3-24-3099/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedQ.V esitas Tallinna Halduskohtule 13.11.2024 kaebuse, milles palus tuvastada Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasus, mis seisnes tema 06.11.2024 kooli saatmata jätmises.
Legislator headnote
AI generated3-24-3099/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Q.V esitas Tallinna Halduskohtule 13.11.2024 kaebuse, milles palus tuvastada Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasus, mis seisnes tema 06.11.2024 kooli saatmata jätmises.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja
Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
16. mai 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-3099
Haldusasi
Q.V kaebus Tallinna Vangla toimingu õigusvastasuse
tuvastamiseks (kooli saatmata jätmine)
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 8. jaanuari 2025. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – Q.V
Vastustaja – Tallinna Vangla
Menetluse alus ringkonnakohtus
Q.V määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Võtta menetlusse Q.V määruskaebus Tallinna Halduskohtu 8. jaanuari 2025. a
määruse peale haldusasjas nr 3-24-3099.
2. Jätta Q.V määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 8. jaanuari 2025. a
määrus haldusasjas nr 3-24-3099 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Q.V esitas Tallinna Halduskohtule 13.11.2024 kaebuse, milles palus tuvastada Tallinna
Vangla tegevuse õigusvastasus, mis seisnes tema 06.11.2024 kooli saatmata jätmises.
Valvurid ei viinud kaebajat 06.11.2024 kooli ning talle märgiti koolist põhjuseta puudumine.
Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine on vajalik, et kaebaja saaks põhjendada, et
koolist puudumine ei juhtunud tema süül. Teatud arvu põhjuseta puudumiste korral jäetakse
kaebaja klassi kordama. Kooli saatmine on iganädalane probleem. Vaidemenetlus ei aitaks
probleemi lahendada, sest konkreetne sündmus on juba toimunud.
2. Tallinna Vangla selgitas 18.12.2024 vastuses, et Q.V kooli saatmine 06.11.2024
hilines ning pärast ca 10-minutilist koolis viibimist paigutati kaebaja vangla sektsiooni tagasi
seoses õpetaja haigestumisega. Seejärel jäi Q.V samal päeval kooli tagasi saatmata, kuna
valvurid ei järginud 04.11.2024 e-kirja, kus oli muudetud õppehoonesse saatmise ajakava. Sel
3-24-3099
põhjusel puudus kaebaja 06.11.2024 neljast koolitunnist. Tallinna Vangla selgitas 06.01.2025,
et olukord on kohtuväliselt lahendatud ning kool on kaebaja 06.11.2024 puudumise põhjuse
ära muutnud (s.o põhjuseta puudumist infosüsteemis enam ei kajastu). Sedalaadi probleeme
on ka edaspidi mõistlik lahendada kohtuväliselt. Vangla kordab teenistujatele, et info
kinnipeetavate koolist puudumise põhjuste kohta jõuaks koolini õigeaegselt ja põhjuseta
puudumiseks ei märgitaks olukorda, kus kinnipeetav jäetakse kooli viimata vanglast
olenevatel põhjustel.
3. Tallinna Halduskohus lõpetas 08.01.2025 määrusega menetluse HKMS § 152 lg 1 p
4 ja lg 3 alusel, sest kaebaja õiguskaitsevajadus on ära langenud ja kaebaja on saavutanud
oma kaebuse eesmärgi. HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamine ei eelda tingimata
kaebuse nõude formaalset täitmist vastustaja poolt, vaid tuvastamisnõudes võib menetluse
lõpetada mh juhul, kui vastustaja sooritab toimingu, millega rahuldab kaebaja põhjendatud
huvi vastava asjaolu tuvastamise vastu. Vangla on tunnistanud, et kaebaja 06.11.2024 koolist
puudumine oli tingitud valvurite tegevusetusest ja kool on kaebaja põhjuseta puudumise ära
kustutatud. Kuna vangla on lisaks nõustunud lahendama edaspidi sellised probleemid
koostöös kooliga, siis on kaebaja saavutanud tuvastamiskaebuse eesmärgi ning menetluse
jätkamine ei ole enam vajalik ega põhjendatud. Tuvastamisnõue ei oleks HKMS § 45 lg 2
järgi ka lubatav, sest konkreetse põhjuseta puudumise muutmiseks oleks tõhusamaks
õiguskaitsevahendiks kohustamisnõue. Konkreetsed puudumised tuleb alati üle vaadata
juhtumipõhiselt ja eeldada ei saa vangla poolt sarnaste eksimuste kordamist. Ka hilisema
hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS §
45 lg 2 ls 2).
4. Q.V palub 11.01.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata kaebus
halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluse lõpetamisel ilma kaebust
menetlusse võtmata pidanuks kohus tuginema HKMS § 152 lg-le 3. Menetluse lõpetamine ei
olnud põhjendatud, sest põhjuseta puudumise kustutamine ei tähenda veel koolist puudumise
tagajärje kõrvaldamist. Selleks peab kaebaja tunni järele tegema, mis raskendab õpinguid ja
mis tähendab kaebaja elu ümberkorraldamist. Õigusvastasuse tuvastamine aitaks edaspidi
koolile selgitada, miks kaebajal on raskusi puudutud päeval koolis käsitletud materjaliga.
Lisaks on kaebajal alates septembrist igal esmaspäeval, mil tunnid algavad kell 10.30,
probleeme kooli saatmisega. Kaebaja kontaktisik on sellest valvuritele rääkinud, kuid tulutult.
Tegemist ei olnud tühekordse veaga, vaid juba pikemalt kestnud probleemiga. Ka kool on
sellel teemal vanglaga suhelnud, kuid probleemid on jätkunud ning valvurid ei vii kaebajat
ikkagi õigeks ajaks kooli.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse
esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne
(HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine
on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea
vajalikuks küsida vastustajalt määruskaebuse suhtes seisukohta, vaid arvestab tema poolt
varem avaldatuga.
6. Halduskohus tugines HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamisel
õiguskirjanduses väljendatud seisukohale, et tuvastamisnõudes võib sellel alusel menetluse
lõpetada mh juhul, kui vastustaja annab haldusakti või sooritab toimingu, millega rahuldab
kaebaja põhjendatud huvi vaidlusaluse asjaolu tuvastamise vastu (vt K. Siigur. HKMS § 152
kommentaar, p B.V – K. Merusk, I. Pilving (toim). Halduskohtumenetluse seadustik.
2(4)
3-24-3099
Kommenteeritud väljaanne, 2013, lk 509). Ka kohtupraktika järgi tuleb HKMS § 152 lg 1 p-s
4 sätestatud alust tõlgendada pigem laialt ning sellel alusel saab menetluse lõpetada mh siis,
kui õiguskaitsevajadus on ära langenud (nt Riigikohtu 23.12.2024 määrus nr 3-21-1862, p 9)
ja vastustaja tegevuse tõttu on ühtlasi saavutatud õigusrahu (nt Riigikohtu 03.12.2021 määrus
nr 3-14-50421, p-d 21–22).
7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et olukorras, kus Q.V vaidlustas kaebuses
selgelt Tallinna Vangla 06.11.2024 toimingut ning põhjendas enda õiguskaitsevajadust üksnes
sooviga koolile tõendada, et puudumine ei toimunud kaebaja süül (sh oli õpetaja 12.11.2024
keeldunud puudumist parandamast), ja preventiivse eesmärgiga vältida tulevikus
samalaadsete olukordade kordumist, esines pärast vastustaja poolt koolile selgituste esitamist
ning eksimuse tunnistamist alus lõpetada tuvastamisnõude menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4
alusel, sest kaebaja õiguskaitsevajadus oli ära langenud. Kuna kool on pärast vanglalt saadud
selgitusi kustutanud infosüsteemis varem sisaldunud märke, et kaebaja puudus 06.11.2024
koolist põhjuseta (vt e-kooli väljavõte, mille järgi puudus Q.V 06.11.2024 neljast tunnist
põhjusega – dtl 23), on kaebaja saavutanud selles osas oma kaebuse eesmärgi. Samuti kinnitas
vangla 06.01.2025 vastuses, et on rakendanud töökorralduslikke meetmeid, tagamaks seda, et
edaspidi jõuaks info kinnipeetavate koolist puudumise põhjuste kohta Tallinna Täiskasvanute
Gümnaasiumile õigeaegselt ning põhjuseta puudumiseks ei märgitaks olukorda, kui
kinnipeetav jäetakse kooli viimata vanglast olenevatel põhjustel. Seega ei ole põhjust arvata,
et tuvastamiskaebuse edasi menetlemine võiks olla vajalik ka preventiivse eesmärgi
saavutamiseks.
8. Halduskohus on määruse p-s 7 tõstatanud mh küsimuse, kas tuvastamiskaebuse
esitamine oli praegusel juhul HKMS § 45 lg 2 kohaselt üldse menetluslikult lubatav või
tulnuks kaebajal esitada (sh pärast vangistusseaduse § 11 lg-s 5 ettenähtud kohustusliku
kohtueelse menetluse läbimist) kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks esitada koolile teavitus
/ põhjendus, et kaebaja koolist 06.11.2024 puudumine ei toimunud kaebaja süül. Olukorras,
kus halduskohus tõstatas tuvastamiskaebuse lubatavuse küsimuse alles menetluse lõpetamise
määruses ning kohus ei ole kaebust tagastanud, vaid lõpetas haldusasja menetluse (sh viitas
HKMS § 43 lg 1 p-s 2 toodud tagajärgedele), tuleb siiski eeldada, et halduskohus pidas
tuvastamisnõuet lubatavaks. Kuivõrd määruskaebuse on esitanud üksnes Q.V ning
tuvastamiskaebuse aktsepteerimine ei saaks kuidagi rikkuda tema õigusi, ei võta
ringkonnakohus seisukohta, kas kaebaja käsutuses olnuks tuvastamiskaebusest tõhusam
õiguskaitsevahend või mitte.
9. Q.V on määruskaebuses asunud oma kaebuse eesmärke laiendama, viidates sellele, et
tegemist on jätkuva ja süsteemse probleemiga, mis kordub alates 2024. a septembrist igal
esmaspäeval, ning tuues täiendavalt välja, et peab 06.11.2024 puudutud tunnid järele vastama.
Ringkonnakohtu hinnangul ei anna tagantjärele esitatud põhjendused alust halduskohtu
määrust muuta. Kuigi kaebuses on üldsõnaliselt viidatud, et probleem on pea iganädalane,
keskendus kaebus selgelt üksnes 06.11.2024 toimunud sündmusele. Seejuures oli 06.11.2024
kolmapäev ja kaebaja puudus 3.–6. tunnist, mitte koolipäeva algusest, mistõttu ei saa
06.11.2024 juhtumiga seotud etteheiteid laiendada väidetavale probleemile, et vangla ei saada
kaebajat esmaspäeviti õigeks ajaks kooli. Kui probleem kooli saatmisega jätkub, siis on
kaebajal võimalik pöörduda selle lahendamiseks vangla poole ning seejärel vajadusel
kaebusega halduskohtusse. Tundidest puudumise faktiliste tagajärgede kõrvaldamist (st
puudutud koolitundides läbi võetud materjali omandamist) ei oleks võimalik saavutada ühegi
Tallinna Vangla vastu esitatava nõudega, vaid õppes mahajäämuse likvideerimine koostöös
kooliga on üksnes kaebaja enda kontrolli all.
3(4)
3-24-3099
10. Kaebaja viide, et kohus pidanuks menetluse lõpetamisel tuginema HKMS § 152 lg-le 3
jääb arusaamatuks, sest halduskohus ongi tuginenud nii HKMS § 152 lg 1 p-le 4 kui ka lg-le 3
(vt määruse p 7 kolmas lõik). Õiguslikku alust ei märgita kohtulahendi resolutsioonis, vaid
põhjendustes (nt Riigikohtu 12.10.2011 määrus nr 3-3-1-56-11, p 9). See, kas kaebus oli enne
haldusasja menetluse lõpetamist võetud menetlusse või mitte, nähtub kohtutoimikust ja
puudub igasugune vajadus kajastada seda kohtumääruse resolutsioonis, sest sellest ei muutu
menetluse lõpetamise õiguslik tähendus ega tagajärjed.
11. Eelneva põhjal jääb Q.V määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
08.01.2025 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)