2-25-5903/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

16. mai 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-5903

Tsiviilasi

S.G hagi S.L-i vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 12. mai 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S.G apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised

Apellant (hageja): S.G (isikukood XXX)

Vastustaja (kostja): S.L (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast S.G apellatsioonkaebust Viru Maakohtu 12. mai 2025. a

otsuse peale ja tagastada apellatsioonkaebus S.G-le.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus S.G kanda. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. S.G (hageja) esitas 17. aprillil 2025 hagi S.L-i (kostja) vastu abielu lahutamiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 15. mail 2024 Jõhvi notar S.G Lõssenko

vahendusel. Hageja hinnangul ei ole abielu säilitamine võimalik ja hageja soovib abielu

lahutada.

2. Maakohtu 8. mai 2025 määrusega võeti hagi menetlusse. Kohus kohustas kostjat esitama

kohtule kirjalikult või suuliselt kohtuistungil hagile vastus, milles teatada, kas ta tunnistab

hagi ja on nõus abielu lahutamisega. Kohus määras 23. maiks 2024 kohtuistungi.

3. Kostja teatas 12. mail 2025, et ta ei saa 23. mai 2025 kohtuistungil osaleda, kuna ta töötab

öösiti ja jõuab koju hommikul kell 7. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikult ning

nõustub abielu lahutamisega. Kostja kinnitas, et ta ei ole abielu jätkamisega nõus.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus rahuldas 12. mai 2025. a otsusega hagi. Maakohus tegi hagi õigeksvõtule

põhineva otsuse. Kohus lõpetas abielu alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud jäid

poolte endi kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt nõustus kostja 12. mai 2025 vastuses abielu lahutamisega,

seega on hagi võetud õigeks. Kostja ei ole apellatsioonkaebuse esitamisest loobunud. Seetõttu

ei saa kohus otsuse tegemiselt kohaldada tsiviilkohtumeneltuse seadustiku (TsMS) § 630 lg-t

2. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 66 p-le 2 lõpeb abielu kohtus lahutamise korral

päeval, millal kohtuotsus jõustub.

MENETLUSOSALISE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistamist osas, milles kohus jättis otsuse jõustamata selle tegemise päeval. Hageja taotleb

vaidlustatud osas uue otsuse tegemist, millega jõustada maakohtu otsus koheselt.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt märkis hageja maakohtus, et ta soovib asja kiiret

lahendamist seoses sellega, et tal on kokku lepitud notari juures aeg 28. mail 2025 uue

kooselu registreerimiseks. Vaatamata sellele, et pooled ei soovi kohtuotsust vaidlustada, jättis

maakohus kohtuotsuse otsuse tegemise päeval jõustamata. Kohus jättis täitmata

selgitamiskohustuse.

Kohus rikkus hageja õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda

ning kaebus tuleb hagejale tagastada. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse põhimõttest lahendada kohtuasi

õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et

menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus

apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks

kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik

perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui

faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt

RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12; RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835/64, p 10.1).

Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud

väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on

õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks

alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohtu resolutsioon on selge ning

vastab nõuetele (TsMS § 442 lg 5).

7. Kostja hinnangul tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada, sest maakohus ei jõustanud

otsust otsuse tegemise päeval. Hageja esitas menetluses taotluse otsuse koheseks jõustamiseks

ja apellatsioonkaebusest loobumiseks.

8. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal

kohtuotsus jõustub. Kohtuotsust abielu- ja põlvnemisasjas, välja arvatud abieluga seotud

varalises vaidluses, ei tunnistata viivitamata täidetavaks (TsMS § 467 lg 2). Järelikult ei

saanud maakohus lõpetada poolte abielu muul ajal kui kohtuotsuse jõustumisel.

9. Hageja heidab maakohtule ette kostjale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobumise

selgitamiskohustuse täitmata jätmist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole apellatsioonkaebuse

õigusest loobumise õiguse selgitamine kohtu selgitamiskohustusega tagatud. Kohtul ei ole

võimalik ega põhjendatud selgitada pooltele kõiki võimalikke menetlusõigusi.

Hageja põhjendab otsuse kohese jõustumise vajalikkust asjaoluga, et tal on kokku lepitud

notari juures 28. maiks 2025 aeg kooselu registreerimiseks. Kooselu ei saa registreerida, kui

selleks ajaks ei ole abielu lahutamise otsus jõustunud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

tegemist asjaoluga, mis saaks tingida maakohtu otsuse muutmise.

10. Eeltoodule tuginedes keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest,

kuivõrd apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei ole võimalik

apellatsioonkaebust rahuldada.

Kuna maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, ei ole alust ka maakohtu määratud

menetluskulude jaotuse muutmiseks.

11. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole

edastanud kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses

menetluskulusid tekkida.

Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4

II lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega

paberkandjal ei tagasta.

Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele

menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

12. Käesolev määrus on edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 638 lg 9).

/allkirjastatud digitaalselt/