2-24-18160/22 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Kohtuasja number

2-24-18160

Määruse tegemise aeg ja koht

16. mai 2025, Jõhvi

Kohtuasi

J.Y hagi P.M vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara

jagamiseks

Eestkostjale kohtu nõusoleku andmine eestkostetava

nimel tehingu tegemiseks

Menetlustoiming

Eestkostjale tehingu tegemiseks kohtu nõusoleku andmine,

kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagimenetluse pooled:

Hageja: J.Y (isikukood XXX), seaduslik esindaja eestkostja

H.X, lepinguline esindaja Aivar Haava

Kostja: P.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja Vadim

Vilde

Hagita menetluse menetlusosalised:

Puudutatud isik (eestkostja): H.X (isikukood XXX)

Puudutatud isik (eestkostetav): J.Y (isikukood XXX),

esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Marina

Kelpman

Kohalik omavalitsus: Narva linn (Narva Linnavalitsuse

Sotsiaalabiameti kaudu), sotsiaalosakonna spetsialist Inna

Muru

Kohtuistungi toimumise aeg

15. aprill 2025

RESOLUTSIOON

1. Anda H.X-ile nõusolek J.Y nimel J.Y ja P.M ühisvara [korteriomandi XXX

(registriosa nr XXX )] jagamiseks, kompromissilepingu (sh vajaliku võlaõigusliku

ja asjaõigusliku lepingu) sõlmimiseks resolutsiooni p-des 2.1.-2.6. sätestatud

tingimustel ning kinnistamisavalduse esitamiseks.

2. Kinnitada J.Y ja P.M vahel sõlmitud kompromiss, mille tingimused on

järgmised:

2.1.

J.Y ja P.M lepivad kokku nende ühisvarasse kuuluva korteriomandi asukohaga

XXX (registriosa nr XXX ) jagamises.

2.2.

J.Y ja P.M lepivad kokku, et annavad korteriomandi asukohaga XXX (registriosa

nr XXX ) üle J.Y ainuomandisse.

2.3.

J.Y palub kanda end korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr XXX )

ainuomanikuna kinnistusraamatusse.

2.4.

P.M annab nõusoleku J.Y kandmiseks kinnisasja (registriosa nr XXX )

ainuomanikuna kinnistusraamatusse.

2.5.

J.Y ja P.M kinnitavad, et peale käesolevas kompromissilepingus märgitu

puuduvad pooltel teineteise vastu igasugused muud ühisvara puudutavad nõuded.

2.6.

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-18160 menetlus.

4. Jätta hagita menetlusega (kohtu nõusoleku saamine) J.Y-le määratud riigi

õigusabi kulud riigi kanda. Ülejäänud hagita menetlusega seotud menetluskulud

jätta menetlusosaliste endi kanda.

5. Jätta rahuldamata J.Y ja P.M taotlus välistada määruse peale

määruskaebuse esitamise õigus.

6. Määrus toimetada kätte pooltele ja menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Osas, millega kohus andis eestkostjale nõusoleku eestkostetava nimel tehingu tegemiseks,

võivad esitada määruse peale määruskaebuse hagita menetluse menetlusosalised kirjalikult

Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

alates.

Osas, milles kohus kinnitas kompromissi, võivad esitada määruse peale määruskaebuse

hagimenetluse pooled kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. J.Y (hageja, eestkostetav) esitas 29. novembril 2024 Viru Maakohtule hagi P.M

(kostja) vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks.

2. Viru Maakohtu 25. aprilli 2025 õigeksvõtul põhineva osaotsusega rahuldati

hageja nõue abielu lahutamiseks ning lahutati poolte abielu. Menetlus jätkus ühisvara

jagamise nõude osas.

3. Pooled jõudsid 15. aprillil 2025 toimunud kohtuistungil ühisvara jagamises

kokkuleppele ja esitasid kohtule 22. aprillil 2025 kinnitamiseks kompromissilepingu,

mille kohaselt jagatakse ühisvara selliselt, et korteriomand jääb hagejale ning pooltel

puuduvad teineteise vastu muud ühisvara jagamise nõuded.

Pooled nõustusid kohtu 13. mail 2025 väljapakutud kompromissiteksti sõnastusega järgmistel

tingimustel:

1) J.Y ja P.M lepivad kokku nende ühisvarasse kuuluva korteriomandi asukohaga XXX

(registriosa nr XXX ) jagamises.

2) J.Y ja P.M lepivad kokku, et annavad korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr

XXX ) üle J.Y ainuomandisse.

3) J.Y palub kanda end korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr XXX )

ainuomanikuna kinnistusraamatusse.

4) P.M annab nõusoleku J.Y kandmiseks kinnisasja (registriosa nr XXX ) ainuomanikuna

kinnistusraamatusse.

5) Juhindudes TsMS §-dest 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad pooled, et Viru Maakohtu

Jõhvi kohtumaja kinnitaks käesoleva kompromissi määrusega ja lõpetaks tsiviilasja nr

2-24-18160 menetluse seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel.

6) Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS § 432 sisust, et poolte kompromissi

kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu

vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel.

7) Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

8) TsMS § 661 lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest.

9) Pooled kinnitavad, et peale käesolevas kompromissilepingus märgitu puuduvad pooltel

üksteise vastu igasugused muud ühisvara puudutavad nõuded.

4. Kohus algatas 25. aprilli 2025 määrusega samas tsiviilasjas menetluse H.X (eestkostja)

kohtult nõusoleku saamiseks eestkostetava nimel tehingu tegemiseks (ühisvara jagamiseks ja

kompromissi sõlmimiseks).

5. Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marina Kelpman

esitas 8. mail 2025 kohtule seisukoha, millega leidis, et kohtu nõusoleku andmine kokkulepitud

tingimustel ühisvara jagamiseks ja menetluse kompromissiga lõpetamiseks on eestkostetava

huvides. Tehingu tegemine ei kahjusta eestkostetava huve, sest korter jääb tema omandisse

ning vara arvelt saab tulevikus vajadusel katta eestkostetava hooldekodu kulusid.

Esindaja kuulas eestkostetava ära tema viibimiskohas. Esindaja veendus ärakuulamisel, et

eestkostetava tervislik seisund ei ole eestkoste määramise ajast paremaks muutunud.

Eestkostetav on täielikult desorienteeritud ajas, kohas ja olukorras. Eestkostetav teab oma nime,

kuid enda muudes andmetes on desorienteeritud. Hooldekodu sotsiaaltöötaja ja

hoolduspersonal kinnitasid, et eestkostetava tervislik seisund ei võimalda tal oma arvamust

avaldada, ta vajab järelevalvet ja hooldust elukestvalt.

Eestkostja selgitas esindajale, et on seni taganud eestkostetava vara korrashoiu ja korteri kulude

tasumise ning teeb seda ka edaspidi.

6. Narva linn (Narva Linnavalitsuse Sotsiaalabiameti kaudu) leidis, et ei saa asuda seisukohale,

et kompromiss oleks lubamatu.

KOHTU SEISUKOHT

Eestkostjale tehingu tegemiseks nõusoleku andmine

7. Kohus leiab, et eestkostjale tuleb anda nõusolek eestkostetava nimel tehingu tegemiseks.

8. Hageja (eestkostetav) on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja asukohaga XXX (registriosa

nr XXX ) omanikuna. Eestkostetav omandas korteri 26. augustil 2003 (dtl 26). Eestkostetava ja

kostja abielu sõlmiti 31. augustil 2002. Seega omandati korter eestkostetava ja kostja

ühisvarasse (perekonnaseaduse (PKS) § 25).

Tsiviilasjas nr 2-22-11186 määrati H.X J.Y eestkostjaks kuni 30. novembrini 2028. Eestkoste

on seatud eestkostetava kõigi asjade ajamiseks.

Eestkostja esitas eestkostetava nimel ühisvara jagamise hagi. Pooled jõudsid ühisvara

jagamises kokkuleppele ning palusid kohtul kompromissi kinnitada.

9. PKS § 183 lg 1 kohaselt on eestkostja kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja

hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja

valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara.

PKS § 187 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva

nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust ega kohustuda

tegema nendega käsutusi. Seega vajab avaldaja taotletavate tehingute tegemiseks kohtu

nõusolekut.

Kohtu nõusolek tehingute tegemiseks on vajalik eelkõige selleks, et kohus kontrolliks, kas

tehing vastab eestkostetava huvidele. Nõusoleku andmisest keeldumine on põhjendatud

olukorras, kui kinnisasja või kinnisasjaõiguse käsutamine ei ole eestkostetava huvides. Seetõttu

tuleb ka praeguses asjas hinnata, kas eestkostetava nimel ühisvara jagamine selliselt, et

eestkostetav omandab selle enda ainuomandisse, on eestkostetava huvides. Kohus otsustab

nõusoleku andmise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 6

järgi hagita menetluse sätteid arvestades käesoleva hagi menetluse raames (vt ka RKTKm 17.

november 2015, tsiviilasjas nr 3-2-1-127-15, p 25).

10. Kohus nõustub nii eestkostja kui eestkostetavale määratud esindaja seisukohaga, et

eestkostetava ühisvara jagamine selliselt, et see jääb eestkostetava ainuomandisse, on

eestkostetava huvides. Kohus on eestkostetava ära kuulanud tsiviilasjas nr 2-22-11186. Kuivõrd

eestkostetava ja kostja abielu on lõppenud, siis on mõistlik jagada ka ühisvara. Korteriga

kaasnevad igakuised kulud eestkostetavale. Samas on eestkostja ka seni korraldanud sama

korteriomandiga seotud kulude kandmise ning kohtul puudub alus arvata, et ta ei teeks seda

edaspidi. Samuti saab vajaduse tekkimisel ja kohtu nõusolekul eestkostetavale kuuluva korteri

maha müüa eestkostetava kulude kandmiseks. Ühisvara jagamisega ei vähendata ega kahjustata

eestkostetava vara. Eestkostja tegevuse üle teostab järelevalvet kohus tsiviilasjas nr 2-22-11186

(PKS § 194).

11. TsMS § 478 lg 4 kolmanda lause kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise

määrus täitmisele alates jõustumisest. TsMS § 466 lg 3 järgi kohtumäärus jõustub, kui seaduse

järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud

lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.

Kompromissi kinnitamine

12. Kohus kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

13. TsMS § 430 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui

esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt.

14. Kohtu hinnangul ei ole poolte vahel sõlmitud kompromiss vastuolus heade kommete või

seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita. Seega puuduvad

alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab TsMS §

428 lg 1 p 4 alusel tsiviilasja menetluse.

15. Kohus selgitas istungil pooltele kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise

õiguslikke tagajärgi. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

16. Pooled taotlesid määruskaebuse esitamise õiguse välistamist. TsMS § 661 lg 4 sätestab, et

poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või

määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Seega on tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega.

Kuivõrd TsMS § 478 lg 4 kolmanda lause kohaselt kuulub eestkostjale tehingu tegemiseks

nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest, siis ei saa kompromissi kinnitavas

osas jõustuda määrus enne seda, kui jõustub eestkostjale selle sõlmimiseks nõusoleku andmine.

Seetõttu jätab kohus hagimenetluste poolte taotluse määruskaebuse õiguse välistamiseks

rahuldamata.

17. Pooled on menetluskulude jaotuses kokku leppinud kompromissis.

18. Ühisvara jagamise osas on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 420 eurot. Kohus selgitab, et

hagejal on õigus taotleda TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel hagejale pool (s.o 210 eurot) ühisvara

jagamise nõude esitamisel tasutud riigilõivust. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb märkida

kelle ja millisele pangakontole riigilõivu tagastamist taotletakse.

19. Kohus selgitab, et kompromissimääruse täitmiseks tuleb hagejal täitmiseks pöörduda

kinnistamisavaldusega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poole.

(allkirjastatud digitaalselt)