3-24-3470/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.05.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3470

Haldusasi

G.R kaebus Sotsiaalkindlustusameti 17.09.2024 otsuse ja

09.12.2024 vaideotsuse tühistamiseks, vanaduspensionile

õigust

andva

staaži

tuvastamiseks

ja

Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: G.R, volitatud esindajad Indrek Nuut, Leelia

Kirs

Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja

Merle Magnus

Asja läbivaatamise vorm

Istung 25.04.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

2. Tuvastada, et G.R töötas järgmistel soodustingimustel vanaduspensionile õigust

andvatel ametikohtadel soodustustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 punkti 2

järgi:

1) alates 01.10.1993 kuni 31.12.1996 Eesti Veeteede Ameti hüdrograafialaeval

EVA-307 (endine nimi Zenit, tüüpprojekt 860) teise mehhaanikuna (erialakood

23485 – kõigi nimetustega mehaanikud, nende abid);

2) alates 01.01.1997 kuni 01.03.2001 poilaeval EVA-314 motoristina (14718 – kõigi

nimetustega motoristid (masinistid), nende abid);

3) alates 01.03.2001 kuni 21.12.2008 poilaeval EVA-309 madrusena (erialakood

13482 – kõigi klasside ja nimetustega madrused);

4) alates 22.12.2008 kuni pensioniavalduse esitamise kuupäevani 20.05.2024

jäämurdjal Tarmo ja hüdrograafialaeval Sektori vanemmadruse ametikohal

(erialakood 13482 – kõigi klasside ja nimetustega madrused).

3. Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 17.09.2024 otsus ja 09.12.2024 vaideotsus.

4. Kohustada Sotsiaalkindlustusametit vaatama kaebaja 20.05.2024 avaldus uuesti läbi.

5. Mõista Sotsiaalkindlustusametilt kaebaja kasuks välja menetluskulud 3200 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

1(6)

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.06.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G.R esitas 20.05.2024 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse ja dokumendid

soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Kaebaja taotles pensioni Vabariigi Valitsuse

16.07.1992 määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate

tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu kinnitamise kohta“ (määrus nr 206)

kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete

töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr. 2“ (loetelu nr 2) osa

XVIII Transport ja side punkti 2 Mere- ja jõetransport, alapunkti 1 mere- ja jõelaevastiku

laevade (välja arvatud alaliselt sadama akvatooriumis töötavate teenistusabilaevade,

teenistussõitude, linnalähedase ja linnasisese ühenduse laevade) meeskond erialakoodi 14718

kõigi nimetustega motoristina ja erialakoodi 23485 alusel kõigi nimetustega mehaanikuna.

2. Riigilaevastik selgitas 28.06.2024 kirjas vastusena SKA pöördumisele, et neil ei ole teavet

laevast, kus kaebaja töötas ajavahemikul 01.10.1993 – 31.12.1994. ENSV hüdrograafia

teenistus, mis oli osa Nõukogude sõjaväelisest struktuurist ning kandis sõjaväeosa numbrit

87280, muutus 1993.a Veeteede Ametiks. Kõik laevad olid nimetatud hüdrograafia laevadeks.

EVA-307, EVA-309, EVA-314 on kõik amortisatsiooni tõttu ekspluatatsioonist välja viidud

poilaevad, mille sõidupiirkonnaks oli kohalik rannasõit (meresõit rannikulähedastes vetes kuni

20 meremiili kaugusel kaldast). Jäämurdja Tarmo on monofunktsionaalne laev, ta on riiklikus

jäämurde valmisolekus vastavalt Transpordiameti jäämurde tellimusele. Riigilaevastikule üle

antud dokumentide hulgas on tööleping nr 1268, sõlmitud 01.01.1997, märkusega, et pidevat

staaži arvestatakse alates 01.10.1993. Kaebaja töötas 1. poilaeval EVA-314 motoristina, 2.

alates 01.03.2001 poilaeval EVA-309 madrusena, 3. alates 01.07.2009 jäämurdjal Tarmo

vanemmadrusena, 4. alates 01.10.2022 töötab kõigil reederi laevadel vanemmadruse ametikohal

(Meretööleping nr 2.1-10/22/671-1).

3. SKA jättis 17.09.2024 otsusega nr E14544-1 kaebaja taotluse rahuldamata. SKA tuvastas, et

kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži (soodusstaaži) hulka arvatakse

sõjaväeosas nr 87280 hüdrograafialaevadel motoristina ja mehhaanikuna töötamise periood

alates 30.01.1984 kuni 30.09.1993, kokku 9 aastat 8 kuud ja 1 päev. Soodusstaaži hulka ei

arvata töötamise aega Veeteede Ametis (hilisem Riigilaevastik) alates 01.10.1993 kuni

pensioniavalduse esitamise kuupäevani 20.05.2024, kokku 30 aastat 7 kuud ja 19 päeva.

SKA põhjendas otsust järgmiselt. Riigilaevastik tutvustab oma kodulehel, et põhimääruse

kohaselt täidab Riigilaevastik riigi veesõidukite (välja arvatud Kaitseväe ja Kaitseliidu

2(6)

veesõidukite registris olevate veesõidukite), ujuvmärgistuse haldamise, jäämurdetööde

teostamisega ning lootsiteenuse osutamise ja arendamisega seotud ülesandeid. Seega poilaevad

EVA-307, EVA-309 ja EVA-314, hüdrograafialaev Sektori ning jäämurdja Tarmo on

riigihaldusülesandeid täitvad laevad, st teenistussõitude laevad ja ei kuulu merelaevastiku

ujuvkoosseisu. Järelikult ei töötanud kaebaja Veeteede Ametis ja Riigilaevastikus mere- ja

jõelaevastiku laevade meeskonnas, vaid teenistussõite tegevatel laevadel.

4. Kaebaja 10.10.2024 esitatud vaide jättis SKA 09.12.2024 vaideotsusega nr 5.2-3/30324-2

rahuldamata. SKA viitas Transpordiameti 01.12.2021 vastusele nr 12.3-8/51, milles viimane

selgitas, et teenistuslaevadeks saab lugeda riigihaldusülesandeid täitvaid laevu. Need on eraldi

andmekogus registreeritud, kuid samas ei ole seal kõik laevad, mida teenistuslaevadeks lugeda

saab. Määruse nr 206 loetelude koostamise eesmärk oli selekteerida, milliste tööde ja

ametikohtade puhul on soodustingimustel vanaduspensioni määramine õigustatud, milliste

puhul aga mitte. Töökeskkond ja töötingimused peavad vastama EV Valitsuse 16.07.1992

määrusega nr 206 tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise ajal

olnud töökeskkonnale ja tingimustele ning isiku töötamine peab olema toimunud täistööaja

ulatuses rasketes ja tervistkahjustavates tingimustes. Teenistussõite tegevatel laevadel töötamist

ei ole seadusandja tänini otsustanud määrata soodusstaaži õigust andvate tööde hulka

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

5. Kohtu menetluses on kaebaja nõue SKA 17.09.2024 otsuse, 09.12.2024 vaideotsuse

tühistamiseks, kaebaja vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamist ning SKA

kohustamiseks teha kaebaja avalduse osas uus otsus.

6. Kaebaja taotleb vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamist järgmiste ajavahemike

osas:

- alates 01.10.1993 kuni 31.12.1996, mil kaebaja töötas Eesti Veeteede Ameti

hüdrograafialaeval EVA-307 (endine nimi Zenit, tüüpprojekt 860) teise mehhaanikuna

(erialakood 23485 – kõigi nimetustega mehaanikud, nende abid);

- alates 01.01.1997 kuni 01.03.2001, mil kaebaja töötas poilaeval EVA-314 motoristina (14718

– kõigi nimetustega motoristid (masinistid), nende abid);

- alates 01.03.2001 kuni 21.12.2008, mil kaebaja töötas poilaeval EVA-309 madrusena

(erialakood 13482 – kõigi klasside ja nimetustega madrused);

- alates 22.12.2008 kuni pensioniavalduse esitamise kuupäevani 20.05.2024, mil kaebaja töötas

jäämurdjal Tarmo ja hüdrograafialaeval Sektori vanemmadruse ametikohal (erialakood 13482 –

kõigi klasside ja nimetustega madrused).

7. Kaebaja töötas perioodil 01.10.1993-31.12.1996 Eesti Veeteede Ameti hüdrograafialaeval

EVA-307 (endine nimi Zenit, tüüpprojekt 860) teise mehhaanikuna. Selle tõenduseks on

käesolevale lisatud väljavõte tööraamatust. Vastavalt 30.08.2024 väljastatud arhiiviteatisele,

kuulus hüdrograafialaev Zenit merelaevade gruppi. Nimetatud laeva otstarve ei olnud töö

sadamalaevana, mis töötas alaliselt sadama akvatooriumil ega töö abiteenistus- ja abilaevana,

reisilaevana ega ka mitte töö linnalähedastel ning linnasisestel reisidel.

8. Väär on võrdsustada riigihaldusülesandeid täitvad laevad teenistussõite tegevate laevadega.

Samuti ei saa riigiameti arvamus olla siduv õigusaktis sisalduva mõiste sisustamisel, eriti kui

see arvamus on vastuoluline. Soodusstaaži andvate ametikohtade loetelu pärineb 1992.a, kui ei

olnud veel vastu võetud neid õigusakte, mille põhjal saab luua mõistelise seose

riigihaldusülesandeid täitvate laevade ja teenistussõite tegevate laevade vahel. Heaks näiteks

3(6)

mõistetes merenduses valitsevast mõistete segadusest on see, et meretöö suhteid reguleeriv

meretöö seadus oma algses versioonis 2001-2014 kandis pealkirja mereteenistuse seadus ja tööd

laeval kirjeldati mõistega teenistus, mis ilmselt tulenes tänapäevalgi kasutuses olevast mõistest

„vahiteenistus“, samuti töökohta laeval määratleti kui teenistuskohta jne. Kui mereteenistuse

seadust poleks 2014. aastal asendatud meretöö seadusega, oleks täna võimalik SKA tõlgenduse

kohaselt jõuda järeldusele, et kõik meremehed ükskõik millisel laeval teevad teenistussõite ning

seega keegi neist ei kvalifitseeruks soodustingimustel vanaduspensionile vaatamata sellele, et

määruses on loetletud ka vastavad ametikohad.

9. Tehes isikute vahel vahet lähtuvalt sellest, millisesse laevaregistrisse on laev kantud või kes

on laeva omanik, arvestamata töö olemust ja sisulist raskust, kohtleb SKA samas olukorras

olevaid isikuid erinevalt ja ebavõrdselt ning läheb vastuollu kohaldatava õigusakti eesmärgiga.

10. Poilaevade töö seisneb meremärkide (poide) teenindamises (paigaldamises kevadel jää

sulamisel ja väljatõstmises jää tulekul, samuti meremärkide vahetamises ja hoolduses).

Meremärkide paigaldamise kohustus on Eesti Vabariigil kogu oma territoriaalmere piires ning

teatud juhtudel väljaspool seda (ohumärgid jms). Samuti osalevad poilaevad päästetöödel ja

reostustõrje töödel. Tegemist on tehniliselt ja füüsiliselt väga ohtliku ja raske tööga, eriti

arvestades kaebaja ametikohti. Meremärgid tuleb ankurdada, mitte niisama vette visata.

11. Riigilaevastik on 28.06.2024 kinnitanud, et ükski Riigilaevastiku (ega tema õiguseellaste)

laevad ei kuulu sadama akvatooriumis töötavate teenistusabilaevade, teenistussõite,

linnalähedase ja linnasisese ühenduse laevade hulka ning tegu on merelaevadega.

12. Kaebaja taotles kohtus tunnistajate Y.Ye, Q.Qi ja X.Xi ülekuulamist.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

13. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

14. Kaebaja tööraamatus on kanne kaebaja tööle asumise kohta Eesti Vabariigi Riiklikku

Veeteede Ametisse 01.10.1993. Ametikohta ja laeva ei ole nimetatud.

15. Kaebaja on kaebuse nõude täpsustuses muuhulgas välja toonud kaebaja töötamise perioodid,

mis vajaksid siiski täpsustamist. Haldusmenetluses kogutud dokumentides olevad andmed ei ole

täies ulatuses vastavuses kaebuse täpsustuses tooduga. Riigilaevastiku vastuse kohaselt töötas

kaebaja alates 01.07.2009 jäämurdjal Tarmo vanemmadrusena, tööraamatu kohaselt alates

22.12.2008.

16. Vastustaja jäi otsuses ja vaideotsuses väljendatud seisukoha juurde, et kaebaja töötas

teenistuslaevadel, mistõttu on välistatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva

staaži tuvastamine.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

17. Kaebus tuleb rahuldada. Kohus tühistab Sotsiaalkindlustusameti 17.09.2024 otsuse ja

09.12.2024 vaideotsuse, tuvastab, et kaebaja töötas soodustingimustel vanaduspensionile õigust

andvatel ametikohtadel ajavahemikul 01.10.1993 kuni 20.05.2024.

18. Isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja

4(6)

nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus

kuud on töötatud nendel töödel (soodustustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 p 2).

19. Vaidluse all on Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr 206 sõnastuse XVIII Transport

ja side punkti 2 Mere- ja jõetransport, alapunkti 1 mere- ja jõelaevastiku laevade (välja arvatud

alaliselt sadama akvatooriumis töötavate teenistusabilaevade, teenistussõitude, linnalähedase

ja linnasisese ühenduse laevade) meeskond sisustamine. Täpsemalt on vaidlus selle üle, kas

kaebaja töötas merelaevadel, mis annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile.

20. Merelaevastik on 28.06.2024 selgitanud, et hüdrograafialaev EVA-307, poilaevad EVA-

309, EVA-314, jäämurdja Tarmo ja hüdrograafialaev Sektori on merelaevad. SKA on aga nende

laevade osas lähtunud välistavad asjaolust, lugedes laevad teenistuslaevadeks. Ainus põhjus

selleks on Transpordiameti 01.12.2021 selgitus, et teenistuslaevadeks saaks ilmselt lugeda

riigihaldusülesandeid täitvaid laevu.

Tunnistaja Q.Q ütlustega on tõendatud, et hüdrograafialaeva EVA-307 ja poilaevasid kasutati

navigatsioonimärgistuse mõõdistus- ja märgitustöödeks, paigaldamiseks ja hooldamiseks.

Eesmärgiks on ohutu veeliikluse tagamine (salvestis 00:42:39). Üldkasutataval veeteel

korraldab navigatsioonimärgistuse ja laevateede projekteerimist, rajamist, hooldamist ning

haldamist Transpordiamet (meresõiduohutuse seaduse § 47 lg 4). Sellest teeb kohus järelduse, et

navigatsioonimärgistuse mõõdistamine, märgistamine, paigaldamine ja hooldamine on avalikud

ülesanded. Samuti ei ole kohtu hinnangul küsimust selles, et jäämurdja Tarmo, kelle ülesandeks

on jäälõhkumise teel võimaldada teistel merelaevadel liikumist üldkasutataval veeteel, täidab

avalikku ülesannet (tunnistaja Y.Ye ütlused, salvestis 00:21:20). Lisaks selgitas tunnistaja X.X,

et poilaeva EVA-309 kasutati majakate korrashoiuks ning hüdrograafialaeva Sektori õlitõrjeks

ja laevateede korrashoiuks (tunnistaja X.X ütlused, salvestis 01:19:26). Ka need tegevused on

avalike ülesannete täitmised.

Seetõttu viiks Sotsiaalkindlusameti lähtekoht, et neid laevu tuleb pidada teenistuslaevadeks,

ilmselgelt ebaõige järelduseni: riigi poolt avalikeks ülesanneteks kasutatavate laevade

meeskonnaliikmetel ei teki õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Selline ei saanud olla

määrusandja tahe.

21. Kohtu hinnangul tuleb välistavat sõnastust välja arvatud alaliselt sadama akvatooriumis

töötavate teenistusabilaevade, teenistussõitude, linnalähedase ja linnasisese ühenduse laevade

meeskond hinnata vaidlusaluste merelaevade olemuse mõttes. Tunnistaja Y.Y selgitas, et

jäämurdja Tarmo tegutseb Soome lahel, sõidupiirkond Sillamäest Paldiskini, kuni Hiiumaani,

150 meremiili ühele ja teisele poolele (salvestis 00:20:47, 00:32:10). Tunnistaja Q.Q selgitas, et

EVA-307, EVA-309 teeninduspiirkond oli Vaindloo saarest kuni Väinamereni (salvestis

00:50:22). Tunnistaja X.X selgitas, et poilaeva EVA-309 ja hüdrograafialaeva Sektori

tööpiirkond oli 25 meremiili rannajoonest (salvestis 01:20:23).

Kui vaadata eeltoodud välistavat nimekirja, siis on ilmne, et silmas on peetud lühiajalist sõitu

tegevaid merelaevu. Selle viitab sõnastus sadama akvatooriumis, linnalähedane. Seega leiab

kohus, et süstemaatilise tõlgenduse kohaselt iseloomustab ka teenistussõitude laevu lühiajaline

sõit. Seega ei ole hüdrograafialaev EVA-307, poilaevad EVA-309, EVA-314, jäämurdja Tarmo

ja hüdrograafialaev Sektori määratletavad teenistuslaevadena. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus,

et kaebaja töötas merelaevadel, mis annab talle õiguse soodustingimustel vanaduspensionile.

22. Seda järeldust kinnitab töö iseloom. Tunnistaja Y.Y selgitas, et töö jäämurdjal Tarmo oli

vaimselt pingeline, jäämurdjal oli jää takistuse tõttu pidev vibratsioon. Tunnistaja Q.Q selgitas,

et hüdrograafia- ja poilaevadel oli kordades pingelisem võrreldes teiste merelaevadega, nt

mõõdistustööd Väinamerel, kus on väga palju madalikke (salvestis 00:42:39). Lisaks seisnes töö

ohtlikkus selles, et poide paigaldamine toimus igasuguste ilmaolude korral lahtise tekiga laevalt,

5(6)

seejuures oli poi asukohtadele ligipääs ohtlik (salvestis 01:09:58). Poilaeva EVA-309 kasutati

poide väljatõstmiseks ja puhastamiseks. Seda ohtlikku tööd tehti 2-3 tonni kaaluva kraanaga

(salvestis 01:21.22).

23. Vaidluse lõpplahenduse seisukohast ei oma tähendust, kas kaebaja töötas jäämurdjal Tarmo

vanemmadrusena alates 22.12.2008 (vastavalt tööraamatule) või alates 01.07.2009

(Riigilaevastiku 28.06.2024 kiri), sest kaebajal on täidetud nõutav pensionistaaž 12 aastat ja

kuus kuud. Sellegipoolest leiab kohus, et kuivõrd tööraamatu kanded kattuvad muus osas

Riigilaevastiku andmetega, siis on põhjust lähtuda tööraamatu kandest ja lugeda tuvastatuks, et

kaebaja töötas jäämurdjal Tarmo vanemmadrusena alates 22.12.2008.

24. Kokkuvõttes tuvastab kohus, et kaebaja töötas järgmistel soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andvatel ametikohtadel soodustustingimustel vanaduspensionide

seaduse § 1 punkti 2 järgi:

1) alates 01.10.1993 kuni 31.12.1996 Eesti Veeteede Ameti hüdrograafialaeval EVA-307

(endine nimi Zenit, tüüpprojekt 860) teise mehhaanikuna (erialakood 23485 – kõigi nimetustega

mehaanikud, nende abid);

2) alates 01.01.1997 kuni 01.03.2001 poilaeval EVA-314 motoristina (14718 – kõigi

nimetustega motoristid (masinistid), nende abid);

3) alates 01.03.2001 kuni 21.12.2008 poilaeval EVA-309 madrusena (erialakood 13482 – kõigi

klasside ja nimetustega madrused);

4) alates 22.12.2008 kuni pensioniavalduse esitamise kuupäevani 20.05.2024, jäämurdjal Tarmo

ja hüdrograafialaeval Sektori vanemmadruse ametikohal (erialakood 13482 – kõigi klasside ja

nimetustega madrused).

Sellest tulenevalt rahuldab kohus kaebaja tühistamis- ja kohustamisnõuded.

25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §

109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtule

esitatud taotlusest nähtuvalt koosnevad kaebaja menetluskulud 3843 euro suurustest

õigusabikuludest. Esitatud kuludokumentide kohaselt osutas volitatud esindaja kaebajale

õigusabi kokku 21 tunni ulatuses. Asja keerukust ja mahukust arvestades leiab kohus, et

vastustajalt on põhjendatud kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud 3200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom

6(6)