1-11-9533/141-11-9533/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. detsember 2011.a Tallinn Kriminaalasja number 1-11- 9533 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Meelika Aava ja Sten Lind Kohtuistungi sekretär Tõlk Tatjana Derkatš Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 29. november 2011.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi O.G süüdistus KarS § 424; 121 ja 266 lg 2 p 3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 11.10.2011.a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava O.G kaitsja adv Leelo Viil Prokurör Algis Sepp

Süüdistatav O.G

isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxx, kodakondsuseta, töötab xxxxxxxxx, varem kaheksal korral kohtu poolt karistatud, viimati 27.09.2010.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi 5 kuu ja 10 päevase vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga, viibis eelvangistuses 17-18.08.2011.a. Kaitsja Adv Leelo Viil RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 11. oktoobri 2011.a otsus O.G-le KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmises ja teha selles osas uus otsus: KarS § 65 lg 2 alusel suurendada O.G-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.09.2010.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuu ja 1 päeva võrra ja liitkaristuseks mõista 9 kuud ja 1 päev vangistust. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega

tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 11.10.2011.a otsusega tunnistati O.G süüdi KarS § 424 järgi ja karistati 6-kuulise vangistusega, KarS § 121 järgi 4-kuulise vangistusega, KarS § 266 lg 2 p 3 järgi 2-kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra lühendatu ja kandmisele kuuluvaks karistuseks

mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.09.2010.a. otsusega mõistetud ärakandmata karistuse (5 kuud ja 10 päeva) võrra

ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 9 kuud ja 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise

alguseks loeti karistuse kandmisele asumise päev. Eelvangistuse viibitud 2 päeva (17- 18.08.2011.a.) arvati karistusaja hulka. KarS § 50 lg 1 alusel võeti O.G-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

KarS § 424 järgi tunnistati O.G süüdi selles, et ta 17.08.2011.a juhtis Tallinnas Raadiku 8/2 maja juures sõiduautot joobeseisundis (alkoholisisaldus 1 l väljahingatavas õhus 0,85 mg).

KarS § 266 lg 2 p 3 järgi tunnistati ta süüdi selles, et 11.07.2011.a tungis koos tuvastamata isikuga ebaseaduslikult Pikk 34-4 korterisse.

KarS § 121 järgi tunnistati ta süüdi selles, et tunginud 11.07.2011.a xxx korterisse, lõi koos uurimisel tuvastamata isikuga tugitoolis istuvale A E mitu korda käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda, tekitades füüsilist valu ning A. E süles istuvale I L mitu korda pea ja parema jala piirkonda, tekitades füüsilist valu.

APELLATSIOONI SISU

Kaitsja vaidlustab maakohtu otsuse karistuse mõistmise osas ja taotleb mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga.

Kaitsja märgib, et O.G on ennast süüdi tunnistanud, tema süü KarS § 424 järgi hinnatud kuriteos pole suur, kuivõrd O.G ei olnud raskes joobes ja kahju kellelegi ei tekitanud. Teistes kuritegudes tuleb arvestada, et O.G tegutses oma pereliikmete kaitsmiseks. Süü

suurusest lähtudes ongi kohus põhjendamatult leidnud, et karistuseks tuleb mõista reaalne

vangistus. Arvestada tuleb, et O.G töötab, suurema osa katseajast on olnud

seadusekuulekas. Vangistuse kandmine tooks kaasa töökoha kaotuse. Süüdistatav peab ülal

perekonda. Kaitsja on veendunud, et O.G senine käitumine võimaldab eeldada, et ta

Kohus leidis, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Seega on

põhjendamatult arvestamata jäetud puhtsüdamlik kahetsus. Kohtupraktikas on asutud

seisukohale, et isikutele, kes enda süüd tunnistavad, võib riigipoolne hukkamõist ja karistusõiguslik kohtlemine olla leebem.

Kaitsja on seisukohal, et mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Maakohtu otsusest ei nähtu veenvaid põhjendusi O.G-le mõistetud karistuse osas. Kaitsja

ei nõustu, et karistuse eesmärgid on O.G puhul saavutatavad üksnes reaalse vangistusega.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni ja taotlesid jätkuvalt, et süüdistatavale mõistetud vangistus asendataks üldkasuliku tööga.

Prokurör leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioon ei anna otsuse tühistamiseks alust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioon põhjendatud ei ole, kuid maakohtu otsus tuleb tühistada O.G-le KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistuse osas.

Kohtukolleegium on seisukohal, et O.G-le mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku

tööga ei ole põhjendatud. Tuleb rõhutada, et üldkasuliku töö kohaldamist kui reaalse

vangistuse vältimise viimast võimalust vaagima asudes (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06, p 19), peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane

isik, kes on varem mitmeid kordi kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu, st, et KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused.

Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa pärast kriminaalasja materjalide ning apellatsiooniga tutvumist kuidagi väita, et O.G puhul esineksid asjaolud, mis oleksid käesoleval hetkel

KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku kohaldamise formaalsed eeldused (talle on maakohtu poolt mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb aga alati arvestada. O.G on varem kaheksal korral kohtu poolt karistatud (maakohtu otsuse sissejuhatavas osas

on märgitud üksnes tema kolm viimast karistust). Tema suhtes on kohaldatud rahalist

karistust, teda on korduvalt tingimisi vangistusest vabastatud, korduvalt on ta kandnud

karistusena ka reaalset vangistust. Need karistusmeetmed pole suunanud O.G seaduskuulekusele. Siinjuures tuleb veel märkida, et väärteokorras on O.G karistatud palju kordi, sealhulgas korduvalt KarS § 218 lg 1 alusel ning ka Alkoholiseaduse § 70 alusel /tl 46-52/. Viimati karistati O.G Harju Maakohtu 27.09.2010.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi 5 kuu ja 10 päevase vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga. Ca 10 kuud pärast katseaja algust pani O.G toime uued kuriteod. Eelnevast järeldub üheselt, et

O.G puhul ei saa kuidagi kujuneda veendumust, et ta suudab edaspidi õiguskuulekalt

4

elada. Seega puuduvad O.G puhul KarS § 69 kohaldamiseks vajalikud materiaalsed eeldused, vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on välistatud süüdistatava isikuandmetest lähtudes.

Kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks osundada Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-40-04

antud selgitustele, mille kohaselt on KarS §-st 56 lg-st 1 tulenevalt karistamise aluseks ja seega ka põhiliseks kriteeriumiks tõepoolest üksnes isiku süü, kuid sama lõike teisest lausest

aga selgub, et karistuse mõistmisel tuleb peale aluse arvestada ka teisi asjaolusid, sh. ka

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Seega tuleb kohtutel karistuse mõistmisel silmas pidada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Igasugune mõjustamine toimub läbi isiksuse, tema hoiakute muutmise

kaudu. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks - prognoosimaks, milline karistus on efektiivseim, mõjustamaks süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma - arvestama ka süüdlase isikut.

Mis puudutab apellandi väidet, nagu oleks maakohus põhjendamatult O.G poolt

avaldatud puhtsüdamliku kahetsuse kergendava asjaoluna arvestamata jätnud, siis

kohtukolleegium apellandiga ei nõustu. Kohtuistungi protokolli kohaselt ei ole O.G kahetsust avaldanud /tl 84-86/.

Apellatsioonist väljudes peab kohtukolleegium aga vajalikuks märkida järgmist.

KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristust mõistes tuleb see moodustada eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osast ja uue otsusega mõistetud karistusest. 27.09.2010.a Harju

Maakohtu otsuse kohaselt on O.G karistusest kandmata 5 kuud ja 1 päev /tl 64/. O.G-le

mõisteti küll karistuseks 5 kuud ja 10 päeva vangistust, kuid et ta viibis 12- 13.03.2010; 13.03.2010; 04-05.04.2010; 26-28.05.2010 ja 14-15.06.2010.a s.o kokku 9 päeva eelvangistuses, siis arvati see aeg KarS § 68 lg 1 alusel karistuse kandmise hulka. Seega tuleb suurendada käesolevas asjas O.G-le mõistetud karistust (4 kuud vangistust) eelmise

kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse (5 kuud ja 1 päev) vangistust võrra ja liitkaristuseks mõista 9 kuud ja 1 päev vangistust. Eelvangistuses viibitud 2 päeva käesoleva

kriminaalasja menetluse kestel on maakohus vastavalt KarS §-le 68 lg 1 karistuse hulka arvanud.

Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 11.10.2011.a otsuse O.G-le KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuses ja teeb selles osas uue otsuse. Apellatsiooni jätab ringkonnakohus rahuldamata.

Malle Preimer Meelika Aava Sten Lind