitõenditest selgub, et halumasina klient U.V pole lepingut rikkunud, vaid seda on

teinud tervisekahju võlgnikust vastaspool. Vastaspool pole esitanud mitte ühtegi

asitõendid läbirääkimisteks. Kompromisslepingu punkt 7 kohaselt osapooled on

koostanud majandus ja kriminaaljuhtumiga seotud lepingu, kus võlgnik (N.D) kohustub

tasuma kliendile (U.V) lepingu igakordse rikkumise eest 600 eurot. N.D allkirjastas

klientidega ehk U.V-ga lepingu, milles sisust lähtudes on ta kriminaalasjade tõttu

võlgnik. Võlgnik (N.D) on rikkunud kompromisslepingu punkti 10. kus ta on kohustatud

tegema koostööd käimasolevates kriminaalasjades, kus osapooled on menetlusosalised.

Kriminaalasjades süüdilavastamises enda tegemistest tulemusena on U.V töövõimetu

peksmise tõttu. Kirjadele ei vastata, seega koostööd ei tehta. N.D on tervisekahjust

teadlik omades U.V isikuandmeid ebaseaduslikult, sh kasutades neid sama kohtuhagi

hüpoteegi seadmisel korduvalt. Võlgnik (N.D) on rikkunud kompromisslepingu punkti

13. head ettevõtlustavad. U.V kirjad on suunatud N.D aaaa@aaa ja pppp@pp postkasti,

mille omanik tuttav ta on ning müüb klient (U.V) omanduses oleva metsamasina CCCC

varuosi.

45. U.V kirjadele ei vastatud, ning pakkumisi ei tehtud. U.V pakkumine oli tervisekahjude

tasumine kahjuraha masina vastu vahetades. Kõikide kirjade sisu on sarnane. Mitte

ühtegi korda pole vastatud, kuigi lepingu järgi on kohustus vastata. Kirjade sisu on

CCCCi halumasin, kriminaalasjad, Ve ID vargus ja uue kompromissi pakkumine ehk

käimas olevate kriminaalasjade tervisekahju tasumine ning hoiatused kohtus ebakohaselt

käitumise kohta.

46. Õiguslikud alused: Ühel juhul on kohus tunnistanud sundtäitmise lubamatuks, kuna isik

ei käitunud kooskõlas hea usu põhimõtetega, esitades avalduse sundtäitmise

läbiviimiseks ajal, millal oli kohtus menetlemisel kostja hagi sama täitedokumendi

sundtäitmise läbiviimiseks. Harju Maakohtu menetluses olnud tsiviilasja nr 2-06-11613

asjaolude kohaselt oli kostja esitanud avalduse sundtäitmise läbiviimiseks ajal, millal oli

kohtus menetlemisel kostja hagi sama täitedokumendi s.o. hüpoteegi seadmise lepingu

alusel sundtäitmise läbiviimiseks. Hageja leidis, et kostja käitumine oli ilmselgelt

pahatahtlik. Kohus jõudis 8. jaanuari 2008. a otsuses järeldusele, et hagiavaldus kuulub

rahuldamisele. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. novembri 2008. a otsusega maakohtu

otsuse muutmata, märkides, et seaduses ei ole sõnaselget regulatsiooni olukorra suhtes,

kus ühe täitedokumendi alusel esitatakse korduvaid täitmisavaldusi ning olukorras, kus

vastava täitedokumendi alusel on menetlemisel kohtuvaidlus. Vastavas olukorras on igati

kohane ja põhjendatud anda sissenõudja tegevusele hinnang ka hea usu põhimõtetest

lähtuvalt.

Hagejate seisukohad vastuhagide nõuetele

47. Hagejad leiavad, et U.V vastuhagis esitatud nõuded on täiesti põhjendamatud.

48. Hagejad paluvad jätta vastuhagi leppetrahvi, kahjuhüvitise ja kompromisslepingu

kehtetuks kuulutamise nõudes läbi vaatamata, sest selles esitatud nõudeid pole võimalik

ühelgi kehtivas õiguses sätestatud alusel võimalik rahuldada ka juhul, kui kohus eeldab

kõigi vastuhagi aluses nimetatud faktiliste asjaolude tõele vastavust. Kui kohus ei jäta

hagi läbi vaatamata, tuleb see rahuldamata jätta.

49. Hagejad mõistavad U.V kompromisslepingu kehtetuks tunnistamise nõude alust nii, et

U.V ei nõustu tagantjärele subjektiivselt eelmises tsiviilasjas sõlmitud

kompromissilepinguga, sest tema arvates olid kompromissilepingu esemes käsitletud

faktiliste asjaolude ja nõuete suhtes vaieldamatuks muutmise kokkuleppe sõlmimisele

eelnenud asjaolud „teistsugused“ (st mitte sellised, nagu pooled kompromissilepingus

kokku leppisid; vaid sellised, nagu vastuhagis on märgitud) ning seega

kompromissileping ei kehti.

50. Teisena on U.V esile toonud, et hagejad on rikkunud kompromissilepingu punkti 7 ja

selle pinnalt saab U.V nõuda kahju hüvitamist. Tähelepanu väärib, et U.V nõuab

leppetrahvi ja kahju hüvitamist selle kompromissilepingu alusel, mida ta ise soovib

esimeses nõudes kehtetuks tunnistada. U.V ei ole reastanud tehingu kehtetuks

tunnistamise ja rahalise kohustuse täitmise nõudeid alternatiivsetena.

51. U.V on esitanud nõude tuvastada tehingu kehtetus (kehtetuks tunnistamise nõue). U.V

vastuhagist ei leia õiguslikult perspektiivikaid argumente, asjaolusid ja tõendeid, miks

poolte 7. jaanuaril 2022 sõlmitud ja 19. novembril 2020 kohtumäärusega kinnitatud

kompromissileping tuleb kehtetuks tunnistada.

52. Tehingu, sh kompromissilepingu kehtetuse aluseid tuleb liigitada vastavalt tehingu

kehtivuse tingimuste gruppidesse: 1) puudused seoses teovõime, otsusevõime või

esindusõigusega; 2) puudused seoses tehingu vormiga; 3) puudused seoses tehingu

sisuga. U.V pole vastuhagis esile toonud ega tõendanud asjaolude esinemist, mis

annaksid aluse kompromissilepingu kehtetuks tunnistamisele ükskõik missugusel

eelnevalt nimetatud kolmel alusel.

53. U.V leiab, et kompromissileping tuleb tunnistada kehtetuks, sest kohus kohustas teda

tsiviilasjas X-XX-XXXX ümber lükkama väiteid, mis tema hinnangul vastasid tõele.

54. Kompromissilepingu sõlmimisega nõustusid ning kinnitasid mõlemad pooled, et

kompromissileping on koostatud võttes aluseks mõlema poole tahet ning pooled on

tutvunud ja saavad aru lepinguga võetud kohustustest ning kohustuvad neid täitma (punkt

8 kompromissimääruses). U.V sõlmis kompromissilepingu vabatahtlikult ning ta pole

kunagi märkinud ega esile toonud, et sõlmis kompromissilepingu eksimuse (TsÜS § 92),

pettuse (TsÜS § 94) tõttu või ähvarduse või vägivalla (TsÜS § 96) mõjul või kuidas oli

võimalik kohtus sõlmitud kompromissilepingu sõlmimine eksimuse, pettuse, ähvarduse

või vägivalla tõttu.

55. Seega saab olla õiguslik perspektiiv vaid väidetel, mis sisustavad eelviidatud sätetes

kirjeldatud materiaalõiguslikke eelduseid. Vastuhagis vastavaid asjaolusid esile toodud ei

ole. Tegemist on õigusliku (formaalse) puudusega, mis välistab vastuhagi menetlemise

võimaluse praeguses asjas.

56. Pooled esitasid allkirjastatud kompromissilepingu kohtule kinnitamiseks 18. novembri

2020 kohtuistungil ning kohus vahendas poolte läbirääkimisi kompromissilepinguni

jõudmiseks. Kui U.V oleks leidnud, et kompromissileping on sõlmitud vastuolus

seadusega, siis pidi ta kohut sellest teavitama tsiviilasja nr X-XX-XXXX raames või

tsiviilasjas nr X-XX-XXXX 18. novembril 2020 toimunud kohtuistungil. Samuti kinnitas

kohus 19. novembri 2020 määruses, et „Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss

esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommetega ega seadusega ning ei riku olulist

avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS

§ 430 lg 3 järgi kinnitamata.“. Samuti pole kostja kasutanud enda õigust esitada kaebus

19. novembri 2020 määruse peale, millega kohus kinnitas kompromissilepingu ja lõpetas

menetluse tsiviilasjas nr X-XX-XXXX.

57. U.V pole toonud esile seaduses sätestatud tehingu tühisuse eelduseid sisustavad

asjaolud toonud ega neid tõendanud. Selliseid asjaolusid ka ei esine. See, et U.V soovib

justkui kompromissilepingut tagantjärele ühepoolselt muuta, ei ole tehingu kehtetuks

tunnistamise alus kehtiva seaduse järgi, sest VÕS § 9 lg 2 järgi on leping pooltele

täitmiseks kohustuslik.

58. Vastuhagi esimeses peatükis väitis ja põhistas U.V , et kompromissilepingu punktis 4

sätestatud asjaolud on tõesed ehk kohus kohustas teda ümber lükkama tõeseid

faktiväiteid. See ei oma enam tähtsust, sest VÕS § 578 lg 1 sätestab, et

kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise

kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu

hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Pooled muutsid kompromissilepingu

sõlmimisega vaidlusaluse võlasuhte vaieldamatuks ning selles seisneski kokkuleppe sisu

ja ese.

59. Poolte kokkulepe kompromissilepingus märgitud faktiliste asjaolude õigusliku

käsitlemise kohta on siduv, sest kompromissileping on kehtiv. Kostja subjektiivne

mittenõustumine ei võimalda anda lepingule teistsugust sisu. Kuna kohus kinnitas

kompromissilepingu määrusega, on samal alusel esitatud nõue juba kohtus lahendatud

ning kostja esitatud tuvastusnõue rikub TsMS § 371 lg 1 p 4 keeldu.

60. Hagejatel ei saa olla U.V-le leppetrahvi tasumise kohustust. U.V ei saa nõuda

hagejatelt 7. jaanuari 2020 kompromisskokkuleppe p 7 alusel leppetrahvi. See punkt

sätestab, et kompromissilepingus sätestatud igakordse kohustuse rikkumise korral

kohustub võlgnik (U.V ) tasuma klientidele (hagejatele) leppetrahvi summas 600 eurot.

Kostja ei ole esile toonud kokkulepet, mille alusel võiks hagejal tekkida kostja ees

leppetrahvi maksmise kohustust. Kui sellist kohustust (leppetrahvi tasumise kokkulepet)

ei ole, on tegemist perspektiivitu nõudega, sest seda pole võimalik rahuldada – ükskõik

missugused faktilised asjaolud U.V kohtu ette täiendavalt toob. Teiseks pole U.V esile

toodud asjaolud objektiivselt käsitletavad kompromissilepingu rikkumistena.

61. U.V väidab, et ta kirjutas FFFFF OÜ postkasti halumasina varuosade ja uue masina

ostusooviga. W.Z on FFFFF OÜ omanik ja juhataja ning ei vastanud U.V-le . Nii

rikkus hageja head ettevõtlustava. U.V pole vastuhagile lisanud tõendit selle kohta, et ta

tegi FFFFF OÜ-le mõistliku ja asjakohase müügipakkumise ning FFFFF OÜ on seda

ignoreerinud. U.V etteheide heade ettevõtlustavade rikkumistes on põhjendamatu.

Ükski kompromissipunkt ei näe ette kohustusi OÜ-le FFFFF. Vastuhagile lisatud lisad 2-

5 on U.V saadetud kirjad e-posti aadressile xxxx@xxxx.xx, milles heitis U.V hagejale

ette kuritegelikke tegusid ja võlgasid. Hagejad leiavad et vastuhagile lisatud U.V kirjad

kinnitavad just hagejate hagiavalduses esitatud nõudeid, st seda, et U.V on korduvalt

rikkunud kompromissilepingu punktis 5-6 sätestatud kohustusi. Hagejate heade

ettevõtlustavade väidetav rikkumine OÜ FFFFF kaudu ei ole üldse asjakohane teema.

62. U.V 2021. aastal kirjutatud kirjad on kirjutatud pärast kompromissi sõlmimist ja

kinnitamist aastal 2020. Tegemist on uute kirjadega, mida hagejad ei pidanud kustutama

vastavalt kompromissilepingu punktis 12 sätestatud kohustusele.

63. U.V väitis, et hagejad kasutavad tänase päevani kostja isikuandmeid, sh kostja ID-

kaardi koopiat ja töövõimetustunnistust. Vastuhagist ei tulene seda, kas, millal ja kuidas

on hagejad kasutanud kostja isikut ja töövõimetust kinnitavaid dokumente. Esile toodud

asjaolud ega lisatud foto isikutunnistusest ja töövõimetustunnistusest ei võimalda

tuvastada, et hagejad kasutavad U.V ID-kaarti ja/või töövõimetustunnistust. See on

ilmne.

64. U.V heitis hagejatele ette, et hagejad rikkusid kompromissilepingu punkti 10, kuna pole

teinud temaga koostööd kompromissilepingu allkirjastamise ajal toimunud

kriminaalasjades. U.V lisas vastuhagile PPA 24. juuli 2017 vastuskirja, milles teatas

PPA, et on alustatud kriminaalmenetlust nr XXXXXXXXXXX KarS § 121 lg 1

tunnustel kannatanu N.D ja W.Z (hagejad) ülekuulamise alusel selle kohta, et U.V

(kostja) tungis nendele kallale, lõi rusikaga kõhtu ja jalaga selga, tekitades füüsilist valu.

U.V väitis, et hagejad esitasid kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX valesüüdistusi

ning ühtlasi selgitas, et kriminaalasjad aegusid 4. juuli 2022.

65. Tegemist on TsMS § 423 lg 2 tähenduses õiguslikult perspektiivitute väidetega. Hagejad

põhjendavad seda alljärgnevalt. U.V pole toonud esile, et hagejad on loobunud

koostööst 7. jaanuari 2020 seisuga toimunud kriminaalasjades. U.V pole ka toonud esile

kuidas on hagejad loonud tahtlikult olukordi, mis põhjustaksid U.V poolt kompromissi

rikkumise.

66. U.V pole esile toonud, et hagejad pole võimaldanud tal halumasina varuosi osta ja ta

seetõttu pidi ise halumasinaga puude tegemise asemel neid ostma. Alternatiivselt on hagi

vale isiku vastu. U.V selgitas ise, et varuosi müüb ettevõte OÜ FFFFF, mitte hagejad.

Ehk seaduse mõttes on müüja OÜ FFFFF ja U.V nõue on vale isiku vastu.

Hagejate seisukoht sundtäitmiste lubamatuks tunnistamise nõuete osas

67. Hagejad leiavad, et nõuded tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

68. Hagejad (W.Z ja N.D ) esitasid U.V vastu 10. märtsil 2020 hagi laimuga tekitatud

mainekahju hüvitamise nõudes, mille tulemusel sõlmisid pooled tsiviilasjas nr X-XX-

XXXX kompromissi. Kohtulahend on jõustunud. Kohtumääruse lahutamatu osa on

kompromisslepingu lisa 1, s.o 7. jaanuari 2020 kompromissikokkulepe. Hageja rikkus 7.

jaanuari 2020 kokkuleppe punkte 5 ja 6, mille tulemusena tekkis kostjatel kokkuleppe

punkti 7 õigus nõuda hagejalt leppetrahvi tasumist iga episoodi eest.

69. 20. detsembril 2022 esitasid W.Z ja N.D täitmisavalduse milles palusid algatada U.V

suhtes täitemenetluse leppetrahvinõude täitmiseks. Vastavalt täitmisavaldusele seisnes

U.V kohustuse rikkumine muuhulgas tegudes, mis toimusid perioodil 6. august 2022 –

5. september 2022 (sh 18 rikkumist). Tegude täpne kirjeldus (sh tõendid kohustuse

rikkumise kohta) on välja toodud täitmisavalduses. Esitatud avalduse alusel algatas

kohtutäitur GG täitemenetluse nr 000/2022/3414.

70. 12. jaanuaril 2023 esitasid W.Z ja N.D täitmisavalduse, milles palusid algatada U.V

suhtes täitemenetluse leppetrahvinõude täitmiseks. Vastavalt täitmisavaldusele seisnes

hageja kohustuse rikkumine muuhulgas tegudes, mis toimusid perioodil 4. jaanuar 2023 –

12. jaanuar 2023 (sh 4 rikkumist). Tegude täpne kirjeldus (sh tõendid kohustuse

rikkumise kohta) on välja toodud täitmisavalduses. Esitatud avalduse alusel algatas

kohtutäitur GG täitemenetluse nr 000/2023/129.

71. 7. augustil 2023 esitasid W.Z ja N.D täitmisavalduse, milles palusid algatada U.V

suhtes täitemenetluse leppetrahvinõude täitmiseks. Vastavalt täitmisavaldusele seisnes

U.V kohustuse rikkumine muuhulgas tegudes, mis toimusid järgmistel perioodidel: 17.

oktoobrist 2021 – 26. detsembrini 2021; 18. jaanuarist 2022 – 8. septembrini 2022; 19.

jaanuarist 2023 - 4. juulini 2023 (kokku 25 rikkumist). Tegude täpne kirjeldus (sh

tõendid kohustuse rikkumise kohta) on välja toodud täitmisavalduses. Esitatud avalduse

alusel algatas kohtutäitur GG täitemenetluse nr 000/2023/1821.

72. 8. mail 2024 esitasid hagejad täitmisavalduse, milles palusid kostja suhtes algatada

täitemenetluse leppetrahvinõude täitmiseks. Vastavalt täitmisavaldusele seisnes kostja

kohustuse rikkumine muuhulgas tegudes, mis toimusid perioodil 22. märtsil 2024 – 1.

mail 2024 (kokku 5 rikkumist). Tegude täpne kirjeldus (sh tõendid kohustuse rikkumise

kohta) on välja toodud täitmisavalduses. Esitatud avalduse alusel algatas kohtutäitur GG

täitemenetluse nr 000/2024/1252.

73. 14. mail 2024 esitasid hagejad täitmisavalduse, milles palusid kostja suhtes algatada

täitemenetluse leppetrahvinõude täitmiseks. Vastavalt täitmisavaldusele seisnes kostja

kohustuse rikkumine muuhulgas tegudes, mis toimusid perioodil 1. mail 2024 – 11. mail

2024 (kokku 2 rikkumist). Tegude täpne kirjeldus (sh tõendid kohustuse rikkumise

kohta) on välja toodud täitmisavalduses. Esitatud avalduse alusel algatas kohtutäitur GG

täitemenetluse nr 000/2024/1296.

74. Kohtutäitur on täitemenetlused algatanud, sest formaalsed eeldused täitemenetluse

algatamiseks olid olemas. Kohtutäiturile esitati täitmiseks vastavalt TMS § 2 lg 1 p 1

jõustunud täitedokument, faktilised tõendid selle kohta, et nõue on muutunud

sissenõutavaks ning täitmisavaldus. Seega on kohtutäitur algatanud täitemenetlused

õiguspäraselt.

75. Vastavalt tsiviilasjas nr X-XX-XXXX sõlmitud kompromissi p 5 on kostja kohustatud

mitte võtma hagejatega ühendust mistahes viisil (sh telefoni, kirja, elektronposti ja

sotsiaalmeedia ning muude elektrooniliste suhtluskanalite kaudu). Kompromissi p 7

kohaselt on kostja igakordse rikkumise korral kohustatud tasuma hagejatele leppetrahvi

600 eurot.

76. Topelt nõudeid menetlemiseks esitatud ei ole. Leppetrahvi nõue tuleneb poolte vahel

tsiviilasjas nr X-XX-XXXX sõlmitud kompromisskokkuleppest, mille kohaselt lasub T.

U.V-l kokkuleppe rikkumise korral leppetrahvi tasumise kohustus iga episoodi eest.

Täitemenetluses 000/2022/3414 on täitmisel leppetrahvi nõue kohustuse rikkumise eest

perioodil 6. augustist 2022 – 5. septembrini 2022. Täitemenetluses 000/2023/129 on

täitmisel leppetrahvi nõue kohustuse rikkumise eest perioodil 4. jaanuarist 2023 – 12.

jaanuarini 2023. Täitemenetluses 000/2023/1821 on täitmisel leppetrahvi nõue kohustuse

rikkumise eest perioodidel 17. oktoobrist 2021 – 26 detsembrini 2021; 18. jaanuarist

2022 – 08. septembrini 2022; 19. jaanuarist 2023-14. juulini 2023. Täitemenetluses

000/2024/1252 on täitmisel leppetrahvi nõue kohustuse rikkumise eest perioodil 22.

märtsist 2024 – 1. maini 2024. Täitemenetluses 000/2024/1296 on täitmisel leppetrahvi

nõue kohustuse rikkumise eest perioodil 1. maist 2024 – 11. maini 2024. Tsiviilasjas nr

2-21-17117 esitatud haginõude sisuks on leppetrahv kohustuse rikkumise eest perioodil

25. augustist 2021 – 20. oktoobrini 2021.

77. Tsiviilasjas nr X-XX-XXXX sõlmitud ja kohtu kinnitatud kompromissi kehtetuks

tunnistamine pole võimalik. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus

menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud

nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 461 lg 1

kohaselt täidetakse kohtuotsus pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus

kuulub viivitamatule täitmisele. Käesoleval juhul on algatatud täitemenetluste aluseks

jõustunud Pärnu Maakohtu 19. novembri 2020 määrus tsiviilasjas nr X-XX-XXXX, mille

lahutamatuks osaks on kompromisslepingu lisa 1, s.o 7. jaanuari 2020

kompromissikokkulepe. Tsiviilasjas nr X-XX-XXXX sõlmitud kompromiss on

eraldiseisev jõustunud täitedokument ning hagimenetlus tsiviilasjas nr 1-21-17117 ei

mõjuta tsiviilasjas nr X-XX-XXXX jõustunud kohtulahendi kehtivust.

78. N.D ja W.Z juhivad tähelepanu, et kompromissilepingu sõlmimisega nõustusid ning

kinnitasid mõlemad pooled, et kompromissileping on koostatud võttes aluseks mõlema

poole tahet ning pooled on tutvunud ja saavad aru lepinguga võetud kohustustest ning

kohustuvad neid täitma (lisa 1, vt punkt 8 kompromissimääruses). U.V sõlmis

kompromissilepingu vabatahtlikult.

79. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, st

lepingulise kohustuse täitmisel tuleb lähtuda lepingu sisust. VÕS § 76 lg 3 sätestab, et

kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks

õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

80. Täitemenetlustes puudub alus TMS § 21 kohaldamiseks. U.V ei ole esile toonud ega

tõendanud asjaolude esinemist, mis annaksid aluse järeldada, et hagejal ja kostjal on

vastastikused kohustused. N.D ja W.Z kinnitavad, et neil ei ole vastastikust kohustust

U.V ees.

81. Kostjad on üksikasjalikult iga kokkuleppe rikkumise episoodi täitemenetluse algatamise

avalduses lahti kirjutanud ning lisanud iga rikkumise kohta tõendid. Hageja ei ole

esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta ei ole kokkuleppest tulenevaid kohustusi

rikkunud. Hageja ei ole vastavaid asjaolusid hagiavalduses esile toonud.

82. Kostjad ei ole rikkunud kompromisskokkuleppe p 10. Kompromisskokkuleppe p 10

kohaselt on kostjad kohustatud tegema koostööd kõigis käesoleva

kompromisskokkuleppe allkirjastamise ajal käimasolevates kriminaalasjades, kus

nimetatud isikud ning U.V on menetlusosalisteks. U.V märgib, et rikkumine seisneb

asjaolus, et kostjad ei vasta tema kirjadele. Ka ei annaks kostjate väidetava (teoreetiline)

kohustuste rikkumine U.V-le alust esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

83. U.V edastatud e-kirjade sisus heidab ta W.Z-ile ja N.D-le ette kuritegelikke tegusid ja

võlgasid. E-kirjade sisu ei ole suunatud koostöö tegemiseks kompromisskokkuleppe

allkirjastamise ajal käimasolevates kriminaalasjades. Kostjatel puudub kohustus vastata

hageja kirjadele, mille sisuks on kohatud etteheited väidetavate kuritegelike tegude kohta

ning põhjendamatud raha väljamaksmise nõuded. U.V ei ole esitanud ühtegi tõendit

selle kohta, et hagejad on loobunud koostööst toimunud kriminaalasjades. U.V ei ole

vastavaid asjaolusid hagiavalduses esile toonud.

84. W.Z ja N.D leiavad, et U.V hagiavaldustele lisatud kirjad kinnitavad seda, et ta on

korduvalt rikkunud kompromissilepingu punktides 5-6 sätestatud kohustusi.

85. W.Z ja N.D ei ole rikkunud kompromisskokkuleppe p 13, etteheide heade

ettevõtlustavade rikkumistes on põhjendamatu. U.V väidab, et kompromisslepingu p 13

rikkumine seisneb asjaolus, et W.Z ja N.D müüvad U.V omanduses oleva

metsamasina CCCC varuosi, sh ei vastatud tema kirjadele ning pakkumisi ei tehtud. W.Z

ja N.D märgivad, et U.V ei ole lisanud tõendit selle kohta, et ta tegi mõistliku ja

asjakohase tehingupakkumise ning W.Z ja N.D on seda ignoreerinud. Foto

metsamasinast on tõendina asjakohatu ning ei tõenda kokkuleppe rikkumist.

86. Viide Tallinna Ringkonnakohtu 27. novembri 2008 otsusele tsiviilasjas nr 2-06-11613 on

asjakohatu. Käesolevas asjas on täitemenetlused algatatud jõustunud kohtulahendi alusel.

87. U.V ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et nõue oleks rahuldatud, ajatatud või

tasaarvestatud. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks puudub alus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

88. Kohus leiab, et W.Z ja N.D hagi U.V vastu tuleb jätta läbi vaatamata ning U.V

vastuhagid tuleb jätta rahuldamata. Põhjendused on alljärgnevad.

Hagejate leppetrahvinõue

89. Hagejad nõuavad U.V-lt leppetrahvi tsiviilasjas 2-20-3087 sõlmitud ja kohtumäärusega

kinnitanud kompromisskokkuleppe alusel. Menetluspoolte rollid olid tsiviilasjas 2-20-

3087 samad. W.Z ja N.D olid hagejad ning U.V kostja. Hagejad tuginevad

järgmistele määruse resolutsiooni punktidele:

1. Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevalt:

[…]

5) Kostja kohustub täitma 7. jaanuari 2020 kompromissilepingus sätestatud kokkuleppeid

(lisa 1) ning need kokkulepped on kohtumääruse kinnitamisel kostjale täitedokumendi

tähenduses kohustuslikud.

[…]

2. Käesoleva kohtumääruse lahutamatu osa on kompromisslepingu lisa 1, s.o 7. jaanuari

2020 kompromissikokkulepe.“

90. Ning selle määruse lisa, 7. jaanuari 2020 kokkuleppe, punkti 7 alusel nõuavad hagejad

kostjalt leppetrahvi sama kokkuleppe rikkumiste eest.

91. Hageja on menetluses läbivalt väitnud, et 7. jaanuari 2020 kompromissileping on

käsitletav kohtuliku kompromissi lahutamatu osana ning sellest tulenevad nõuded, sh

leppetrahvinõue, on täidetavad täitemenetluses. Ka kostja on hagile vastates leidnud, et

kohtu poolt kinnitatud kompromiss on täidetav dokument ning hagejatel tulnuks kohtu

asemel kohtutäituri poole pöörduda kui nad leiavad, et U.V on kompromissikokkulepet

rikkunud.

92. Kohus nõustub hagejatega, et kohtu kinnitatud kompromiss on kompromissileping

võlaõiguslik leping materiaalõiguslikus mõttes (VÕS § 578) ja täitedokument

protsessuaalses mõttes (TsMS § 430 ja TMS § 2), mida saab sundtäita täitemenetluses.

Tsiviilasja materjalid näitavad, et hagejad on kompromissimääruse- ja kokkuleppe

sundtäitmiseks ka otse kohtutäituri poole edukalt pöördunud. Kostja on hagejate vastu

esitanud sama kohtumääruse alusel algatatud leppetrahvinõuete sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagid täiteasjades 000/2022/3414, 000/2023/129, 000/2023/1821,

000/2024/1252, 000/2024/1296. Lisaks loobusid hagejad ka ühe hagis toodud rikkumise

episoodi eest leppetrahvi nõudmast, põhjusel, et selle rikkumise eest on leppetrahvinõue

esitatud täitemenetlusse.

93. Hagejad väidavad, et kohus on asunud siinses menetluses seisukohale nagu määruse

lisaks olev 7. jaanuari 2020 kompromissikokkulepe ei oleks täitedokument ning nii tuleb

neil kostja lepingurikkumiste tõttu nõuda leppetrahvi hagimenetluses kohtus. Kohtu

hinnangul on hagejate selline väide ja arusaam ekslik. Kohus püüdis eelistungil selgust

saada, miks hagejad on jõustunud kohtulikule kompromissile tuginedes esitanud kostja

vastu nõude kohtusse, mitte kohtutäiturile. Hagejad tõid põhjuseks, et neil ei õnnestunud

leida kohtutäiturit, kes oleks kohtumääruse täitmiseks võtnud. Eelistungil selgitas kohus,

et juhul kui 7. jaanuari 2020 kokkulepe on kompromissimääruse osa, siis sellisel juhul ei

ole hagejal kaitstavat õigushuvi kohtumenetluse jaoks. Sellisel juhul on hagejatel kaitstav

huvi kompromissi realiseerimiseks täitemenetluses ning, et neil tasub mõelda, millised on

kohtusse pöördumise õiguslikud alused.

94. Kuna hagejad on pöördunud leppetrahvi nõudega U.V vastu kohtusse olukorras, kus neil

on olemas sama leppetrahvi nõude realiseerimiseks täitemenetluses TMS § 2 lg 1 kohane

täitedokument, pole hagejatel huvi ega eesmärki, millele nad õiguskaitset vajavad ja

kohus jätab hagejate leppetrahvi nõude TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. TsMS

§ 423 lg 2 p 2 lubab kohtul jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada.

Kostja nõue kompromissilepingu kehtetuse tuvastamiseks

95. Kohus nendib, et kostja nõuded on vastuolulised. Ühest küljest nõuab U.V hagejatelt

leppetrahvi ja kahjuhüvitist põhjendusega, et hagejad on 7. jaanuari 2020 kokkulepet

rikkunud ning teisalt nõuab ta et kohus tuvastaks selle kehtetuse. Kuna juhul, kui U.V

väited annavad alust lepingu kehtetuse tuvastada, pole U.V-l võimalik hagejate vastu

rahalisi nõudeid esitada, tuleb kohtul kõigepealt kontrollida kas leping kehtib või mitte.

96. Kostja esialgsest nõude sõnastusest - kuulutada kompromissilepingu N.D poolsed

punktid kehtetuks, sai kohus aru nii, et kostja soovis tuvastada tehingu (7. jaanuari 2020

kompromissikokkuleppe) osaline kehtetus. Vastuhagi sisulises osas pealkirjastas U.V

nõude kui „kompromissilepingu punktide 1-7 või kogu lepingu kehtetuks kuulutamise

taotlus“, millest järeldas kohus tema võimaliku huvi ka kompromisskokkuleppe

tervikuna kehtetuse tuvastamisele. Sestap käsitles kohus U.V esitatud lepingu kehtetuse

tuvastamisele suunatud nõuet nõudena tuvastada kompromissikokkuleppe osaline

kehtetus või alternatiivselt kehtetus tervikuna. Menetluse käigus (17. jaanuaril 2024) on

U.V oma nõuet täpsustanud selliselt, et ta taotleb tsiviilasja X-XX-XXXX 19. novembri

2020 määruse ja kompromisslepingu kehtetuks tunnistamist ning W.Z ja N.D hagi U.V

vastu ebaõigeid andmeid sisaldavate väidete ümberlükkamise, kahju hüvitamise ja viivise

nõuetes esitatud hagi menetlemise jätkamist. Sellises sõnastuse nõude juurde jäi ta ka

pärast kohtuistungit esitatud lõplikus seisukohas.

97. Kokkuvõtvalt saab kohus U.V-st aru nii, et U.V soovib vabaneda nii 19. novembri 2020

kompromissimäärusest kui sellega kinnitatud 7. jaanuari 2020 kompromissikokkuleppest.

98. 7. jaanuari 2020 kokkuleppest on tsiviilasjas X-XX-XXXX sõlmitud kompromissi

kinnitava kohtumääruse kaudu kompromissi lahutamatu osa (resolutsiooni p 2) ning

määrusega kinnitatud kompromissi kohaselt on U.V kohustunud 7. jaanuari 2020

kompromissilepingus sätestatud kokkuleppeid täitma ning need on talle kohtumääruse

kinnitamisel kostjale täitedokumendi tähenduses kohustuslikud. Kohtu hinnangul

tähendab see sisuliselt seda, et U.V on 7. jaanuari 2020 kompromissilepingu sõlmimise

tahet kinnitanud ka 18. novembril 2020 tsiviilasjas X-XX-XXXX kompromissi sõlmides

ja pooled on kokku leppinud, et see on osa kohtulikust kompromissist ja 7. jaanuari 2020

kompromissikokkuleppe kehtetuse tuvastamist eraldiseisvalt U.V ei saa. Samas ei ole

U.V toonud kohtule esile ka ühtegi 7. jaanuari 2020 lepingu sõlmimisega seonduvat

asjaolu, mis poleks samal ajal seotud ka tsiviilasja X-XX-XXXX menetlusega.

99. TsMS § 430 lg 8 näeb ette, et kohtulikku kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele

saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist

saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi

saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või

kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva

täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi

rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja

menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

100.Hagejad on leidnud, et U.V nõue tuleb jätta rahuldamata juba põhjusel, et ta on esitanud

kompromissi kehtetuks tunnistamise nõude hagimenetluses. Kohus asja nii mustvalgelt ei

näe. Praegusel juhul on U.V esitanud kohtuliku kompromissi tühistuse tuvastamise nõude

küll esmalt vastuhagina, kuid kuna samas menetluses on ka U.V hagid sama kohtuliku

kompromissi alusel algatatud täitemenetluste sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja

muuhulgas on ta tuginenud neis ka sellele, et kompromissi kehtetuks kuulutamise nõue

on kohtus, siis vaatab kohus U.V nõude sisuliselt läbi.

101.U.V väitel on kohtuliku kompromissi tühistuse tuvastamiseks neli alust: (i) N.D rikub

vastastikuseid kohustusi ja seetõttu tuleb nõuded lubamatuks tunnistada, (ii) pooled

sõlmisid kompromissi (TsÜS § 92), pettuse (TsÜS § 94) tõttu või ähvarduse või

vägivalla (TsÜS § 96) mõjul, (iii) ajal kui kompromissil põhinev täitedokument on

maakohtus menetluses on hagejad esitanud sama dokumenti mitu sihilikult pahatahtlikult

korda täitemenetluses valesti ja (iv) väited, mida U.V tsiviilasjas X-XX-XXXX oli

sunnitud ümber lükkama, on siiski tõesed. N.D valetas ja see on pettus TsÜS § 94

kohaselt.

102.Esimene alus saab kohtu aru saamisel seonduda lepingu rikkumise tõttu kompromissist

taganemise või selle üles ütlemisega (VÕS § 101 lg 1 p 4). Võlausaldaja võib VÕS § 101

lg 1 p 4 ning § 116 lg-te 1 ja 2 järgi lepingust taganeda, kui teine lepingupool on

lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud või on jätnud täiendava tähtaja jooksul

täitmata muu kohustuse või teatanud, et ta seda ei täida ja VÕS § 101 lg 1 p 4 ning § 116

lg 6 alusel vastavalt VÕS §-s 196 sätestatule lepingu üles öelda kui oluliselt rikutakse

kestvuslepingut. VÕS § 196 lg 2 järgi juhul võib lepingu üles öelda alles pärast

kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist.

103.U.V on esimese põhjuse juures välja toonud, et N.D rikub lepingu punkti 10. Viidatud

punkt näeb ette, et W.Z ja N.D kohustuvad tegema koostööd kõigis

kompromisskokkuleppe allkirjastamise ajal käimas olevates kriminaalasjades kus

nimetatud isikud ning U.V on menetlusosalisteks (dtl 21). Hagejad U.V-ga ei nõustu.

104. U.V väitel kohustus N.D kohustus tegema koostööd kriminaalmenetluses nr

XXXXXXXXXXX ja samuti olid kriminaalasjad käimasolevad X-XX-XXXX

eelistungil 19. nov 2020 (dtl 1825). U.V on samale menetlusdokumendile lisanud

kriminaalmenetluse nr XXXXXXXXXXX lõpetamise määruse 24. augustist 2017 (dtl

1862). Kriminaalmenetlus, milles koostöö puudumist U.V W.Z-ile või N.D-le (emba

kumba võib U.V olla mõelnud) ette heidab on seega lõpetatud juba aastal 2017 ega olnud

aastal 2020 käimasolev kriminaalmenetlus. U.V ei ole kohtu ette toonud ühtegi

konkreetset kriminaalasja menetlust, mida oleks toimetatud 2020 aasta 7. jaanuaril või

19. novembril või üldse 2020 aastal. U.V heidab hagejatele läbivalt ette temale

tervisekahju tekitamist 4. juulil 2017 Mmmmmm teel asuvas kaupluses. Samuti on U.V

välja toonud kriminaalasjade aegumist 4. juulil 2024. Kohus saab eeldada, et U.V võib

olla käimasoleva kriminaalasjana kuriteo aegumistähtaega. Kui nii, siis on U.V arusaam

ekslik. Käimasolev kriminaalasi saab olla kõnekeelne vaste käimasolevale

kriminaalmenetlusele ja kriminaalmenetlust saab toimetada üksnes selleks pädev asutus

(politsei, prokuratuur, kohus). Kui kriminaalmenetlust pole alustatud või see on

lõpetatud, siis pole ka käimasolevat kriminaalasja. Eelöeldust tulenevalt ei tuvasta kohus,

et hagejad oleksid rikkunud 7. jaanuari 2020 kokkulepet teha koostööd kokkuleppe

allkirjastamise ajal käimasolevates kriminaalasjades.

105.U.V on vastuhagiavalduses tuginenud ka sellele, et rikutud on kokkuleppe punkti 13,

mille järgi kohustuvad hagejad täitma häid ettevõtlustavasid. Rikkumine seisnes selles, et

U.V soovis osta halumasina varuosi või uut halumasinat OÜ-lt FFFFF, mille omanik ja

juhataja on W.Z. U.V saatis ettevõttele kirju, sellesisulisi kirju, kuid talle ei vastatud.

Hagejad leiavad, et U.V pole FFFFF OÜ-le teinud ühtegi mõistlikku ja asjakohast

müügipakkumist. U.V pole tõendanud sellise pakkumise olemasolu või seda, et hagejad

oleks sellist pakkumist ignoreerinud.

106.Kohus nõustub siin hagejatega. U.V väited, et ta on pöördunud OÜ FFFFF poole

mõistliku ostusooviga, on paljasõnalised. Hagejad on hagiavaldusele lisanud hulga U.V

e-kirju, mille pealkiri on küll Re: Uue CCCCi päring, kuid sisu ei ole kohtu hinnangul

kuidagi halumasina või selle varuosade ostusooviga seostatav (dtl 26-59). Kohus leiab, et

U.V etteheide hagejatele heade ettevõtlustavade rikkumistes on tõendamata.

107.U.V heidab hagejatele ette ka kompromissi punkti 12 rikkumist. See punkt kohustab

W.Z-i ja N.D-d kustutama kõik U.V-ga seotud lindistused ning kirjad ning neid mitte

mistahes kolmandatele osapooltele esitama. Esiteks heidab U.V ette, et nad oleksid

pidanud U.V kirjad kustutama, kuid nemad esitasid need kohtule ning seda, et hagejad

kasutavad tema ID-kaardi koopiat ja töövõimetustunnistust. Hagejad juhivad

tähelepanud, et see kokkuleppe punkt peab silmas kompromissi sõlmimise ajal olemas

olnud kirju ja lindistusi, kohtule esitatud kirjad on U.V saatnud pärast kompromissi

sõlmimist. U.V pole hagejate käsitlusele tegelikul sisuliselt ka vastu vaielnud. Kohus

saab siin aru, et pooled pidasid silmas kirju ja lindistusi, mis olid tollal olemas. Lisaks ei

ole kohus tavamõttes kolmas osapool, kellele ei saa või ei tohi esitada ega avaldada

andmeid ja dokumente. Kohus saab U.V-st aru nii, et ta loeb kokkuleppe rikkumiseks

seda, et hagejad on hagi tagamise avalduse lisana foto U.V isikutunnistusest ja

töövõimekaardist (dtl 72). U.V etteheide ID-kaardi ja töövõimetuse tunnistuse

(isikuandmete) kohtule edastamisest jääb kohtule arusaamatuks. Kohus ei tuvasta, et

hagejad oleksid kokkuleppe punkti 12 rikkunud.

108.U.V väitel on hagejad rikkunud ka kokkuleppe punkti 8. See punkt kohustab hagejaid

mõistlikult võimaldama U.V-l kompromissikokkulepet täita, st mitte looma tahtlikult

olukordasid, mis põhjustaksid L. U.V poolt kompromissikokkuleppe rikkumise (dtl 21).

U.V heidab hagejatele ette CCCCi müümata jätmist, kriminaalasjade arutamata jätmist ja

Ve piltide maha võtmata jätmist. Esimesele kahele etteheitele on kohus juba vastanud

(U.V pole tõendanud, et ta on CCCCit ka tegelikult osta tahtnud ning kriminaalasju, mida

hagejad pidanuks arutama kohus ei tuvastanud). Ve piltide maha võtmata jätmise

etteheide on täielikult asjaoludega seostamata, seega pole kohtul võimalik ka hinnata

kuidas ja kas seda rikkumiseks saaks hinnata.

109. U.V väitel on hagejad kohustatud temale oma rikkumiste eest tasuma samad summad,

mida nemad talle, sest 7. jaanuari 2020 lepingus on klientidena tähistatud teda (ja Andrus

N.D-d) ja võlgnikuna hagejat või hagejaid. Kohus saab U.V-st aru nii, et klient on ta

lepingus seepärast, et ta oli Mmmmmm poe klient, kus toimus peksmine ning W.Z on

võlgnik, sest tema vastutab U.V hinnangul tema tervisekahju eest (U.V on punkti 7 järgi

halumasina klient ja N.D raske tervise kahju tõttu peksmise läbi võlgnik/ N.D on raske

tervisekahju tõttu lepingus võlgnik ja U.V poe Mmmmmm poe klient, kus toimus

peksmine).

110.Lisaks tõi U.V kohtuistungil välja, et leping lähtub 12. dets 2019 järgmise sisuga kirjast

RRele. „W.Z-ile sai antud eelnevalt teada, et kas lahendame kriminaalmenetlus nr

XXXXXXXXXXX kokkuleppemenetlusega või kohtuväliselt. Motokommuuni

teadvustamine W.Z tegemistest oli vajalik kuna selle nõukogu liige ei tohiks omada krim

asju ega sooritada U.V kirjeldatud tegusi- eeskätt maaslamaja peksmine. U.V kirjas

motokommuunile pole olnud sihilikku laimu vaid tegeliku olukorra kirjeldus. U.V

prokuraatuuri avalduses on W.Z-i tekitatud kahjud üle paarikümne tuhande. U.V on

peale W.Z-i peksisi ja valesüüdistusi töövõimetu alates 4. juuli 2017. mil toimus

peksmine. W.Z peab kahjud ise tasuma. Vaidlustas asja, olen vaid nõus

lähenemiskeeludega ja sellega seonduvaga. Olen nõus teiega suhtlema telefonitsi,

kohapeal ja meilitsi. (dtl 1848).

111.U.V väitel on kompromissileping on koostatud selle sama kirja põhjal ning kiri on

kompromissi alusdokument. Klient U.V oli ainult lähenemiskeeluga nõus. Võlgnik N.D

kohustus tasuma tervisekahjud, tegema koostööd kohtuväliselt. See on selle sama

kompromissilepingu alusdokument ja see on selle põhjal koostatud. See sama leping on

selle põhjal koostatud. U.V on ainult nõus lähenemiskeeluga ja lähenemiskeelu kohta ei

ole ühtegi…lähenemiskeeluga tuleb minna täitemenetlusse. Seal kohtutäitur paneb

lähenemiskeelu selle trahvi. N.D on lepingus võlgnik VÕS kohaselt.

112.Hagejad pole U.V tõlgendusega nõus, sest U.V viidatud punkt 7 on kokkuleppe osas,

milles nähakse ette U.V kohustused (p 1-7) ja hagejate kohustused on

kompromisslepingu p-d 8-13). Kuna osa reguleerib U.V kohustusi tuleb selles punktis

võlgnikuna mõista U.V-d ning klientidena W.Z-i ja N.D-d.

113.Kohus leiab, et U.V väidetud rolle temale ja hagejatele 7. jaanuari 2020 lepingu punktis

anda ei saa. Lepingut pole VÕS § 29 tõlgendamisreeglitest lähtudes võimalik nii

sisustada.

114.Vaidlusalune punkt on sõnastatud järgmiselt: „Pooltevaheliste vaidluste tekkimise

vältimiseks kinnitavad pooled, et igakordse kohustuse rikkumise korral kohustub võlgnik

tasuma klientidele leppetrahvi summas 600 eurot. Vastutus rikkumise eest ei sõltu süü

olemasolust või vormist.“

115.Nii nagu hagejad on välja toonud on lepingus kaks osa esimene on U.V kohustused

(punktid 1-7) ja teine W.Z ja N.D kohustused (punktid 8-3). Erinevalt teistest

kompromissikokkuleppe punktides pole siin küll kasutatud osaliste nimesid, kuid kohtu

hinnangul pole võimalik lepingut võimalik mõistlikult mõista ja tõlgendada nii, et U.V-d

on tähistatud kliendina, kellele peavad võlgnik (hagejad) tasuma kohustuse igakordsel

rikkumisel leppetrahvi.

116.U.V konstruktsioon, et kliendi mõistet tuleb sisustada läbi poe kliendiks olemise ja

tervisekahjude võlgnevuse, mille tasumisega W.Z nõustus väidetavalt läbi R. Sarvele

saadetud kirjale kompromissiga vastamisega, on kohtu hinnangul ilmselgelt otsitud ega

haaku lepingu struktuuri ega mõistete tegeliku tähendusega. Hagejad on usutavalt

selgitanud, et klientide all tuleb mõista neid ning võlgnikuna U.V-d.

117.U.V viitab enda e-kirjale lepingueelsete läbirääkimiste (VÕS § 14) kontekstis ja kui

lepingu alusdokumendile. Kohtu hinnangul ei ole U.V e-kirja sisust võimalik teha

mõistlikult seostatult järeldust, et U.V on lepingus klient.

118.U.V väited, et hagejad on kompromisskokkulepet rikkunud kohtu hinnangul tõendamist

ei leidnud. Kui lepingut pole rikutud, siis pole U.V ka alust lepingust taganeda või seda

üles öelda.

119.U.V teine põhjus on, et kompromiss on sõlmitud eksimus (TsÜS § 92), pettuse (TsÜS §

94) tõttu või ähvarduse või vägivalla (TsÜS § 96) mõjul. Kohus leiab, et ühtegi neist

alustest pole U.V asjaoludega sisustanud ega tõendanud.

120.U.V on selle alapunkti põhjenduseks toonud, et eksimus oli kohtupoolne, kuna kohtunik

oli istungil ilmselgelt ette valmistamata, analüüsis U.V vastuseid ca 1 tund enne

vastuvõtmist (esitati laupäeval, võeti toimiku vastu esmaspäeva varahommikul). Kohus

selgitab, et U.V käsitlus eksimusest (TsÜS) 92 on ekslik. Eksimuses peab olema tehingu

pool. Kompromissi kinnitav kohtunik seda ei ole. Teiseks pole võimalik mõista, kuidas

U.V hinnag kohtuniku ettevalmistusele või tema seisukohtadega tutvumisele saab

mõjutada U.V ja hageja vahel sõlmitud kompromisskokkuleppe sisu. Küll neljanda

põhjusena, aga viitega TsÜS §-le 94 U.V toonud põhjuse, et tsiviilasjas X-XX-XXXX

vaidluse all olnud väited olid siiski tõesed ja N.D valetas. Kui kohus siin U.V-d õigesti

mõistab, siis heidab U.V ühele hagejatest (tõenäoliselt W.Z) ette et ta on teistele

valetanud (kohtule, politseile…??). TsÜS § 94 kohaldamise eelduseks on, aga see, et

ebaõigete asjaolude avaldamise tulemusel on eksimusse viidud see isik, kes tehingu teeb.

Kompromisskokkuleppe osaliseks on U.V, kes on menetluses läbivalt väitnud, et hagejad

on valetanud. U.V pole kordagi väitnud, et ta nõustus kompromissi sõlmima, sest pidas

enda väiteid valedeks.

121.Lisaks selgitab kohus U.V-le, et kohtumenetluse kompromissiga lõpetamisel ei ole

tähtsust sellel kumma menetluspoole esitatud väited kohtumenetluses tõendatuks

osutuksid ehk sellel, kelle väide oli õige või kellel vale. Kui pooled otsustavad kohtus

vaidlemisest loobuda ja sõlmivad kompromissi, siis ei tee kohus asjas sisulist lahendit

(TsMS § 428 lg 1 p 4).

122. Kokkuvõtes nendib kohus, et U.V nõue kompromissi kehtetuse tuvastamiseks tuleb jätta

rahuldamata, sest ühtegi TSÜS-is sätestatud alust pole U.V tõendanud. Ühtegi TsMS §

430 lg 8 eeldust, mille tagajärjel kompromissi õiguslikud tagajärjed ära langeks ja

menetlus tsiviilasjas X-XX-XXXX jätkuks kohus ei tuvastanud.

123. U.V kolmas põhjus, et hagejad on esitanud sama dokumenti nii kohtu kui

täitemenetluses ei seondu kehtetuse alustega vaid see saab sisuliselt seonduda U.V

hagidega täitemenetluste lubamatuks tunnistamiseks.

Leppetrahvi ja kahjuhüvitise nõue

124.Kuna kohus ei tuvastanud, et hagejad oleksid CCCCi halumasinaga seoses lepingut

rikkunud ega seda, et U.V-l on lepingu järgi õigus leppetrahvi nõuda jäävad rahuldamata

ka U.V nõuded kahjuhüvitise ja leppetrahvi saamiseks.

Sundtäitmiste lubamatuks tunnistamise nõuded

125.Rahuldamata jäävad kokkuvõttes ka U.V hagid sundtäitmiste lubamatuks tunnistamiseks.

126.TMS § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud,

ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega

õigusjõudu.

127.Vaidlust pole, et hagejad on 19. novembri 2020 kompromissi lisa 7. jaanuari 2020

kokkuleppe punktide 5 ja 6 rikkumistele tuginedes ja punkti 7 alusel alustanud U.V-lt

leppetrahvi nõudmiseks täitemenetlused täiteasjades 000/2022/3401, 000/2023/129,

000/2023/1821, 000/2024/1296 ja nr 000/2024/1252.

128.U.V leiab, et need sundtäitmised on lubamatud. Hagejad temaga ei nõustu.

129.Kohus tuvastas, et tsiviilasja X-XX-XXXX kohtulik kompromiss koos selle osaks oleva

7. jaanuari 2020 kompromisskokkuleppega kehtib. Jõustunud kohtumäärus on TsMS § 2

lg 1 p 1 järgi täitedokument.

130.Esmalt vastab kohus, et pole õige U.V väide, mille kohaselt on sundtäitmine lubamatu,

kuna toimub sama nõude osas topeltmenetlus (kohtus ja täitemenetluses). Siinses asjas

pole olukorda, kus samadel faktilistel asjaoludel tekkinud nõude üle vaieldakse kohtus

paralleelselt nõude sundtäitmisega täitemenetluses. Täitedokument (kohtumäärus) on küll

sama, kuid pooltel pole vaidlust, et 7. jaanuari 2020 kokkuleppe igakordsel rikkumisel

tekib hagejatel uutel asjaoludel uus leppetrahvi nõue. U.V pole tuginenud sellele, et

mõni konkreetne lepingu rikkumise fakt on täitemenetlustesse esitatud topelt. U.V pole

väitnud. Asjakohane on ka hagejate vastuväide, et erinevalt U.V viidatud lahendist on

siin täitedokumendiks kohtulahend.

131.U.V leiab, et TMS § 21 eeldused on täitmata. TMS § 21 lg 1 näeb ette, et kui

täitedokumendi täitmine sõltub sissenõudja kohustuse samaaegsest täitmisest võlgnikule,

ei või kohtutäitur täitemenetlust alustada enne, kui sissenõudja kohustus on täidetud või

kui sissenõudja või kohtutäitur on võlgnikule pakkunud sissenõudja kohustuse täitmist ja

võlgnik on alusetult keeldunud täitmist vastu võtmast või muul põhjusel täitmise

vastuvõtmisega viivitanud.

132.U.V leiab, et sissenõudjatest hagejad võlgnevad talle kokkuleppe punkti 7 alusel U.V-le

oma rikkumiste eest leppetrahve ja samas summas. Kohus tuvastas, et kokkuleppe punkti

7 alusel U.V hagejatelt leppetrahvi nõuda ei saa. Sel põhjusel U.V täitemenetlusest

keelduda ei saa.

133. U.V väitel pole tema lepingut rikkunud. U.V ei väida, et tema pole neid kirju saatnud,

mille alusel leppetrahvi nõutakse ka ei väida ta, et tema kirjad pole kuidagi seotud

hagejatega. Enese e-kirjad, mille saatmist talle ette heidetakse on ta sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise nõuete lisadena esitanud. U.V leiab, et need ei riku lepingut,

sest tal oli õigus nõuda koostööd kriminaalasjades ja kirjutada hagejale halumasina

teemadel ja need küsimused ongi tema pöördumiste sisu. U.V leiab, et lepingut rikuvad

hoopis hagejad ise kui ei täida head ettevõtlustava ja temaga koostööd ei tee. 7. jaanuari

2020 kokkuleppe punktid 10 ja 13 näevad sellise kohustuse neile ette.

134.Kohus tuvastas eelnevalt, et pole sellist kriminaalmenetlust, mille raames U.V oleks

õigustatud hagejatelt koostööd ja läbirääkimisi soovima, seega pole U.V kirjadele ka

õigustust. Kohus tuvastas ka seda, et U.V kirjade sisu ei ole tegelikult CCCCi

halumasinaga kauplemine nii nagu ta ise väidab.

135.U.V on esitanud väiteid ka et ta on nõuded tasunud. Kohtu arusaamisel pole see väide

esitatud kontekstis, et hagejad on täitemenetlusse pöördunud leppetrahvinõuetega, mille

ta kord on juba täitnud.

136.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohus ei tuvasta, et U.V suhtes oleks toimetatud

vaidlustatud täitemenetlusi täiteasjades täiteasjades 000/2022/3401, 000/2023/129,

000/2023/1821,000/2024/1296 ja nr 000/2024/1252 lubamatult, ühtegi alust U.V suhtes

algatatud sundtäitmiste lubamatuks tunnistamiseks pole.

Hagi tagamise abinõu

137.Kohus rahuldas hagejate W.Z ja N.D taotluse hagi tagamiseks ja seadis 5. novembri

2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-17117 U.V vastu esitatud nõude tagamiseks

kohtuliku hüpoteegi summas 12 000 eurot temale kuuluvale kinnisasjale registriosa

numbriga xxxxx esimesele vabale järjekohale W.Z ja N.D kasuks. Hagi jääb läbi

vaatamata ja hagi tagamise abinõu tuleb TsMS § 386 lg 4 aluselt otsuse jõustumisel

tühistada. Kohus selgitab U.V-le , kui hagi tagamine tühistatakse, omandab hüpoteegi

TsMS § 388 lg 6 tulenevalt kinnisasja omanik. Tema taotlusel kustutatakse kohtulik

hüpoteek hagi tagamise tühistamise määruse alusel kinnistusraamatust.

Menetluskulud

138.Kohus märgib vastavalt TsMS § 173 lg 1 kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. Kohus jättis hagi läbi vaatamata ja hagi menetlemisega seotud

kulud jäävad TsMS § 168 lg 2 alusel hagejate kanda. Kostja vastuhagid jäid rahuldamata

ja nende menetlemisega seotud kulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel tema kanda.

139.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast

otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). TsMS 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude

jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik

Märkus:

Pärnu Maakohtu 16.05.2025 kohtuotsus jõustus Riigikohtu 19.01.2026 määrusega.

Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2025 määruse resolutsioon: 1. Jätta U.V 07.06.2025

(täiendatud 08.09.2025) apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 16.05.2025 otsuse peale

tsiviilasjas nr 2-21-17117 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud U.V kanda. W.Z-il ega N.D-l ei ole

apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Riigikohtu 19.01.2026 määruse resolutsioon:

1.Keelduda määruskaebuse menetlusse võtmisest kaebuse põhjendamatuse tõttu.

2.Jätta Riigikohtus kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.

3.Riigikohtu menetluskulusid välja ei mõisteta.