3-25-183/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

16. mai 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-183

Haldusasi

Z.E kaebus seoses Tallinna Vangla õpperuumide

õhutemperatuuriga

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24. jaanuari 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Z.E määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Z.E määruskaebus Tallinna Halduskohtu 24. jaanuari 2025. a

määruse peale haldusasjas nr 3-25-183.

2. Jätta Z.E määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 24. jaanuari 2025.

a määruse haldusasjas nr 3-25-183 resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu

määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.E esitas Tallinna Halduskohtule 23.01.2025 kaebuse, milles esitas järgmised nõuded:

–

tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vanglas asuvates Tallinna Täiskasvanute

Gümnaasiumi (TTG) õpperuumides termomeetri puudumine;

–

kohustada TTG-d lisama õpperuumidesse termomeeter;

–

tuvastada 2024/2025. õppeaasta klassiruumi õhutemperatuur;

–

kohustada TTG-d tagama õpperuumides õhutemperatuuri vähemalt 19 °C;

–

keelata TTG-l õppetöö läbiviimine ruumis, mille õhutemperatuur on madalam kui 19

°C.

Kaebaja omandab vangistuse ajal TTG-s põhiharidust (9. klassis). Vangistusseaduse (VangS)

§ 34 lg 3 alusel tagab ruumid õppetööks Tallinna Vangla ning koolil on õigus nõuda ruumide

vastavust nõuetele. Õpilasel on õigus nõuda koolilt õppetöö korraldamist nõuetele vastavates

õpperuumides. Kõikide õpperuumide õhutemperatuur on väga madal ja kaebaja külmetab neis

3-25-183

pidevalt. Kaebaja on juhtinud õpetajate kaudu sellele kooli tähelepanu, kuid probleemiga ei

ole tegeletud. Klassiruumides puuduvad ka termomeetrid. Vabariigi Valitsuse 30.05.2013

määruse nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele“ § 12 lg 6 kohaselt peab õhutemperatuur

õpperuumis olema vähemalt 19 °C ja õhutemperatuuri mõõtmiseks peab õpperuumis olema

termomeeter. Ka sotsiaalministri 27.03.2001 määruse nr 36 „Tervisekaitsenõuded kooli

päevakavale ja õppekorraldusele“ § 9 lg 1 keelab õppetundide korraldamise ruumides, kus

õhutemperatuur on vähem kui 19

. Termomeetri olemasolu klassiruumis võimaldaks

℃

õpilasel kontrollida ruumi õhutemperatuuri ja nõuda tundide ära jätmist klassiruumis, mille

temperatuur jääb alla 19 °C.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 24.01.2025 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Kaebuse eesmärgiks on, et õppetöö korraldataks

ruumides, mille õhutemperatuur on vähemalt 19 °C. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja juhtinud

õpetaja tähelepanu asjaolule, et õpperuumis on külm, kuid sellest järeldub, et kirjalikku

taotlust ei ole kaebaja esitanud. HKMS § 37 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustamiskaebuse

esitamine eeldab, et haldusorgan ei ole täitnud kohustust anda haldusakt või teha toiming ning

see rikub kaebaja õigusi. Keelamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 3) esitamine eeldab HKMS §

45 lg 1 järgi seda, et kaebaja õiguste rikkumist ei oleks kohase kaebusega võimalik ära hoida

või kõrvaldada ega heastada või hilisem õiguste kaitsmine oleks ebamõistlikult keeruline või

koormav. Kuivõrd keelamiskaebuse nõue hõlmab kohustamiskaebust, ei ole keelamiskaebuse

esitamine lubatav. Samasugune on olukord tuvastamiskaebusega. Kaebaja ei saavutaks eraldi

tuvastamiskaebuse esitamisega soovitud eesmärki (HKMS § 45 lg 2), milleks on nõuetele

vastavas ruumis õppetöö läbiviimine. Seega on kaebaja pöördunud kohtusse ennatlikult.

Tallinna Vangla ega TTG ei ole keeldunud kaebaja taotluse rahuldamisest, kuna kaebaja ei

ole kirjalikku taotlust üldse esitanud. Kaebajal tuleb esitada kirjalik taotlus õpperuumide

õhutemperatuuri nõuetega vastavusse viimiseks ja keeldumise korral on kaebajal võimalik

pöörduda uuesti halduskohtusse.

3. Z.E palub 24.01.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata kaebus

halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebaja on nõutud taotlused esitanud TTG-

le suuliselt, mis on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 1 kohaselt lubatav, sest seadus ei

näe praegusel juhul ette vorminõuet. TTG-l tuli kaebaja suulised taotlused protokollida (HMS

§ 14 lg 2). Isegi kui protokollimise kohustust ei täidetud, esitati taotlused teiste isikute

(õpilased, õpetajad) ees, kes saavad taotluste esitamist tunnistajatena kinnitada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas

määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1; riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

5. Z.E on kaebuses märkinud vastustajaks TTG ja esitanud kõik nõuded kooli suhtes. Õige

vastustaja kindlakstegemine on HKMS § 18 lg 1 kohaselt kohtu ülesanne ja kohus ei ole

seejuures seotud menetlusosaliste seisukohtadega. Halduskohus ei ole kaebust tagastades

välja toonud, kes peaks tema hinnangul olema asjas kohane vastustaja, vaid on viidanud, et

kaebajal tuleb õpperuumide õhutemperatuuriga seoses esitada kirjalik taotlus kas TTG-le või

Tallinna Vanglale ning seejärel on kaebajal vajaduse korral võimalik pöörduda uuesti

halduskohtusse.

2(3)

3-25-183

6. Vaidlust ei ole selles, et Z.E on Tallinna Vangla kinnipeetav, kes omandab TTG-s

põhiharidust (9. klassis) ja õppetöö toimub Tallinna Vangla ruumides. Ringkonnakohus leiab,

et kuna VangS § 34 lg 3 järgi on vanglateenistusel kohustus kindlustada vajalike õppeklasside

olemasolu mh üldhariduse omandamiseks ning VangS § 35 lg 6 teine lause näeb seejuures

ette, et õppeasutuse kasutusse antud ruumide sisustus-, remondi- ja ekspluatatsioonikulud

kaetakse vangla eelarvest, siis tuleb õppival kinnipeetaval esitada oma nõuded õpperuumide

tingimuste (sh õhutemperatuuri ja selle mõõtmise võimaluste) osas vanglale, mitte

õppeasutusele. Ehkki vanglas antav haridus on osa üldisest haridussüsteemist ning

kinnipeetavatele hariduse andmine ei ole vangla, vaid kooli kohustus, on vanglale samas

pandud seadusega kohustus luua hariduse omandamiseks vajalikud materiaalsed eeldused (vt

ka P. Pikamäe VangS § 34 kommentaar – L. Madise jt. Vangistusseadus. Kommenteeritud

väljaanne §-d 1–109. Tallinn, 2014, lk 108). VangS § 107 lg 3 näeb samuti ette, et riiklikku

järelevalvet rahvatervise seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides (sh kaebaja viidatud

Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määruses nr 84 ja sotsiaalministri 27.03.2001 määruses nr 36)

ettenähtud tervisekaitse nõuete täitmise üle vanglas teostab Terviseamet. Eeltoodust järeldub,

et nõuded, mis puudutavad õpperuumide tingimuste õigusaktide nõuetele vastavust (nt

õppetööks vajaliku minimaalse õhutemperatuuri tagamine, termomeetri olemasolu), tuleb

esitada vanglale ja õppetöö korraldamisega seonduvad nõuded (nt õppetunni ärajätmiseks, kui

õpperuumi õhutemperatuur on alla 19 °C) tuleb adresseerida koolile.

7. Kaebusest ja määruskaebusest nähtuvalt on Z.E esitanud taotlusi seoses klassiruumi

õhutemperatuuriga küll koolile (õpetajale), kuid puuduvad andmed, et kaebaja oleks

pöördunud õpperuumide temperatuuri mõõtmise või tõstmise küsimuses Tallinna Vangla

poole. Olukorras, kus ilma mõõtmisteta ei ole võimalik hinnata, kas õpperuumi temperatuur

vastab minimaalselt nõutule või mitte, peab kaebaja enne kohustamiskaebusega

halduskohtusse pöördumist esitama esmalt taotluse vanglale ning kui vangla ei lahenda

taotlust kaebajat rahuldaval viisil, siis on kaebajal võimalik pärast VangS § 11 lg-s 5

ettenähtud kohustusliku vaidemenetluse läbimist esitada halduskohtule kaebus vangla

kohustamiseks rakendada kohaseid meetmeid, et tagada õpperuumides nõuetekohane

õhutemperatuur. Kuna kaebaja ei ole vangla poole pöördunud ega kohustuslikku kohtueelset

menetlust läbinud, siis tulnuks tema kaebus kohustamisnõuete osas tagastada HKMS § 121 lg

1 p 4 alusel. Ringkonnakohus muudab nimetatud osas halduskohtu määruse põhjendusi.

8. Kaebuses toodud tuvastamis- ja keelamisnõuded on halduskohus põhjendatult

tagastanud HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Tuvastamisnõuded (s.o termomeetri puudumise

õigusvastasuse tuvastamine, klassiruumi õhutemperatuuri tuvastamine) on hõlmatud

kohustamisnõuetega (s.o kohustada paigaldama termomeetrid ja tagama õpperuumides

õhutemperatuur vähemalt 19 °C) ning seega ei ole need HKMS § 45 lg 2 esimese lause

kohaselt lubatavad. Kaebuse nõue TTG keelamiseks korraldada õppetööd ruumis, mille

õhutemperatuur on alla 19 °C, on ilmselgelt ennatlik juba ainuüksi põhjusel, et asjas ei ole

tuvastatud, et kool oleks viinud õppetööd läbi klassiruumis, mille õhutemperatuur on

madalam kui 19 °C. Sellises olukorras ei saa eeldada, et kool keelduks õppetundide

ärajätmisest, kui õpperuumi õhutemperatuur on alla 19 °C. Järelikult ei ole HKMS § 45 lg-s 1

sätestatud keelamiskaebuse lubatavuse eeldused täidetud, sõltumata hinnangust, kas kaebaja

õiguste kaitse toimingu hilisemal vaidlustamisel oleks tõhus või mitte.

9. Eelneva põhjal jääb Z.E määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.01.2025

määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse

põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)